Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Elu savannis - sarnased materjalid

Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elu savannis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

lõvi, savann, savanni, emalõvi, maastik, jõehobu, elevant, troopilise, keenia, kaitseala, sealne, juttu, troopiliste, ajaga, rahvuspark, kant, rohtu, kaldal, krokodill, ööd, maastikuga, sebra, teatada, pikemalt, kasside, oktavi, murdis, söönud, giid, otsima, elukoosluses, mitmekesisus, varjus, kaelkirjakud, sebrad, rohust, tüügassiga, meilgi
Savanni lühitutvustus
1
docx

Savanni lühitutvustus

2. Sealsed loomade kombed on põhjalikult teised. Nt mingite märkide järgi aimab sebra, et praegu on lõvil kõht täis ja temast pole murdjat. 3. Troopilises savannis on neli aastaaega nagu Eestis, kuid nende sisu on teistsugune. Kõigepealt tuleb talvine kuivaaeg, siis suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaajad ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. 4. Savannialadele rajatakse palju rahvusparke, mis on suured ning väga liigirohked ja sealt käib aastas väga palju turiste. (Nt. Ühes Keenia rahvuspargis Sambiru on aastas 1 000 000 külastajat.) 5. Kaks korda aastas rohket saaki pakkuvad rohumaad kindlustavad lisaks imetajatele äraelamise ka paljudele putukatele ja teistele selgrootutele ning kui juba taimetoitlasi ja putukaid on palju, siis on ka lindudel ja lihasööjatel midagi süüa ning sellepärast on ka neid palju. 6. Pärast koitu on loomad liikvel ja õhk värske. Keskpäevakuumuses poevad loomad liikumatult varju ning

Geograafia
8 allalaadimist
Lõvi
6
pdf

Lõvi

LÕVI Panthera​ ​Leo Taksonoomia Riik:​ ​Loomad​ ​(​Animalia) Hõimkond:​ ​Keelikloomad​ ​(​Chordata) Klass:​ ​Imetajad​ ​(​Mammalia) Selts:​ ​Kiskjalised​ ​(​Carnivora) Sugukond:​ ​Kaslased​ ​(​Felidae) Perekond:​ ​Panter​ ​(​Panthera) Liik:​ ​Lõvi​ ​(​Panthera​ ​Leo) Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase​ ​karvkattega.​ ​[vt​ ​Lisa​ ​1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsut

Bioloogia
6 allalaadimist
ELEVANT
2
doc

ELEVANT

joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett Milleks ja miks nii Võhad on neil kuni 2,5 m pikkused ja kaaluvad 80-85 kg. Lonti suured võhkad on? peidmiseks. Miks nii suured Kõrvad, mida kasutatakse lehvikuna kogu keha jahutamiseks. Elevantide kõrvad? suured kõrvad on õhukesed, tuuleõhk pääseb mõlemalt poolt ligi. Kõrvades on palju veresooni. Kehast kõrvadesse jõudnud veri jahtub tuule käes ja elevant ei kuumene üle. Kõige palavamal päevaajal siirduvad nad mõne puu varju ja lehvitavad seal aeglaselt oma latakaid kõrvu. Kuidas joob Elevandid imevad lonti vett ja pritsivad seda sealt suhu. Lont, mille abil ta londiga? hangib toitu ja vee, haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone, vabaneb parasiitidest ja supleb. Vajaduse korral kasutatakse lonti relvana. LÕVI

Loodus õpetus
4 allalaadimist
Lõvi referaat
20
docx

Lõvi referaat

4. Sigimiskäitumine................................................................................................ 8 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 9 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi nt sebrad ja antiloobid. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20–30 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger – tiiger; ema lõvi, isa tiiger – tigon). 2 3 1. LÕVI VÄLIMUS Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega

Ühiskond
3 allalaadimist
Arktika ja savanni loomastik ja taimestik
10
docx

Arktika ja savanni loomastik ja taimestik

Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Gepard

Bioloogia
21 allalaadimist
Savann Referaat
10
doc

Savann Referaat

Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ­ lk 3 2. Asend ­ lk 3 3. Kliima ­ lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik ­ lk 4 6. Loomastik ­ lk 4 ­ 8 7. Inimeste põhilised tegevused ­ lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid ­ lk 9 9. Kokkuvõtte ­ lk 9 10. Kasutatud kirjanudus ­ lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik

Geograafia
35 allalaadimist
Ekvatoriaalse vihmametsa loomastik
11
pptx

Ekvatoriaalse vihmametsa loomastik

Päevaseks puhkuseks tehakse pesa maapinnale või ka puu otsa. Puuotsapesa on turvaline koht suurte maismaakiskjate eest. 2) 6495 cm (üldpikkus kuni 150 cm) kaal 2860 kg Elupaik troopilised vihmametsad, mägimetsad (kuni 3000 m); külastatakse ka savanni Toit puuviljad, puulehed, pähklid, õied, seemned, võrsed, 3) koor, vaik mesi linnumunad putukad ka väikesed ja keskmised imetajad ja linnud Elavad looduses ligi 60 aastat Väikse lapsekaal kaal: 1,9 kg GIBONID Click icon to add picture

Geograafia
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun