Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elu mõte - kirjand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elad, elul, tahe, juhus, loobud, kõrgele, eelpool, mainitud, kustub, nendest, suremus, suremise, haigustesseMis on elu mõte? Elu mõte on võib olla väga mitmeti mõistetav. Iga inimese elu mõte, on tema enda mõelda. Elu mõte on sama mis elu ise, seda sellepärast, et inimene ei elaks kui ta elul ei oleks mõtet. Minu jaoks sõna elu mõte tähendab palju ning minu elu mõte on elada täisväärtuslikku elu, nii et tunnen, et olen õnnelik. Suuresti saan oma elu seda ise seada ja kujundada. Elada tuleb nii, et mõelda ka samm ettepoole, püüelda suures pildis oma unistuste poole. Elu mõte on kui mingi eesmärk, mille oled omale seadnud, et mille järgi ja nimel elad. Kui aga see eesmärk on seatud liiga kõrgele ja kaugele, ning seda täita ei olegi võimalik, siis
parimad kavatsused, kuna hea haridus tagab samuti mugavama töö. Kui huvitud noorena palju erinevatest hobidest, siis muutub järk järgult maailmavaade mitmekesisemaks. Tekivad valikud, millega arendada oma karjääri ja eelarvamus, kui kaugele tahetakse jõuda elus. Alati ei pruugi kõik minna nagu soovitakse, kuna saatusel on omad keerdkäigud. Näiteks Faust oli väga tark mees, aga ei osanud midagi sellega peale hakata. Ta arvas et elul pole mõtet ning lasi ennast mõjutada Mefistofelesest, kellele ta müüs oma hinge. Tundis puudust armastusest, mis on kindlasti vajalik karjääriredelil- inimesi, kes toetavad ja innustavad tegema otsuseid. Doktoril polnud sellist hingesugulast ning valis kaalutlemata esimese võimaluse tegemaks järgmist sammu, milleks osutus ,,põrgu". Vähemalt sai enesele sõbra, kellega vahetada mõtteid. Ma arvan, et minagi ei tegelekas praegu spordiga, kui mu ema ja treener poleks mind inspireerinud
ELU MÕTE Mis on elu mõte? Iga inimene on erinev ja seega on ka iga inimese elu mõte erineb teise omast väiksemal või suuremal määral. Usutakse, et iga inimene on siia ilma sündinud mingi kindla eesmärgiga, mida ta peab oma elu jooksul täitma. Kuid kuidas aru saada, mis on just sinu elu mõte. Selles üritangi nüüd selgust saada. Kui tänaval küsida inimeste käest, et mis on nende elu mõte, siis tavaliselt kõlab esimesena vastus: "Ma ei tea", kuid kui anda vastamiseks rohkem aega, siis kõlab vastuseks, et ühe elu mõte on võimalikult palju pidutseda ja niisama oma elu ära raisata, proovides ära kõikvõimalikud ekstreemsused ja sellised asjad, mida tavainimesed ei tee. Kuid paljud vastaksid, et nemad ei tea mis on nende elu mõte, sest nemad ei ole selle peale üldse mõelnud ja neid ei huvitagi, mis saab, sest nemad elavad vaid päev korraga ja ei huvitugi oma elu mõttest. Samas leidub ka selliseid isikuid, kes võivad
näiteks sigade või lammaste, kes elavad selleks, et toita inimesi. Päevast päeva söövad nad ennast paksuks ning lõpuks jõuavad inimeste kõhtu. Sama käib ka teiste koduloomade, nagu kasside ja koerade kohta, nendel siiski on võib-olla mingil määral elu mõtteks lõbustada inimesi ning olla mingis mõttes sõbraks, kuid enamus ajast lamavad nad niisama ja on lihtsalt muidusööjad. Nende elul ei pruugi küll olla suurt väärtust, kuid ilma nendeta oleks inimeste elu palju igavam. Küsimust ,,mis on elu mõte?" võib lihtsustada ka küsimusteks ,,miks üldse elada?" või ,,miks ma peaksin edasi elama?". Paljud arvavad, et nende elu on tähtsusetu ning otsivad lahendust enesetapu läbi. Kuid seda siiski ei tasu teha, sest nagu Elisabeth Lukase raamat ,, Elu mõte " ütleb, et hoolimata elu valulikkusest ja kaduvusest ei kao elu mõte. Kui elu tundub mõttetuna ja
Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti. Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab. Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Ükski hetk ei kesta igavesti. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub.
kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, MIS KASVAB, KUI TEDA JAGADA 25) 26) KUI TAHAD KOGEDA ARMASTUST, SIIS ARMASTA JA OLE ARMASTUSVÄÄRNE 27) 28) MEIE ELU ON SELLINE, MISSUGUSED ON MEIE MÕTTED. 29) 30) TARKUS EI PEEGELDU SELLES, MIDA SA TEAD, VAID SELLES, MILLELE JA KUIDAS SA ELAD. 31) 32) Ära kunagi loobu sellest, mida sa tõesti teha tahad. 33) 34) MÕELGE SELLELE, ET TÄNAST PÄEVA EI TULE ENAM KUNAGI. 35) 36) Ela, et võidelda. Võitle, et elada 37) 38) Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! 39) Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igavesi asju! 40) 41) Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. 42) 43) Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! 44)
Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase. Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb. Varanduse väärtus seisneb tema õiges kasutamises, mitte suuruses. Muutes suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile. Parimates suhetes on armastus teineteise vastu suurem kui vajadus
MÕTTE JA SÕNA JÕUD ÜHISKONNAS SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on pragmaatiline, osaliselt filosoofiline selgitus inimestele meie endi mõtte ja sõna jõu väärtusest ühiskonnas nii meie enese kui ka kogu riigi arengus ning jätkusuutlikkuses. See uurimus ei ole täppisteadus, kuid läbi lugedes mõistate kindlasti, et paljut, mida siin loete, olete kindlasti ise kogenud, tundnud, mõelnud, sisimas salaja hingesopis maha materdanud ja püüdnud ära peita teiste uute mõtete ja sõnade taha. Kindel on teadmine, et elame kehale, meelele ja hingele. Ükski neist ei ole parem või püham kui teine. Kõik on ühtmoodi tähtsad ning ükski neist kolmest kehast, meelest ja hingest ei saa olla täielikud, kui kumbki ülejäänutest on elus saanud kannatada, on katki või mõranenud. Ei maksa end petta, et saab elada täiuslikult, kui üks osa meie hinge, meele või keha osa on moondunud, ükskõik, mis see ka põhjuseks pole. Loomulik on vaid see, et
Siis langeb mulle osaks jumalik arm, mis mu õnnelikuks teeb. Vähem õppida, rohkem loota, uskuda, armastada. 3. Romantismi eetika geenius minu seest suunab mind tegema asju, milleks ma olen loodud. Ma pean endas üles leidma jumaliku hääle ja sellele häälele alluma ning vastavalt sellele käituma. ,,Ma ei saanud ise ka aru, mis ma tegin, ma kirjutasin selle meeltesegaduses" 4. voluntarismi eetika tänu oma tahte teoks tegemisele võin ma õnnelikuks saada. Peab olema tahe tahta! Peab olema tahtejõud. 5. Intellektualismi eetika mõistuse abil saab õnnelikuks. Platon: esimene eeldus on see, et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Selleks, et olla õnnelik, on vaja raha, tervist, atraktiivset välimust, olla sündinud suursugusest soost, õnne, vedamist, au, tasakaalukust. Oluline on aga see, et nende asjade omamine mind õnnelikuks ei tee. Ma pean teadma, mida nende asjadega peale hakata.
point on, ei tähenda, et ma seda tulevikus ei võiks teada. Aga eks ole olevikulgi oma teatud mõte. Tuleb lihtsalt mingisugune hea tugipunkt leida. Mulle on selleks tugipunktiks antud juhul kindlasti eksamite sooritamine parima võimaliku tulemusega. Õnnestumisel oleks järgmiseks sammuks ülikool ja seal püsimine. Aga kui see eksamite sooritamise asi ja ülikooli minek ka ei õnnestu, pole hullu, tuleb uusi ja paremaid asju, millest kõvasti-kõvasti kinni hoida. Mingisugune mõte leidub elul alati. Tuleb vaid osata ringi vaadata ja otsida. Tegelikult ongi tulevikul elu mõtte leidmisel suur osa mängida. Näiteks on abituriendid tihtipeale üsnagi lootusetus olukorras, kus tuleb valida õige suund tulevikuks. Kuid selleks, et tulevik piisavalt helge võiks paista, on vaja teatud hariduslikke teadmisi või muid andeid nagu kõva käsi spordis või laulmises või milles iganes. Aga kui neid omadusi ei ole kusagilt võtta, siis pole ka tulevikule kõige
Kas elul on mõte? Karel Varik ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte kunagi ei saaks see ol
ära anna lubadusi, mida sa täita ei suuda . Mõned vead on nii head, et neid peab kordama. Ja sa lihtsalt unustasid mu? Ma pole sulle kunagi midagi tähendanud, ei sõbrana ega kellegi muuna. Kuna inimesi lihtsalt ei ole võimalik ei hetkega ega päevadega unustada. Eriti neid keda pead tähtsateks/olulisteks. Sina võid helkuri unustada, aga Sind ei unustatatta. Ma ei ela selleks, et teised minu elu elaksid. Vabanda, aga erinevalt sinust , tahan ma ka ENDA elu elad . Kui näidatakse sulle ust, vaata aknad ka üle. Nii palju head, nii palju mälestusi ja just mälestused on need, mis mul sinust järgi jäänud ! Kaob üks , kaob teine , tuleb üks , tuleb teine . Kaotatud jäävad südamesse ning elu läheb edasi. Sõprus on kui vaas mis seiasb laua äärpeal ja ootab oma kukkumist .Kui ta kukkub , siis veab kui saad selle kokkulappida , aga see ei pea enam niihästi vett kui varem .
Mulle meeldib maailm Maitse üle ei vaielda. See on üks tihedamini kasutatavaid vanasõnu. Ta tulenebki sellest, et tihtipeale on konfliktide algatajateks just nimelt maitselised erinevused. Püütakse peale suruda oma arvamust või eluviisi ning kui seda ei aktsepteerita, ongi ,,kuri karjas". Aga iga inimene ongi loodud nii, et tal oleks mõtteviis ja maalimavaade. Kõik elavad organismid on unikaalsed ja kellelegi ei tohiks midagi peale suruda. Just see omavaheline erinevus muudabki maailma nii kirjuks ja põnevaks. Kui hakata mõtlema, milline oleks elu, kui me kõik, nii inimesed, loomad, linnud, kalad kui ka, miks mitte, taimed, räägiks ühte keelt, näeks samasugused välja ja elaks iga sekund oma elust täpselt ühtede kommete järgi. Juba ainuüksi sellisest mõttest muutub nägu kurvaks ja mõte hakkab liikuma sellele, kas oleks peale elu oleks erinev. Praeg
keskkonnast, religioonist ja tavadest mille järgi elame. Kui eluterve on ühe inimese elu sõltub millised eetilised tõekspidamised meil on ja milline on meil tervis. Mis on hea elu? Juba sõna hea mõistavad inimesed erinevalt. Üldiselt mõjutab seda sotsiaalne tagamaa, erineva sotsiaalse taustaga inimesed võivad terminit ,,hea" väga erinevalt tunnetada. Samuti mis on elu, saab erinevalt mõista. Kas elu on lihtsalt ära olemine, hakkama saamine või on elul sügavam mõte. Niisugustel teemadel on läbi aegade paljud filosoofid arutlenud. ,,Platoni ja Aristotelese filosoofias elas hea elu küsimus läbi oma tähetunni. Tõele au andes peab küll ütlema, et hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle subjektivistlikku hea elu käsitlust (hea on see, mida igaüks heaks peab) Sokrates kummutama asus" (Sutrop, 1995: 3) Minu enda arust võiks sõnastada hea kuidagi nii: kui on mingi eesmärk või soov või
6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. 14. Hea, kui sind mõistetakse, mitte aga läbi nähakse. 15. Kõige raskem on ikka eesseisev ülesanne. 16. Inimese energia vallandub ikka eesmärki nähes. 17. Löök iseloomustab lööjat. 18. Aus varjab oma mõtteid vaikimisega, kaval teiste mõtetega. 19. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 20. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 21
kinni siduda." Üksiku ereda taevatähe avastamine)-Loodusseadused on universumi kige vägevamad seadused.Need juahtavad sind tõe juurde.Juht valdab neid teadmisi ja juhindub neist oma jõupingutustes.Neil on juhtimistarkus: kõuidas külvad, nõnda lõikad.Nad teavad,et äri kasv on samasugune stükliline protsess nagu aastaaegade vahedumine. Nad on teadlikud, et nagu looduseski, järgneb ebaõnnele alati soodne juhus, nii nagu ööpimedusele järgneb ikka ja jälle päevavalgus."Juhid, kes loodusseadusi mõistavad, on tohutu konkurentsieelisega. KOHANEMISVÕIME JA MUUTUSTEGA TOIMETULEKU RITUAAL (tegevus: tundmatu mets) Vaata ja näe tähtede ringkäiku, nagu kulgeksid koos nendega, jälgi elementide lõputut teisenemist; Need mõttekujud uhuvad ära maapealse elu räpasuse. Marcus Aurelius William Wordsworth ,,Kui ruttav maailm on meid liig kauaks lahutanud meie paremast
korral. Tekibki nõiaring, kus mõistus hävitab elu ja kui keskkond on sobiv, tekib uus elu. Mõistus ja mõtlemine on kõikide sõdade ja probleemide tekitajad. Kui võtta inimeselt mõtlemine, oleks me nagu loomad. Meil puuduks teadvus, me teaks, et teised on olemas, kuid me ei juurdleks enda ega teiste olemasolu üle. Me ei võtaks endalt elu ega tunneks kunagi lootusetust. Samas annab mõtlemine elule palju suurema tähenduse. Kui juba eksisteerida, siis mõistusega, et elul oleks suurem mõte kui ainult süüa ja magada. Kas olla või mitte olla? Võib olla, et selles polegi küsimust. Äkki on küsimus hoopis selles, kui palju olla. Kas olla nii palju kui võimalik, või olla nii palju kui teised sinult ootavad? Sellele küsimusele vastates tuleks kõigepealt küsida endalt kui palju sa ise olla tahad. Olemise all ei pea alati midagi meeldivat mõtlema. Üks mu sõber ütles mulle hiljuti: "Pole mõtet olla lihtsalt nõmedik, sest
Milles seisneb elu mõte? Inimesed sünnivad ja surevad iga päev. Võib arvata, et iga kindel isik on maa peal selleks, et täita elu eesmärk. Ilmselt on see igal inimesel erinev, kuid oma isikliku elu mõtte üles leidmine võib tunduda keeruline. Üleüldse, tunnetada elu mõtet ja elada elu täisväärtuslikult, see on oskus omaette. Mõni inimene ei saavutagi seda tippu, et surmaeel, mõeldes tagasi elatud elule, saaks tunda, et kõik oli täpselt selline, nagu pidi olema. Milles seisneb elu mõte? Kõik mõtlevad sellest, mitte küll igapäev, kuid vahel siiski. Ka Vargamäe Andres, Krõõt, Vargamäe lapsed ja sauna-Mari küsisid eneselt seda. Vargamäe Andres oli tubli maainimene, kes rabas tööd, ning seostas elumõtet sellega, et järeltulevatel põlvedel oleks hea elu, ning iseenese vanaduspõlv oleks ilus, koos Krõõdaga. Peale Krõõda surma vajus Andres musta auku, sest kellegi surm paneb mõtlema, miks lahkus armastatud inimene.
Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. Enesekriitika on kriitika kõrgemas vormis. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. Õnnelik pole mitte see, kes kunagi ei kuku, vaid see kes pärast kukkumist jälle tõusta suudab. Per aspera ad astra . Elu on joonistamine ilma kustukummita. Miski ei ole igavene. Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi . Egoism ei ole see, kui sa elad nagu sa ise tahad, vaid see, kui sa soovid, et teised elaksid nii nagu sina tahad . Kui ma vanaks saan ei ütle ma mitte kunagi: "Ma ei teinud seda", "Ma kahetsen toda." Mina üten:" Ma ei kahtse kuraditki. Ma tulin, ma läksin ja ma tegin kõike." Et midagi tõeliselt väärtustama õppida,tuleb sellest eemal olla. Probleemid on need mis panevad meid elu õnnehetki väärtustama. Mõtted on need mis annavad unistustele tiivad . Ära küsi, kui vastusest ei sõltu midagi.
Kuidas on inimene teistele kasulik Mida inimene peaks teiste heaks tegema või saab teha on huvitav küsimus. Inimene peaks olema kindlasti abivalmis ja toeks perele, sõpradele ja tuttavatele. Samas peab olema inimene viisakas ja eeskujuks teistele noorematele. Inimene peab austama teisi ja arvestama, et ta ei ole üksi siin maapeal. Muidugi peab olema igal inimesel mingi eesmärk mida ta elus saavutada tahab. Ning näitab teistele, et elul peab olema eesmärk, et siin toime tulla. Alatihti on kellegil vaja abi või tuge, näiteks su oma pere,sõbrad või keegi kolmas. Pere on siiski kõige tähtsam kuna sõbrad võivad minna ja tulla kuid pere jääb kogu eluks ja seda valida ei saa. Siis peab vahepeal jätma oma mured ja olema abivalmis teistele. Kui sa oled toekas isik teistele siis ka kindlasti ollakse toekas sulle just siis kui sull on abi või tuge vaja. Inimese viisaksus on alati eeskujuks teistele
Inimene väliste jõudude kiuste jätkab süvenemist oma sisemaailma. Ükski kunstiväljendus ei näita inimese mina lõpuni välja, näeme ainult tükikesi. Inimene on tänu oma kujutlusvõimele maailma kroon. Inimene suudab haarata palju rohkem, kui tema füüsiline keha. Tema loominguline eelis kristliku jumala ees on see, et jumala mõtted teostuvad puhtalt neid mõeldes. Inimene võib öelda, et saagu valgus- valgust ei saa aga see annab talle võimaluse mõelda nendest asjadest, millest jumal mõelda ei saa. Inimesel on võime ,,flirtida kurjaga". Ta võib otsida teadmisi kõige hinnaga. · Konstruktivistlik ja strukturalistlik- mis asi see tegelikult on, mille kohta ütlen MINA? Leiab, et kõikide minast rääkimiste taga ei ole tuum-mina, mida kihtide eemaldamisel leida võiks vaid see, mida nimetan MINAks ei olegi midagi muud, kui need erinevad kihid kokku. Mina ei avastata vaid konstrueeritakse, kui minu perspektiivi lähtekoht. Märkan
Kärt Kuivjõgi 12a Vaimse iseolemise mõttekus Tõesti pime on see maailm, vaid väheste pilk on selge. Vaid vähesed tõusevad taevasse nagu püünisest vabanenud linnud. (174 Dhamapada) Inimene on kaasasündinud uudishimulikkusega, sooviga teada saada, miks on midagi just nii. Tahetakse teada elamise, sünni ja surma põhjust. Kas oleme üldse olemas või on see
See on sõbra ülesanne. (R. W. Emerson) Mitte midagi tegemine on kõige raksem töö. (O. Wilde) Seda, kes on su sõber, ei saa sa teada enne, kui vajud läbi jää. (Eskimo vanasõna) Õnn pole eesmärk , vaid eluviis. (Tundmatu) Õnn pole miski, mida sa kogud, vaid miski, mida sa mäletad. (O. Levant) Iga inimese jaoks on kusagil tükike taevast maa peal. (Tundmatu) Üks suurimaid kaugusi on alati vahemaa kahe inimese vahel. (Tundmatu) Keda rahuldab juhus, seda ei häiri paratamatus. (J. W. Goethe) Ma ei ole piisavalt noor, et teada kõike. (O. Wilde) Parem raisata oma noorus kui mitte midagi teha. (Tundmatu) Olla täiskasvanud tähendab olla üksi. (E. Rostand) Täiuse tingimus on laiskus, täiuse eesmärk on noorus. (O. Wilde) Mehed teevad seadusi, naised kombeid. (Voltaire) Kes ei armasta naisi, veini ja laulu, on tuhandekordne tola. (M. Luther) Naised kaunistavad end meeste pärast, aga mehed varastavad ja röövivad naiste pärast
primaarne, kelle käekäigu eest inimene peab hoolt kandma, on tema ise. Mitte ka päris nii, et jätta sõber, kus see ja teine, vaid lihtsalt iga asi omal ajal. Omamoodi paneb ju proovile sõpruse - tugev sõprus saab üle nii tulest kui jääst. Ent kas tõelist sõpra võib tunda siiski vaid hädas? Igaüks peaks olema valiv oma sõprade suhtes ning kuna nemad võivad osutuda saatuslikuks sinu tuleviku suhtes, tuleks latt võimalikult kõrgele seada. Vastastikune täiendamine mängib suurt rolli, kuna esialgu veel pea tühised eriarvamused võivad muudkui suuremaks käriseda ning kui midagi ette ei võeta, pole sõprusest varsti enam halligi järel. Mõistsin seda, kui paar-kolm aastat tagasi said mu ,,sõbrad" teada, et loen raamatuid, mis olevat nii out. Mõistagi sattusin kohe terava tule alla. Kuid järsku, nagu välk selgest taevast, astus mu kaitseks välja meie ,,kamba" olulisemaid päid
,, Armastatakse sellepärast, et armastatakse. Armastus ei vaja põhjusi." Tuleb kuulata oma südant, et aru saada maailmas ja elust. Keegi ei saa oma südame eest põgeneda. Seepärast on parem kuulata, mida ta räägib. Inimesed kardavad oma suurimaid unistusi ellu viia, sest neil on tunne, et need pole seda väärt või et nad ei jõua sinnani. ,,Igal inimesel siin maa peal on varandus, mis teda ootab," ütles poisi süda." Meie, südamed, räägime nendest varandustest vähe, sest inimesed ei taha neid enam otsida. Me räägime sellest ainult lastele. Hiljem laseme elul lihtsalt edasi minna, igaüks oma saatuse poole. Kuid kahjuks kasutavad väga vähesed seda teed, mis viiks neid Oma Loo ja õnneni." ,, Surra janu kätte just siis, kui palmipuud silmapiirile ilmuvad." Iga otsimine algab Algaja Õnnega ja lõpeb alati võitja läbikatsumisega. Päike ütles: ,, Siit, kus ma olen - ja ma olen maailmast väga kaugel-, õppisin ma armastama.
Eesmärgiks oli saada komm. Kui aga eesmärk oli saavutatud, ning seos eksimise ja selgus, et see pole see, mida ma lootsin ning ma otsin endale uue eesmärgi. eesmärkide erinevuse vahel Ja kuigi me üritame õppida teiste vigadest, oleme me siiski inimesed. jääb selgusetuks. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Silma paistavad mõningad stiilivead: nt on isikud Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. segamini(rääkis lapsest ja siis hoopis endast). Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Autor kaldub teemast kõrvale, Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine kuna peatub liiga kauaks tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö sellel, milliseid eesmärke meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed.
armastus ei vaja põhjusi. Armastatakse sellepärast, et armastatakse reetmine on hoop, mida ei osata oodata. Inimesed kardavad oma suurimaid unistusi ellu viia, sest neil on tunne, et need pole seda väärt või et nad ei jõua sinnani. Hirm kannatuse ees on hirmsam kui kannatus ise õnne võib leida ka liivaterast, sest liivatera on hetk Loomisest ja Universumil kulus selleks miljoneid aastaid. Igal inimesel siin maapeal on varandus, mis teda ootab. Südamed räägivad nendest varandustest vähe, sest inimesed ei taha neid enam otsida. Südamed räägivad sellest lastele, hiljem lastakse sellel minna, igaüks oma saatuse poole. Inimeste jaoks on maailm õudne- ja sellepärast maailm muutubki õudseks. Surra janu kätte just siis, kui palmipuud silmapiirile ilmuvad. Öö kõige pimedam hetk saabub vahetult enne päikesetõusu meie ees on kõige suuremad aarded ja me ei saa sellest aru, sest inimesed ei usu aaretesse silmades on hinge jõud
Kuid moraalsus, nõrgem termin kui ausus, ei kehtestada samasugust fundamentaalsust: ükski seadus ei taksita olemast õel inimene, kindla sihita pahatahtlikkus on tolereeritav. Peale aususe ja moraalsuse eksisteerib ka kolmas nõuanne: alistumine. Keeld võtmaks Jumala nime asjata suhu ning tõusta oma vanemate vastu defineerib kindlameelselt: "ära kõhkle autoriteedis." Kümme käsku on iganenud. Arenenud maailm, liikunud edasi, on seda ka täheldanud ning end nendest lahti kammitsenud. Kõik dervieerub: aususest saab austus, kui sedagi, moraalist mingisugune veelgi ebamäärasem väärtus ning, kõige tähtsamana, asendub alistus allutusega. Moodsa ühiskonna õigesti elatud elu on võitlev elu. Elu, mis soodustaks konkurentsist tingitud arengut. 19. sajandil väitis sakslane Nietzsche end leidvat õige viisi, kuidas elada. Kindlasti ei olnud ta ei esimene
Äärmuslikke asju pole meie jaoks olemas, me hulbime keskel, seetõttu on meile kättesaamatud nii kindel teadmine kui täielik teadmatus. 8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascali sõnul on loomus täiesti loomulik. Loomus on esimene harjumus, nii nagu harjumus on teine loomus. Tema sõnul saab kõike asju muuta loomuseks ning paljud loomupärased asjad võivad kaduda. Loomuse ning harjumusega on seotud ka juhus. Harjumus on see, mis sunnib loomust tagant. Loomus tuleb välja siis, kui oma vaistule truuks jäädakse. Harjumused omanduvad keskkonnast ning nad määravad sisemised kalduvused, kuid loomus on omane sünnist saadik. 9. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Inimesed püüavad oma vigu, oma tõelisi tundeid ja olemust enda ja teiste eest varjata, nad püüavad muuta neid märkamatuteks
Kas valida Fausti või Hamleti tee? Hamlet ja Faust olid mõlemad intelligentsed isiksused. Nad olid leidnud eesmärgi, mille nimel elada ja tegutseda. Kuna mulle ei meeldi pikad otsimised ja teadmatus, kas üldse kunagi õnn mu uksele koputab, valin ma Hamleti tee, kel oli selge siht ees, aga see-eest lühike elu. Nii Faust kui Hamlet olid mõlemad mõjutajate all, Faust kuradi ja Hamlet oma isa vaimu all, kes võis ka väga vabalt kurat olla. Vahe on selles, et Hamletile anti ka eesmärk, Faust pidi aga ise oma elule mõtte leidma. Faust teadis, et ta tahab inimkonnale kasulik olla, neid suunata, aga ei teadnud kuidas seda teha. Mefistofeles üritas Faustil õnne leida, aga kuna ta oli kurat, siis ta alahindas Fausti loomust, arvates, et Faust rahuldub ka sellega, millega üks tavaline inimene rahuldub. Mefistofeles ei kiirendanud otsimisprotsessi, vaid segas seda, juhatades Fausti eksiteedele. Ega Hamleti mõjutaja tegelikult paremgi olnud. Üks õige isa ei peaks sundima oma poeg
"Igaüks meist peab endale ise oma õnne otsima; ta peab nägema lõputult vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadavad." On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada Kas õnn on kättesaamatu? On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavuta
(2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, on lakanud edasi arenemast. (3) Näitan teistele õiget teed, mida eksimustest väsinuna õppisin tundma hilja. Hüüan: "Vältige seda, mis lihtrahvale meeldib, mida juhus pakub! Jääge kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul; ka metsloomad ja kalad saavad mõnelt ahvatlevalt lootuselt petta. Saatuse kinkideks peate neid? Need on lõksud. Kes teist elu ohutult tahab veeta, see vältigu niipalju kui suudab noid lõksupüüdvaid kinke, mille puhul eksime rängalt ka selles, et peame neid endile kuuluvaiks, kuid tegelikult oleme nende küljes. (4) Kuristikku viib säärane jooks. Sellise kõrgusse tõusnud elu lõpuks on langus
Dostojevski mõte Maailmas on palju inimesi, lausa miljoneid. Osad neist elavad väga hästi ja neil pole elus probleeme. See on aga vaieldav, kas neil läheb hästi kuna nad on kas tööd rabanud või siis vanemate toel. Maailmas on ka neid, kellel läheb väga halvasti. Mõned joovad end vaeseks ja rikuvad sellega oma elu ära. Teistel on olnud ehk raske lapsepõlv ja vaesed vanemad kuid üritavad end parema järje peale viia aga edutult. Minule ema poolt antud õpetuste kohaselt pean vaeva nägema kõigega ja pole kedagi teist, kes mind toetaks. Ma teen kõike enda jaoks ja enda pärast. Maailmas oli ka üks inimene Dostojevski, kes avaldas oma mõtte, et tal on eluaeg olnud raha puudus. See võib tõesti nii olla, kui elatakse valesti ja ei osata kuidagi oma elus vaeva näha. Kasvõi niipaljugi vaeva näha, et elu vähekegi lihtsamaks muutuks meie endi jaoks. Dostojevski mõttest tuli ka välja see, et ta ei osanudki elada õiet
annaabi.ee 
