Dostojevski mõte (0)

Dostojevski mõte
Maailmas on palju inimesi, lausa miljoneid. Osad neist elavad väga hästi ja neil pole elus probleeme. See on aga vaieldav, kas neil läheb hästi kuna nad on kas tööd rabanud või siis vanemate toel. Maailmas on ka neid, kellel läheb väga halvasti. Mõned joovad end vaeseks ja rikuvad sellega oma elu ära. Teistel on olnud ehk raske lapsepõlv ja vaesed vanemad kuid üritavad end parema järje peale viia aga edutult. Minule ema poolt antud õpetuste kohaselt pean vaeva nägema kõigega ja pole kedagi teist, kes mind toetaks. Ma teen kõike enda jaoks ja enda pärast.
Maailmas oli ka üks inimene Dostojevski, kes avaldas oma mõtte, et tal on eluaeg olnud raha puudus. See võib tõesti nii olla, kui elatakse valesti ja ei osata kuidagi oma elus vaeva näha. Kasvõi niipaljugi vaeva näha, et elu vähekegi lihtsamaks muutuks meie endi jaoks. Dostojevski mõttest tuli ka välja see, et ta ei osanudki elada õieti. Ta oli harjunud alati raha ette saama, enne kui endal töö valmis. See ei ole ju õige, sest alati ei pruugi töö valmis saadagi. Sellepärast võib-olla ei saanudki ta kunagi niipalju raha kätte, et korralikult kuu lõpuni ära elatada ennast. Temal võis küll olla raske lapsepõlv aga sellest tuleks õppida ja tööd rabada, muud moodi ei saagi elu paremaks muutuda. Kui minul oleks selline olukord, et mul poleks kunagi ei väiksena ega ka suuremaks kasvades eriti raha ja elaksin kitsikuses. Sellisel juhul, ma üritaks teha erinevaid töid ja kasvõi mitut korraga, et saaksin endale lubada paremat elu.
Dostojevski mõttes on ka väidetud, et ta teenis oma kirjutatud süžeede pealt. Kuid kunagi polnud ta mõelnud neid välja selleks ainult, et raha saada. Ta kirjutas neid sellepärast, et talle meeldis seda teha või tundus talle endale heategu, kui paneb kirja oma peas tekkinud mõtted ja mida ta pidas vajalikuks üles kirjutada. Mõttelõigus on ka väidetud, et ta võttis endale kohustuse nende kirjutamise ette antud tähtajaks ja tihti ehk siis enamasti müünud end ette maha süžeede eest. Kui mina ka oskaksin hästi kirjutada süžeesid, siis ei kirjutaks ma ka neid ülesse mitte raha pärast, vaid selleks, et endalgi pärast hea lugeda oleks. Ma kirjutaksin neid ka selleks veel, et teised inimesed saaksid lugeda ja tutvuda mu andega. Tõsi kui süžeed tulevad hiilgavalt head, siis on võimalik isegi palju raha teenida ja isegi kuulsaks saada. Ma ei oleks üks neist, kes püüab kuulsust ja raha pakke . Seda sama üritas ka Dostojevski oma mõttes mõista anda.
Kokkuvõtteks, tõtt öelda on iga inimese elu tegelikult tema enda kätes nagu ütleb seda vanasõna. Kuid see ongi nii, sest kui ikka ei viitsita teha tööd ega vaeva näha, siis pole ka mingit lootust paremale elule. Kui aga rabatakse tööd hoolsalt ja püütakse raha säästa, siis on võimalik päris hästi ära elada. Elatist teenitakse ka teoste ja süžeede kirjutamisega, kuid alati ei kirjutata neid raha pärast. Õige kirjanik kirjutab neid kas teiste pärast või kui peab vajalikuks neid kirja panna. Mina ise, üritaks oma elus niipalju, kui minu võimuses. Kuigi esineb ka laiskus perioode, tuleb tunnistada. Minu enda kireks on luuletada ja ma kirjutan neid üles, et mul meelest ei läheks. Ma ei kirjuta neid raha jaoks ja ei hakka ka kirjutama. Rabage tööd, sest Dostojevski mõttes väljendus juba algul, et ta on töötanud vaid raha pärast ja see pole minu meelest õige.
Gertu Õunap, 11A