kogumik. Tema teostest tuntumad on näidentitest näiteks : "Ilma isata" (1878) , "Ivanov" (1887) , "Kajakas" (1896) , "Onu Vanja" (1899) , "Kolm õde" (1900) , "Kirsiaed" (1904) . Jutustustest ja novellidest näiteks : "Ametniku surm" (1883) , "Daam koerakesega" , "Duell" , "Hingevaev" , "Igav lugu" , "Inimene vutlaris" , "Kameeleon" (1884) , "Kiri õpetatud naabrile" (1880) , "Kirurgia" , "Lastepere" , "Magada tahaks" . Anton Tsehhov oli abielus Saksamaalt Elsassist pärit ning Venemaal insenerina töötanud Leonard Knipperi tütre Olga Leonardovna Knipper-Tsehhovaga (1868-1959) vene teatrinäitlejannaga, kes suri 91-aastasena ning on maetud Moskvas Novodevitsje kalmistule koos Anton Pavlovits Tsehhoviga, kes suri juba 1904. aastal Saksamaal. Olga Knipper-Tsehhova venna Konstantin Kipperi tütar Olga Konstantinova Knipper-Tsehhova oli 1930-1940. aastail Saksa filminäitleja.
vallutustele. Sõjas 2 poolt: Katoliiklased o Saksa riigid Protestandid o Inglismaa, Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa Vestfaali rahu(1648) Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana liikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi. Keisrile jäi Austria, Ungari, Bööni-ja Määrimaa. Rootsi sai Ees-Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Breemeni ja Verdeni piiskopkond Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist. Esimest korda ulatus Prantsusmaa idapiir Reini jõeni. Vestfaali rahuga tunnustati ka Hollandi ja Sveitsi iseseisvust.
Samas nuputati viis selle meetodi murdmiseks hakati kasutama mürkgaase. Seega saab väita, et I maailmasõda tõi kaasa suuri muutusi ja leidlikkust sõjavarustuses. Sõja lõpp ja rahulepingute sõlmimine: Esimene maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918, mil Saksa delegatsioon nõustus kirjutama Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule. Vaherahu nõudis, et saksa väed viiaks välja kõigilt territooriumitelt ning samuti ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Tuli ära anda oma sõjavarustus jms. Peale Compiegne'i vaherahu, toimus Pariisis rahukonverents, kus sõlmiti Versailles'i rahuleping. Konverentsil lükati tagasi Woodrow Wilsoni rahuplaan, keskenduti Prantsusmaa-Inglismaa huvidele. Versailles'i lepingu kohaselt pidi Saksamaa loobuma paljudest aladest, vähendama oma sõjaväge, sõjaväekohustust ei tuohtinud olla ning muidugi olid ka väga suured reparatsioonid.
Verdun jäi hõivamata(saksamaa poolt) Gorlice lahing 1915 saksamaa edukas pealetung venemaale Ypres'i lahing 1915 atandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, ebaõnnestus, sakslased piirdusid läänerindel kaitsega, kasut mürkgaasi 11) 11. novembril 1918 Compiegne'i vaherahu, mille tingimused kinnitati Pariisis rahukonverentsil Versailles'i rahulepinguga 28. juunil 1919. saksamaa pidi oma väed viima välja lisaks okupeeritud territooriumitelt ka reinimaalt ningi elsassist ja lotringist. Tuli loovutada oma sõjavarustus, laevastik., see lõpetas I ms. 12) Versailles's rahu- 28.06.1919, Pariisi rahukonverentsil allkirjastatud rahu, mis määras Compiegne'i vaherahu tingimused ning Saksamaa repressioonid. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. aksamaa pidi
riigi osa majanduses suurenes. Tähtsad kuupäevad, sümdmused *6.07 1917 USA sõtta Saksamaa vastu *8.01 1918 Wilsoni 14 punkti *21.03 1918 Somme'i lahing *1918 november-revulutsioon Saksamaal *11.november 1918 Compiegne'i vaherahu-lõpetas I maailmasõja. Tingimused Saksamaale, kui kaotajale: pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt , Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Neil tuli oma liitlastele üle anda oma sõjavarustus, allveelaevad, ookeanilaevastik. *18.01-28.06 1919 Pariisi rahukonverents. I maailmasõja võitnud riigid kutsusid kokku kõigi sõja kaotanud riikidega eraldi rahulepingud. 1.Saksamaa : Versailles' rahuleping 2.Lepingud ka Austriaga, Bulgaariaga, Ungariga, Türgiga. Pandi paika:1.territoriaalsed loovutused(Elsass,Lotring) 2.tekkisid uued rahvusriigid( Venemaalt lahku: Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu)(Austria-
Katoliiklased toetavad keisrit(Wallestein) ja on edukad Sekkub ka Rootsi protestantide poolel+prantsusmaa Sõda mõjus laastavalt Saksamaale 1648 sõlmiti Vestfaali rahu; kinnitati Augsburgu ususrahu põhimõtteid: kelle maa selle usk Saksamaa killustatuks: 300 riigikest Keisri võim piiratud(vaid pärusvaldused) Territoriaalsed kaotused: Rootsile põhja saksamaa rannikualad. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist(PR idapiir ulatub Reini jõeni) Tunnistati Hollandi ja Sveitsi iseseisvust Kokkuvõttes oli tegemist kohutava sõjaga, mis peatas Saksamaa arengu pea 300 aastaks!!!(lk. 242-palgaarmee hiilgeaeg)
toiduaineid jaotati tsentraliseeritud korras. 7. Sõja lõpp (millal, kus)ja Versailles`i rahuleping. Saksamaale esitatud rahutingimused. – 11. November 1918 lõppes sõda Compiegne’i rahulepinguga. Alla kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne’i metsas kindral Fochi staabivagunis. Vaherahu tingimused olid Saksamaale rasked, ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning Elsassist ja Lotringist, üle tuli anda sõjavarustus liitlastele, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. 18. Jaanuar 1919 avati Pariisi rahukonverents. Saksamaaga sõlmitud Versailles’i rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Saksamaa jäi ilma 1/8 oma aladest. Pidi vähendama sõjaväge 100000le mehele, keelati omada
Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. · Compiegne'I vaherahu- 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tui liitlastele üle anda oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik. 2) Majandus 20-ndad kuni suure majanduskriisini · kergendati Sakslaste reperatsiooni koormat. · Pikendati maksete tasumise tähtaega. · Armeerika andis Saksamaale laenu. · Saksa majandus stabiliseerus, majandus läks ülesmäge kogu Euroopas. · Inimeste elujärg paranes (sõjahaavad samuti)
maha suruda, saada Saksamaa toetus juhul Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal kui sõtta peaks sekkuma Venemaa muutuda domineerivaks võimuks Euroopas Itaalia eesmärgiks oli saada kaitset Jaapan oli huvitatud Saksamaa kolooniatest Prantsusmaa eest Vaikse ookeani ümbruses I maailmasõda lõppes 11.11.1918 Compiegne'i vaherahuga. Saksamaa pidi välja viima oma väed kõigilt okupeeritud aladelt, Reinimaal ning Elsassist ja Lotringist. Sakslased pidid liitlastele andma oma sõjavarustuse, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik.
Lõpp: Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tui liitlastele üle anda oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik. Tulemused: · Hukkus väga palju inimesi (10 000 000) · Kokku varisesid A-U, Venemaa, Türgi ja Saksamaa ja nende alade peale tekkis palju välismaised rahvusriike. · Muutus jõudude vahekord maailmas (USA esiletõus) · Seadis kahtluse alla lane tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. · Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu.
Ta asutas 1693.a. Protestantlik-anabaptistliku konfessiooni. Amisid võtavad piiblit sõnasõnaliselt, eriti rida Pauluse 2. kirjast korintlastele: ,,Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist." Esimesed amisite kogudused loodis Sveitsis. Tegemist on maailma ühe kõige kummalisema religioosse kogukonnaga, kuhu võõraid tavaliselt ei lubata. Kunagi ammu, sattunud pärast reformatsiooni tagakiusamise alla, lahkusid nende inimeste esivanemad, protestandid-anabatistid, Elsassist, Sveitsist ja Hollandist, et sõita Uude Maailma. Olles end Ameerika idarannikul siise seadnud, otsustasid nad isekeskis, et ei muutu. Et ei integreeru ühiskonda, ei osale sõdades ega valimistel, vaid kõnelevad kangekaelselt oma keelt, milleks on segu saksa ja hollandi keelest. Ameerikas on neid umbkaudu 200 000, eelkõige asetsevad Pennsylvanias. Tegemist on sügavalt religioosse kogukonnaga. Nad püüavad rangelt käituda piibli käskude järgi
Bresti rahu 3.märtstsil 1918 Saksamaa ja Venemaa vahel; lõpetati sõda ja Saksamaa sai Poola ja Ukraina Sõja lõpp läänes Somme'i lahing 1918 Saksamaale algselt edukas Saksamaa kokkuvarisemine Amiensi lahing 1918 Saksamaa sai lüüa 29.september 1918 ettepanek keisrile alustada rahuläbirääkimisi 11.novembril 1918 allkirjastati Compiegne'i vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Tingimused: · välja viima väed okupeeritud aladelt, Rinimaalt, Elsassist ja Lotringist · liitlastele üle anda sõjavarustus, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine 29.september 1918 Bulgaaria alustas Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi 30.oktoobril 1918 Türgi allkirjastas vaherahukokkuleppe 3.novmbril 1918 Austria kapituleerus Versailles'i rahuleping 28. juuni 1919 Saksamaa pidi:
Etteotsa tõusis Kerenski. Ebakindel poliitika ajendas kindral Kornilovit üritama Venemaal sõjalist riigipööret. Enamlaste abiga suutis Kerenski selle maha suruda, see tugevdas enamlaste mõju soldatite ja tööliste nõukogudes. 3. miks ei suutnud Ajutine Valitsus Venemaal demokraatiat hoida? Ebakindel poliitika, koosseis vahetus kiiresti, nõrgalt organiseeriutd. V 1. MS tulemused : Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumidelt ja ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Sakslased pidid liitlastele andma oma sõjavarustuse, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Saksamaa pidi prantsusmaale loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist, ta pidi oma sõjaväge vähendama 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Ei tohtinud kehtestada sõjaväekohtustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu
september 1918 keisrile ettepaneku algustada rahuläbirääkimisi. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. 11.november 1918 kirjutas Saksa delegatsioon alla Compiegne´i vaherahule,mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumidelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871.aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. See vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. Versailles´ rahuleping Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud
Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11.novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territootiriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871.aastal annekteeritud Elsassist ja Lotriginist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda enda sõjavarustus, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne'i vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus
29. septembril tegi Saksa väejuhatus keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. 29. septembril alustas Bulgaaria vaherahuläbirääkimisi 30. oktoobril kirjutas Türgi alla vaherahule 3. novembril kapituleerus Austria-Ungari Compiegne´i vaherahu 11. November Compiegne`i metsas Lõpetas I maailmasõja Tingimused: - Saksamaa viib väed välja kõigilt okupeeritud territootiumitelt, Reinimaalt ning Elsassist ja Lotringist. - Sakslased pidid andma oma sõjavarustuse üle oma liitlastele, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik Pariisi rahukonverents 18. Jaanuar 1919 Võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki Versailles´i rahuleping 28. Juuni 1919 Tingimused: - Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist, - vähendama sõjaväe 100 000 mehele,
lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. 28. Compiegne`i vaherahu 11.novembril 1918, Compiegne`i metsas kindral Fochi staabivagunis Saksa delegatsiooni alla kirjutatud vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustust, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne`i vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. 29. Versailles`i rahuleping Rahukonverentsi dokumentidest tähtsaim liitlasriikide Saksamaaga sõlmitud rahuleping, mis kirjutati alla Versailles` lossi peeglisaalis 28.juunil 1919. aastal. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Pransusmaale Elsassi ja Lotringi,
30. okt kirjutas Türgi alla rahukokkuleppele. (1922 vist protesteeriti Versaille'se lepingu vastu ning siis sõda, said pähe, 1923. kuulutati välja vabariik, mille presidendiks Mustafa Kemal.) Austria-Ungari oli lagunemas, Austria kapituleerus 3. novembril. Saksamaa kuulutati vabariigiks. Weimari vabariik. 11. novembril kirjutas 1918 aastal kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule. Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt, Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist.Pidi üle andma liitlastele oma sõjavarustuse, allveelaevad ja ookeanilaevastiku. Pariisi rahukonverents 18. jaan 1919. Kõik ,,võitjariigid" seal, lükati tagasi Ameerika presidendi Wilsoni rahuplaan, keskenduti prantsusmaa ja inglismaa huvidele, kaotajad kutsuti vaid alla kirjutama. Samuti tehti seal Rahvasteliidu põhikiri. Maailma kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks
30.okt 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele 3.nov 1918 kapituleerus A-U Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp 1918 novembris toimus revolutsioon, Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. 11.november 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne’i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja. Saksa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt ning ka Reinimaalt ja Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele anda sõjavarustus(kõik) Pariisi rahukonverents. Versailles’i rahuleping 18.jan 1919 avati Pariisis rahukonverent, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi USA presidendi laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles
30.okt 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele 3.nov 1918 kapituleerus A-U Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp 1918 novembris toimus revolutsioon, Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. 11.november 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja. Saksa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt ning ka Reinimaalt ja Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele anda sõjavarustus(kõik) Pariisi rahukonverents. Versailles'i rahuleping 18.jan 1919 avati Pariisis rahukonverent, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi USA presidendi laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles
märts 1918. Alguses oli sakslastele edukas, inglise kaitsest murti sügavalt läbi- sakslastel tekkis taas lootus, et Schlieffeni plaan õnnestub. Sakslased kaotasid oma vägedest viiendiku. Saksa sõjavägi kehvemini toidetud, levis ,,hispaania gripp". 18.juulil 1918 kukkus sakslaste pealetung läbi. Compiegne´i vaherahu: 11.11.1918, lõpetas I ms. rahutingimused olid väga rasked- pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt, Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli üleanda oma sõjavarustus liitlastele, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastiku. Saksamaa kirjutas alla, kuna tal polnud liitlasi, rahulolematus kasvas üle revolutsiooniks. Wilhelm II loobus troonist, Saksamaa kuulutati vabariigiks. Uued relvad: kuulipildujad, gaas, suurtükid, tankid, allveelaevad, haubits. 4. Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Miks, millal ja mis tingimustel
rahuläbirääkimistele kaasatud. Vestfaali rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmanda usundina katoliku ja luteri usu kõrval tunnustati lepinguga ka kalvinismi Pfalzi valitseja sai tagasi kuurvürsti tiitli, millega kuurvürtside arv tõusis kaheksani. Keisririik kandis ka territoriaalseid kaotusi: Rootsile langes Ees-Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Bremeni ja Verdeni piiskopkond Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist. Esmakordselt ulatus Prantsusmaa idapiir Reini jõeni, lisaks kaks kindlust (Breisach ja Philippsburg) Reini paremal kaldal. Vestfaali rahu tunnustas lõplikult Ühendatud Provintside Vabariigi (Holland) ja Šveitsi iseseisvust. Habsburgide ja Prantsusmaa ajaloolise rivaliteedi kujunemine. Võitlused Prantsusmaa ja Hispaania vahel jätkusid 1659. aasta Püreneede rahuni, mis lõpetas Hispaania ülemvõimu ja avas Prantsusmaa hegemoonia Euroopas. „Gallia looduslike piiride taastamine“
saadikute hulgas ning vastavaid seadusi sai kehtestada vaid mõlemapoolsel heakskiidul. Ka keiserlikus kohtus pidi olema võrdselt katoliiklastest ja protestantidest kohtunikke. Pfalzi valitseja sai tagasi kuurvürsti tiitli, millega kuurvürtside arv tõusis kaheksani. Keisririik kandis ka territoriaalseid kaotusi: Rootsile langes Ees-Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Bremeni ja Verdeni piiskopkonnad Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist. Esmakordselt ulatus Prantsusmaa idapiir Reini jõeni, lisaks kaks kindlust (Breisach ja Philippsburg) Reini paremal kaldal. Vestfaali rahu tunnustas lõplikult Ühendatud Provintside Vabariigi (Holland) ja Sveitsi iseseisvust. Üle kogu Euroopa toimusid rahupidustused. Ajastu, mis oli täis verd ja kannatusi näis olevat nüüd möödunud. Kogu Euroopat hõlmavat rahu ei sündinud ka Vestfaalis. Võitlused Prantsusmaa ja Hispaania vahel jätkusid 1659
annaabi.ee 
