viis välja Eesti rahvuse kujunemiseni. Eeldused: · Majanduslik arenemine · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · Koolihariduse levik · Kohaliku elanikkonna omaalgatuslik organiseerimine · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Välja arendada oma eliitkultuur, mida oleks vähendanud saksa kultuuri mõju ja takistanud eestlaste saksastumist. Rahvusliku Liikumise juhid: Johann Voldemar Jannsen Elukutselt- ajalehe toimetaja; algul toimetas lehte ''Perno Postimees'', hiljem ''Tartu Postimees''. Pärit Vändrast Haridustase: Kihelkonna kool Vanemuise seltsi üks asjutaja liikmetest ja seltsi aktiivne liige. Oli esimese laulupeo(1869.Tartu) üks organiseerijatest, kus oli lubatud laulda ainult meeskooridel. Ta on ka Eesti Hümni sõnade autor
saj teisel poolel hakkas jõudalt kasvama, moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumik, ,,maa sool"-rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Rahvusliku liimuse eeldused: eesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonnateke, koolihariduse levik..Eesmärgid: emakeelse hariduse edendamine, silmaringi laiendamine, rahva kultuuriharrastuse toetamine, väljaarendada eliitkultuur, et vähendada saksa kultuuri mõju. Seltsiliikumine: 1865 Tartus asutatud Vanemuine; 1866 Tallinnas Estonia; 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu tartus; 1870 tartus eesti põllumeeste selts; 1872 eesti kirjameeste selts. Jakobson- s. Tartu; lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari; õpetaja Tormas; koduõpetaja; kaastöö Eesti Postimehele;propageerides karskusideid, astus välja usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist.
arendamisele. Nende ideede levitamisel hakkasid eriti olulist rolli etendama rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. Vaja oli ka välja arendada oma eliitkultuur, mis oleks saksa kultuuri mõju vähendanud ning takistanud eestlaste saksastumist. Seega oli esmaseks sihiks eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid, nt autonoomia taotlemine, tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka nende toel. Eestlased maal ja linnas lootsid seltsidesse ühinedes ,,olla nagu sakslased"
Wifi levik on kõik osa massikultuurist. Inimesed praegusel ajal , 21. Sajandil, kes ei ole osa massikultuurist on justkui eraklikud või on ise teadlikult eemalehoidvad. Massikultuurist eemale hoidmine on väga raske, inimesed elavad üksteisele nii lähedal, tahes tahtmata ollakse massikultuuri osa. Olenemata kas sa loed näiteks viimast Harry Potteri saagat, käid kinos või kuulad raadiot, isegi su töö võib olla osa sellest. Nimelt massikultuuri vastand on eliitkultuur - kultuur mis on mõistetav vaid kitsale inimgrupile. Aga kui palju on olemas inimesi kes ei nõustu üldiste masside arusaamadega ja tõekspidamistega? Julgen väita , et vähe, aga kui ei oleks üldse sellist olemust ja elamismalli kui massikultuur, kas me tuleks toime? Kui vaadelda seda terves maailmapildis siis sellisel elutasemel nagu praegu ilma massikultuurita ei toimiks midagi. See on miski, mida tarbivad kõik ühiskonnas massiliselt. Mingil moel on massikultuur seotud igapäevaeluga
SLAID 2. Põhjendus: Me tarbime iga päev kultuuri, ning tegeleme oma hobidega. Kultuur on elu üks osa ja iga üks meist on sellega seotud. Kuna elan väikeses linnas, siis otsustasin uurida millised on Kundas kultuuri tarbimise võimalused ja millist kultuuri tarbivad gümnasistid. Mind huvitas ka see, et kui palju tarbitakse massikultuuri ja kui palju tarbitakse eliitkultuuri. Siin kohal defineeriksin need mõisted ära ka.Massikultuur- Keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Eliitkultuur -kultuur, mis on mõistetav vaid kitsamale inimgrupile. SLAID 3. Eesmärk: Peamiseks eesmärgiks oli teada saada, et millega tegelevad Kunda gümnasistid vabal ajal ja kas Kunda linn pakub neile seda, millega nad tegeleda tahaksid. Seega oli üks eesmärkidest ka teada saada ,et kui mitu gümnasisti peab oma hobidega tegelemiseks sõitma Kundast kaugemale. SLAID 4. Põhiallikad: Uurimistööd tehes oli põhiliseks abiliseks küsitlus, mille korraldasin ,et teada saada millega noored tegelevad
esindajad käsitöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud. 9. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? - seoses talude päriseksostmisega eneseteadvuse kasv - oma väikese haritlaskonna kujunemine - Aleksander II vabameelsus - hõõrumine vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel 10. Millised olid rahvusliku liikumise eesmärgid? - rahva kultuuriharrastuste toetamine - emakeelse hariduse edendamine - välja arendada oma eliitkultuur - eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine 11. Millised rahvusliku liikumise üritused toimusid Eestis, Helmes? 1869. aastal esimene üldlaulupidu. Eesmärk oli tuua eestlased üle maa kokku, kasvatada rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Hurt kogus kokku rahvaluulet ja vanavara. Pidas 1870. aastal Helmes kõne, kus tuli välja seisukohaga: eestlased peavad vaimult suureks saama. Jakobson rajas näidistalu Kurgjale. 12. Millised võimalused andis eestlastele 1863. aasta passikorralduse seadus?
kapitalismimaades domineerivad inimeste seas postmaterialistlikud väärtused (ilmselt seetõttu, et seal on inimeste bioloogilised vajadused kõik rahuldatud ja need ei tundu seetõttu tähtsad); vaesemates riikides on inimesed aga materialistlikumad. Kultuuri (kitsamas tähenduses) vormid Rahvuskultuur kultuur mida jagavad sama keelt kõnelevad inimesed Massikultuur laiade masside seas levinud ja/või massimeedia kaudu levitatav kultuur Eliitkultuur priviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur Subkultuur mittepriviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur Kontrakultuur vastandab end domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Johan Gotfried Herder 18. sajandi filosoof. Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo tõelised subjektid. Rahvus on inimese üks olulisemaid tunnuseid. Igal rahval on oma unikaalne rahvavaim.
rahvakultuur:ühisosa mentaliteediajalooga ☼ rahvas on see, kes kultuuri kannab ☼ uuriti rahvakultuuri korjamise teel ☼ rahvakultuuri ajalugu 1960. aastatel - vastandmõiste kõrgkultuurile ☼ mõiste “rahvakultuur” sisenes 1960. aastate ajalooteadusse eeskätt vastandmõistena: rahvakultuur vs kõrgkultuur(vrd. analoogsed vastandused: massikultuur/eliidikultuur) ☼ “vaikiv enamus”- suuline kultuur lähtekoht: rahvakultuur - eliitkultuur (vastand) põhjused: ☼ 1960. aastatel vastand eliitdikult - rahvakultuur ☼ suure muutuste aeg 1960. aastatel; contra kultuur- festivalid, hipid, soov vastanduda ametlikule, tõsisemale eliidikuluutile ☼ uurida kultuuri “altpoolt” ☼ Cultural Studies - 1960. aastatel UK-s ☼ ajalooliste ja antropoloogide vaheline suhe suurenes arengud: ☼ esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Selles vastanduses nähti üht peamist kultuuridünaamika mootorit
teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Vaja oli välja arendada oma eliitkultuur, mis oleks saksa kultuuri mõju vähendanud ning takistanud eestlaste saksastumist. Seega oli esmaseks sihiks eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid, nt autonoomia taotlemine, tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Liikumise algus Eestlaste kaasamine rahvuslikku liikumisse algas eelkõige rahvusliku agitatsiooniga (põhisisuks oli ,,Eestlane olla on uhke ja hää"). Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid 1860
2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse plvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tus. Rahvusliku liikumise eesmrgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. ldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuurihtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus vlja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, tkas ning tahtis haritud inimeseks saada, vttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud knemees. 3. Carl Robert Jakobson - sndis Tartus, lapseplve veetis Tormas, pdis seal leiba teenida petajana peale petajate seminari lpetamist sealt kskis misnik tal lahkuda ja ta lks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis
4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivõrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvusliku liikumise eesmärgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. Üldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. · Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus välja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, töökas ning tahtis haritud inimeseks saada, võttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud kõnemees. 3. Carl Robert Jakobson - sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas, püüdis seal leiba teenida õpetajana peale õpetajate seminari lõpetamist sealt käskis mõisnik tal lahkuda ja ta läks Peterburi
Jõukates kapitalismimaades on postmaterialistlikud väärtused sest seal on kõik bioloogilised vajadused rahuldatud ja need ei tundu tähtsd Maslow baasiliste vajaduste hierarhia - Bioloogilised vajadused - Turvalisusevajadus - Sotsiaalse kuuluvuse vajadus - Tunnustatuse vajadus - Eneseteostuse vajadus Kultuuri vormid - Rahvuskultuur sama keele kõnelejad - Massikultuur laiade masside seas levinud ja massimeedia kaudu leviv - Eliitkultuur privilegeeritud vähemuse seas levinud - Subkultuur vähemus - Kontrakultuur vastandab domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Herder maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on tõelised ajaloo subjektid. Rahvus o noluliseim tunnus, keskne tunnus on keel, igal rahval on unikaalne rahvavaim - Rahvuslik ärkamine rahvus saab iseendast teadlikuks Anderson rahvus on viis maailmas enda kohta määratleda, enne oli
Pilet nr13 *rahvusliku liikumise eeldused, eesmargid, juhid, seltsiliikumine. Eeldused olid eestiala majanduslik arenemine, eesti haritlsate esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning seda laiemalt vaadates. Eesmärgid- emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, eliitkultuur. Sihid- esmaseks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. Seltsiliikumine aitas kaasa rahvuslike ideede levikule. · 1864aastal hakkas jannsen välja andma Eesti Postimeest, veel toimus sel aasatl palvekirjade aktsioon ning veel loodi üle eesti kihelkondadesse aleksandrikooli komiteed. · 1865aastal asustai Tarus Vanemuine ja 1866aastal tegutses juba tln Estonia. Vanemuine Selts korraldas mitu laulupidu.
loodi tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts eesti ajaloo, keele, kirjanduse edendamine). 1842. loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe toel anti välja ,,Kalevipoeg" 1863. Osa eesti haritlasi leidis tööd välismaa, kuid ei kaotanud sidet kodumaaga. Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942
Modernsus o industriaalne tootmine Postmodernsus Uus konsumerism Linn ja tarbimine Igapäevatarbimine (vs demonstratiivne tarbimine). Igapäevaelu kui tootev tarbimine (tarbimine kui tootmissisendite tarbimine). o Tarbimine kodus o Toidumaastikud o Taaskasutuspraktikad linnas (“second-hand city”) o Linn eakatele inimestele o Massikultuur, eliitkultuur o Identiteet: klass/elustiil, sugu, rahvuskuuluvus, seksuaalsus, subkultuurid Tarbimine ja linnaruumi taaselustamine. Linn kui tootmismaastik => linn kui tarbimismaastik. Sümboliline majandus. Probleemsed kohad: o Rohkem tähelepanu avalikule ruumile (sh pargid ja kunstimuuseumid). o Tööhõive teenindussektoris on sõltuvuses netosissetulekutest (kriisid).
Leidsid, et kirjandusteosed peegeldavad ühiskonnas valitsevaid arusaamu. Milline on uue kultuuriloo arusaam kultuurist? Kuidas see muudab meie arusaama kirjandusest? Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke; minevikku käsitleb totaalselt (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); vaatleb minevikku pisiasjadeni välja ja tähtsustab neid; vaatleb probleemipõhiselt ajaloos kinnistunud vastandpaare, nagu eliitkultuur vs rahvakultuur, tootmine vs tarbimine. Kuidas see muudab meie arusaama kirjandusest? Kirjandusel on roll kultuurisüsteemis, kirjandusel ja kultuurilool on vastastikused kokkupuutepunktid, kirjanduse ja kultuuriajalooline lähenemine: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjanduses, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine. Kirjandus on pidev loominguline kohandumine ja mitte pelgalt vastuvõtt. 17 5
Nagu paljusid üldmõisteid, oleks sedagi ehk parem kasutada mitmuses kui ainsuses ning samuti tuleks eliitkultuuride ja rahvakultuuride erinevust mõista pigem määra- kui liigierinevustena. Ma leian, et Roger Chartier'l on õigus, kui ta rõhutab tõsiasja, et kultuurinähtused pole olemuslikult,,rahvalikud" ega ,,elitaarsed", vaid rändavad ühest ühiskonnarühmast teise, nii ,,üles" kui ka ,,alla". Ent sellisest vahetusest kõnelemisel ei saa ikkagi vältida mõisteid nagu eliitkultuur või rahvakultuur!" Mihhail Bahtin (1895-1975) "François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur" (1940, ilm. 1965) Üks kõige esimesi katseid süstemaatiliselt analüüsida keskaja ja varauusaja rahvakultuuri. *Keskaja rahvakultuur on oma olemuselt naeru ja karnevalikultuur "Rahvalik naer ja selle vormid on rahvaloomingu kõige vähem uuritud valdkond. Rahvalikkuse ja folkloori kitsapiiriline kontseptsioon, mis
Toodetud teadlikult et läheks korda paljudele inimestele. Popkultuur koosneb massitarbimiseks mõeldud toodetest ja teenustest. Alternatiivselt väib väita, et see on küik mida inimesed teevad oma vabal ajal (kui ei õpi, tööta või maga) ning seda on nimetatud ka meelelahutuseks, populaarseks kultuuriks, massikultuuriks ning erinevalt kõrgkultuurist ka lihtsalt äriks Massikultuur on populaarkultuuri elemendid, mida toodetakse ja levitatakse massimeedia vahendusel. Eliitkultuur on koosnev kultuuriobjektidest (nähtustest, toodetest ja teenustest) ... 22.2. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni strukturaal-funktsionalistlik paradigma? Popkultuuri roll on toetada sotsiaalset korda, pakkudes meelelahutust ühiskonna liikmetele (vähendab isiklikke muresid ja vabastab pingest) ja tugevdades sotsiaalset struktuuri. 22.3. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni konfliktiteooria paradigma?
inimeste seas postmaterialistlikud väärtused (ilmselt seetõttu, et seal on inimeste bioloogilised vajadused kõik rahuldatud ja need ei tundu seetõttu tähtsad); vaesemates riikides on inimesed aga materialistlikumad. Kultuuri vormid Rahvuskultuur – kultuur mida jagavad sama keelt kõnelevad inimesed Massikultuur – laiade masside seas levinud ja/või massimeedia kaudu leviv kultuur Eliitkultuur e. kõrgkultuur – priviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur Subkultuur – mingi vähemuse seas levinud kultuur Kontrakultuur – vastandab end domineerivale kultuurile Rahvuskultuur Johan Gotfried Herder – 18. sajandi filosoof. Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo tõelised subjektid. Rahvused on ürdsed moodustised. Rahvus on inimese üks olulisemaid tunnuseid. Iga rahva keskne tunnus on keel, aga igal rahval on ka oma unikaalne rahvavaim.
127 Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine · Popkultuur kui võimalus vastu astuda valitsevale korrale. · Autente popkultuur peaks lähtuma inimeste argikogemustest, mitte olema peale surutud. · Nt muusikas olevad erinevad stiilid peegeldavad peavoolust kõrvalseisvate gruppide protest või trööst: soul, reggae, blues jne. 17.1.4. Massikultuur · Massikultuur vs eliitkultuur (rikaste tarbitav ja toetav kultuur) · Eliitkultuur puhas ja väärtuslik · Massikultuur lahja ja vulgaarne Massikultuur erineb popkultuurist, kuna on mõeldud massidele arvestamata indiviidide soove, vajadusi. Vastukaaluks tekkiski Ameerikas mõiste "popkultuur", et rääkida inimkesksest demokraatlikust kultuurist. Massikultuuri kriitika: apelleerib madalale maitsele, loob tegelikkusest vale ettekujutuse
annaabi.ee 
