Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektrotehnika eksami küsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktiiv, reaktiiv, võimsuste, aktiivvõimsus, võimsustegur, elektriahel, kolmnurk, eritakistus, kontuur, kondensaator, reaktiivenergia, tähtühendus, elektromotoorjõud, ahelat, voolutugevus, elektrivool, elektrienergia, takistit, pingeresonants, liinis, vooluresonants, reaktiivvõimsus, faasivoolud, elektriahelas, ioonid, võrdeteguriks, mahtuvusAlalisvoolu kasutatakse transpordis (alalisvoolumootorid), galvaanikas, keevitamisel, elektroonikas, elektrilisel modelleerimisel jm. Alalisvooluallikad: galvaanielemendid, alalisvoolugeneraatorid, akud, kütuseelemendid, aatomipatareid, kütuseelemendid, alaldid. 8. Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Vahelduvvoolumootorid (mis on kusjuures odavamad kui alalisvoolumootorid) Pool, kondensaator Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult kolmefaasilise vahelduvvooluga? Kolmefaasiline generaator 9. Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalis- kui vahelduvvooluga? 1 10. Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu positiivse suuna õigesti ära või mitte? Ei sõltu
kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Voolu ja pinge efektiivväärtus Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 15.Mahtuvusega vooluring. On vaadeldud kondensaatori laadimist alalisvooluahelas. Seal on vool võimalik vaid lühiajaliselt, seni kuni kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaatori klemmidele vahelduvpinge tekib tema plaatidel laeng mis muutub võrdeliselt pingega. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega, see tähendab, et ka kondensaatori klemmipinge muutub kiirusega:
I = U / R (Pinge kutsub esile elektrivoolu) 7. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Käekell, arvuti, kalkulaator, taskulamp, alalisvoolumootorid, alalisvoolugeneraator, hõõglambid, termotakistid, operatsioonvõimendi, elektriring, troll, tramm, elektrokeemia ja galvaanika elemendid. Toiteks vajavad alalisvooluallikaid galvaanielemendid, akud ning alaldid. 8. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Trafo, kondensaator, vahelduvvoolugeneraator, vahelduvvoolumootor, asünkroonmootor, elektritööriistad, raadio ja televisioonitehnika, föön, veekeetja, videomakk. (vahelduvvool on perioodiliselt oma suurust ning suunda muutev vool) 9. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalisvoolu kui ka vahelduvvooluga? Elektrimootor, lambipirn, poolperioodalaldi, täisperioodalaldi. 10. Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu
induktiivtakistusega vooluringis kehtib Ohmi seadus efektiivväärtuste kohta: Induktiivtakistus Induktiivtakistusel eralduvat võimsust nimetatakse reaktiivvõimsuseks. Tähis . Reaktiivvõimsust (-energiat) ei saa muuta teist liiki võimsuseks (energiaks). Reaktiivvõimsust kasutatakse ainult vahelduva magnetvälja tekitamiseks. Mõõtühik on varr. Tähis var. Mahtuvuslik takistus Mahtuvus C on kondensaatori põhiparameeter. Mõõdetakse faradites. Tähis F. Alalisvooluahelas on kondensaator dielektrik. Vahelduvvoolul kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu on kondensaatori ahelas pidevalt vool. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega. Vool kondensaatoris on pingest 90° võrra ees. Mahtuvuslik takistus Suurust nimetatakse mahtuvuslikuks takistuseks. Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Ka kondensaatoril eraldub reaktiivvõimsus. Tähis Aktiiv- ja induktiivtakistusega vooluring
4.7 Pöörisvoolud 58 4.8 Induktiivsus 59 4.9 Magnetvälja energia 61 3 5. Elektrimahtuvus 62 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli põhikooli füüsikakursusest) 62 5.2 Mahtuvuse mõiste 62 5.3 Kondensaator 63 5.4 Ülikondensaator 64 5.5 Kondensaatorite ühendamine 65 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant 67 5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6
hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. P cos = S; · Võimsusteguriks nimetatakse Cos , mis on vahelduvvoolu ahela aktiiv- ja näivvõimsuse suhe: cos = P-kasulik / S-näiv, mis näitab kui palju näivvõimsusest elektriahelas muutub kasulikuks ehk aktiivvõimsuseks, mis iseloomustab elektrienergia kasutamist. Cos võib olla maksimaalselt 1. Võimsustegur on oluline näitaja elektrienergia ülekandel. Võimsusteguri suurus sõltub tarvititest.
efektiivväärtuste jaoks I = . r Võimsuse hetkväärtus võrdub pinge ja voolu hetkväärtuste korrutisega p = u i = U m I m sin 2 t. Graafikust nähtub, et toiteallikast ei saabu võimsus ühtlase voona, vaid kahe impulsina perioodi vältel. Keskmist võimsust perioodi vältel nimetatakse aktiivvõimsuseks ja tähistatakse tähega P. Pm U m I m U m I m P= = = =U I . 2 2 2· 2 Kuna U = I r , siis P = U I = I 2 r. P aktiivvõimsus vattides (W) U pinge efektiivväärtus voltides (V) I voolu efektiivväärtus amprites (A) Aktiivvõimsuse mõõtühikuks on vatt (W). 81 Aktiivvõimsuse maksimaalväärtus on keskväärtusest kaks korda suurem: Pm = U m I m = U 2 ·I 2 = 2U I = 2 P . 6.9 Induktiivtakistusega vooluring Vaatleme idealiseeritud juhust, kus poolil on induktiivsus L, tema aktiivtakistus on aga nii väike, et
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli.
4. Kirjutada juhtme takistuse arvutamise valem, mida tähendavad valemis olevad tähed? 5. Millega mõõdetakse elektritakistust, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Miks seatakse mõõteriista osuti enne mõõtmist "0" asendisse? 6. 1 K = ... . 7. 1M = ... . 8. Millega mõõdetakse suuri takistusi ja isolatsioonitakistust? 9. Mida nimetatakse eritakistuseks? Mida nimetatakse juhtivuseks? 10.Mis on takistus ja mis on takisti? 11.Millest sõltub aine eritakistus ja juhtme takistus? 12.Mida nimetatakse üleminekutakistuseks? 13.Mida tuleb takistite valikul silmas pidada? 14.Kuidas muutub metalljuhtmete takistus temperatuuri tõusuga? 15.Mida nimetatakse ülijuhtivuseks? 16.Mida näitab aine takistuse temperatuuritegur (). 17.Kas on ka selliseid sulameid mille takistus temperatuuri muutudes ei muutu? Nimeta. Kus kasutatakse? 18.Kuidas muutub elektrolüütide ja söe takistus temperatuuri tõusuga? 10.Ohmi seadus. 1. Ohmi seadus (ahela osa kohta)
Elektritakistuseks nim. voolutugevuse sõltuvust peale pinge veel juhi omadustest. Takistus on juhi omadus avaldada vastupanu elektrivoolule R=U/I Elektrijuhtivus on takistuse pöördväärtus (G=1/R), mis näitab, kuidas antud juht juhib elektrivoolu. Eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ristlõikepindlalaga juhtme takistus. takistus sõltub materjalist, on kasulik sisse tuua suurus, mis iseloomustab materjali elektrijuhtivust. Selliseks suuruseks on eritakistus (või erijuhtivus). Ühtlase ristlõikega juhi korral on takistus võrdeline juhi pikkusega (seda suurem, mida pikem on juht) ning pöördvõrdeline ristlõikepindalaga (seda väiksem, mida jämedam on juht); võrdeteguriks ongi siis eritakistus : Eritakistuse pöördväärtust nim. erijuhtivuseks. Ühik 1 oom 4. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ning osa ahela kohta Vool suletud vooluringis on võrdeline allika emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=E/R 0+R
Tarbija võimsus väheneb võimsuskao võrra 26. 4.3.5. Missuguse seaduspärasuse järgi sõltub pinge- ja võimsuskadu juhtmetes 27. voolutugevusest? P = IU = I² R 28. 4.3.6. Miks on pinged Ut1 ja Ut2 erinevad? Sest Ut2 juures tekib pingelang lisaks ka teise liiniosa tõttu. 29. 4.3.7. Missugusel tingimusel on pinged Ut1 ja Ut2 võrdsed? Kui teise liiniosa takistus oleks väga väike. 30. Takistused vahelduvvooluringis ning nende tähised ja ühikud? 1) reostaadi vm Aktiiv (r); 2) Induktiiv (x L); 3) Reaalse pooli näivtakistus (zL), mähistraadi aktiiv(rL); 4) Mahtuvustakistus (xc); 5) vooluringi Näivtakistus (z); 6) vooluringi aktiiv (rvr) 31. Võimsused ja nende ühikud vahelduvvooluringis? Pt on tarbija võimsus W; P vooluallikast võetav võimsus W; P elektriliini kaovõimsus, W. 32. Vahelduvvoolu amplituudväärtus ja tähised? Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks
vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I 2. 18. Trafo tühijooks ja koormusolukord. Trafo tühijooks on olukord, kus primaarmähis on ühendatud võrguga ja sekundaarmähis avatud (I 2=0). Trafo koormusolukord tekib sekundaarmähise sulgemisel tarbijaga Z t, tekib vool I2. 19. Trafo energeetika ja kasutegur. Primaarmähise poolt võrgust tarbitav aktiivvõimsus P 1=U1I1cosφ 20. Kolmefaasiline trafo, keevitustrafo, autotrafo. a)Autotrafod ehk säästetrafod on transformaatori variant, milles primaarmähis ja sekundaarmähis on otstest ühendatud, mistõttu ühine mähis omab nii elektromagnetilist kui ka elektrilist seost. See trafo võimaldab sujuvalt pinget reguleerida. Selliseid trafosid kasutatakse elektrimootorite käivituspinge reguleerimisel või laboriseadmetes pinge sujuval reguleerimisel.
väljatugevusel lõhustuvad dielektriku molekulid ioonideks- tekib elektrivool läbi dielektriku ehk elektriline läbilöök. 2.Magneetiline hüsterees Kreeka päritoluga sõna hüsterees tähendab mahajäämist, hilinemist. Kui väljatugevus H on vähenenud nullini on terases teatud jääkvootihedus ehk remanents ja ferramagneetik jääb magneiks. Mida suurem on jääkvootihedus, seda tugevam on püsimagnet. 3.Kasutatavad pingesüsteemid. Täht ja kolmnurk ühendus 3-f süsteemis. Pingesüsteemid-1)Neljajuhtmeline süsteem- koosneb nulljuhtmest ja 3-st liinijuhtmest 2)Faasipinge- liini ja nulljuhtme vaheline pinge(tähis Uf) 3)liinipinge- kahe liinijuhtme vaheline pinge (tähis U) 4)Kolmejuhtmeline süsteem- kõik kolm juhet on liinijuhtmed. Nulljuht ja nullpunkt puuduvad. Madalpingeks nim. pinget kuni 1000V. ÜLESANNE: S=20 cm2=0,002m2 d=0,5mm=0,0005m2 Ea=E*Ea=5*10(astmel)- 11 C=EE0 S/d= 2*10 -10 (F) 4.1 Elektrivool ; Elektron ja ioonjuhtivus
jõudude mõjul. Elektriväljas paikneva juhtivast ainest keha vabad laengud võtavad sellise asukoha, et väljatugevus juhi sees oleks null. · Elektrostaatiline ekraneerimine (+ selgitus ja rakenduste näiteid) Välja nõrgenemist nullini kasutatakse elektrostaatiliseks ekraneerimiseks. Juhi kiht võib olla väga õhuke. Metallkarbi või -võrgu sees olev kehade süsteem jääb väliste elektriväljade mõju eest kaitstuks. · Kondensaator ja elektrimahtuvus (+ valem, mõõtühik, millest see oleneb, rakenduste näiteid) Kondensaator on seade suuremate erinimeliste laengute kogumiseks. See koosneb kahest erinimeliselt laetud juhtivast kehast (tavaliselt plaadist), mis on teineteisest eraldatud dielektrikukihiga. Kondensaator on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses või teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar
M moment (torque) Nm Njuuton-meetrit ω nurkkiirus (angular velocity) rad/s radiaani sekundis W energia (energy) J/ cal džaul/ kalor l pikkus (length) m meeter T periood (period) s sekund f sagedus (frequency) Hz = 1/s hertz cos φ võimsustegur (power factor) U pinge (voltage) V volt P aktiivvõimsus (active power) W vatt Q reaktiivvõimsus (blind power) VAr Volt-amper reaktiivne S näivvõimsus VA Volt-amper magnetvoo tihedus (magnetic flux B T tesla density)
takistusi megaoomides (M). kilo-oom 1 k = 1·10 = 1000 3 megaoom 1 M = 1·10 = 1000 000 6 Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepinnaga S ja sõltub juhi materjalist: l 1m R= 1 =1 m S 1m 2 R juhi takistus oomides () eritakistus oom-meetrites (m) l juhi pikkus meetrites (m) 2 S juhi ristlõikepindala ruutmeetrites (m ) 8 Materjali iseloomustab eritakistus (kreeka väiketäht roo): RS = l 2 Eritakistus on 1 meetri pikkuse ja 1 m ristlõike- pindalaga keha takistus. Käsiraamatutes antakse tavaliselt eritakistuse väärtused 20 °C jaoks.
takistusi megaoomides (M). kilo-oom 1 k = 1·10 = 1000 3 megaoom 1 M = 1·10 = 1000 000 6 Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepinnaga S ja sõltub juhi materjalist: l 1m R= 1 =1 m S 1m 2 R juhi takistus oomides () eritakistus oom-meetrites (m) l juhi pikkus meetrites (m) 2 S juhi ristlõikepindala ruutmeetrites (m ) 8 Materjali iseloomustab eritakistus (kreeka väiketäht roo): RS = l 2 Eritakistus on 1 meetri pikkuse ja 1 m ristlõike- pindalaga keha takistus. Käsiraamatutes antakse tavaliselt eritakistuse väärtused 20 °C jaoks.
takistusi megaoomides (M). kilo-oom 1 k = 1·10 = 1000 3 megaoom 1 M = 1·10 = 1000 000 6 Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepinnaga S ja sõltub juhi materjalist: l 1m R= 1 =1 m S 1m 2 R juhi takistus oomides () eritakistus oom-meetrites (m) l juhi pikkus meetrites (m) 2 S juhi ristlõikepindala ruutmeetrites (m ) 8 Materjali iseloomustab eritakistus (kreeka väiketäht roo): RS = l 2 Eritakistus on 1 meetri pikkuse ja 1 m ristlõike- pindalaga keha takistus. Käsiraamatutes antakse tavaliselt eritakistuse väärtused 20 °C jaoks.
~ 0-250 I C1 C2 C3 0-120 V N 3. Töö käik Koostada vooluring, nagu näidatud skeemil. Voltmeetriga (250 V) mõõta pinge, mida rakendatakse vooluringile. Samuti mõõta pinge üksikutel vooluringi osadel.Teha vähemalt kolm mõõtmist, muutes toitepinget. Saadud andmed kanda tabelisse. Mõõtmistulemuste põhjal kontrollida, kas kondensaator avaldab vooluringile takistust. 4. Tabel. Mõõtmistulemused Arvutustulemused Jrk. U I UC UR P XC C Z S R cos nr. V A V V W F VA 1. 50 2. 90 3. 120 Mõõtmistulemuste põhjal arvuta järgmised suurused:
Mahtuvus C on ühe katte laengu absoluutväärtuse ja kattevahelise pinge suhet. Plaatkondensaatori mahtuvus – on võrdeline katete pindalaga S, katetevahelise aine dielektrilise läbitavusega e ja pöördvõrdeline katete vahekaugusega d Kondensaatorite ühendamine Elektrivälja energia Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Elektrivoolu tekkimise tingimused - elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu Elektromotoorjõud – arvuliselt võrdne laengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis tehtava töö ja selle laengu suhtega Ohmi seadus vooliringi osa kohta: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E)
ventiilid töötavad paarikaupa jadamisi. Ventiili voolu kesk- ja efektiivväärtus Ia Ia IVkesk = ; IVef = . (4.15) 2 2 Trafo võimsus 2U 2 S1 = S2 = 1,11U a I a (1 + cosα ) (4.16) π Alaldi B2 võimsustegur Ua Ia 1 cosϕ = = = 0,9 (4.17) S1 1,11 126 Kolmefaasilist sildalaldit (B6) saab vaadelda kahe keskväljavõttega alaldi M3 jadalülitusena, kusjuures kolm ventiili on ühise katoodiga ja ülejäänud kolm ühise anoodiga lülituses.
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faasi vaheline pinge. (tööstusv
vool 0,26A. 2. Leidke, millise aja jooksul suudab auto käivitit toita aku, mille mahutavus on 50 Ah. Käiviti tarbib voolu 200A. 3. Mobiiltelefoni akule on kirjutatud ,,1200 mAh". Leida keskmine vooolutugevus telefonis, kui aku tühjeneb täielikult kahe ööpäeva jooksul. 4. Millise aja vältel läbib voolutugevusel 4 mA juhi ristlõiget laeng 12 C? 3. TAKISTITE JADA JA RÖÖPÜHENDUS Vooluring (elektriskeem, elektriahel, vooluahel) koosneb · juhtmetest · vooluallikast (generaator, akupatarei) · tarvitist (lamp, mootor) · lüliti Mõõteriistad Ampermeeter lülitatakse vooluahelasse alati järjestikku tarvitiga. Voltmeeter lülitatakse vooluahelasse alati paralleelselt tarvitiga. Oommeetri korral kasutatakse testri sees paiknevat vooluallikat. Juht, mille takistust soovitakse mõõta, ühendatakse seda allikat ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi.
Voolutugevus jõuab nii oma maksimaal- kui ka minimaalväärtuseni pingest hiljem, sest just voolu muutus põhjustab pooli takistava toime. Mahtuvustakistus Avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. Vahelduvvool on suuteline kondensaatorit läbima. Laetud osakeste kogunemisel ühele plaadile tugevneb selle plaadi poolt tekitatav elektriväli teise plaadi asukohas. Välja mõjul hakkavad laengukandjat liikuma ka teisel pool mittejuhtivat kihti. See saab võimalikuks tänu plaadi laengu pidevale muutumisele, mis aga toimub vaid vahelduvvoolu korral. Seega avaldab kondensaator laadivale voolule takistust.
11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseinduktsioon 26. Vastastikune induktsioon 27. Induktiivsus poolide jada- ja rööpühendusel 28. Siinuselise elektromotoorjõu saamine 29. Faas, algfaas ja faasinihe 30. Voolu ja pinge keskväärtus 31. Voolu ja pinge efektiivväärtus 32. Vektordiagramm + ül 33. Aktiivtakistusega vooluring + ül 34
olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tuntakse teda ka Ohmi seadusena vooluringi osa kohta. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust , aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadust takistuse kaudu kujul . Selle põhjal on takistus esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena.
Siinuselised suurused sinusoidide või pöörlevate vektorite abil. Vektor pöörleb vastupäeva. Vektoreid on lihtne liita ja lahutada. 8. Takistused vahelduvvooluringis: Aktiivtakistus: suurem oomtakistusest, vool pingega faasis. Induktiivtakistus: poolid, mähised, vool jääb pingest 90 kraadi maha. X Mahtuvuslik takistus: kondensaatorid, vool on pingest 90 kraadi ees. 9. Võimsused vahelduvvooluringis: Ühefaasilistel: Aktiivvõimsus P=U*I*cos , W Reaktiivvõimsus Q=U*I*sin , var Näivvõimsus S=U*I , V*A Kolmefaasilistel tuleb ette 3 . P võrdub S kui on ainult aktiivtakistid. 10. Kolmefaasiline vool- Kolm ühesuguse sagedusega emj. Üksteise suhtes nihutatud 2 Analoogne ühefaasilise generaatoriga nurganihe on 120 kraadi, faasid A, B, C, neutraaljuhe ja maandusjuhe puuduvad, sest nende voolude summa võrdub nulliga. 11
ühendatakse omavahel. Õigesti ühendatud vattmeetri mähistes on voolud suunatud generaatoriklemmidelt mittegeneraatoriklemmidele. Võimsuse mõõtmisel kolmefaasilises ahelas kasutatakse mitmeid võtteid. Kui tegemist on sümmeetrilise koormusega, piisab aktiivvõimsuse P mõõtmiseks ühest vattmeetrist. Kolmnurklülituse korral tuleb luua tehisnullpunkt. Selleks vajalike lisatakistite r takistus valitakse võrdne vattmeetri pingemähise takistusega. Üldine ahelas tarbitav aktiivvõimsus P=3PPW , kus PPW on vattmeetrilt loetud ühe faasi aktiivvõimsus. Mittesümmeetrilise koormuse korral võib võimsust mõõta kolme vattmeetri abil. Iga vattmeeter mõõdab vastava faasi võimsust ning kogu ahela võimsuse saamiseks liidetakse faasivõimsused kokku. Reaktiivvõimsuse mõõtmiseks kolmefaasilistes süsteemides kasutatakse mitmesuguseid võtteid. Valiku määrab asjaolu, kas tegemist on sümmeetrilise või mittesümmeetrilise olukorraga. Üldiselt püütakse toime tulla
R = R1 + R2 + ... Rn Tarbijate jadalülituse korral on R alati suurem kui kõige suurema takistusega elemendi takistus eraldi võetuna. Vooluallika pinge jaguneb jadalülitusse ühendatud elementide vahel võrdeliselt nende takistusega. Mida suurem on elemendi takistus, seda suurem on temale langev osapinge ehk nn. pingelang. Jadaühendusel kogupinge võrdub üksikute pingete summaga. Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. Rööp- ehk paralleelühenduses jaguneb elektriahel harudeks. Ühe haru katkemisel lakkab vool ainult selles, teistes harudes töötavad elektritarvitid sõltumatult edasi. Elektriallika pinge mõjub kõikidele harudele võrdselt. U = U1 = U2 = ... = Un Kuna vooluringi hargnemispunkti ei saa elektrilaengud koguneda, siis on sellesse punkti saabuvate laengute kogus võrdne sellest mööda harusid väljuvate laengute summaga. I = I1 +I2 + ... In ehk üksikute harude voolutugevuste summa võrdub rööpühenduse koguvooluga.
vahel omab energiat. Väljatugevus E on võrdeline pingega U. Seetõttu võime öelda, et elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. Laetud kondensaatori elektrivälja energia. Ee=CU2/2 (J) Superkondensaatorid Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Superkondensaatorid, täpsemalt elektrilised kaksikkihilised või elektrokeemilised kondensaatorid võivad talletada palju suurema elektrilaengu kui tavapärased kondensaatorid. See on võimalik tänu kahekordsele kihile, mis moodustub nende seadmete elektrolüüdi ja elektroodi piiripinnal elektrivoolu mõjul. ELEKTRIVOOL Elektrivool Vabade laengute suunatud liikumine. I = e*n*S*v, kus I on voolutugevus (A), e on elementaarlaeng (e=1.6*10^19 C) n on vabade elektronide konsentratsioon (n=N/V
Juhul kui elektriseadme võimsus on alla 100 kVA, kompenseerimisseadet ei kasutata. 18. Võimsusteguri parandamine seadmete ratsionaalse kasutamisega: 11. Juhtmete ja kaablite aktiiv ja induktiivtakistus: Juhi oomiliseks takistuseks ehk oomitakistuseks nimetatakse tema takistust 1) Vähekoormatud mootorite asendamine väiksmea võimsusega alalisvoolule. mootoritega; mootorite vahetamine on otstarbekas, kui nende keskmine
juhtmes esile 1-amprise voolu: või . Ohmi seadus kehtib peamiselt metallist elektrijuhtides; muudes materjalides on kõrvalekaldumised sellest küllaltki suured. Metalljuhtme korral on selle takistus võrdeline juhtmelõigu pikkusega l ja pöördvõrdeline juhtme ristlõike pindalaga S: . Võrdetegur oleneb juhtme materjalist: seda tegurit nimetatakse materjali eritakistuseks. Mida väiksem on juhtme materjali eritakistus, seda paremini see materjal voolju juhib. Kolm parimat metallist elektrijuhti on hõbe, vask ja alumiinium; kõigil neil on eritakistus suurusjärgus 10-8*m. Raua eritakistus on sellest umbes 10 korda suurem. Dielektrikutel on eritakistus väga suur. Näiteks klaasil on see 109-1012*m. 5. TAKISTITE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS Jadaühenduse juhul on kõiki takisteid läbiva voolu tugevus I. Potentsiaalide erinevuse takistite otstel saame avaldada Ohmi seaduse kaudu.
W=C*U22 NB! Pindala, kui ka magtuvus suureneb rööbiti ühedamise korral. C=C1+C2..., jadamaisi 1/C=1/C1+1/C2... Elektrivälja energia-Letud kondeka katete vahelises ruumis on elektrivali, mille energia avaldub kujul E=CU2/2, kuna U=Ed, siis on el valja energia vordeline ka valjatugevuse ruuduga. Superkondensaatorid- ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist e salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. ELEKTRIVOOL Elektrivoolu tekkimise tingimused- elektrivälja olemasolu ja vabade laetud osakeste olemasolu. On kolme liiki toimeid: magnetiline, soojuslik(va. üldjuhid), keemiline(einete eraldumine elektrolüüdist). Elektronmotoorjõud- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim. elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. On võrdne vooluallika maksimaalse klemmipingega.
annaabi.ee 
