a Ameerika Ühendriikides «Smith brothers» ja Saksamaal «Continental», 1906. a Ameerika Ühendriikides «Royal», 1907. a Inglismaal «Imperiab» ja Saksamaal «Mercedes», 1908. a. Itaalias «Olivetti» 3. Erinevad sõrmistikud. Erinevad märgisõrmised ja kirjutusmasina sõrmised. QWERTY, Dvorak, Malt. 4. Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad). Esimese põlvkonna kirjutusmasinad olid mehhaanilised Teise põlvkonna kirjutusmasinad olid elektromehaanilised masinad. Kolmandasse põlvkonda kuulusid elektroonilised kirjutusmasinad. 5. Kirjelda mehhaanilist kirjutusmasinat. Need masinad on elektromehaaniliste ja elektrooniliste kirjutusmasinate poolt välja tõrjutud. Taanlase Malling-Hanseni (1865) masinal oli realükkur, vahesõrmis ja kellasignaal. Selle perioodi üheks täiuslikumaks kirjutusmasinaks loetakse austerlase Mitterhoferi oma (1864). 1868. aastal konstrueeriti teine kirjutusmasin, millel olid
..................................8 kasutamine..................................................................................................................................9 kokkuvõte..................................................................................................................................10 kasutatud allikad........................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergia mehaaniliseks energiaks, millega saab liikuma panna töömasina. Elektrimootorid on tänapäeval kõige levinumad elektromehaanilised täiturmehhanismid. Selles referaadis räägin ma selle ehitusest, tööpõhimõttest, käivitamisest ja kasutamisest. 4 EHITUS Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema.
..........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................................................................................................8 Elektromehaanilised mõõteriistad ...................................................................................10 Elektronmõõteriistad.........................................................................................................11 Digitaalsed mõõteriistad .................................................................................................12 Pinge mõõtmine...................................................................................................................
n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvool k n - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Tem - mootori elektromagneetiline moment Leida: Arvutada ja ehitada alalisvoolu haruvoolumootori loomulikud ja kunstlikud elektromehaanilised ja mehaanilised karakteristikud antud magnetvoo ( ) väärtustel. Lahendus: 1. Arvutame rööpergutusega alalisvoolumootori niminurkkiiruse 2 nn 3000 n = = = 314 s -1 60 30 2. Avutame ankrumähise takistuse. Un 220 Ra = 0,5 (1 - n ) = 0,5 (1 - 0,860) = 0, 208 In 74 3
12.A Ajalugu (arvutuslaud) Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus (leiutatud 3000 aastat ekr Mesopotaamias). Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine. Ajalugu Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid, mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4 (1944) ning 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid
abivahendeid. Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus . See leiutatud 3000 aastat enne kristust . Selle abil sai teha arvutusi, lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine. Aastal 1642 leiutas Blaise Pascal liitmisarvuti . Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse teadlase Konrad Zuse saksamaal poolt välja töötatud - Z3 - 1941. aastal ja -Z4 -1944 ning 1944 Briti salateenistusele poolt loodud Colossust , ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt
jõu suunda. 7. Kus leiab inimese poolt kasutamist Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet Elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vaja tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool, siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje. Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. 8. Millist jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta selle suuna määramiseks kasutatav reegel. Millise magnetvälja suuna ja plussmärgilise laenguga osakese liikumise suuna vahelise nurga puhul on Lorentzi jõud suurim, millise puhul null?
pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja selleks ongi jõuülekannet vaja.Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga. Jõuülekandeid on mitu liiku, nagu: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded. Jõuülekannete ülesandeks on muuta mootorilt tulevat pöördemomenti ja pöörlemiskiirust ning kanda üle pöördemomenti vedavatele ratastele. 1 Sidur Siduri ülesandeks on töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega, selle ajutiseks lahutamiseks, käiguvahetamiseks ja sujuvaks kohalvõtuks. 1.1 Siduri ehitus 1. Siduri korv 2. Suruketas 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7.Hammasvöö 8
7) Kus leiab inimese poolt kasutamist Ampere´i jõud? Selgita elektrimootori ehitust ja tööpõhimõtet. Ampere’I jõudu kasutakse elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vajalik tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool, siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje. Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. 8) Millist jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta selle suuna määramiseks kasutatav reegel. Millise magnetvälja suuna ja plussmärgilise laenguga osakese liikumise suuna vahelise nurga puhul on Lorentzi jõud suurim, millise puhul null?
masin suudab väristada, et lõhutav objekt laguneks. Põhilisteks tunnusparameetriteks on löögi energia ning sagedus. Perforaatoritega on võimalik teha avasid alates mõne cm sügavusest materjalides kõvadusega 40...50 MPa kuni 2000...4000 mm sügavusteni kõvadusega 200 MPa. Ajami tüübi järgi perforaatorid jagunevad elektrilisteks (elektromagnetilisteks, elektromehaanilisteks) pneumaatilisteks ning sisepõlemismootoriga seadmeteks. Elektromehaanilised perforaatorid. Laialt on levinud seadmed löögienergiaga kuni 10 J ning massiga kuni16 kg. Raskemate seadmetega saab töötada ainult vertikaalasendis (ülalt alla). Harilikult kasutatakse ühefaasilist 220V ning 50 Hz voolu. Rasketel perforaatoritel massiga 30...35 kg kasutatakse asünkroonmootorit. Ehitus: Koosneb korpusest, kollektormootorist, reduktorist ja vänt- kolbmehanismist, töösilindrist koos löögimehanismiga, tööseadme pööramismehanismist, ventilaatorist,
Elektromagnetid Elektromagneteid kasutatakse mitmesugustes elektriaparaatides nende kinemaatilise osa käivitamiseks (näiteks kontaktorid, elektromehaanilised releed jne.) aga sammuti ferrummagneetiliste detailide kinnitamiseks või haaramiseks (lihvpinkide elektromagnetilised lauad, tõstemagnetid) ja mitmesugustel muudel eesmärkidel (elektromagnetilised pidurid, sidurid, magnetklapid jne.). elektromagneti põhiosaks on magnetahel. Magneahelaks nimetatakse detailide kogumit, milliseid läbib magnetvoog. Magnetahela osadeks on ka õhupilud magnetahela osade vahel. Magnetahelad võivad olla: 1) mittehargnevad, 2) hargnevad 1)
vahetuses. AZERTY-asetus on kasutuses eelkõige Belgias ja Prantsusmaal ning mõnes nende naaberriigis. 4. Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad). · Mehhaanilised · Elektromehhaanilised · Elektroonilised 5. Kirjelda mehhaanilist kirjutusmasinat. Mehhaanilistel kirjutusmasinatel olid tähed mehhaniliste hoobade küljes, mis pidid saama vabalt liikuda, et lehele märke jätta. 6. Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad. Kirjelda. Elektromehaaniliste kirjutusmasinate puhul juhiti mehhanisme mikroprotsessorite abil etteantud programmi järgi. 7. Elektrooniline kirjutusmasin. Kirjelda. Elektroonilised kirjutusmasinad loodi umbes 1970. aastast alates. Mehhanisme juhitakse mikroprotsessorite abil etteantud programmi järgi. Elektroonilise kirjutusmasina puhul on tegemist meie mõistes arvutiga, mis koosneb arvutist,
Selle pidurdusviisi puuduseks on asjaolu, et pidurdusmoment kaob, kui nurkkiirus langeb allapoole kriitilist väärtust. Pidurdusolukordade mehaaniliste tunnusjoonte valemites mõeldakse momendi all elektromehaanilist momenti nagu mootoriolukorraski. Pidurdamisel on mootori võllimoment elektromagnetilise momendi ja kaomomendi summa. Rööpergutusmootori käivitus- ja pidurdustakistus Rööpergutusmootorite mehaanilised ja elektromehaanilised tunnusjooned on küllalt jäigad, seepärast nurkkiirusel = 0 ületavad vool ja moment mitukümmend korda (10...20) nimiväärtust. Seepärast on rööpergutusmootorite käivitamiseks ja pidurdamiseks vaja ankruahelasse lülitada täiendavad takistused, mis piiravad ankruringi voolutugevust ja seega ka momenti. JADAERGUTUSMOOTOR Jadaergutusmootor võib töötada ainult vastulülituse ja dünaamilise pidurduse olukorras.
materjalide ja seadmete elektrilisi ning vajadusel ka magnetilisi suurusi. Otsemõõtmisega on mõõdetav vaid väga vähene arv elektrilisi suurusi (pinge, vool). Takistuse mõõtmine aga toimub juba ahelat läbiva voolu kaudu. Mitteelektriliste suuruste mõõtmistel kasutatakse anduri ja muunduri(te) abil saadud mõõdetava suurusega üheselt seotud elektrilist signaali, mis suunatakse elektrilise mõõteriista sisendisse. Suure grupi moodustavad elektromehaanilised mõõteriistad, milles seadme liikuva osa asend sõltub mõõdetava suuruse väärtusest ning mille liikumiseks saadav jõud saadakse elektri- ja magnetvälja energia arvel. Enamikes sellistes mõõteriistades muundatakse voolujuhile mõjuv jõud osuti või muu näitava süsteemi (nt valguskiir) liikumiseks, mille ulatust saab hinnata vastaval skaalal. . Analoogmõõteriistad Analoog- ehk osutmõõteriistades muundatakse analoogsisendsignaal osuti liikumiseks, mis
Rööpergutusega alalisvoolumootor (haruvoolumootor) Kompaundergutusega alalisvoolugeneraator. Näidatud ka harjad. 3 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Wikipedia. Asünkroonmootorid. https://et.wikipedia.org/wiki/As %C3%BCnkroonmootor#L.C3.BChisrootoriga_mootori_k.C3.A4ivitamine 2. Elektrimasinad, 15 lk. http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf 3. Mehhatroonikaseadmed. Täiturid - elektromehaanilised täiturid. http://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_5.html 4. Wikipedia. Elektrimasin. https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrimasin#.C3.9Cldine_ehitus 5. Wikipedia. Sünkroonmootor. https://et.wikipedia.org/wiki/S %C3%BCnkroonmootor#S.C3.BCnkroonmootor 6. Kompus, A. Mootorrataste generaatorseadmed, 2015. http://unic-moto.ee/uus/wp- content/uploads/2015/03/Restaureerimisseminar-28.02.2015-a-Mootorrataste- generaatorseadmed.pdf 7. http://web.zone.ee/kee04/eksamid/elajamideksam.pdf
töötas välja digitaalse elektroonika alused. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse 1944 briti salateenistuste loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suure (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. Samas olid olemas ma elektromehaanilised arvutid, näiteks Bomba, mida kasutati Saksa sõjaväe sifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks.1950-ndatel võeti kasutusele transistorid ning arvutid muutusid kõikides näitajates paremaks. 1970-ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke (vikipeedia (f)2009). 4 2.Arvuti 2.1 Personaalarvuti Personaalarvuti on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks(Arvuti ja selle
kulutamise peale. Ülekande liigid · Mehaanilised jõuülekanded: Kogu ülekanne toimub mehaaniliselt, jagunevad astmelisteks (muutub kindla ülekande arvu võrra) ja astmeteta (muutub sujuvalt) ülekanneteks. · Hüdromehaanilised ülekanded: Koosneb hüdraulilisest ja mehaanilisest ülekandest, ehk on tegu astmeteta ülekandega. · Mahthüdraulilised ülekanded: Liikumine kantakse üle ühelt tööelemendilt teisele kindla mahu vedelikuga. · Elektromehaanilised ülekanded: Koosneb elektrilisest ja mehaanilisest osast Sidur · Siduri abil on võimalik mootor ühendada ja lahutada jõuülekandest sujuval viisil. · Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. · Siduri osad on: Siduri korv, siduri ketas Siduriketas · Veetav ketas (3) on terasest. · Temale on needitud kaks hõõrdkatet (1). · Katted (1) on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) (2) külge, mis aitab
enda alla. Esimeseks laiaotstarbeliseks arvutiks peetakse 1946. aastal valmis saanud the Electronic Numerical Integrator and Computer (ENIAC). ENIAC oli mõeldud militaarotstarbelisteks rakendusteks, nagu suurtükiväe kaudtule koordinaattabelite arvutamine, aga oli programmeeritav täitma ükskõik millist funktsiooni. ENIAC oli ühe magnituudi kordselt kiirem, kui kõik varasemad elektromehaanilised arvutid. Tema kõige suuremaks puuduseks oli mälu puudumine ehk ta polnud võimeline varasemaid masinal jooksutatud programme enam käitama. Brittide Mark I (prototüüp) 9 Paralleelselt ENIAC tegemisega käis töö ka the Electronic Discreet Variable Computer (EDVAC) ehitamisega. EDVAC pidi olema esimene arvuti maailmas, mis opereerib sisseehtitatud mäluga. 1945
Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Hilisemad viie- ja kuuekümnendate aastate arvutiprinterid olid kõik keerulised elektromehaanilised seadmed, mis andmekandjana kasutasid peaaegu eranditult pidevakujulist rullpaberit. Enamasti olid nad elektrilise kirjutusmasina taolised, mis graafika väljastamist ei võimaldanud. Veel 80. aastate alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite (PC- de) külge võis ühendada standardse IBM kirjutusmasina 6747, kasutades seejuures spetsiaalset liideskaarti. Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: 1) paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem.
Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektromotoorjõu 6 54. Elektrimootori tööpõhimõte. Elektrimootorid on elektromehaanilised seadmed, mille ülesandeks on teha tööd. Elektrimootorid on muundurid, mis muundavad elektrilise energia mehaaniliseks energiaks. Elektrimootor on "must kast", mille sisendiks on elektriline pinge ja vool ning väljundiks on pöördemoment ja pöörlemiskiirus või jõud ja liikumiskiirus. 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi on seadis vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks. Alaldid võimaldavad saada mitmesuguse väärtusega alalispinget, on töökindlad ja ei nõua pidevat hoolitsust.
prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, 8 tarbides 14 kW võimsust. Hilisemad viie- ja kuuekümnendate aastate arvutiprinterid olid kõik keerulised elektromehaanilised seadmed, mis andmekandjana kasutasid peaaegu eranditult pidevakujulist rullpaberit. Enamasti olid nad elektrilise kirjutusmasina taolised, mis graafika väljastamist ei võimaldanud. Veel 80. aastate alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite (PC- de) külge võis ühendada standardse IBM kirjutusmasina 6747, kasutades seejuures spetsiaalset liideskaarti. Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Tänapäeval on
automaatjuhtimise ning täiturelementide kirjeldamisele. Tuuakse välja automaatsüsteemi põhikomponendid ning nende kirjeldused, samuti mõningate täiturmehhanismide omavaheline võrdlus. Kolmandas peatükis käsitletakse elektrotehnika aluseid, mida on vajalik tunda, saamaks aru, kuidas elektriga juhitavad täiturmehhanismid töötavad ning millised probleemid sellega kaasnevad. Neljandas petükkis käsitletakse lähemalt elektrimootoreid, mis on tänapäeval ühed levinumad elektromehaanilised täiturid. Viies peatükk kirjeldab tööstuses kõige laiemalt kasutatavat elektrimootorit: asünkroonmootorit, tema tööpõhimõtet ja töörežiime. Kuuendas peatükis räägitakse asünkroonmootori juhtimisest sagedusmuunduriga ning sagedusmuunduri tööpõhimõttest ja funktsioonidest. Seitsmendas peatükis vaadeldakse sujuvkäivitiga elektriajamit kui täiturmehhanismi, kaheksandas peatükis sammmootoriga elektriajameid. Kõige lõpus on ära
omavaheline paigutus. QWERT-süsteem on tänapäeval kõige kasutatavam ladina tähestiku paigutus kirjutusmasinate ja arvutite klaviatuuril. Põhilised faktid masinkirja ajaloost: (Viisimaa, 2011) Esimene patent kirjutusmasinale 1714.aastal Inglismaal (H.Mill). Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874. Kirjutusmasinate massilise tootmise algus. Sõrmistiku ühtlustamine 1898.aastal Toronto konverentsil. Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad. Kirjutusmasinate liigitus: mehaanilised, elektrilised, elektroonilised. Klaviatuurid. Sõrmiste paigutus QWERTY-süsteemis ja Dvoraki süsteemis. Kümnesõrme pimesüsteem 4.1 Masinkirja eesmärgid Masinkirja õppimise eesmärk on: 1. Omandada 10-sõrme pimesüsteem; 2. luua baasoskused edasiseks õppeks; 3. saavutada tööde vormistamisel aja märkimisväärne kokkuhoid; 4. arendada täpsust, korrektsust ja keskendumisvõimet.
töötas välja digitaalse elektroonika alused. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse 1944 briti salateenistuste loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suure (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. Samas olid olemas ma elektromehaanilised arvutid, näiteks Bomba, mida kasutati Saksa sõjaväe sifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks.1950-ndatel võeti kasutusele transistorid ning arvutid muutusid kõikides näitajates paremaks. 1970-ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke (vikipeedia (f)2009). 1.2 Personaalarvuti . Personaalarvuti on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks(Arvuti
Grafoanalüütiline meetod. Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus U n nn 220 26,67 n0 = , n0 = = 30,12 s-1. U n - I n Ra 220 -14,17 1,78 Nimipöörlemissagedus 7 1600 nn = = 26,67 s-1. 60 Ehitame elektromehaanilised tunnusjooned n, s-1 10,6 14,2 24,3 H 30 F G D E 20 B C 10 A
Selles Autonoomsed on omakorda vooli- või pingeinverterid. Staatilisi sagedusmuundureid kasutatakse kiiruse väljendub ekvivalentse võimsuse meetodi piiratus. reguleerimise kõrval ka võimsate asünkroonmootorite sujuvaks käivitamiseks alates väikesest sagedusest. 36. Mootori võimsuse valimine lühiajaliseks talitluseks. Meetodiliselt on õige mootori valikut lühiajaliseks Siis vähenevad voolu tõuked võrgus, mootori elektromehaanilised ja soojuskoormused. Vaheldi võib töötada talitluseks põhjendada kestval ja lühiajalisel talitlusel toimuvate protsesside võrdlemise teel. Selline ka laiusimpulssmodulatsiooni põhimõttel. Moodustatud impulsside laius on muutuv, seega ka väljundpinge lähenemisviis on teisest küljest õigustatudsellega, et põllumajanduses kasutatakse lühiajalisel talitlusel sageli muutub seade pingega sarnaselt ligikaudu siinuse järgi
sellele võib liigitada elektriajameid alljärgnevalt: mitteautomaatne (käsijuhtimisega) elektriajam elektriajami käivitamine, kiiruse reguleerimine, pidurdamine, reversseerimine toimub mitmesuguste käsijuhtimisaparaatide abil; automatiseeritud elektriajam inimese osavõtt juhtimises piirdub alg- juhtimiskäskluse andmisega, edaspidised juhtimistoimingud teevad mitme- sugused elektromehaanilised või muud elektriaparaadid (releed, kontaktorid, kontaktivabad loogikaelemendid, pooljuhtlülitid jne); automaatelektriajam kõik juhtimistoimingud teevad automaatjuhtimis- aparaadid, inimese osavõtt piirdub elektriajami töö jälgimisega. Elektriajami juhtimiseks kasutatavate signaalide arvu järgi liigitatakse tema juhtimissüsteemid järgnevalt: avatud juhtimissüsteemid juhtimiseks kasutatakse ainult üht
takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine. Sisepõlemismootorite pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole sisepõlemismootorid kuigi hästi kohanevad nende pöördemoment ja pöörlemissagedus ei muutu nii palju kui vaja. Tulenevalt eeltoodust tulebki traktoritel kasutada jõuülekannet. Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised · hüdromehaanilised · mahthüdraulilised · elektromehaanilised · astmelised · astmeteta · automaatülekanded. Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmeline või sujuv. Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on: 1. Sidur tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise. 2
ja saame paraboolse (mittelineaarselt kasvava) mehaanilise tunnusjoone 3 (joon. 2.1). Seepärast nimetatakse seda ka ventilaatortunnusjooneks 4. Kui x = 1, siis saame hüperboolse mehaanilise tunnusjoone (kõver 4 joon. 2.1). Takistusmoment muutub pöördvõrdeliselt nurkkiirusega 24. Alalisvoolu rööpergutusmootori mehaanilised tunnusjooned. Loomuliku mehaanilise tunnusjoone kalle ehk jäikus on määratud teguriga B, see omakorda sõltub ankruringi takistusest R. Elektromehaanilised tunnusjooned on samuti sirged. Konstantse magnetvoo puhul on moment võrdelinevooluga. Seega sõltub käivitusvool pingest ja ankruringi takistusest. Käivitusmoment ei sõltu mitte nainult pingest ja ankruringi takistusest, vaid ka magnetvoost. Seepärastühesuguse käivitusvoolu puhul võib käivitusmoment olla erinev sõltuvalt magnetvoost. Rööpergutusmootori pidurdus. Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus ta moment takistab liikumist. Pidurdusolukorras on
2), või on türistorsild (vt jon4.3). Türistore kasutatakse reeglina suurtemate voolude korral, sest sümistori ei valmistata üle 20A. Peale eelnimetatud eeliste on kontaktivabade lülituste eeliseks akustilise müra puudumine, keskkonna kindlus, ning ka mehaaniline tugevus, suurem lülitamiskiirus. Peale hajuvõimsust tuleb kontatkivabade lülitite korral arvestada sellega, et ohutustehniliselt nad ei ole võrdväärsed elektromehaaniliste lülititega. Elektromehaanilised lülitused on välja lülitatud olukorras objekt pingevaba. Kontaktivaba lüliti kasutamisel käitub aga lülituselement väljalülitatud olukorras suure takistusena, niiet teda läbiv vool on sedavõrd väike (mikro amprites), kuid lülitatav objekt on põhimõtteliselt pinge all. Ohutusebjektilises seisukohas nõutakse seepärast kontaktivaba lülititel veel ohutustehnilise elektomehaanilise lüliti lisamist, mida küll ei kasutata lülituselemendina, vaid õhu
juhet külge panna ja vool sisse lasta. Militaarsütikuid on raske hankida, kuid nad on veidi paremad, kuna lendavad voolu toimel õhku, raketisütikud aga hakkavad kõigest põlema. Militaarsütikuid võib kasutada tundlike kõrgklassi lõhkeainete, nagu R.D.X.-i ja naatriumkloraadi ning petroolpasta segu puhul. Sütikuid võib kasutada musta või hariliku püssirohu, elavhõbepaukhappe soola jne. süütamisel, mis omakorda süütavad kõrgklassi lõhkeaine. 4.2.4. ELEKTROMEHAANILINE SÜÜDE. Elektromehaanilised süütesüsteemid on süsteemid, kus kasutatakse mingit mehaanilist lülitust laengu elektri-liseks lõhkamiseks. Seda tüüpi süüteid kasutatakse tavaliselt pettelõksudes või teistes seadmetes, mille lähe-duses pommipanija ei soovi plahvatushetkel viibida. Vaatleme mõningaid neist. 4.2.4.1. ELAVHÕBEDA SÜÜDE. Elavhõbedasüüte juures arvestatakse fakti, et mettalliline elavhõbe juhib elektrit nagu kõik metallid, kuid elavhõbe on toatemperatuuril vedelas olekus. Tüüpiline
2.6.3. Mikroprotsessorid releekaitses Energia- ja tööstussüsteemides pööratakse suurt tähelepanu süsteemide kaitsele avariide eest. Avariide ennetamiseks kasutatakse kaitsesüsteemi, mida energiasüsteemide korral nimetatakse traditsiooniliselt releekaitseks. Nimetus releekaitse on tulnud sellest, et pikka aega kasutati süsteemi kaitseks mitmesuguseid elektromehaanilisi kaitsereleesid. Hiljem, kui kaitsesüsteemid moderniseerusid, asendati elektromehaanilised releed pooljuhtreleedega. Viimastel aastatel on hakatud üle minema mikroprotsessoritel põhinevatele programmeeritavatele kaitsesüsteemidele. Elektrimootorite kaitse seisneb ohtlike rež iimide väljaselgitamises, ohust õigeaegses signaliseerimises, mootori väljalülitamises või töörež iimi muutmises. Peamiselt ohustab mootorit ülekuumenemine, mida põhjustab elektrienergia kadu mähiste aktiivtakistusel ning
sünkroon- või alalisvoolumasinad. Viimasel kümnendil on intensiivsete uuringute tulemuseks selles vallas keerukad suletud automaatjuhtimissüsteemid. Vaatamata sellele pole sünkroonajamid peamised suure jõudlusega rakendustes ning alalisvooluajamid on piisavalt populaarsed vanamoelistes töömasinates. 5.1. Elektrimootor Mehaanilise tasakaalu võrrandid. Vastavalt energia jäävuse seadusele toovad kõik elektromehaanilised protsessid endaga kaasa kineetilise energia Wd muundamise potentsiaalseks energiaks Ws ja vastupidi, kusjuures summaarne energiahulk ei muutu W = Wd + Ws = const. Kineetilise energia suurenemine on võrdeline potentsiaalse energia vähenemisega ning nende summa jääb igal ajahetkel muutumatuks. Võimsuste bilansi võib avaldada seejuures järgmiselt: P = Pd + Ps, 165
annaabi.ee 
