biogaas ja biomass. Hüdroenergia Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Vesi on kohalik energiaallikas ning veevarude kasutamine elektritootmiseks ei ole Eestis maksustatud. Samas on hüdroenergia kasutamise maht Eestis piiratud, teoreetiliselt on seda hinnatud 30 MW, millest tegelikult on kasutatav vaid kolmandik.Eestisse on rajatud märkimisväärne hulk hüdroelektrijaamasid, kuid maailmamastaabis on need siiski mikro-hüdroelektrijaamad. Kuigi suuremahulises elektritootmises ei suuda Eesti hüdroelektrijaamad kaasa rääkida, on siiski mõistlik olemasolevat
Taastumatud - nafta, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi. 3. Fossiilsed kütused. Nafta Maagaas Kivisüsi Pruunsüsi Kasutusala Sõidukikütus - transport, Soojuse saamine, energia Sooja saamiseks, Sooja saamiseks, keemiatööstuses saamine, keematööstuses elektritootmiseks, elektritootmiseks, tooraineks, tooraineks keemiatööstuses keemiatööstuses soojuselektrijaamad toorainena toorainena Suurimad tootjad Ameerika Ühendriigid, Usa, Venemaa ja Katar Usa, Hiina ja India Usa, Hiina ja India Saudi - Araabia, Venemaa, Iraan ja Iraak
ära kasutada KASUTAJAD USA ISLAND ITAALIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4.Koduses majapidamises on ainsad kulud investeering süsteemi ja elektripumba voolutarbimine. Geotermaalenergia miinused: 1) Efektiivselt sooja- ja elektritootmiseks sobivad vähesed paigad maailmas. 2) Sooja auru ei saa otse kaugemale, kui 30 km transportida. 3) Kodustes majapidamistes maasoojusenergia süsteemid ei pruugi katta sooja vajadusi suurte miinustemperatuuride korral.
pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada tuumaenergia elektri tootmine tuumaelektrijaamades. termotuumaenergia kasutatakse vähe, vesinikpommides. päikeseenergia elektritootmiseks. Troopikas, lähistroopikas, kõrbetes. Teisesed energiavarad: tuuleenergia tuulegeneraatorites elektri tootmine. hüdroenergia mägijõgedel elektri tootmine hüdroelektrijaamades. loodete energia elektri tootmine. geotermiline massiline soojus, kuuma põhjavee kasutamine majade kütteks. biomassi energia ammu kasutuses, osatähtsus väike. kolmandased: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi pruunsüsi, põlevkivi turvas. 4. Naftatööstus:
ÜRO Euroopa Liit NATO WTO ja teised Energiamajandus Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood . Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Metallurgia Rootsisleidub rikkalikult rauamaaki
looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui inimkond kasutab liiga palju ressursse ning tekitab rohkelt jäätmeid, siis tulevaid põlvi ei pruugi oodata üldse selline elu nagu meil praegu on. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg aastal 2007 oli 7,9 gha/in a, mis tähendab, et Eesti inimese vajaduse rahuldamiseks läheks vaja umbes 4,5 maakera. Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on tõenäoliselt nii suur seetõttu, et siin kasutatakse elektritootmiseks peamiselt põlevkivi. Põlevkivi kaevandamine ning põletamine on Eesti suurim saastetekitaja, kuna aastas tekib 5-7 mln tonni tuhka ning 1 mln tonni poolkoksi, mida tuleb kuhugi ladestada ning neist taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ning vee reostamine. Bioloogiline kandevõime on Eestil 9 gha/in a, mis tuleneb sellest, et meie riiki katab ca 60% ulatuses mets.
lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4.Koduses majapidamises on ainsad kulud investeering süsteemi ja elektripumba voolutarbimine. Geotermaalenergia miinused: 1) Efektiivselt sooja- ja elektritootmiseks sobivad vähesed paigad maailmas. 2) Sooja auru ei saa otse kaugemale, kui 30 km transportida. 3) Kodustes majapidamistes maasoojusenergia süsteemid ei pruugi katta sooja vajadusi suurte miinustemperatuuride korral.
lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4.Koduses majapidamises on ainsad kulud investeering süsteemi ja elektripumba voolutarbimine. Geotermaalenergia miinused: 1) Efektiivselt sooja- ja elektritootmiseks sobivad vähesed paigad maailmas. 2) Sooja auru ei saa otse kaugemale, kui 30 km transportida. 3) Kodustes majapidamistes maasoojusenergia süsteemid ei pruugi katta sooja vajadusi suurte miinustemperatuuride korral.
See urimus avab põlevkivi kasutamisega seotud varjatud ohte ja riske kahes mõttes. Ühelt poolt on tegu tõepoolest kõige ehtsama varjamisega Eesti põlevkivitööstuses; teine aspekt varjatusest, nimelt kergesti kättesaadavate ja ka mittespetsialistidele arusaadavate koondteadmiste puudumine põlevkivienergeetika keskkonnamõjude kohta. 1980. aastal, põlevkivi kaevandamise maksimumaastal kaevandati paaegu 30 miljonit tonni põlvekivi, millest 26 miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. 1990.a. - Kyoto protokolli baasaastal kaevandati siiski veel 21 miljonit tonni põlevkivi. Kyoto protokolli Lisa B riigina on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada CO2 heitmeid atmosfääri võrreldes 1990 aastaga (32 miljonit tonni, millest 20 miljonit tonni CO2te tekkis põlevkivi põletamisest) aastaks 2008-2012 8% võrra. Praeguseks on põlevkivi kasutamine võrreldes üleminekukriisi aastatega veidi kasvanud ning 2004
kogu primaarenergia tarbimisega. Umbes 70% India elektritootmise võimsusest tuleb fossiilkütustest . India on suuresti sõltuv fossiilkütuse impordist, et katta oma energiavajaduse rahulolu - 2030, India sõltuvus imporditavast energiast on arvatavasti suurem (53% kogu riigi energia kogutarbimisest). 2009-2010. aastal, imporditi Indiasse 159260000 tonni toornafta. Elektritootmise kasvu Indias on takistanud kodumaise söe puudus ning selle tulemusena kasvas Indias söeimport elektritootmiseks 2010. aastal 18%. Tänu kiirele majanduskasvule on India üks maailma kõige kiiremini kasvava energiaturuga ja peaks India olema suuruselt teine tarbija ülemaailmsel energiavajaduse kasvul 2035. aastaks, mis moodustaks 18% kasvu maailma energiatarbimises. Arvestades India kasvavat energiavajadust ja piiratud koguses kodumaist fossiilkütust, siis riigil on ambitsioonikad plaanid laiendada oma taastuvat energiat ning on välja töötatud tuumaenergia programm
See pani Eesti maailmapingereas 17.kohale, mis seljatas näiteks Hiina, Brasiilia ja India. CO2 eritub Eestis kõige rohkem põlevkivi töötlemise tõttu. Olukord on kriitiline, kuid liigutakse arengu suunas. Euroopa Liidu eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80% aastaks 2050 võrreldes 1990.aastaga, mis tähendab seda, et Eesti energeetikasektor tuleb sisuliselt ja põhimõtteliselt ümber korraldada. Selge on see, et madala efektiivsuse tõttu peaks põlevkivi otsepõletamine elektritootmiseks lõppema juba 2030. aastaks ja põlevkivi tuleks senisest efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt kasutada, keskendudes peamiselt põlevkivi väärindamisele põlevkiviõliks. Globaalne soojenemine on väga suur probleem terves maailmas, mis hõlmab kogu planeeti. Tagajärjed on katastroofilised ning paljusid ei teatagi veel. Olukorra tõsidusest on riigid aru saanud ning seetõttu on paika seatud arengukava, mille eesmärk on 2050.aastaks vähendada süsiniku konsentratsiooni 80%.
polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, Energiamajandus Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee- energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood . Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Tööstuse areng Metallurgia
Eriti märkimisväärne on see, et nii väike riik nagu Taani, on suutnud võtta koha maailma esikümnes. Tuulikute installeeritud võimsus inimese kohta (kW/in) Joonis 4. Tuulikute installeeritud võimsus inimese kohta (kW/in) Jooniselt 4 näeb, et kõige rohkem energiat toodetakse Taanis 0,675 kW inimese kohta. Eestis on installeeritud võimsus inimese kohta 0,118 kW inimese kota, mis on samuti päris suur. Väiketuulikud Väiketuulikud on heaja kättesaadav võimalus koduseks elektritootmiseks. Mitmeid eeliseid on elektri genereerimisel tarvimise läheduses. See hoiab elektrikulud väga väikesed ning vähendab ümbruskonna saastet ja globaalseid kliimasüsteemi kahjustusi. Kuigi väiketuulikuid on kasutatud läbi eelmise sajandi, on nag aktiivselt alles 25 aasta eest kasutusele võetud. Enamus väiketuulikute tootjaid on turule tulnud viimase viie aasta jooksul ja seega on selle tehnoloogia alles arengus. Kokkuvõte Maailmas on 83 riiki, mis tegelevad tuuleenergia tootmisega
Pärnu linna tänavate valgustamiseks. XX sajandi algul oli Eestis peamiseks energiatooraineks turvas. 1922 aastal moodustas põlevkivi kõigest 10,6% primaarenergiaressursist. Järk-järgult hakkas põlevkivikasutus suurenema ning 1923 aastal viidi Tallinna linnajõujaam turbalt põlevkivile ning aastal 1930 kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aastal kaevandati 1,7 miljonit tonni põlevkivi, millest 2/3 pruugiti elektritootmiseks ning ülejäänust valmistati põlevkiviõli. Enne II maailmasõda rajati Eestisse mitmeid uusi põlevkivijõujaamu, aga need olid kohaliku tähtsusega väiksed jaamad. Pärast II maailmasõda asuti Nõukogude Liidu kontrolli all ja huvides Eesti põlevkivitööstust otsustavalt laiendama. 1949 aastal käivitati põlevkivi gaasitamine retortprotsessis ning rajati torujuhe Kohtla-Järvelt Leningradi (nüüdne St. Peterburg). Samal ajal lasti Kohtla Järvel ja
Lahtvee on öelnud, et pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks kuid neis toodetud elekter on märksa keskkonnasõbralikum kui fossiilkütuseid põletades toodetud elekter (www.energia.ee) 1.2ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL - TUULENERGIA Tuul on samuti nagu ka vesi taastuv energiaallikas. Tuule abil toodetakse energiat tuuleparkides, mis omakorda koosnevad mitmetest ,,tuulikutest". Tuuleparke saab rajada nii vee peale kui ka maismaale. Tuule abil elektritootmiseks on vaja tuult, nimelt, mida tugevam tuul on, seda kiiremini paneb ta liikuma turbiinid ja seda rohkem elektrienergiat saab toota. Tavaliselt on kõrgemal tuulekiirused suuremad, sellepärast ongi ,,tuulik" seda parem, mida kõrgem ta on. Tuulikud loodust ei reosta, küll aga võivad nad segada lindude elutegevust. Seepärast on ka hea, et ,,tuulikud" kõrged on (Bockelwitzi tuulepargi kõrgus on 65m) , sest siis puutuvad nad lindudega vähem kokku. 1.3PÄIKESEENERGIA
Suurimad leiukohad: Energia rikkamad jõed. Suuremad tootjad: Norra, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa. Peamised kasutusalad: elektri tootmine. Tuuleenergia Eelised: Taastuv energiaallikas. Ei teki olulisi saasteaineid. Saab rajada ka väikese tarbimise korral. Puudused: Müratase mingil määral. Tehnoloogia on kallim. Tuult ei ole pidevalt. Suurimad leiukohad: Ranniku piirkonnad. Suuremad tootjad: Saksamaa, USA, Hiina, Taani, India. Peamised kasutusalad: elektritootmiseks. Päikeseenergia Eelised: Taastuv energiaallikas. Ei teki saasteaineid. Puudused: Tehnoloogia on kallis. Igale poole ei ole otstarbekas rajada. Suurimad leiukohad: Pöörijoonel. Suuremad tootjad: Saksamaa, Jaapan, USA, Hispaania, India. Peamised kasutusalad: soojuse ja elektri tootmiseks. Geodermaal energia Eelised: taastuv energiaallikas. Mõju keskkonnale minimaalne. Puudused: saadav energiahulk on väike. Suurimad leiukohad: Seal kus laamad põrkuvad.
suletakse see 2012 aasta lõpuks. [8] Kokku annavad neli põlevkivitootmisüksust ca 15 mln tonni kaubapõlevkivi aastas. Samas väheneb põlevkivi kaevandamise maht oluliselt 2013. aasta lõpuks, mil on sulgunud Viru kaevandus ja Aidu karjäär. Praeguste tootmisvõimsuste juures oleks aastal 2014 kaevandatava kaubapõlevkivi koguseks vaid 10 miljonit tonni. [8] Põlevkivi kasutamise hetkeseis Lõviosa kaevandatud põlevkivist kasutatakse hetkeseisuga elektritootmiseks, vähesel määral põlevkiviõli tootmiseks Narva õlitehases. Kuna AS Eesti Energia on käivitanud uue õlitehase rajamise, suureneb alates aastast 2012 nn õlikivi vajadus. Üldistatult on lähiaastatel põlevkivitarbimise põhirõhk siiski energeetikal. [8] Põlevkivi nn fikseeritud vajadus on hetkel järgmine: · ca 13 mln tonni kulub elektritootmiseks (aastani 2020); · ca 1,8 mln tonni kulub olemasoleva õlitehase tarbeks Narvas;
elukeskkonna allesjäämine PUUDUSED: kallis, vajab palju tööjõudu, PUUDUSED: rikub keskkonda (viljaka mulla), tervist kahjustav, põhjavee horisondid jäävad põhjavee horisont pumbatakse tühjaks, kuivale, kaevanduskäigud vajavad toestust suured kulutused rekultiveerimiseks (puit ja metall kuluvad). VEE-ENERGIA Vee-energia tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. (veeringe). Taastuvatest energiaallikates enim kasutatud, peamiselt elektritootmiseks. Siiski annavad hüdroelektrijaamad vaid viiendiku kogu maailma elektrienergiast. Kogu voolava vee kasutusele võtmisel tõuseks vee-energia osatähtsus elektri tootmisel 30%le. Vee-energia kasutamise eeldused: 1. püsivalt suur vee hulk (et veereziim oleks ühtlane (tõusude ja languste vahe) ) Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse suure tammiga veehoidla. 2. jõeorg peab olema kristalsetes (tugevates) kivimites. 3. jõe langus peab olema piisav.
asulatele lähemal kui 300 meetrit ja teedest 50 meetrit.Mura tekitavad,Rikuvad vaatevälja,Rikub lindude ränakuteed. Suurimad tuuleenergia toojad: Saksamaa USA Hispaania Taani India Geotermaalenergia Maa siseenergiat nim.geotermiliseks energiaks.See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestatud soojusenergiat. Maasisejõudude toimel soojenenud vett kasutatakse :majade kütteks,kasvuhoonete kütteks,elektritootmiseks puhas,keskkonna sõbralik. Bioenergia Bioenergiaks kasutatakse kõiki orgaanilisi asju mis põleb. Looted-tõus ja mõõn Kohad kust saab energiat: metaan(loomade väljaheited) energia. Merelainete energia. Maavärinad ja vulkaanide pursked energia. Äikese energia. Elektrienergia tootmine Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Soojuselektrijaam 63% tuumajaamad 17,3% Hüdroelektrijaamad 19.3& geotermaalelektrijaamad 0,3% tuuleelektrijaamad 0,06%
langusele ja kiirele voolule. Muus maailmas on hüdroenergia kasutamisel esikohtadel Hiina, Brasiilia, Kanada, USA ning Venemaa. 6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia Tuul on samuti nagu ka vesi taastuv energiaallikas. Tuule abil toodetakse energiat tuuleparkides, mis omakorda koosnevad mitmetest ,,tuulikutest". Tuuleparke saab rajada nii vee peale kui ka maismaale. Tuule abil elektritootmiseks on vaja tuult, nimelt, mida tugevam tuul on, seda kiiremini paneb ta liikuma turbiinid ja seda rohkem elektrienergiat saab toota. Tavaliselt on kõrgemal tuulekiirused suuremad, sellepärast ongi ,,tuulik" seda parem, mida kõrgem ta on. Tuulikud loodust ei reosta, küll aga võivad nad segada lindude elutegevust. Seepärast on ka hea, et ,,tuulikud" kõrged on (Bockelwitzi tuulepargi kõrgus on 65m) , sest siis puutuvad nad lindudega vähem kokku. Arvestades põlevkivi varude piiratusega ja
) Joonis . Paisu hüdroelektrijaam 3.3. Pumppaisu hüdroelektrijaamad Pumppaisu hüdroelektrijaamad toimetavad vee esmalt kõrgemal asuvasse, enamasti kunstlikku, paisjärve. Seda teostatakse peamiselt öösel, et kasutamata võimsust üles pumpamiseks kasutada." [1] ,,Niipea, kui päeval elektritarbimine tõuseb, lastakse veel paisust jõujaama turbiinidele voolata. Generaatorid hakkavad sekundikiirusel elektrit tootma. See meetod on ainus võimalus elektritootmiseks mõeldud energiat suures mahus hoiustada." (Joonis .) [1] Joonis . Pumpaisu hüdroelektrijaam 4. TURBIINID 4.1. Francis turbiinid ,,Francis tüüpi turbiin on enamasti püstvõlliga ja turbiini tööratta labad on ühendatud võlliga jäigalt. Väiksemaid turbiine valmistatakse ka horisontaalvõlliga. Vesi siseneb turbiini spiraalkanali kaudu, mis tagab vee ühtlase sissevoolu kogu tööratta ümbermõõdul, läbides seejuures pööratavaid juhtlabasid
tagasihoidlikuks. Põllumajanduse tootlikus on madal ja sagedased põuad kimbutavad riiki. Efektiivus pooltikas kajastab 10% aastast majanduskasvu. Linna- ja maapiirkondade vaesus on väga suur probleem riigis. 5 Etioopias on "veetorn" Ida-Aafrikas, sest seal on palju koskesi. See on ka suurimaid veevarude kohti Aafrikas, kuid vähesed niisutussüsteemid on olemas, et seda kastuada. Ainult 1% kasutatakse elektritootmiseks ja 1,5% niisutamiseks. Etioopia võiks ola väga hea tootja, kui tema põllumajandus oleks paremini organiseeritud. Telekommunikatsooniteenuste ostuamine on jäetud riikliku monopoly kätte. Selle otsuse tegi valutsis, et see jääks riigiomandiks sellisel olulisel valdkonnas. Nad tahavavad, et telekommmunikatsooni infastruktuur laieneksid ka maaellu Etioppias. Etioopia põhiseaduses on kirjas, et maakuulub ainult riigile ning
Elektriks mitte muundunud kütusenergia kaob elektrijaama läbivasse jahutusvette, millele auruturbiinidest väljuv aur annab üle oma soojuse ning vastavalt termodünaamika seadusele läheb osa energiat paratamatul kaduma. Tulevikus areneva põletustehnoloogiate rakendamisel on võimalik muundada kuni 2/5 kogu põlevkivist saadud energiast elektriks. [] Kasuteguri vaatlemine eriti kriitiliselt: Vaatleme põlevkivielektri süsteemis efektiivsust, mis näitab, milline osa elektritootmiseks kaevandatud põlevkivis sisalduvast energiast jõuab elektrina tarbijani. Arvutustes võeti elektrijaamade toodangust maha elektrikulu kaevandamisel, elektrivajadus abimaterjalide tootmiseks, elektrijaamade omatarve ning ülekandekaod, siis antud süsteemi korral saadi põlevkivielektri tootmise kasuteguriks vaadeldud aastal vaid 24% (Andmed koguti 2002/2003. majandusaasta kohta). [] Kuna suhteliselt vähe põlevkivist suudetakse kasulikult ära kasutada, siis põlevkivi kuulub
füüsikapreemia 1921. aastal. 1876. aastal avastasid William Grylls ja Richard Evans Day, et seleeni abil on võimalik toota elektrit. 1883. aastal pani Ameerka leiutaja Carles Fritts esimesena kokku seleenil põhineva päikesepatarei. 1954. aastal Daryl Chapin jt arendasid Belli laboris ränist fotoelemendi (PV), loodi Ameerika Ühendriikide fotoelektri teooria. Tulemuseks esimene päikesepaneel, mis oli võimalik konventeerima päikeseenergiat elektriks nii, et seda saaks kasutada tegelikuks elektritootmiseks. Bell Telephone Labora suutis toota ränist päikesepaneeli, mille efektiivsus oli 6 protsenti. 1955. aastal alustas Western Electric päikeseelementidega (patareidega) varustatud seadmete jaemüüki. Esimesed tooted olid arvemasinad ja perfokaartide dekodeerijad. Hoffman Elektronics jõudis 1959. aastal massiliselt toodetavate päikesepatareide puhul 10 protsendilise efektiivsuseni. Järgmisel aastal oli protsent 14. 1963
12 gaasi ja tuumaenergiat, kuni pole välja töötatud suuremahulisi ja efektiivseid energiasalvesteid. Kas uraani ja muude Kõiki seda liiki aineid transporditakse erikonteinerites, mis on radioaktiivsete ainete transport projekteeritud ja ehitatud tagama ohutust kõikvõimalikes olukordades. on ohtlik? Kas tuumaenergia annab Elektritootmiseks kulub 40% maailma primaarenergiast. Tuumaenergia olulise panuse maailma annab 16 % maailma elektritoodangust. Koguseliselt on seda, näiteks, energiavajadusesse? rohkem kui oli maailma kogu elektritoodang aastal 1960. Kas tuumareaktorite arv Töötavate tuumareaktorite arv on alates 1996. a. püsinud väheneb pidevalt, sest neid ei muutumatuna, kuid elektritoodang on oluliselt suurenenud. Enamasti pooldata
Põllumajandus vajaks omamaiseid väetisi, nende hind maailmaturul on kõrge ja see tõstaks meie põllumeeste konkurentsivõimet. Eelpool on juttu olnud meie teisest põlevkivist ja selles sisalduvatest haruldastest metallidest. Kõiki neid ja ka uraani oleks võimalik vajadusel toota. Lisaks on energiamahukad nii fosfori kui ka põlevkiviõli tootmine või sellest mootorkütuste valmistamine. Praegu kaevandatakse elektritootmiseks 15 milj t põlevkivi, mille võiks kaevandamata jätta ja suurendada põlevkiviõli mahtu 350 000 t tänapäeval, kahekordseks. Nafta varud maailmas vähenevad ja bensiini hind sellele vastavalt aina suureneb. Meie oleksime nendest muredest priid, kui tarbiksime kodumaist mootorikütust. On ilmselge, et tuumaenergia kasutuselevõtt avaks uued perspektiivid, kaotaks tööpuuduse ja suurendaks seeläbi majanduse konkurentsivõimet
330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Kuid nafta pole neil lõputu ressurss. Nafta hind on võrreldes aastaga 1996 kolmekordistunud. Samuti aitab fossiilsete kütuste kasutamine kaasa kliima soojenemisele, mis on kõige tõsisem keskkonnaoht. Põllumajandus. MAIN NATURAL RESOURCES (world rank 2002) : - Oats (6) - Zinc (13) - Wood (11) - Silver (13)
ohtlikud gaasid atmosfääri ei pääseks. Mida peaks tegema? Üldiselt peaks energiavõsa kasvatamist levitama ka arengumaadesse ning ehitama sinna ka muid elektrijaamu, et metsi nii palju maha ei võetaks. Gaaside vastu tuleks kasutusele võtta veel paremad filtrid, et atmosfääri mürgistus oleks minimaalne. Eestis aga ei tasu selline ettevõtmine ära kuna mõtekam on kasutada teisi energialiike, sest mets on Eestile vägagi väärtuslik. Kuid samas on see meile odav viis elektritootmiseks kuid keskonnale see eest vägagi kahjulik. Tuumaenergia Üheks võimalikuks lahenduseks on vähepopulaarse, kuid paljude Eesti tänaste juhtivate energeetikute silmis ainuvõimaliku tuumaenergia kasutuselevõtt. Peamisteks probleemideks on sel juhul tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Eriti viimane, kui selguvad talitluse lõpetanud jaamade likvideerimise tegelikud kulud, võib edaspidi osutuda tuumaenergia
saavad kõik õitseda ja teenida korralikku elatist. Kuidas saab olla õiglus ja võrdsus inimeste vahel, kelle töövahendiks on käed ja nende vahel, kes koristavad vilja masina ja riigitoetustega. Oleme vastutustundlikud tarbijad, mõtleme mida ostame! Saksamaal Freiburgis elavad 5000 inimest loodussõbralikes majades. Sellel brojektil on mitmeid liitlasi. Uus-Meremaa, Islandi , Austria ja Rootsi valitsesd on muutnud taastuvenergia oma prioriteediks. Laineenergiat kasutatakse elektritootmiseks. Tuuleelektrijaamad Taani rannikul. Luuakse uusi töökohti. Seni kuni maa eksisteerib on päikese energi ammendamatu. Me peame lõpetama maapinna puurimise ja vaatama taevasse. Mõõdukus, arukus , jagamine . On aeg ühineda. Ei tohi unustada, seda mis on ununenud, kuid tähtsam on see, mis on alles. Meil on veel pool maailma metsadest, tuhanded jõed, järved ja liustikud ning tuhanded õitsevad liigid. Me teame ,et lahendused on täna olemas. Meis kõigis on võime muutuda. Mis me veel
330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% KÜTUSED. Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Kuid nafta pole neil lõputu ressurss. Nafta hind on võrreldes aastaga 1996 kolmekordistunud. Samuti aitab fossiilsete kütuste kasutamine kaasa kliima soojenemisele, mis on kõige tõsisem keskkonnaoht. METALLURGIA. Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas. Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema
USA tarbib sisseostetud gaasi. Maagaasi kasutamise eelised naftast suurem energiasisaldus,lihtsam ammutada,põlemisel ei saasta õhku,odavam transportida torujuhtmete abil suuremates kogustes. Maagaasi kasutamise puudused plahvatusohtlik,kitsas kasutusala,transport ohtlik eriti kui juhe läbib mõnda veekogu. - Tahked kütused on kivisüsi,pruunsüsi,põlevkivi ja turvas.Kivisüsi oli esimene,millest hakati elektrit tootma kuna sisaldab palju süsinikku.Neid kasutatakse elektritootmiseks,vee soojendamiseks,kütte- ja keemiatööstuses toorainena.Algselt kasutati kivisütti terase tootmiseks. Tahke kütuse puudused Põlemisel saastab õhku,rikub maapinda,kaevandamisel põhjavee tase langeb,tekitab palju jääkaineid ja tuhka. Hetkeprobleemid varud on ammendumas(Euroopas) või pealmised kihid on ära kasutatud ja tuleb sügavamale kaevandada.,sügavamad kihid on vähem väärtuslikumad,kallineb siis tootmine.Nendest
annaabi.ee 
