IT juhistik on enamasti täielikult maast isoleeritud, kuid liigpingete ja pingevõnkumiste vähendamiseks võidakse kasutada ka neutraali või (kui neutraal ei ole kättesaadav) ühe faasijuhi maandamist üle suure takisti. IT-süsteem soovitatakse kujundada kolmejuhilisena, kuid see võib olla ka neljajuhiline (neutraaljuhiga). 22. Eestis on IT-juhistik kasutusel mõnes vanemas madalpingevõrgus neutraaljuhita (3 x 220 V) ja maast isoleerituna. 23. IT-juhistikust toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igaüht eraldi, grupiviisiliselt või kogu paigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu. 24. IT-juhistiku põhieelis TT- ja TN-juhistike ees seisneb selles, et ühe faasi maa- või kereühenduse korral on maaühendusvool määratud teiste faaside mahtuvusega maa suhtes ja jääb mõne kuni mõnesaja milliampri piiridesse. 25. Neutraaljuhita, maast isoleeritud IT-juhistikus ei saa juhistiku enda rikete tõttu tekkida ajutisi liigpingeid
Parksepa Keskkool Uurimustöö Elektrienergial töötavad masinad kodus, energiakulu ja selle energia maksumus Koostaja: Rando Pilberg Juhendaja: Kalju Haabmets Parksepa 2013 Töö käik: · Tee tabel kodus olevate elektritarvitite kohta, märgi iga tarviti taha tema nimipinge, töösagedus ja võimsus. · Tee tabel energiakulu kohta iga päev 1 nädala jooksul. Selleks märgi igal päeval, ühel ja samal kellaajal eletriarvesti näit. Kui sul on kahetariifne arvesti, tuleb üles märkida iga päev nii päevase kui ka öise energiakulu kohta. · Uuri vanematelt, millist energiapaketti kodus kasutatakse. Küsi vanematelt Eesti Energia arvet, kas paberkandjal või internetist. Uuri sealt, millistest komponentidest
17. Millistest osadest peab koosnema vooluring? Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed. 18. Millises vooluringis saab olla elektrivool? Suletud vooluringis. 19. Mis toimub elektritarvitis? Elektritarviti muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. 20. Milleks kasutatakse vooluringis juhtmeid? Vooluringi osade ühendamiseks. 21. Mis ül on vooluringis lülitil? Selle abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. 22. Kirjelda elektritarvitite jadaühendust. Elektritarvitid on ühendatud omavahel jadamisi ehk järjestikku. 23. Kirjelda elektritarvitite rööpühendust. Tarvitid on ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. 24. Kuidas nim füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektrivälja poolt juhi kahe punkti poolt laengu ümber paigutamiseks tehtavat tööd? Elektrivälja pinge. 25. Millega võrdub pinge juhis kahe punkti vahel? Kuidas pinget arvutatakse? Elektrivälja
kõrvaliste juhtivate osade vahel, tuleb ka need ühendada kohapealse maandussüsteemiga ja kaitsejuhiga, et välistada ohtlike pingete teket. IT-juhistik IT-juhistik on vanim juhistikusüsteem, mis on enamasti täielikult maast isoleeritud, kuid liigpingete ja pingevõnkumiste vähendamiseks võidakse kastada ka neutraali. Tavaliselt soovitatakse kujundada see süsteem kolmejuhtmelisena, kuid võib ka olla neljajuhtmeline, kus neljas juhe on neutraal. IT-juhistikust toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igaüht eraldi, grupiviisiliselt või kogu paigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu. Kindlaim ja levinuim on viimane variant. IT-juhistiku põhieelis TT- ja TN- juhistike ees seisneb selles, et ühe faasi maa- või kereühenduse korral on maaühendusvool määratud teiste faaside mahtuvusega maa suhtes ja jääb mõne kuni mõnesaja mA (milliampri) piiridesse. Selline vool ei häiri enamasti elektritarvitite talitlust ega nõua seetõttu ka kahjustatud liini või tarviti
Maandus · Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks või elektriseadmete normaalseks talitlemiseks. Lühis · Lühis on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. · Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. Maandusvarras · On paraleelselt ühendatud metallist konstruktsioon, mis paikneb maas hoone lähedal. Teine nimetus on tehismaandus. Konstruktsiooniga võivad olla nii elektroodid kui ka metallvõrk. Tehismaanduse eesmärk on tagada elektrivarustusele potentsiaal 0 volti. Kaitsemaandamine
Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse
Liigid: jõutrafo (el energia muundamiseks el võrgus), impulsstrafo (kõrgepinge tekitamiseks, nt auto süütesüsteem), keevitustrafo, kõrgsagedustrafo (nt raadio) 9. Trafo sekundaarmähises tekib vool primaarmähise tekitatud muutuva magnetvälja tõttu. (mähised ühel raudsüdamikul, tekib induktsioonvool) 10. Pinget tõstev trafo - primaarmähisel on vähem keerde kui sekundaarmähisel Pinget madaldav trafo - primaarmähisel on rohkem keerde kui sekundaarmähisel 11. Elektritarvitite liigid: 1) Infoseadmed (arvuti, telefon) 2) Küttekehadega seadmed (pliit, triikraud, hõõglamp) 3) Mehaanilise töö seadmed (trell, ketaslõikaja, mikser) 12. Aktiivvõimsus - keskmine võimsus mis on võrdle elektrivoolu kogu tööga ühes sekundis P=U*I 13. Voolutugevuse effektiivväärtus - selline alalisvoolu tugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub vahelduvvooluga võrreldes sama suur võimsus
täpsus, väljundpinge kuju jne. Kõikide tehniliste näitajate lähem vaatlus läheks pikale, seepärast on järgnevalt ära toodud vaid UPSi soetamisel esmatähtsad parameetrid. Väjundvõimsus UPSi energeetili omadusi iseloomustatakse kas võimsuse või energiamahutavuse abil. Väljundvõimsus, mida mõõdetakse voltamprites (VA), määrab UPSi koormavate elektritarvitite summaarse võimsuse, mida sellega tohib ühendada. Kõrvuti voltampritega kasutatakse väljundvõimsuse iseloomustamisel vatte (W). Kui väljundvõimsus on antud voltamprites, siis määratletakse elektritarvitite näivvõimsus, vattide korral aga aktiivvõimsus. Ligikaudsetes arvutustes kasutatakse voltamprites (Pva) ja vattides (Pw) väljendatud võimsuste vahelist seost: Pva=(1,351,43)Pw
FÜÜSIKA ISESEISEV TÖÖ 1. Millistest osadest koosneb elektrijaotusvõrk? Elektrijaotusvõrk koosneb kahest elektritarvitist - kohtkindlatest ja teisaldatavatest. 1. Too 3 näidet kohtkindlate ja 5 näidet teisaldavate elektritarvitite kohta. Kohtkindlad elektritarvikud on näiteks laevavalgusti, elektripliit, pesumasin, mikrolaineahi, külmkapp ja elektriboiler. Teisaldatatavad elektritarvikud on näiteks tolmuimeja, lauavalgusti, raadio, õmblusmasin ja kohvimasin. 1. Kuidas ühendatakse elektritarvitid elektrijaotusvõrku? Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesadega ühendatud teisaldatavad elektritarvitid on elektrijaotusvõrku ühendatud rööbiti. 1. Mille poolest on eriline auto elektrisüsteem?
ühendatud rööbiti. 7. Faasijuhe on maandamata juhe ehk siis plussjuhe. Pinge faasijuhtme ja nulljuhtme vahel on meie kodudes 220 V. Nulljuhe on maandatud juhe ehk siis nulljuhe. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrde nulliga. 8. Kaitsme ülesandeks on katkestada elekrtivool, kui vooluringis tekib lühis. 9. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 10. Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 11. Transformaator ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 12. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole
Iga sisult erinev "töötav" variant annab punkti, kusjuures iga variandi korral, kui kasutatakse ka valgusteid, paku Juhani majapidamises sisselülitatud valgustite arvuks vaid selle variandi maksimaalselt võimalik valgustite arv. Lisapunkti ei anna variandid, kus muudetakse vaid sisselülitatud lampide arvu. a) Missugune on majas kasutatav maksimaalne võimsus? Andmed : U=230V I= 10A Lahendus : N=UI N= 230 * 10 = 2 300W b) Erinevad variandid elektritarvitite üheaegse kasutamise kohta: Nmax = 2300W N(lambid) = 700W N(Tv) = 200W N(külm) = 200W N(pliit)= 1,5kW = 1500w N(arvuti) = 100W N(kohv) = 1000W N max = 2300w  200w(külmik) = 2100W, külmik peab alati olema. 1) N(külmik) + N(lambid) + N(telekas) + N(kohv) 2) N(külmik) + maksimalselt telekas 3) külmik + pliit 4) külmik + arvuti 5) külmik + arvuti + maksimalslet kõik lambid 6) külmik + kohv 7) külmik + kohv + maksimaalselt lambid
U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V). R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). 16. Too näide tühijooksu ja lühise kohta. Tühijooks elektrit toodetakse koguaega aga tarbiat ei ole. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 17. Jada ja rööpühendus. Valemid Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Valemid rööpühendus Jadaühendus Voolutugevus Ik=I1 pluss I2 pluss I3 Ik=I1=I2=I3 Pinge Uk= U1=U2=U3 Uk=U1(pluss)U2(pluss)U3 Takistus Rk=R1 pluss R2 pluss R3
Neid on kahte liiki kas lüliti või korgikujulised.(c,d,e pildil) kaitse automaatkaitse Kodus peab olema rikkevoolukaitselüliti nt vanni ja dusiruumis. automaatkaitsmed lülituvad välja liigkoormuse toimel, siis peab vähendama elektritarvitite üldvõimsust.Vannituas kasutatakse ka pistikupesa kaitsmeid, et sinna kuskilt vett ei tilguks, pistukute pese peale käivad klapid, mis kindlustavad, et vesi ei satu pistikusse. Kodumasinate võimsus Kohvimasin 1100 W Mikrolaineahi 1500 W Külmkapp 2,2 kW Röster 1000 W Pesumasin 3.0 kW Boiler 3,0 kW Tolmuimeja 1,7 kW Köögikombain 700 W Telekas 180 W Arvuti 100 W
elektrivarustussüsteemi remondiks või rikkis elemendi vahetamiseks vajalik katkestusaeg ei ületa üht ööpäeva. Kategooria elektrivarustuse töökindluse järgi käivad enamasti tarbijate (klientide) või elektripaigaldiste kohta, Cos  eletrimootori võimsustegur; harvemini kasutatakse üksikute elektritarvitite kohta. Umbes samasugune jaotus kehtib ka teistes riikides.  eletrimootori kasutegur. Mitme mootorilise elektritarviti nimivool: In =
kaitsevad liini lühiste ja ülekoormuste eest. 6 - valgustuskilp 8 7 6 7 - jõukilp jaotusliinid grupiliinid 8  suure võimsusega elektritarviti Antud skeem on mõeldud I ja II katekooria tarbijate ja paigaldiste toiteks. Samuti on oluline elektritarvitite paigutus tsehhi põrandapinnal. Tavaliselt kasutatakse seda skeemi siis, kui tsehhis on üles seatud suht võimsad elektritarvitid või kui vähemvõimsad tarvitid on paigutatud ebasümeetriliselt gruppide kaupa. Radiaalliin on liin, kus ei ole haruühendusi liini ulatuses ja kõik tarbijad paiknevad liini lõpus. Radiaal liiniks sobivad igasuguse ehitusega liinid (kaabel-, juhtme-, ja lattliinid) Radiaalskeemid tagavad elektrivarustuse suure töökindluse ja nende käit on hõlbus, kuid nende
Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse
· Asendada kohtkindla valgusti valgustiklemmi valgustipistikupesaga või vahetada riknenud valgustipistikupesa uute vastu. · Paigaldada vastavate juhiste järgi kaitseväikepingelisi seadmeid (näiteks valgustuseks, autosoojenduseks). · Pingevabas olukorras võtta maha pistikupesade ja lülitite kaasi (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) või asendada purunenud kaasi tervetega. · Parandada elektritarvitite mehaanilisi osi (nt. vahetada pesumasina ühendusvoolikut) nii, et selle tulemusena ei halvene masina puutekaitse ja veepidavus. · Vastavate juhiste kohaselt paigaldada oma majale teleantenni; · Teha mitmesuguseid huvialatöid (näiteks elektroonikaseadmeid) eeldusel, et tegija omab küllaldaselt kogemusi või teeb neid töid üksikasjalike juhiste järgi; · Demonteerida pingevabas olukorras elektrijuhtmestikku ja -seadmeid;
elektromagneteid liigitatakse konstruktsiooni järgi: -hoidvateks, raskuseid ja detaile kinni koidev electromagnet. -tõmbavateks, nt. tõmmtes kontakt ankrut südamiku külge. Lülitusskeemi järgi eristatakse elektromagneteid: -rööpmähisega  mähise vool on määratud ühiselt elektromagneti mähise enda parameetrite ja toitepingege. -jadamähisega Âmähis lülitatakse jadamisi jõuahelasse ning mähise vool on määratud mitte mähise enda parameetriga, vaid nende elektritarvitite vooluga (elektrimootorid, küttekehad vms.), milliste ahelasse elektromagneti mähis on ühendatud. Vooluliigi järgi: -alalisvoolu elektromagnetid -vahelduvvoolu elektromagnetid Ankru liikumise iseloomu järgi: -pöördankruga, ankur pöörleb ümber mingi telje või toe. -otsekäigulise ankruga, ankur liigub sirgjooneliselt. Vahelduvvoolu elektromagnetid Vahelduvvoolu elektromagnetite põhiline konstruktsiooniline erinevus seisneb selles, et nende magnetahel valmistatakse õhukestest (0,35
Füüsika 1. Mis on keha elektriseerimine? Keha elektriseerimine on kehale laengu andmine. 2. Milline keha on elektriseeritud? Keha millel on elektrilaeng 3. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Keha on võimalik elektriseerida hõõrumise teel, kus mõlemad kehad saavad laengu. Elektriseerida saab ka siis kui laetud kehaga puudutada laadimata keha. 4. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivset laenguga keha? Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud ühesugused laengud. 5. Mis juhtub siis, kui üksteise lähedale viia negatiivse ja positiivse laenguga kehad? Miks? Eriliigiliste elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud erinevad laengud. 6. Mis on elektrijõud? jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha 7. Millest ja kuidas sõltub laetud kehade vaheline elektrijõud? Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud...
vooluahela osa kuni kere- või maaühenduse kohani Arvutuslik ehk normaaltalitusvool- vool, millele vooluahel on normaaltalitusel ette nähtud, tähis: IB Kestvalt lubatud vool Âsuurim vool, millega võib juhti etteantud oludes koormata, ilma et juhti temt ületaks kestvalt lubatut, tähis IZ Liigvool- kestvalt lubatudst oluliselt suurem vool millel võivad sõltuvalt tema kestvuselt olla või mitte olla ohtlikud tagajärjed Liigvoolu põhjused : · Elektritarvitite liigakoormus · Elektriahelate rikked Ãœlekoormusvool- liigkoormusest tingitud liigvool Lühisvool  väga väiksese takistusega elektriline ühjendus eri potensiaalide vahel Nimipinge  pinge, mille seade on ette nähtud täätama ja mis väljaendatakse tavaliselt efektiivväärtusega Pingestatud osa Ânormaaltalitusel vooluahelasse kuuluv juht Pingealdis juhtiv osa  puutevõimalik osa, mis ei ole pingestatud, kuid võib saada selleks isaolatsioonirikke korral
isolatsiooniga välistades selle mahavõtmise seda rikkumata. Selline kaitseisolatsioon peab olema sedavõrd suure isolatsioonitakistusega et lekkevool jääks piisavalt väikseks. 5.Kaitse eraldus-Seisneb antud vooluahela töökindlas enamasti kaitseisolatsiooni abil eraldamises muudes vooluahelates vahelduvvoolu ahelatesse lülitatakse eraldustrafo kusjuures kaitse eraldatud ahelaid ei maandata. 6.Seadme elektritoite automaatset ja kiiret väljalülitamist –Elektritarvitite kõik pingealtid osad peavad olema kaitse või PEN juhi kaudu töökindlalt ühendatud võrku toiteallika maandusega. Juhuslik ühendus seadme pingestatud osa ja pingealti osa vahel kujuneb lühiseks suhteliselt suure lühisvooluga. Kaudpuute kaitsena saab sel juhul kasutada liigvoolu kaitseseadmeid mis lülitavad piirse toite välja. Toote ja teenuse ohutuse seadus elektriohutuse võtmes Seadme ohutuse seadus Seaduse eesmärk ja reguleerimisala: 1
kaugpuutel Võrgusagedusliku vahelduvvoolu toime täiskasvanud inimesele AC-1  voolu mõju pole tuntav; AC-2  voolu füsioloogiline toime pole enamasti ohtlik; AC-3  voolu toime pole tavaliselt ohtlik; AC-4  voolu toime on eluohtlik sirge a  inimese tundlikkuse lävi; kõver b  voolu ohtlikkuslävi; kõver c  eluohtlikkuslävi. Rikkevoolukaitse põhimõtteskeem Pingepiirikud Madalpinge liigpingepiirikud on ette nähtud hoonesiseste madalpinge elektripaigaldiste ja elektritarvitite kaitsmiseks liigpingete eest. Impulssliigpinged võivad tekkida äikese, elektriseadmete kommutatsiooni või elektrostaatilise lahenduse tulemusena ja nad võivad kahjustada nii inimest kui ka elektriseadmeid ja  tarviteid. Transientliigpinge tekkepõhjused pikse- ehk välguliigpinge, mis tekib pikselöögist hoonesse, kus paigaldis asub; lähedal toimuva välgulahenduse elektrostaatilise ja elektromagnetilise induktsiooni mõjul; lülitusliigpinge, mis tekib
Jõutrafo on enamasti kolmefaasiline. Võimsus peab vastama trafo sekundaarpoolele ühendatud tarvitite vajalikule võimsusele. Jõutrafod on harilikult õlijahutusega, väiksemaid, alla 15 MVA võimsusega trafosid valmistatakse ka õhkjahutusega Mõõtetrafod · Pingetrafo, mida kasutatakse kõrge pinge mõõtmiseks vahelduvvooluahelas · Voolutrafo, mida kasutatakse suure vahelduvvoolu mõõtmiseks. Eraldustrafo Toitevõrgust eraldamiseks, et tagada elektritarvitite käsitsemisohutust. Impulsstrafo Pinge- ja vooluimpulsside tekitamiseks ja muundamiseks. 128
Jõutrafo on enamasti kolmefaasiline. Võimsus peab vastama trafo sekundaarpoolele ühendatud tarvitite vajalikule võimsusele. Jõutrafod on harilikult õlijahutusega, väiksemaid, alla 15 MVA võimsusega trafosid valmistatakse ka õhkjahutusega Mõõtetrafod · Pingetrafo, mida kasutatakse kõrge pinge mõõtmiseks vahelduvvooluahelas · Voolutrafo, mida kasutatakse suure vahelduvvoolu mõõtmiseks. Eraldustrafo Toitevõrgust eraldamiseks, et tagada elektritarvitite käsitsemisohutust. Impulsstrafo Pinge- ja vooluimpulsside tekitamiseks ja muundamiseks. 128
Mootori staatorivool ulatub käivituse ajal kuni 7-kordse nimivooluni. Võimsate asünkroonmootorite otsevõrkukäivitus (direct on-line, DOL) põhjustab elektriliinides suuri voolutõukeid. Lisagem, et mootori käivitusvoolu tugevus ei sõltu koormusest ning on igal mootoril kindel suurus. See on antud mootori sildil nimi-käivitusvoolukordsusena Ikäiv/In, mis on tavaliselt 4...7. Pikkade liinide ja suure sisetakistusega võrkude korral põhjustab võimsa mootori käivitus ajutiselt teiste elektritarvitite pinge olulist vähenemist. Seejuures on asünkroonmootori käivitusmoment, võrreldes alalisvoolumootoriga, suhteliselt väike, mistõttu suure koormuse ja inertsimomendi, s.o raske käivituse, puhul venib käivitusprotsess pikaks. See asjaolu põhjustab omakorda mootori mähiste olulist kuumenemist käivitusprotsessis ning sobiva kaitse puudumisel tekib oht mähise isolatsioonile. [21] Lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamiseks on mitu võimalust:
4) ööpäevaste tippkoormuste katmiseks energiasüsteemi võimsuse dfitsiidi korral. Kohalikud elektrijaamad, mida ei tööta paralleelselt ühtse energiasüsteemiga, võivad olla kasutusel 1) reservtoiteallikana, 2) katkematu elektrivarustuse koostisosana, 3) kui elektrijaama ehitamine osutub kasulikumaks uute liinide ehitamisest, 4) liikuvate ja ümberpaigaldavate tarbijate toiteks. Seoses elektritarvitite arvu kasvuga, mis nõuavad elektrienergia kõrgendatud kvaliteeti, kasutatakse väikese võimsusega toiteallikatena akusid, galvaanielemente, fotoelemente ning päikesepatareisid. Näiteks arvutustehnikas UPS, mis sisaldab akut, raadio- ja telefoniside, meditsiinitehnika jt. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 3 / 26
PE. Alalisvoolusüsteemides tähistatakse pooluse juhti märkidega L+ ja L- ja keskjuhti tähega M, kaitsejuhti PE. IT süsteem It süsteem on elektrijaotuse juhistiku süsteem, kellel puudub igasugune ühendus maaga, (eraldus trahvo sekundaar mähised on maast isoleeritud), kuid liinipingete ja pinge võnkumiste vähendamiseks võidakse kasutada ka neutraali või ühe faasi juhi maandamist üle suure takisti. It juhistikus toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igatühte eraldi grupi viisiliselt või kogupaigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu. Toiteallikas It juhistiku põhieelis TT ja TN juhistike ees seisneb selles et ühe faasi maa või kere ühenduse korral ja jääb mõne kuni 100mA piiridesse, selline vool ei häiri enamasti elektri tarvitite talitlust ega nõu seetõttu ka kahjustatud liini või tarviti viivitamatut väljalülitamist. Seda süsteemi nõutakse kasutada
kvadrandis 28 Käivitamine · Võimsate asünkroonmootorite vahetu lülitamine võrku põhjustab elektriliinides suuri voolutõukeid, mis ulatuvad 5 ... 8 kordse nimivooluni · Käivitusvoolu tugevus ei sõltu koormusest ning on igal mootoril kindel suurus, mis on antud mootori andmetes nimi-käivitusvoolukordsega Ist/In · Võimsa mootori käivitus põhjustab ajutiselt teiste elektritarvitite pinge olulist vähenemist · Suur koormus (raske käivitus) pikendab käivitusprotsessi, mis põhjustab mähiste kuumenemist, kus sobiva kaitse puudumisel tekib oht mähise isolatsioonile · Asünkroonmootori peamised käivitusviisid: 1) vahetu võrku lülitamine; 2) täht-kolmnurkkäivitus; 3) Käivitamine säästetrafode või paispoolidega (reaktoritega); 4) käivitamine sujuvkäivitiga; 5) käivitamine sagedusmuunduriga
tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Selliste mootorite töö on kirjeldatav Lorentzi seadusega. Kuid eksisteerivad ka lineaarsed elektrimootorid. 23. Vooluallika lühis Lühis (inglis short-circuit, saksa Kurzschluß, soome oikosulku) on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. MAGNETISM 1.Magnetism 1. Magnetväli on üks mateeria vorme. Magnetväli esineb iga liiki elekrtivoolu ümber, s.t. kõikjal, kus on tegemist laetud osakeste liikumisega. Magnetvälja tähtsaim omadus on see, et ta avaldab mõju vooluga juhile. 2. Magnetjõududeks nimetatakse vooluga juhtide
Liini juhid jagunevad: - tliinid ( faasijuhid ) - kaitseliinid ( maandus ) - abiliinid ( juht-, kontroll- ja signaalahelad ) Thistus: - Faasid L1, L2, L3 - Alalisvoolul L-, L+ - Vahelduvvoolu neutraal N - Alalisvoolu neutraal M - Maandatud juhe E - Kaitsejuhe P - Juhtmed potentsiaali htlustamiseksU 4.2. Pinge valik Kige tavalisemalt vikse ja keskmise vimsusega elektritarvitite toiteks kasutatakse pingessteemi 230/400V. Vimsamate tarbijate korral kasutatakse pinget 690V. Kohtades, kus on thtis elektriohutus, kasutatakse pinget 50V ja alla selle. Mningate allikate jrgi on see pinge vahelduvvoolu puhul 50V ja alalisvoolu puhul 120V. ksikute tsehhi tarbijate pinge vib olla 6 vi 10 kV. Toiteliinide pinge umbkaudseks leidmiseks peab lekantava vimsuse ja pinge suhe olema jrgmistes piirides: 0.1...1 MW/kV. Praktikas on vlja kujunenud keskmine liini pikkus 0
elemente. Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Peaaegu kõik elektrisoojendusseadmed töötavad Joule'i-Lenzi seaduse põhimõttel. Sama valemi järgi leitakse ka soojuskadusid elektriülekandeliinides. Lühis on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus.
Mootori staa- torivool ulatub käivituse ajal kuni 7-kordse nimivooluni. Võimsate asünkroonmootorite otsevõrkukäivitus (direct on-line, DOL) põhjustab elektriliinides suuri voolutõukeid. Lisagem, et mootori käivitusvoolu tugevus ei sõltu koormusest ning on igal mootoril kindel suurus. See on antud mootori sildil nimi-käivitusvoolukordsusena Ikäiv/In, mis on tavaliselt 4...7. Pikkade liinide ja suure sisetakistusega võrkude korral põhjustab võimsa mootori käivitus ajutiselt teiste elektritarvitite pinge olulist vähenemist. Seejuures on asünkroon- mootori käivitusmoment, võrreldes alalisvoolumootoriga, suhteliselt väike, mistõttu suure koormuse ja inertsimomendi, s.o raske käivituse, puhul venib käivitusprotsess pikaks. See asjaolu põhjustab omakorda mootori mähiste olulist kuumenemist käivitusprotsessis ning sobiva kaitse puudumisel tekib oht mähise isolatsioonile. [4] Lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamiseks on mitu võimalust:
Jõutrafo on enamasti kolmefaasiline. Võimsus peab vastama trafo sekundaarpoolele ühendatud tarvitite vajalikule võimsusele. Jõutrafod on harilikult õlijahutusega, väiksemaid, alla 15 MVA võimsusega trafosid valmistatakse ka õhkjahutusega Mõõtetrafod · Pingetrafo, mida kasutatakse kõrge pinge mõõtmiseks vahelduvvooluahelas · Voolutrafo, mida kasutatakse suure vahelduvvoolu mõõtmiseks. Eraldustrafo Toitevõrgust eraldamiseks, et tagada elektritarvitite käsitsemisohutust. Impulsstrafo Pinge- ja vooluimpulsside tekitamiseks ja muundamiseks. 128 9 Voolu toime inimesele Inimese ja looma keha juhib elektrivoolu. Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa, läbib tema keha vool. Seda voolu nimetatakse rikkevooluks. Rikkeid on erinevaid, enamlevinud on lühis, maaühendus, kereühendus ja juhiühendus.
JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik  siit ka õppe- vahendi konspektiivne iseloom. Seega on õpilastel vajalik aktiivselt osaleda tundides
madal pingete ülekandesuhe ja suure arvu pooljuhtseadiste vajadus. Tänapäeval kasutatakse kõige laialdasemalt alalisvoolu vahelüliga vahelduvvoolumuundureid. Nende muundurite võimsused algavad vattidest ning jõuavad megavattideni. Parimaks mooduseks on energia mõlemasuunaline ülekanne sõltuvalt lülituse struktuurist ja pooljuhtseadiste lülitusjärjekorrast. Sellele vaatamata võib nende muundurite moonutatud sisendpinge häirida teiste samasse toitevõrku lülitatud elektritarvitite normaalset talitlust. Muundusahelatevaheliste elektrolüütkondensaatorite tõttu on muundurid kogukad ning nende kasutegurit piiravad võimsuskaod jadamisi ühendatud pooljuhtseadistes. VT L + VD C Ud k Ud s M
annaabi.ee 
