Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektriseadmete ohutusklassid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pistik, seadmel, elektriohutus, klassid, seadmed, järelevalve, maaletoomine, sisalduma, ühilduvus, elektriseadmed, maaletooja, seadet, kirjutan, elektromagnetilisi, signaal, kaitselüliti, protection, laseb, dokumentaalselt, laskja, niisketes, pikendusjuhtme, paiguta, polütehnikum, elektrik, juhendaja, kruusimaa, koostaja, lepp, 2017, sisukorHelerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)...........................................5 1.4. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)..................................5 1.5. Levinumate ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised.......5 2. ELEKTRITRAUMAD...........................................................................6 2.1. Välk.................................
viimaste ülestõstmine transpordiasendisse. Tööstuslike elektritraumade analüüs (Ohrana truda, 1989) on näidanud, et kõikidest elektriõnnetustest 61% leiab aset kokkupuutel elektriseadme voolu juhtivate osadega, mis on normaalselt pingestatud; 11% pingestatud juhtmete kokkupuutel või valelülituse korral; 26% kokkupuutel seadme metallosadega, mis ei ole normaalselt pingestatud. Seega kaks põhilist õnnetusliiki: 1) õnnetused leiavad aset ettenähtud reziimil töötaval seadmel (enamasti ei kasutata kaitsevahendeid ja töötatakse pinget maha võtmata) 2) johtuvad mingist seadme elemendi avariist (peamiselt isolatsioon). Esimeste juhtumite puhul pidanuks töötaja olema teadlik ohu olemasolust ning seda oleks saanud vältida ekspluatatsiooninõuete täitmisega. Teisel juhul aga on pinge olemasolu ekspluateeriva personali jaoks üldiselt ootamatu - siin tuleb täiustada tehnilisi abinõusid: parandada isolatsiooni, nii et maandused vastaksid tingimustele. 11
saab ara tunda ühendusjuhtme pistiku järgi, millel on metallist kaitsekontaktid A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3897/Elektripaigaldised.zip/25_elektripaigaldi ste_ohutusklassid.html 7. Kuidas jagunevad pikendusjuhtmed ja mis tingimustes võib neid kasutada? V: 1. tavaline plastkestaga - juhet tohib kasutada vaid kuivas ümbruses ja selle võib ühendada tavalisse pistikupessa 2. Kaitsesoonega pikendusjuhet, mille pistik ja pistikupesad on kaitsekontaktiga ja mille kest on plastist või kummist - tohib kasutada kuivas või niiskes ümbruses. Kaitsemaandatud tarviti pikendusjuhtme saab ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 3
Sellisteks ahelateks on näiteks trepikodade, evakuatsiooniteede ja varjendite valgustus, samuti liftide ja häiresead- mete toide. Üldiselt tuleks ruumides, kus elektrikatkestus kujutab endast suurt ohtu, toita valguspunkte kahest või enamast rühmast. Rikkevoolukaitselüliti kasutamisel tuleb ahelad jaotada nii, et maanduse katkemisel ei jääks kogu paigaldis pingeta, või et pingeta ei 4 jääks hoonete oluliselt vajalikud seadmed, mis ei või pikemat aega järelvalveta olla, nagu nt. küttesüsteem. Paigaldise osi, mis nõuavad eraldi juhtimist, tuleb toita omaette ahelatest sellisel viisil, et muude ahelate rikked ei häiriks nimetatud osade talitlust. Märkus. Paigaldistes, kus voolukatkestust tuleb vältida nähakse ette kaitse- ja häireseadeldised, manööversüsteemid ja toitetrafode sekundaarahelad. VÄLISTOIMED Iga välistoime liik on määratud oma tähisega, mis koosneb kahest
saab ara tunda ühendusjuhtme pistiku järgi, millel on metallist kaitsekontaktid A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3897/Elektripaigaldised.zip/25_elektripaigaldis te_ohutusklassid.html 7 Kuidas jagunevad pikendusjuhtmed ja mis tingimustes võib neid kasutada? . V: 1. tavaline plastkestaga - juhet tohib kasutada vaid kuivas ümbruses ja selle võib ühendada tavalisse pistikupessa 2. Kaitsesoonega pikendusjuhet, mille pistik ja pistikupesad on kaitsekontaktiga ja mille kest on plastist või kummist - tohib kasutada kuivas või niiskes ümbruses. Kaitsemaandatud tarviti pikendusjuhtme saab ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa 3. c) Tihendatud pritsmekindlat kummikesta ja kaitsesoonega pikenduskaablit - saab kasutada märgades ruumides, väljas ja ka pakasega. Kaabel ühendatakse vastavasse
kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri kui ka mitte elektritööd.
Antud dokumenti kogutud tekstid muudest allikatest: 6. ELEKTRIOHUTUSEST ................................................................................................... 4 7. ELEKTRIOHUTUSE MEELESPEA ............................................................................... 6 8. ELEKTRITÖÖ ................................................................................................................... 9 9. ELEKTRIOHUTUS KODUS .......................................................................................... 12 TÖÖ KÄIK Tutvu viidatud allikatega ning loe läbi dokumendi lõppu lisatud materjalid. Materjalide abil (ning vajadusel kasutades ka muid materjale) leia vastused küsimustele. Valmis töö esitada ettenähtud kuupäevaks laborijuhendaja e-mailile pdf formaadis. ANDMETE ANALÜÜS Toetudes eelnevalt loetud tekstidele, vasta (V) alljärgnevaile küsimustele, viita ka allikaile (A)
15 Noortelaagrite registri pidamise põhimäärus Kinnitatud haridusministri määrusega nr 27, 28. aprillil 1999. a I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva noortelaagrite registri (edaspidi register) pidamise põhimääruses on sätestatud registrisse kantavate andmete koosseis, registrisse andmete kandmise, registrist andmete väljastamise ning registri pidamise üle järelevalve teostamise kord. 2. Registri eesmärk on arvestuse pidamine Eestis tegutsevate Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusluba omavate noortelaagrite üle. [RTL 2003, 4, 39 jõustunud 09. 01. 2003] 3. Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja käsitsi korrastatud vormidel. Register on Haridus- ja Teadusministeeriumi infosüsteemi osa. [RTL 2003, 4, 39 jõust. 09. 01. 2003] II. ANDMETE REGISTRISSE KANDMINE 4
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
