Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.aastal patarei, mis talletas elektrivoolu. Michael Faraday- valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas elektrit toota suurtes kogustes. Thomas Alva Edison- 1879.aastal valmistas töökindla elektrilambi. Samuel Morse-1837. aastal leiutas elektrilise telegraafi. Gramham Bell- 1876. aastal leiutas telefoni. Aastad 1765-James Watt konstrueeris universaalse aurumasina. 1825- rajati esimene raudteeliin 1807-Hudsoni jõel tegi esimese reisi aurik, mille leiutajaks oli inglane Robert Fulton. 1837-Samuel Morse leiutas elektrilise telegraafi 1814-katsetati Stephensoni vedurit. 1876- Algas Belli leiutatud telefoni võidukäik. 1879- Edison valmistas elektrilambi
Termodünaamika I etapp Koostja: Jaana Orhidejev · Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. · Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Näide: Võtame elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. · Keha molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summat nimetatakse mikrokäsitluses keha siseenergiaks. Valemid
põhjustajateks on bakterid. ● Lähtudes Pasteuri põhimõtetest on välja töötatud mitmeid vaktsiine raskete haiguste vastu. ● 19.saj keskpaigast tänaseni on inimese keskmine eluiga kahekordistanud. Tähtsamad leiutised ● Graham Bell leiutas 1876. aastal telefoni ja asutas kompanii, et oma leiutist edasi arendada. ● Thomas Alva Edison konstrueeris 1877. aastal esimese helisalvestusseadme- fonograafi. ● 1879. aastal leiutas Edison töökindla elektrilambi. ● Guglielmo Marconi leiutas raadio 19-20 sajandi vahetusel. ● Auguste ja Louis Lumiere leiutasid tänapäevase kino. Auto leiutamine ● 19. saj lõpul sündis auto ● Auto leiutajaks peetakse Henry Ford’i, kelle järgi sai ka nime automark Ford. Henry Ford’i esimene auto Esimene telefon Esimene elektrilamp TÄNAN KUULAMAST!
temperatuuril. Tihti sulatatakse saadud materjali elektriahjus veel uuesti (Wikipedia: Volfram). 3.2. OMADUSED Volfram on üks vastupidavamaid materjale looduses. Volframil on väga suur tihedus ja seda on peaaegu võimatu sulatada. Puhas volfram on hõbehall metall. Peene pulbri kujul on volfram kergestisüttiv ja võib koguni iseeneslikult süttida. (Forte, 2016) Volfram on sedavõrd plastiline, et 1 kg metallist saab venitada 3,5 km pikkuse traadi, millest piisab 23 000 elektrilambi valmistamiseks. Volframoksiidsed ühendid sarnanevad värvuselt, läikelt, kõvaduselt, elektrijuhtivuselt ja keemiliselt püsivuselt pronksidega. Tema tihedus normaaltingimustel on 19,25 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 3422 Celsiuse kraadi (Wikipedia: Volfram). 3.3. KASUTUSALAD Tänu heale kuumustaluvusele on volframist palju kasu elektriahjude kütteelementides, kosmoseaparaatides, keevitamise juures ja muudes valdkondades, kus mängu tuleb kõrge kuumus
George Stephenson- leiutas veduri, mis pani aluse raudteeliiklusele James Watt- konstrueeris universaalse aurumasina. Ta oli selle töökindlamaks muutnud ja leidnud lahenduse kolvi oteliikumist silindris üle kanda pööreteks Alessander Volta- itaallane, kes leiutas esimese elektrielemendi ehk patarei mis talletas elektrivoolu Michael Faraday- valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas elektrit toota juba suurtes kogustes Thomas Edison- ameeriklane, kes valmistas töökindla elektrilambi Samuel Morse- leiutas elektrilise telegraafi Graham Bell- leiutas telefoni Tööstusliku pöörde positiivsed tagajärjed Tööstusliku pöörde negatviised tagajärjed
Põllutöid hakkasid lihtsustama külvi- ja vilja- peksumasin. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka probleeme. Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised. Eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid. Tööstuslik pööre soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme.19 sajandil hakkati üha rohkem kasutama elektrit.1879.aastal valmistas aameriklane Thomas Alva Edison töökindla elektrilambi. Tänu sellele hakati elektrit kasutama juba linnades tänavate valgustamisel. Vabameelsuse üldine suurenemine ning teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises kiirendas 19. sajandil tunduvalt ühiskonna arengut. Nüüdsest oli inimestel vabrikutes ja tehastes koos töötades võimalik oma seisukorra üle arutada. Nende arust ei olnud õiglane see, et toimus varanduslik kihistumine. See tõigi kaasa sotsialismi tekke see on selline ühiskonnakorraldus, mis oleks õiglane ja kindlustaks
keemilistest elementidest, reastades need aatommassi suurenemise alusel. *Louis Pasteur (1822-1895) oli prantsuse bioloog ja keemik, kes avastas Siberi katku vaktsiini *Sigmund Freud (1856-1939) näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist. *1876 a leiutas Graham Bell (USA teadlane) telefoni. *1877 konstrueeris Thomas Alva Edison (USA leidur) maailma esimese helisalvestusseadme fonograafi. 10 aastat hiljem leiutas ta gramafoni. 1879 leiutas Edison töökindla elektrilambi. Ta täiustas ka telefoni, telegraafi ja kirjutusmasinat. *19.-20.saj vahetusel leiutas Guglielmo Marconi raadio. *vennad Auguste ja Louis Lumiére ´id on tänapäevase kino rajajad. *19.saj lõpul sündis auto. *hakati ehitama pilvelõhkujaid ja võeti kasutusele liftid. *võeti kasutusele uues liiklusvahendid, 1863 avati Londonis metroo eelkäija, 1881 esimene elektritramm, 1890 esimene trolliliin
Kroom ( Cr ) Molübdeen ( Mo ) Volfam ( W ) Kroom · Esineb looduses nelja isotoobina · Aatomnumber : 24 · Aatommass : 51,996 · Tihedus : 7,14 g/cm3 · Sulamistemperatuur : 1900 °C · Keemistemperatuur 2690 °C · Kroom on küllalt aktiivne metall. · Kroom reageerb kergesti lahjendatud hapetega. · Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. · tähtsamad ühendid : Kroom(III)oksiid, Kroom(VI)oksiid, Kroom(VI)hape, Kroom(IV)oksiid · Kroom stimuleerib insuliini toimet, osaleb süsivesikute ainevahetuses ning reguleerib vere suhkrutaset lisaks osaleb kilpnäärme talituses. · Kroom satub loodusesse fossiilsete kütuste põlemisel. · Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Molübdeen · Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos . · Selle avastati 1778a. Carl Wilhelm Scheele , aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm. ·...
Temp tõuseb. (suureneb ka siseenergia)nt. Haamriga lööma vastu naela. U suurendame mehaanilost tööd tehes. *tööga, mida tehakse välisjõudude poolt süsteemi jõudude vastu Või mida süsteem ise teeb välisjõudude vastu. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järe dus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub e nergiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab ele ktrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning kogunergia, mille lamp s oojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvit ab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. Q=U + A, Q-juurdeantav soojushulk, U-siseenergia muut A- välisjõudude vastu tehtav töö Töö gaasi paisumisel 1.isohooriline
areng ,sõukruvi kasutuselevõtmine ja raudlaevade ehitamine võimaldas hakata ühendust pidama peaaegu iga maailma piirkonnaga. Industriaalühiskonnas hakati laialdaselt kasutama elektrit. Esimesena leiutas itaallane patarei, siis leiutati elektrigeneraator, mis võimaldas elektrit toota juba suurtes kogustes ning hiljem leiutati ka elektrimootor. Elektri kui uue energiaallika rakendamisel kujunes murranguliseks elektrijuhtmete kasutuselevõtmine ja siis elektrilambi ning 19.sajandi lõpul hakati elektrit kasutama juba linnades tänava valgustusena. Varsti leiutati ka sidepidamisvahendid: telegraaf, telefon, heli salvestamise aparaadid(fonograaf, grammofon) ning raadio. Inimeste elu läks paremaks ja kergemaks ning neil oli rohkem vabaaega, kui varem.
joa. 13) Milliste avastustega on hakkama saanud järgmised teadlased? Mendelejev koostas 1869. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest Rutherford Pani aluse tuumaajastule, tänu sellele on võimalikuks saanud kiiritusravi, tuumajõujaamad jne. Freud nätas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajastub unenägudes, aga võib põhjustada lausa haigusi. Edison leiutas fonograafi, grammofoni ja elektrilambi. Bell leiutas telefoni Darwin töötas välja õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast. Pasteur Uuris Siberi katku ja leidis sellele immuunsuse. 14) Millised muudatused toimusid ühiskonnas eluolus 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? Kasutusele võeti liftid, hakati ehitama pilvelõhkujaid, metroo, trammi-.ja trolliliinid. 15) Millised on 19. sajandi kuulsamad kunstivoolud ja nende esindajad? otstarblikuse ja
2. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Positiivse laenguga osakeste liikumise suund 3. Mis on elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks? Tal on suur hulk vabasid laengukandjaid 4. Too näiteid erinevatest vooluallikatest ja nende kasutamisest. Peegelkaamerate, sülearvutite, nutitelefonide, tahvelarvutite 5. Kirjelda elektrivoolu metallides.metallidel toimub nii soojuslik(juht soojeneb) kui ka magnetiline toime(juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju) Nt: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitab elektrivool. 6. Milles seisneb elektrivoolu keemiline toime?too näiteid selle kasutamisest. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi, nt:auto mootori töötamise ajal laetakse akut 7. Kuidas ühendatakse ampermeeter vooluringi? Jadamisi, kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada 8. Teisend 0,0008 A = 0,8 mA 328mA = 0,328 A 9
nõrgasti seotud, et võivad aatomist kergesti lahkuda. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivool saab tekkida metallides. Peale metallide võib elektrivool läbida ka soola vesilahust. ELEKTRIVOOL Kujutis ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Mehaaniliseks tööks muudavad elektri- energiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma. Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase sulatamisel või alumiiniumi tootmisel. ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Kõiki neid energia muundumise protsesse iseloomustab elektririista võimsus, s.o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki energiaks. . COULOMB'I SEADUS Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on
Manufaktuuride asemele tulid vabrikud Algas tööstuslik pööre e tööstusrevulutisoon Raha akumuleerimine(rahakogumine)- kaubandusest Huvi tehniliste leiutuste vastu Vabad töökäed vabrikutesse tulid maalt Tööstusrev-ni kiirendas rahvastiku kiirekasv Kujunes turukonkurents 1765 James Watt aurumasin Peamiseks kütuseks muutus kivisüsi,1800 leiutas A.Volta valmistas patarei ja aku, M,Faraday valmistas elektrigeneraatori ja hiljam ka elektrimootori, 1879 valmistas T.Edison elektrilambi INGLISMAA Tööstuslik pööre algab ÜK-s ÜK kiire maj. Arengu põhjused 17.saj kod.rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimuvad esimesena söe ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutu kaevurilamp, puitseadmes asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine
Võitis Prantsuse revolutsiooniga võimu endale. K. von Metternich- austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler. Iga-aastane kongress, ta oli eesvedaja, et maha suruda revolutsioon. A. Volta- itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal. Leiutas patarei. M. Faraday- inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. Leiutas elektrigeneraatori ja elektrimootori. T.A. Edison- ameerika leidur ja ärimees. Leiutas elektrilambi ja elektripirni. S. Morse- ameerika ühendriikide leiutaja ja maalikunstnik. Leiutas elektrilise telegraafi. G. Bell- soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Leiutas telefoni. vennad Lumiere'd- prantsuse leiutajad ja ärimehed. Konstrueerisid esimese funktsionaalse kinokaamera-projektori. Panevad aluse kino võidukäigule.
saatja ja teises toas olnud vastuvõtja vahel Eestisse jõudis telefon 1877. aasta lõpus Teadete Belli telefon edastamisele telefoni kaudu ei saanud vastu ükski kuller, oma praktilisuse tõttu leidiski telefon üha enam populaarsust Thomas Alva Edison'i "leiutiste tehas" 1877. aastal konstrueeris esimese helisalvestusedme fonograafi, millest on välja kasvanud kogu hilisem helisalvestustehnika 1879. aastal leiutas Edison töökindla elektrilambi Edison leiutas veel süsimikrofoni, raudnikkelakumulaatori ja täiustas ka telefoni, telegraafi ja kirjutusmasinat Sellised võisid välja näha Thomas Alva Edisoni leiutatud fonograaf ja elektrihõõglamp Guglielmo Marconi: Avardas sidepidamise võimalusi leiutades 19.-20. sajandi vahetusel raadio 1901. aastal loodi raadioside üle Atlandi ookeani ja 1910. aastal raadiosõnum Iirimaalt Argentiinasse Samal ajal tegelesid ka paljud teised raadio
4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Kokkuleppeliselt on elektrivool juhis suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. 5. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab metallis elektrivoolu? Vabade osakeste suunatud liikumine. 6. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitada elektrivool. Voolu toimel soojenevad ka elektripliit ja triikraua küttekehad. 8. Kuidas ilmneb elektrivoolu keemiline toime? Näited. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. N: vask sadestub voolu toimel lahusest välja. 9. Kuidas ilmneb elektrivoolu magnetiline toime? Näited. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. N: magnetnõel muudab vooluga juhi juures oma suunda. 10. Mida iseloomustab voolutugevus
Kristina Tepper ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Elektrienergia muundmisega muud liiki energias puutue kokkugal sammul. Mehaaniliseks tööks muudavad elektrienergiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma. Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase sulatamisel või alumiiniumi tootmisel. Kõiki neid energia muundumise protsesse iseloomustab elektririista võimsus, s.o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki energiaks. Elektrivõimsuse arvutamiseks meenutame, et laengu dg liikumisel läbi potentsiaalide
Pilet 8 1. termodünaamika I printsiip Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 2.Lenzi reegel Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. Reegli sõnastas 1833. aastal Heinrich Friedrich Emil Lenz.
Sellega käis kaasas ka ulatuslik kanalite ehitamine. 19. sajandi teisel poolel leiutati bensiinimootor. 20.sajandi algul tulid kasutusele liinibussid ja veoautod. Ameerika Ühendriikides alustati autode masstootmisega. ELEKTRIAJASTU LEIUTISED · 1800 leiutas itaallane Alessandro Volta esimese patarei · Michael Farady leiutas elektrigeneraatori, millega sai elektrit hulgi toota · 1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva Edison esimese töökindla elektrilambi · William Röntgen avastas röntgenitoru (x-kiirte toru), pannes aluse elektroonikatööstusele · 1837 leiutas Samuel Morse elektrilise telegraafi · 1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud telefoni võidukäik · 19. Saj II poolel leiutati grammofon Industriaalühiskonnas hakati kasutama laialdaselt elektrit.Elektri kui uue energiaallika rakendamisel kujunes murranguliseks elektrijuhtmete kasutuselevõtmine. 19. sajandi lõpul
4)kõik peavad käima tööl 5)valitseb plaanimajandus 13. Milline oli marksistide loosung? Selgita selle mõtet. Kes oli loosungi autor? ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" loosungi autoriks oli Karl Marx ning see tähendab 14. Mida leiutasid A. Volta, M. Faraday, Th. A. Edison, W.Röntgen, S. Morse, G. Bell, R.Diesel, C.Benz, J. Watt, R.Fulton, G.Stephenson. · A.Volta patarei · M.Faraday elektrigeneraator, elektrimootor · Th.A.Edison elektrilambi leiutamine · W.Röntgen röntgenitoru leiutamine · S.Morse elektrilise telegraafi leiutamine · G.Bell telefoni leiutamine · R.Diesel diiselmootori leiutamine · C.Benz bensiinimootori leiutamine · J.Watt aurumasina leiutamine · R.Fulton auriku leiutamine · G.Stephenson auruveduri leiutamine Milline neist leiutistest muutis sinu arvates kõige rohkem: a) inimeste igapäevaelu
absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14. Charles'i seadus: Jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 15. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 16. Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr
Universaalne gaasikonstant) Universaalne gaasikonstant näitab tööd, mida teeb üks mool ideaalgaasi, paisudes isobaariliselt nii palju, et tema temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb – energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 5 2. TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS
Elektrivoolu töö voolu kulgemisel juhis teb elektrijõud laengukandjate liikumist pidurdavate jõudude vastu tööd. Seda tööd nimetaakse elektrivoolu tööks. Enamasti eraldub selle töö tegemisel soojust. Eralduva soojushulga määrab ära Joule'i Lenzi seadus: Q = I 2 R t Üldisemalt on juhis tehtav töö võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t: A = I U t Elektrivoolu võimsus on võrdeline voolutugevusega I ja pingega U: N = I U Kütteseadme või elektrilambi korral mehaanilist tööd ei tehta ja võimsus avaldub takistuse kaudu kujul: U2 N = I2 R ehk N= R Ühik: üks kilovatt-tund (1kwh) 1 kwh = 3 600 000 J Takistite jada- ja rööpühendus Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmiseks takistused liidetakse: R = R1 + R2 + + Rn Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse takistuste pöördväärtused: 1 1 1 1 = + + + R R1 R2 Rn
eraldumine. Seejuures muutub lambi korral osa soojusest valguseks. Tehtav töö ja eralduv soojushulk on võrdsed! Elektrimootor eraldab soojust Q ja teeb tööd Am(pöörab mootori võlli): Am mehaaniline töö J Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Elektrivoolu võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. Võimsuse mõõtühik on 1W (vatt). Kui on jadaühendus, siis mugavam kasutada valemit: N = I2 R (sest I=I1=I2) Kui rööpühendus, siis (sest U=U1=U2) Elektrilambi või kütteseadme nimivõimsuse ja nimipinge järgi saab alati leida seadme takistuse tööolukorras! Elektrienergia on elektrivoolu tekitav elektrivälja energia. Töö tegemine elektrivoolu poolt on elektrienergia kasutamine. Elektrienergia kasutamine mõõdetakse kilovatttundides (1kWh). 1kWh = 103 W 3600 s = 3,6 10 6 J ÜLESANDED 1. Kui pikk tükk nikroomtraati eritakistusega 1,110 m ja 6
sse. 1) Masina- ja vabrikutootmine. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ja kudumiseks, terase tootmiseks jne. Rauast sai odav materjal,seda hakati kasutama masinate tootmiseks. 2)Energiaallikad. Vabrikute/ettevõtete omanikud mõistsid, et kasulik on investeerida leiutustesse. James Watt leiutas 1765.a. aurumasina. Energiaallikad vesi ja tuuleenergia. Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei, mis talletas elektrivoolu. Thomas Alva Edison valmista 1879.a. elektrilambi. 3)Linnas muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus üha rohkem inimesi 4) Sotsiaalsed kihid a)palgatöölised; b)kodanlus – ettevõtjad, oankurid, arstid, advokaadid, haritlased. Tööliste osakaal suurenes – talupojad lahkusid malt, et linnade vabrikutes tööle hakata. Tööliste osakaal 19.sajandil: 50-75%. Kujunes välja ka töölisklassist jõud, mis hakkas võitlema töötingimuste parandamise ja tööäevade lühendamise eest. 5) Trantspordi ja raudtee arneg
kahjulikuks pidada. Näiteks elektrienergia muundumine soojuseks on elektriradiaatoriks inimesele kasulik, elektrimootoriks on aga sama protsess pigem kahjulik. 10. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS JA TÖÖ Elektrienergia muundmisega muud liiki energias puutue kokkugal sammul. Mehaaniliseks tööks muudavad elektrienergiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma. Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase sulatamisel või alumiiniumi tootmisel. Kõiki neid energia muundumise protsesse iseloomustab elektririista võimsus, s.o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki energiaks. Elektrivõimsuse arvutamiseks meenutame, et laengu dg liikumisel läbi potentsiaalide
(1,3 MJ) 6.8 Maja kütteks elektriküttega kulub ühes kuus 2000 kW·h elektrienergiat. Kui palju kasepuitu kulub ühes kuus sama hoone kütmiseks ahjukütte korral kui selle kasutegur on 40 %, kuid elektrikütte kasutegur on 75% ? (1000 kg ehk ca 3 ruumimeetrit puitu) 6.9 Täiskasvanud inimene saab toidust ja annab keskkonnale ära 4500 kcal energiat ööpäevas. Võrdle seda energiat ööpäevaringselt põleva 100-vatise elektrilambi poolt tarbitud energiaga. (19 MJ, 9 MJ, lambi poolt tarbitud energia on ca poole väiksem) 12
w=-PexV (w=-nRTlnV2/V1)? 6. Sõnastage termodünaamika I seadus ja selgitage sellest seadusest tulenevaid järeldusi. Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne, energia jäävuse seadus, ei teki ega kao. Mitteisoleeritud süsteemi korral U=q+w, konstantsel ruumalal U=q. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 7. Mis on aine soojusmahtuvus? Kuidas see sõltub aine ehitusest? - Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka,
q(C) või Q(C) punktlaneguga või elektrilaengugua elektrilaengu suurus. Elektrivälja suurus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikutele suurusega (= 1C) positiivsele punktlaengule või positiivse elektrilaenguga kehale. Definitsiooni valemi kohaselt on elektri välja tugevuse mõõtuhikuks 1 njuuton kuloni kohta 1N/C See on võrdväärne enamkasutatava ühikuga üks Volt meetri kohta 1V/m Näited: põleva elektrilambi hõõgniidis ........ 400.......700 N/C õhus vahetult enne välgu lööki kuni 5*10`5 N/C Elektrisädeme tekkimist kuivas õhus 3*10`5 Elusa raku membraamis 2*10 N/C Vesiniku aatomisse kuuluva elektroniasukohas 5*10`11 N/C Keha laenguga a tektitab endast kaugusel r asuva punktis elektrivälja tugevuse: E=kQ/Er`2 kus E (N/C) elektrilaenguga keha tekitatud elektrivälja tugevuses kauguselt r Q(C) elektrivälja tekitatud keha elektrilaengu suurus
plaatinaroodium-termopaariga mõõdetakse temperatuuri kuni 1600 °C. plaatinata ei saadud läbi ka SI valgustugevuse mõõtühiku kandela loomisel. Lõhnav metall osmium Tavaliselt puudub metallidel lõhn. Osmium on siin erandiks, tal on nõrk kloori ja küüslauku meenutav lõhn. Osmium on kõige suurema tihedusega metall - pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett. Osmium on väga kõva rasksulav metall. Rasksulavuse tõttu soovitati elektrivalgustuse algusaastail valmistada elektrilambi hõõgniit osmiumist. Niisugused lambid tarbisid 3 korda vähem elektrienergiat ja kiirgasid meeldivat roosakat valgust. Rakendust piirasid vaid osmiumi defitsiitsus ja kõrge hind. Osmiumi maailmatoodang on tuhat korda väiksem kullatoodangust. Ta on kalleim plaatinametall. 1966.a oli osmium 7,5 korda kullast kallim. Eriti hinnaline on isotoop Os-187, mille kilogramm maksis 1987.a maailmaturul 14 milj. dollarit. Osmiumi eelisomadusteks on kulumiskindlus, seepärast kuulub ta kulumiskindlate
q(C) või Q(C) punktlaneguga või elektrilaengugua elektrilaengu suurus. Elektrivälja suurus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikutele suurusega (= 1C) positiivsele punktlaengule või positiivse elektrilaenguga kehale. Definitsiooni valemi kohaselt on elektri välja tugevuse mõõtuhikuks 1 njuuton kuloni kohta 1N/C See on võrdväärne enamkasutatava ühikuga üks Volt meetri kohta 1V/m Näited: põleva elektrilambi hõõgniidis ........ 400.......700 N/C õhus vahetult enne välgu lööki kuni 5*10`5 N/C Elektrisädeme tekkimist kuivas õhus 3*10`5 Elusa raku membraamis 2*10 N/C Vesiniku aatomisse kuuluva elektroniasukohas 5*10`11 N/C Keha laenguga a tektitab endast kaugusel r asuva punktis elektrivälja tugevuse: E=kQ/Er`2 kus E (N/C) elektrilaenguga keha tekitatud elektrivälja tugevuses kauguselt r Q(C) elektrivälja tekitatud keha elektrilaengu suurus
pidurdavate jõudude vastu. Eraldub soojust. Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. Valem: A=IUt Joule'i-Lenzi seadus määrab eralduva soojushulga, mille kohaselt elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Valem: Q=I²Rt Elektrivoolu võimsus: N=IU ; elektrimootori korral N=N +I²R (N - mehaaniline võimsus) ; kütteseadme või elektrilambi korral N=I²R või N=U²/R Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tundides. 1kWh on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust 1 kilovatt. 1kWh=3600000 J Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. See on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama.
6. Voolu töö ja võimsus, Vooluallika kasutegur · Joul-Lenz'i seadus, juhtmed eralduv soojus (+ valem) Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja aja korrutisega. Q=RI2t. Joule'i-Lenzi seadus demonstreerib kenasti, et juhi siseenergia on võrdne elektrivoolu tööga (mille abil suurendati juhi siseenergiat). · Kuidas põlevad erineva takistusega lambid rööp ja jadalülitamisel (ja miks)? Elektrilambi võimsuse valem N = U2/R näitab, et võimsamal lambil on väiksem takistus. Selliste lampide jadamisi ühendamisel vooluvõrku läbib neid ühesuguse tugevusega vool, kuid pinge on võimsama lambi klemmidel väiksem. Sellepärast põleb väiksema võimsusega lamp heledamalt. 1) Vasakapoolne pilt - lambid on jadamisi ühendatud, kusjuures teise lambi takistus on esimesest suurem. Küsimus - milline põleb heledamalt ja miks? Pildilt on näha, et heledamalt
Stack Sirdah. Arheoloogide staapi kuulusid assistendid Astor, Brure ja Callender ning mlemad teadlased Alfred Lucas ja Arthur Mace. Eeskambrisse olid toodud toolid, mlemad elusuuruses kujud peakambri sissekigu juures olid varjatud laudadega. Kambrisse oli toodud elektrivalgus. Kiviukse ette oli ehitatud platvorm, millel seisid Carnarvon ja Mace, kes vaheldumisi eemaldasid kive, mida Carter haamri ja meisliga seinast lahti murdis. Kui Carter oli seina raiunud lapsepeasuuruse ava, suunas ta elektrilambi selle kaudu pimedusse. Arheoloogidele sras vastu terve kullast sein nii kaugel, kui ngema ulatus. T jtkudes topiti avast sisse madrats ja hoiti kuldseina ees, et maha kukkuvad kivitkid seda ei kahjustaks. Kui Carter oli seinast eemaldanud kivi kivi jrel ja oli prast kahetunnist pingutust judnud pranda lhedale, pidi ta t katkestama. Arheoloogidel tuli esmalt kokku korjata prandale pudenenud prlid hest kaelakeest, mille nhtavasti hauarvlid olid katki rebinud ja sinna jtnud.
Välja potentsiaalid võivad olla väga suured väga väikestes ruumi mõõtkavades palju palju suuremad, kui makroskoopilised väljad võivad kunagi üldse olla. Näiteks vesiniku aatomisse kuuluva elektroni asukohas on väljatugevus 5 * 1011 N/C, elusa raku membraanis ( puhkeseisundis ) 2 * 107 N/C, sädeme tekkimisel kuivas õhus on 3 * 106 N/C, õhus vahetult enne välgulööki aga kuni 5 * 105 N/C ja põleva elektrilambi hõõgniidis on väljatugevus 400 700 N/C. Füüsikaline põhimõte on aga järgmine. Kui kera ( raadiusega 1 meeter ) on elektriliselt laetud 3,716 * 109 C, siis see energia ( suurusega 6,2 * 1043 J ) on kera ümbritsevas ruumis samas ruumi mõõtkavas mis on aatomid või aatomituumad. Ümber laetud kera ümbritseb ikkagi selline energia kogus, kuid see energia ( 6,2 * 1043 J ) eksisteerib väga väikeses ruumi mõõtkavas kvanttasandil.
124 Elektrivälja potentsiaalid võivad olla väga suured väga väikestes ruumi mõõtkavades – palju palju suuremad, kui makroskoopilised väljad võivad kunagi üldse olla. Näiteks vesiniku aatomisse kuuluva elektroni asukohas on väljatugevus 5 * 1011 N/C, elusa raku membraanis ( puhkeseisundis ) 2 * 107 N/C, sädeme tekkimisel kuivas õhus on 3 * 106 N/C, õhus vahetult enne välgulööki aga kuni 5 * 105 N/C ja põleva elektrilambi hõõgniidis on väljatugevus 400 – 700 N/C. Elektrilaengute polarisatsiooni korral avalduvad tunduvalt suuremad energiad, kui ühe liigi laengu korral ( mis tugevalt viitab aegruumi kõverdumise võimalikkusele ). Siin kohal toome välja järgmised näited: 1. Kera raadius peab olema 54,7 meetrit, et selle peal saaks püsida 1 kuloni suurune elektrilaeng. 2. Kera raadius peab olema 9 miljonit km, et selle mahtuvus oleks 1 F. 3
annaabi.ee 
