Perekonna raske majandusliku olukorra tõttu sai ta koolis käia vaid kaks aastat. Oma laialdased teadmised hankis ta põhiliselt iseõppimise teel. Franklini teooria ja katse Franklin hakkas teadusega tegelema neljateistkümneaastaselt. Ta uuris soojusnähtusi, tegeles okeanograafiaga ja meteoroloogiaga. Tema meelistegevuseks kujunes aga elktrinähtuste elektrisädemete ja välgu uurimine. Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased " ...nagu välk, nii ka võimas elektrisäde võib tappa loomi, sulatada metalle ja kutsuda esile fosfori lõhna". Välgu ja elektrisädeme sarnasuse tõestamiseks korraldas Franklin üliohtliku katse. Ta lasi piksel lüüa tuulelohe märga nööri, mille otsas oli suur võti. Kuna võtme ja selle läheduses olnud maapinnaga ühendatud raudeseme vahele tekkis säde, siis oligi välgu elektriline olemus tõestaud.
ongi kõigi elektrinähtuste põhjustajaks. Benjamin Franklin Ameerika füüsik ja riigimees Benjamin Franklin uuris soojusnähtusi, tegeles okeanograafiaga ja meteoroloogiaga.Tema meelistegevuseks kujunes elktrinähtuste – elektrisädemete ja välgu uurimine. Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased – “ ...nagu välk, nii ka võimas elektrisäde võib tappa loomi, sulatada metalle ja kutsuda esile fosfori lõhna”. Franklin arendas edasi Dufay elektriteooriat ning pani oma töödega aluse elektrostaatikale. Esimene vooluallikas L. Galvani ja A.Volta avastus – elektrilaengu tekkimine eri
klaasikillud päikese käes jne. Sageli ei mõista me tulekahju ohtlikkust, sest puudub ettekujutus selle kohta, kui kiiresti tulekahju areneb. Alati tuleb meeles pidada, et põlemine võib alguse saada igal ajal, sest meid ümbritseb väga palju erinevaid materjale, mis on tulekartlikud puud ja puidust esemed, paber, bensiin, õlid, igasugused kemikaalid, paljud plastmassid jne. Nende süttimise võib põhjustada mõni tühine tikuke või elektrisäde, kuid tagajärjeks on sageli inimeste hukkumine või suured varalised kahjud. 1)Tulekahju arenemise esimeseks astmeks on süttimine. Mõningatel juhtudel toimub süttimine hetkeliselt (plahvatuse tagajärjel tekkinud tulekahjud), kuid see võib kesta ka päevi ja nädalaid pikaldase soojenemisprotsessi tulemusena (suured turbahunnikud, mille sees toimub niiskuse ja soojuse tõttu käärimine ja eraldub palju kuumust). Tavaliselt
valgusefekt), mis esineb pilvedes, pilvede vahel või maapinna ja pilve vahel. 1. Välk 1.1. Välgu olemus Alles paarsada aastat tagasi 1752. aastal tõestati katsega, et välk on elektriline nähtus. Selle katse korraldas kuulus ameeriklane Benjamin Franklin. Katse oli erakordselt ohtlik. Laboris samalaadset katset proovinud eestlane Georg Wilhelm Richmann sai tabamuse välgulöögiga. Pilt 1. Välk 3 Välk on oma olemuselt elektrisäde, mille tekkimiseks on vaja kõrgemat pinget. Ühe välgu kestvus on tavaliselt umbes 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde käia mitukümmend korda üles-alla pilve ja maa vahel. Kõige rohkem esineb joonvälku, mis on 2-3 km pikkune mitmeharuline välgukanal. Lõviosa välkudest algavad ning lõppevad äikesepilves ja nad põhjustavad valguse-sähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Ainult veerand välkudest ulatuvad maapinnani. 1.2. Välgu tekkepõhjused
Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. Polarisatsioon esineb ainult ristlainetel (lainetel, mille levimis- ja võnkumissuunad on erinevad). Polariseeritavad on näiteks elektromagnetlained, kuid mitte helilained, kuna need on pikilained. Füüsikaharu, mis käsitleb valgust kui footonite voogu, nimetatakse kvantoptikaks. See füüsika haru hakkas tekkima, kui saksa füüsik H. Herz 1887.a. uuris raadiolainete tekitamist elektrisädeme abil. Ta pani tähele et elektrisäde tekkis paremini kui elektroode valgustati. Asja edasisel uurimisel tehti kindlaks, et valgus vabastab metallist elektrone. Footonitel on kindel energia E=hf, mis on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonite energia on imeväike, kuid sellest piisab, et tekitada meie silmas valgusaisting. Footonil, nagu ka igal teasel osakesel on ka mass, kuid tal puudub seisumass, mis tähendab,et footon ei saa eksisteerida paigalolekus. Footonitel on suur roll fotoefekti juures
Perekonna raske majandusliku olukorra tõttu sai ta koolis käia vaid kaks aastat. Oma laialdased teadmised hankis ta põhiliselt iseõppimise teel. 6 Franklin hakkas teadusega tegelema alles neljateistkümneaastaselt. Ta uuris soojusnähtusi, tegeles okeanograafiaga ja meteoroloogiaga. Tema meelistegevuseks kujunes aga elktrinähtuste elektrisädemete ja välgu uurimine. Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased " ...nagu välk, nii ka võimas elektrisäde võib tappa loomi, sulatada metalle ja kutsuda esile fosfori lõhna". Välgu ja elektrisädeme sarnasuse tõestamiseks korraldas Franklin üliohtliku katse. Ta lasi piksel lüüa tuulelohe märga nööri, mille otsas oli suur võti. Kuna võtme ja selle läheduses olnud maapinnaga ühendatud raudeseme vahele tekkis säde, siis oligi välgu elektriline olemus tõestaud.
..20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Välkude esinemist ja geograafilist jaotust uuritakse satelliidifotode ja välgu raadiosignaale jälgivate maapealsete vaatlusvõrkude abil. Meie lähinaabritest on vaatlusvõrguga kaetud nii Rootsi kui Soome. 22. juulil 2005. a. avati Tõraveres esimene välguandur, mille abil Eesti lülitub Soome vaatlusvõrku. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus(elektrisäde), mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste plaatide vahel siis kui pinge on 30 kV ühe sentimeetri kohta. 30 kV on ligikaudu tuhat korda suurem, kui pinge amplituud seinakontaktis ja vaid kümme korda väiksem, kui pinge suures kõrgepingeliinis. Kolmekilomeetrise välgu kohta annaks meie arvutus ligi
Tänapäeval seletatakse viimast tähelepanekut asjaoluga, et garniit sisaldab võrreldes puiduga rohkem radioaktiivseid aineid. Richmanni avastus unustati. 1785. aastal tegi Coulomb´i seaduse autor prantslane Charles Augustin de Coulomb katseid varemtuntuist paremate elektromeetritega ja avastas uuesti õhu elektrijuhtivuse. Olgugi publitseeritud Prantsuse Teaduste Akadeemia Toimetistes, jäi ka tema avastus pea sajaks aastaks unustusse. Välk ja müristamine Välk on suur elektrisäde. See tekib ainult äiksesepilvedes. Ka põuavälk , mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamine pole kuulda. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste plaatide vahel juhul, kui pinge on 30 kilovolti ühe sentimeetri kohta. 30 kV on ligikaudu tuhat korda suurem pinge amplituudist
Õhutemp. Tavaliselt +1°C kuni -3°C Kiilasjää jääkiht maapinnal, moodustub nagu jäide Härmatis õhutemp. -3°C ja alla selle. Ladestus puuokstele, traatidele jm SADEMETE MÕÕTMINE - Sademete hulk: veekihi paksus (mm), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale (vesi ei valgu ära, ei nõrgu pinnasesse ega aura) - Saju intensiivsus: sademete hulk ajaühikus (mm/min) VÄLK - Tekib ainult äikesepilvedes - Välk on suur elektrisäde, esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. 80% välkudest on pilvesisesed - Energia allikaks on tõusev õhuvool (maapinna soojenemise tõttu) - Veeaur kondenseerub ja tekib lisa energia 16 - Äikese pilves vertikaalne üles suunatud tuul kuni 50 m/s Vertikaaltuul käivitab pilve staatilise elektri generaatori. Enamus suuri raheterasid ja tilku kannavad
võtted (Zeemani effekti, deuteeriumlambi, puhta lahusti ja eneseneeldumisekasutamine) Interferentid proovis Keemilised reaktsioonid leegis Ionisatsioon Plasma-allikatega aatomemissioon spektroskoopia (AES) AES proov aurustatakse ja ergastatakse plasmas termiliselt (omavaheliste põrgetega) E P Ne kT plasma: segu kiirelt liikuvatest elektronidest ja ioonidest ergastusallikad (peale leegi): elektrikaarlahendus (tahked proovid) elektrisäde (tahked proovid) induktiivselt seotud plasma (proov on gaas või vedelik) alalis-voolu plasma (proov on gaas või vedelik) laserkiir 19 Elektrikaar: alalis- või vahelduvvoolu kaar tekitatakse kahe elektroodi vahele ( 5 - 30 A, 10 - 25 V, 6000 - 10000 oK) elektroodid metalli proovidel on metall ise elektroodiks vahelduvvoolu kaarega saab (statistiliselt) õigema tulemuse.
· Elementide jälgede analüüs elektrotermiline AAS, kus lahust kuumutatakse grafiitküvetis, siis tõstetakse kiiresti temperatuur väga kõrgeks, aine aurustub ja atomiseerub 4.5 Aatomemissioonspektroskoopia (AES) Aatomid ergastatakse kõrgel temperatuuril. registreeritakse aatomite poolt emiteeritud kiirgust, lainepikkused on UV-Vis spektrialas. Atomiseerimiseks : leek (1700-3200K) stabiilne elektrikaar (4000-5000 K) ebastabiilne elektrisäde (40 000 K) ebastabiilne plasma (6000-8000 K) stabiilne 4.6 Aatom-massispektroskoopia Induktiivseotud plasmas tekitatakse ioonid, mis kantakse spetsiaalse liidesega massi- spektromeetrisse ja eraldatakse. ICP-MS Hea: väga madalad avastasmispiirid võimalik peaagu kõik elemendid korraga määrata 21 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 4
Gaasi jaotab silindris edasi-tagasi liikuv kolb, mis vastavalt avab ja suleb silindri seintes olevad avad. Esimesel taktil, kolvi liikumisel alumisest surnud seisust üles suleb kolvi ülaosa väljalaskeava ja silindris algab segu kokkusurumine. Kokkusurumisel rõhk ja segu temperatuur tõusevad ning hetkel, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale (27-30°, olenevalt saemargist 2,8-3,4 mm enne ü.s.s.), süütab süüteküünlalt antav elektrisäde küttesegu. Teisel taktil hakkab kolb gaasirõhu mõjul liikuma alla. Kui väljalaskeava avaneb, algab heitgaasi väljalase summutisse. Väljalaskeava avanemisel langeb rõhk silindris kiiresti. Järgnevalt avab kolvi ülaserv ülevoolu- ehk läbipuhumiskanali suudme ja karteris kokkusurutud uus kütteseguannus voolab kolvipealsesse ruumi, tõugates sealt välja põlemise jäägid. Pärast läbipuhkekanali ja väljalaskeava sulgemist algab silindris jälle küttesegu
Elektrotermiline AAS, ICP-AES Elementide jälgede analüüs mitmesugustes objektides. 155. Aatomemissioonspektroskoopia (AES) põhimõte. Millist protsessi nimetatakse aatomi ergastumiseks? (selgitus energianivoodega) AES meetodis kasutatavad ergastusallikad, millised on nende plussid ja miinused? Ka AES laineala on 190-800 nm (UV+Vis). Tegemist on aatomspektroskoopiaga analüüdiks aatomid. Ergastusallikad: leek (1700- 3200 *C) stabiilne, elektrikaar (4000-5000 *C) ebastabiilne, elektrisäde (40000 *C) ebastabiilne, plasma (4000-6000 *C) stabiilne. Olulisim praegusel ajal plasma. Laineala: UV(ultraviolett): 190 .. 400 nm; Vis (nähtav): 400 .. 800 nm. Kiirgusspektroskoopia. Analüüdiks on aatomid - see on aatomspektroskoopia. Spektri teke: Kõrgel temperatuuril aatomid ergastuvad A + Esoojus = A*. Relaksatsiooni käigus nad kiirgavad A* = A + h. Ergastusallikad AES meetodil: Leek (1700-3200°C, stabiilne);
pilve ja aluspinna vahel toimuvate sädelahendustena ja nendega kaasneva müristamisena.Tekib lühiühendus. Äike tekib maapinna tugeva soojenemise tõttu tekkivatest vertikaalselt kiiresti kasvavas pilvest . Ehk siis soojal pärastlõunasel peäval. Äike on sädelahendus mis võib toimuda pilve ja maa vahel (pilv indutseerib maapinnale pluss laenguid ) , pilve osade vahel ja kahe pilve vahel. Välk on suur elektrisäde mida seletab hästi Striimeri teooria . Ja üldiselt on pilve all osas negatiivsed langud ja üleval positiivsed ja sädemed tekivad nende vahel. Striimer- Suure kiirusega (kuni 1 000 km/s) leviv plasmakanal, mille esiosa ehk pea tugevasti helendab. Plasma on aine neljas olek , mis kujutab endast tugevasti ioniseeritud gaasi.(keskond mis koosneb elektronidest ja ioonidest) . Gaaslahendus on elektrivool gaasis. Välk on negatiivne kui ta maale negatiivse laengu annab
annaabi.ee 
