Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Avatud vormi on eelistatud 20. sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris, aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites (Viimaste puhul on vaieldav, kas neid saab pidada näidenditeks või kirjanduseks). Commedia dell'arte Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja
Tema kujundid toetuvad hästi eristavatele võtetele- võrdlustele, metafooridele ja epiteetidele. Kleit ja sellesse riietuv naine sarnanevad lillede, kuupaiste ja taevaga- loodusega. Kleidiriie on pehme ja erutav nagu armastatu puudutus, meenutus suudlusest ergab mälestuses nagu rubiin. Tähtsal kohal olidki riided, ehted, tubased interjöörid. 1920. aasta künnisel sai Siuru printsessist ajalaulik. Tema kogud Verivalla(1920) ja Pärisosa(1923) sisaldavad ajalauludele tüüpilist ekspressionistlikus tehnikas luuletusi. Sirelilõhnalisest aiast on luuletaja sattunud hädaorgu, otsekui maailmalõpu aega. Näiteks tema luuletuses Laatsarustes. Seal nagu ikka domineerib loodus ja inimene aga tulemuseks on hoopis inetu, õudne, ebaloomulik maailm. Räägib viletsusest, kerjamisest. Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. Näiteks luuletuses Verivalla, meenutab põrgut ja lõpeb kujundiga taevastest inglitest, kelle valged tiivad on maa pealt tulvavast verest roosaks värvunud.
1910. aastate lõpus pöördus Picasso mõneks ajaks tagasi naturalistlikuma kujutuslaadi juurde ning 1920. aastatel sai teatavaid mõjutusi sürrealismist. 1930. aastatel kirjutas Picasso peamiselt luuletusi ning loobus mõneks ajaks kunstiga tegelemisest sootuks. Siiski pärineb 1930. aastate lõpust tema teine kuulsaim maal ülalmainitud ,,Avignoni neiude" kõrval. Selleks on Hispaania kodusõjas puruks pommitatud Baski väikelinna järgi nimetatud ,,Guernica", mis ekspressionistlikus vaimus kujutab ilmekalt sõjakoledusi. Avalikkuse eest varjul tegeles Picasso ka skulptuuriga, mis sai üldteatavaks alles pärast tema surma. 1940. aastate lõpul elas ta Vahemere ääres ja tegeles põhiliselt keraamikaga. Kuulus on tema joonistatud rahutuvi 1949. aastast, mida kasutati Wroclawis peetud Maailma Rahukongressi plakatil. Picasso elu lõpukümnenditeks oli tema ümber tekkinud legendaarne aura:
Eero Saarinen Eliel Saarineni poeg, sai tuntuks Ameerikas, eriti Kanadas Uute pealinnade rajamine Brasilia- O. Niemeyer Canberra Lääne-Euroopa kunst pärast II ms Taust Sõjajärgse Päriisi kunstielus valitses pluralism: enamik abstraktsioniste lähtus loodusmuljest, arendas selle tundmatuseni, kuid säilitas sideme sõjaeelse hilisimpressionistliku värvimaitse ja maalimistehnikaga Mitmed noored kunstnikud maalisid sõjakogemuste mõjul ekspressionistlikus laadis Moned kommunismimeelsed katsetasid sots. realismiga Itaalia Kunsti suunaks neorealism Eesmärgiks ,,tõelise" elu kujutamine. Parimad saavutused filmikunstis Samaaegselt levib abstraktsionism: kollaazid, värvilaigud koos väärtuseta materjalidega (kuumutatud värvimullid, roostes metall, katkised kotid jms) puuduvad kindalpiirilised vormid Suuna nimetuseks informalism (sanasus usa lesvinud abstraktse ekspressionismiga Kunstnikud: E
seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus. Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Avatud vormi on eelistatud 20. sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris, aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites. KOMÖÖDIA (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-, sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia Aristoteles draamavormist Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi.
Teater näitab ja jutustab, varjamata oma mängulist loomust. Loobutakse psühholoogilisest inimesekujutusest ja hingeelu uurimisest. Määrava tähtsusega saab tegelaste juures nende sotsiaalsed tunnused. Eepilise teatri vaimus on kirjutatud satiiriline komöödia ,,Mees on mees". Brecht Sündis saksamaal, Augsburgis. Töösturi perekonnas. Tema kirjanduslik tegevus algas ekspressionismi õitseajal. Tunnustuse tõi satiiriline luuleteos. ,,legend surnud sõdurist". 1918 valmis ka esimene ekspressionistlikus stiilis näidend ,,Baal". Tema õpetajaks ja eeskujuks oli poliitilise teatri ideoloog ning silmapaistvaim lavastaja Erwin Piscator. Berliini aastail hakkasid kuju võtma Brechti teatrivaated, mis on tuntud kui eepilise teatri teooria. Selle vundamendiks on marksistlik ühiskonnaõpetus. Hitleri võimuletulekuga, pidi Brech oma marksistlike vaadete pärast saksamaalt lahkuma. Oma rändeaegadesse kuulub ka ta draamaloomingu paremik: ,,Ema Courage ja tema lapsed" ,,Galilei elu"
Hoone on ehitatud väikesele alale, kahe tänava vahele. Hoone sees on aga peidus aed. Ehitises olevad ruumid on kompaksed ja omavad kõike hädavajalikku. Hoone arhitektuur lähtub Põhja- Saksa tellisekspressionismist (Saksa ekspressionismi haru traditsioonilise tellisarhitektuuri alal) Majale pakub otsest eeskuju üks saksa ekspressionistliku arhitektuuri kuulsamaid näiteid - arhitekt Fritz Högeri kavandatud Chilehaus (1923), selle järgi on Tallinna hoone oma nime ka saanud. Maja on ekspressionistlikus stiilis, seda on näha hoone sümeertilisest kompositsioonist ja mustrilisest müüritisest. Hoone pole ühes tükis vaid koosneb kahest erinevas astmes olevast konstruktsioonist. Kasutatud allikad: http://www.hirvesoo.ee/el/roosik/ylevaade.htm http://www.hirvesoo.ee/el/roosik/ylevaade.htm Kawe Plaza, Pärnu mnt 14 Arhitekt: Henno Sillaste, valmis: 1998 Tegemist on büroo hoonega. Hoone aetseb vaivundamendil ja koosneb monoliitsest
väljenduslikku jõudu. Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus ilmselt teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism peaaegu ainult oma konstruktivistlikus variandis. Kandinsky rajatud ekspressiivne variant jäi mitmekümneks aastaks varjusurma, sest kui Kandinsky ,,Bauhausis" töötas, ilmusid isegi tema teostesse geomeetrilised kujundid. Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning
Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Esitatakse võikaid ja süngeid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid. Olulise rühma moodustavad ähvardavat ja ahistavat suurlinna käsitlevad luuletused. Need luuletused viivad terviktunde kaudu, suutmata haarata ja mõtestada elamuste- kogemuste paljusust inimese mina lagunemiseni. Seetõttu on ekspressionistlikus 3 luules ülekaalus surma- ja enesetapumotiivid. Siiski ei kogetud mina-kaotust ühetähenduslikult negatiivse protsessina, vaid selles nähti ka võimalust vabaneda ratsionaalsuse ülemvõimust. Teisalt iseloomustab ekspressionistide luulet, samuti nagu futurismigi, uuenemispüüd, uue inimese ja ühiskonna paatos. Poeet on nagu prohvet, kes teab ja mõistab olemuslikku ning väljedab seda oma loomingus. Määrav on kustniku
"Hingemaa" mõru sotsiaalkriitilisus kui ka kõrgromantiline poeem "Meri". Viimane on läbi aegade kuulunud luule etlejate lemmikrepertuaari. Noveliraamatutega "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taeas" (1913) ning romaaniga "Felix Ormusson" (1915) läbis Tuglas impressionismi järgu ühes selle kirjandusvoolule tunnusliku varjundirikka hingeelukujutlusega. Sümbolistlike müütnovellide kogus "Saatus" (1917) valitseb Esimese maailmasõja paine, samuti ekspressionistlikus kogus "Raskuse vaim" (1920). Neid kolme kirjandusvooli impressionism, sümbolism ja ekspressionism tähistab eesti kirjandusteaduses koodnimetus uusromantism. Novellikogu "Hingede rändamine" (1925), kus leidub muuhulgas ka vaimukas kaitsekõne saatanale, essenovell "Poeet ja idioot", lõpetas Tuglase uusromantilise loomingutsükli. Tema sel perioodil kirjutatud novelle on tõlgitud väga palju. Tuglase poeetilise realismi periood algas romaaniga "Väike Illimar" (1937) ja
majanduskriisidturvatunde kadumine, mis tingis inimese konflikti ümbritsevaga. Dr. Freudi nihestunud inimese teooria on pärit sellest ajast. Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Kujutav kunst: Edvard Munch „Karje“; E. Nolde, Oskar Kokoschka Ekspressionistlikus teatris muutused: loobuti välise sündmuste jälgimisest, keskenduti tegelaste läbielamistele. Ekspressionistlik lavastaja Max Reinhardt. Muusika:üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: tonaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat (dodekafooniat) MK:Schönbergi „Kuu-Pierot“; Alban Bergi ooper „Wozzeck“; Arnold Schönbergi
Ekspressionistliku draama erijooned: - üldnimelised tegelased (Mees, Poeg, tööline) ning massistseenide kandev roll; - kõrgendatud emotsionaalsus (ekstaas, paatos, grotesk, teravad kontrastid); - subjektiivne reaalsus: unenäod, visioonid jne; - pikad monoloogid ja lühilauselised dialoogid; - tähtis on etenduse atmosfäär (ruum, rütm, värvid, valgustus jm). Eesti teatrites lavastati peamiselt saksa ekspressionistide töid (Toller, Kaiser), kuid ka siinsed autorid kirjutasid ekspressionistlikus stiilis (Adson, Antson, Metsanurk). Kõige järjekindlamalt viljeles ekspressionistlikku stiili, vaid paar hooaega tegutsenud amatöörtrupp nimega Hommikuteater (1921-1924). Hommikuteater oli mõttekaaslaste ühendus, kelle juhiks oli varalahkunud lavastaja August Bachmann. Hommikteater jõudis teha kõigest neli lavastust. Vaatamata lahknevatele maitsetele olid arvustajad üksmeelselt kiitvad. Hommikteatri tähendus ulatus üle ekspressionismimõju, mis rauges juba 1920. aastate keskpaigas
moodustavad joonistused ja graafilised tööd. 5 Ado Vabbe (18921961) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. 4 Tehnilise arsenali omandamine ja allutamine isikupärasele väljenduslaadile kulges tal sügavtrükis visamalt. Sellised tööd nagu ,,Daam kohvikus" (1922) või ,,Jakori kõrtsis Tartus" (1922) äratavad tähelepanu ekspressionistlikus kunstis armastatud süzee poolest. Kõrts pakkus rikkalikku ainet kõlbelise ja sotsiaalse allakäigu jälgimiseks. Viiralti eredamad selleteemalised tööd sünnivad Dresdeni-muljeist. 1922. aasta märtsis saadeti Viiralt ,,Pallase" stipendiaadina Dresdenisse, täiendama end sealses Kujutava Kunsti Akadeemias skulptuuri alal professor Selmar Werneri meisterateljees. Professor oli tema tööga väga rahul. Paralleelselt skulptuuriga tegeleb Viiralt
Mõjustatuna sümbolismist kaotas Tuglase tegelane reaalse inimese kontuurid ja muutus sümboliks. Novellis "Merineitsi" on Kaspar ahnuse ja võimuiha, Merineitsi aga ilu ja alistuvuse sümbol, sümboltegelased on ka koer ja ahv novellist "Popi ja Huhuu", novellis "Maailma lõpus" kujutatakse laevapoisi ja sümbolistliku hiigelneitsi armastuslugu. Sümbolistlikud müütnovellid on koondatud kogusse "Saatus" (1917). Esimese maailmasõja paine valitseb ka ekspressionistlikus luulekogus "Raskuse vaim" (1920). Neid kolme kirjandusvoolu impressionismi, sümbolismi ja ekspressionismi tähistab eesti kirjandusteaduses koondnimetus uusromantism. Uusromantiliste novellide ainestik on süngetooniline, neis tõusevad valdavale kohale hukkumismeeleolud. Enamik novelle on kirjutatud kas sõja ajal või kohe selle järel. Novellide peategelased on raske saatuse ohvrid, kuid traagiline lõpp tuleneb otseselt nende eneste mõnest kirest või inimlikust nõrkusest.
tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. Mondrian on palju randem. Ta ei pea oma kunsti isiklikuks, subjektiivseks loominguks, vaid objektiivsete seaduspärasuste kehastuseks. Mondrian nimetas oma laadi NEOPLASTITSISMIKS ehk uusplastitsismiks. Samas võib seda vaadelda kui osa abstraktsionismi teisest suurest suunast (Kandinsky rajatud ekspressiivse abstraktsionismi kõrval). Seda iseloomustab lisaks geomeetriliste kujundite
Erika Azlauskaite 10 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu rajoonides. Nn ,,Tallinna majad" neid ehitati just Tallinnas. Majad olid sellised tolleaegsete tuleohutusnõuete tõttu, puitmajadel pidi olema kas mitu trepikoda või vähemalt üks kivist trepikoda. Eesti Vabariigi hoone, arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson, 1920-22. väidetavalt ainuke ekspressionistlikus stiilis valitsusehoone maailmas. Esines ekspressionismi näiteid. Algul ei pidanud paljud inimesed seda märkimisväärseks. 20-date lõpus levis funktsioanalism tolleaegne moesuund. Näiteks perekond Kersoni villa Nõmmel, arhitekt Edgar Johan Kuusik ja Arhitekt Olev Siinmaa eramu Pärnus. Sageli oli tegemist pigem karditaolise majaga. Nurgelisus nagu klotsidest kokku pandud. Lintakende stiili tekkimine aknad ühes reas
(naermine, hingamine jne.), teised "tõlgivad" selle kehakeelde, mõned loovad kõne DÜNAAMILISTE KVALITEETIDE põhjal koreograafia -sammud, ruumis liikumine). Mõned võimendavad midagi, teised abstraheerivad. Koreograafid ejaoks on see SOTSIAALNE MATERJAL suureks potensiaaliks. Vaatajatele ja kriitikutele on see aga "töö lugemise" aluseks ja "sõnastikuks". BODILY CO-ORDINATION Keha kordinatsioon seisneb selles, kuidas käed-jalad, torso ja pea koos funktsioneerivad. Ekspressionistlikus tantsus dikteeris "hing" kehale, mida teha. Keha tsenter oli väljenduse keskuseks. Isolatsioon tekib siis, kui üks kehaosa liigub iseseivalt sellest, mida ülejäänud keha teeb (või ei tee). Jazztantsus on rohkelt isolatsiooni kasutatud. Isolatsiooni kasutamine võib olla ka metafooriks sisemise dislokatsiooni peegeldamisel. Iga liikumine peab kuskilt algama, olema suunatud, initsieeritud. Tsentraalsed liikumised algavad kuskilt keha keskelt ja suunduvad keha "äärealadele" (näit.
tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. Mondrian on palju randem. Ta ei pea oma kunsti isiklikuks, subjektiivseks loominguks, vaid objektiivsete seaduspärasuste kehastuseks. Mondrian nimetas oma laadi NEOPLASTITSISMIKS ehk uusplastitsismiks. Samas võib seda vaadelda kui osa abstraktsionismi teisest suurest suunast (Kandinsky rajatud ekspressiivse abstraktsionismi kõrval). Seda iseloomustab lisaks geomeetriliste kujundite
tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. Mondrian on palju randem. Ta ei pea oma kunsti isiklikuks, subjektiivseks loominguks, vaid objektiivsete seaduspärasuste kehastuseks. Mondrian nimetas oma laadi NEOPLASTITSISMIKS ehk uusplastitsismiks. Samas võib seda vaadelda kui osa abstraktsionismi teisest suurest suunast (Kandinsky rajatud ekspressiivse abstraktsionismi kõrval). Seda iseloomustab lisaks geomeetriliste kujundite
annaabi.ee 
