Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr-1 Tiheduse määramine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parafiin, materj, parafiini, imav, poorsus, katseta, betoon, tellis, polüstüreen, parafiiniga, keraamiline, arvutustulemused, puitkiudplaat, ehitusteras, tardkivi, algandmed, polüetüleenvill, silikaatkivi, graniit, graafik, poorsuse, tsementkiudplaatkülik, proovikeha, 2620, katsekehad, silikaattellis, klaasvill, kivivill, aknaklaas, dolokiviArvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA
1 TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine. 2 2 KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Dolomiit, tsementfibroliit, pesubetoon, ehitusteras, puitkiudplaat, polümeriseeritud bituumen, kergkeraamika, lubjakivi, keraamiline plaat (glasuuritud), EPS, normaalbetoon, keraamiline plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK Ehitusmaterjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali, koos pooride ja tühimikega, mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus ρ määratakse keha massi ja mahu suhtena (kg/m3) valemiga: m ρ= ∙ 1000
hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht V leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus ja arvutatakse valemiga (2) Kus m on keha mass õhus m on mass vedelikus vedeliku tihedus Kuna keha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Katse andmed tabelis 5.2 4.2.1. Väikse poorsus ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse määramine. Kui materjali, graniidi, poorsus on liiga väike ja ta katse käigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus m [g], seejärel vees rn [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul valemiga 3, vee tiheduseks võetakse 1 g/cm³. Materjali tihedus arvutatakse valemiga 1 Katse andmed tuuakse välja tabelis 5.2 Näidis: Materjal graniit Keha mass õhus m=77,4g
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine
poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Silikaattellis
Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. Iga keha külje mõõdetakse joonlauaga kolm korda mõõtmistäsusega 0,1mm, seejärel arvutatakse iga külje jaoks keskmine mõõt. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutatakse keha maht Vbr valemiga 1. Proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul
Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad Silikaattellis - tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest
ehitisted, teedeehituses. Sillikaattellis Sillikaattellis on hall materjal, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Selle materjali kivinemine saab toimuda kõrge temperatuuri ja kõrge rõhu juures st. vajatakse autoklaave jne. (Raado) 3 Kasutatudtöövahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm kaal täpsusega 0,1g vasktraat (materjali parafiini sisse kastmiseks) parafiin materjali ämber veega Töökäik Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Töö esimeses osas määratakse kergbetooni ja kergkeraamika tihedust. Alguses materjale mass m määratakse kaalumise teel täpsusega 0.01g täpsusega. Edaspidi leiakse materjalide tükkide ruumalat lähtudes tükki mõõtmetest . Teades massi ja ruumalat arvutakse materjali tihedust kasutades valemi : m P= ∗1000 Vbr Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm.
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit
ρv - vedeliku tihedus [ g/cm 3 ] Ebakorrapärase keha tihedus leitakse valemiga nr.1 4.2.1 Kui keha on poorne tuleb see kaaluda kõigepealt õhus ning siis tuleb see kasta, enne vedelikus kaalumist, kuuma vaha sisse. Tegevust tuleb korrata nii kaua, kui kõik poorid on kaetud. Kastmiste vahel tuleks näpu abiga suuremad poorid katta, et vältida vedeliku pooridesse imbumist. Pärast kastmist tuleb leida keha mass koos parafiiniga õhus ning vees. Valemi nr. 3 abil V 1 koos parafiiniga. Parafiini ruumala keha ümber leitakse valemi nr. saab leida keha ruumala 4 abil. m1−m V= , valem nr 4 ρv ρv -parafiini tihedus 0,93 g/cm3 m1 -keha mass parafiiniga õhus m-keha mass õhus 3
ruumalast. Kõik kehad kaaluti kaalul, saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass) arvutati kõigi kehade tihedus valemiga (2). Tulemused on tabelis 1.2. Valem (1) V=a*b*h / 109 V- keha ruumala m3 a-keha pikkus mm b-keha laius mm h-keha kõrgus mm Valem (2) =m/V tihedus kg/ m3 m mass kg V ruumala m3 2 3.2 Ebakorrapärased kehad 3.2.1 Graniit Kuna graniidi poorsus on väike ja ta praktiliselt vett ei ima, kaaluti keha ruumala leidmiseks lihtsalt õhus(lihtsalt kaalule asetades) nine seejärel vees(riputati trossiga kaalu külge nii, et keha ise oli vee sees). Saadud kaks massi m ja m1 pandi valemisse (3) , saadi graniiditüki maht ehk selle ruumala. Valemiga (4) arvutati graniiditüki tihedus. Teades, et graniidi absoluutne tihedus on 2670 kg/ m3. Valemiga (8) arvutati graniidi poorsus ja tulemused kanti tabelisse 1.4 3.2.2 Silikaattellis
Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutatud kehad: Korrapäraste kujudega: 1) Dolomiit - on karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 2) Terassilinder - Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi. 2) Silikaattellis - on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal materjalide õhus kaalumiseks Ämber veega materjalide vees kaalumiseks Parafiin silikaattellise pooride sulgemiseks Traat materjali vees kaalumiseks Joonlaud materjali mõõtmiseks Nihik korrapäraste kujudega materjalide mõõtmiseks 3
Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Graniit on ainuke, mis praktiliselt ei ima vett. Graniidi tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha õhus ja seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus valemitega (3) ja (4). Silikaattelliskivi ja keraamilise telliskivi imavad vett, seetõttu tuleb vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees. Selleks kaetakse need parafiiniga 2 korda ja kaalutakse uuesti. Enne kui proovikeha vees kaalutakse lastakse parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud kehade mahu arvutamiseks kasutatakse valemeid (5), (6) ja (7) ning tihedus arvutatakse valem (4) abil. Kõik tihedused ümardatakse 10 kg/m³- le, sest kõik tihedused on üle 1000 kg/m³. Mõõtmis- ja arvutustulemused on tabelis nr. 1.2. Valem 3: Vbr = (m m1) / v Vbr proovikeha maht [cm3] m proofikeha mass õhus [g]
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase
3 49,8 17,2 10,5 49,75 18,0 10,6 graniit 49,7 17,7 10,6 240,2 2724 3,7 90,6 112,65 polümeriseeritud bituumen 3,85 89,85 112,9 rullisolatsioon 3,8 90,4 112,35 41,2 1069 65,0 120,1 240,65 Keraamiline tellis 65,7 119,7 240,60 õõnes 65,1 120,0 240,60 3072 1634 47,7 98,6 147,7 47,2 98,9 147,6 EPS 47,4 98,7 147,7 22 32 48,4 48,62 47,64 48,12 48,82 47,38 DOLOMIIT 48,32 48,82 47,16 233 2088 78,14 10,94 117,52 TSEMENTKIUDPLA 78,12 10,72 117,4
Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsist - . Kipsplaat. http://et.wikipedia.org/wiki/Kipsplaat (21.09.11) 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid · 2.2.1 Graniit (mittepoorne) Graniit on hall, roosakas, või punakas jämedateralise struktuurida tardkivim, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. · 2.2.2 Keraamiline tellis Valmistatakse savist, vormitakse ja seejärel kuumutatakse ahjus. Värvus punane. 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02mm materjali mõõtmiseks, joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Töö käik Ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena. 4.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine
2 6 Klaasvill 135 50 20 1383,75 51 36,9 5 7 Asfalt r=25 50 98,125 240,3 2448,9 8 Kärgtellis 119 88 25 2618 3835 1464,9 (savi) 0 9 Silikaattellis 120 63 25 1890 3840 2031,7 0 10 Betoon 149 14 14 3307,949 7650 2312,6 9 9 11 Fibroliit 155 15 55 1278,75 490 383,2 0 12 Dolomiit 98 98 15 144,06 372,2 25836 13 Vahtplast 80 15 25 310 7,3 23,5 EPS 5 14 Vahtplast 120 11 50 660 26 39,4
Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1)
KÕV 11 119 78 8 74,3 54 726,8 puitlaast plaat Aeroc 12 290 147 94 4007,2 2448 610,9 (hard) Savitellis 13 88 248 65 1418,6 2920 2058,4 (täistellis) 14 Betoon 149 149 149 3307,9 7565 2286,9 Savitellis 15 116 86 251 2504 3875 1547,5 (kärgtellis ) Aeroc 16 172 301 99 5125,4 2270 443 (ecoterm) Õõnes-
Vbr – proovikeha maht [cm3] 5. Materjali poorsuse määramine Poorsuse määramiseks tuleb teada materjali absoluutset tihedust. ρ EPS200 = 1350 kg/m3 ρ puit = 1550 kg/m3 ρ metall = 7850 kg/m3 ρ silikaattelliskivi = 2800 kg/m3 ρ killustik = 2600 kg/m3 Poorsuse arvutamiseks kasutatakse Valem (6). Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Silikaattelliskivi poorsus on 30% ± 5%, EPS poorsus on 100% ± 5%, puidu poorsus on 67% ± 5%, metalli poorsus on 1 – 3 % ning killustiku poorsus on 5,4 – 7,3 %. Valem (6). p 1 0 100 p – materjali poorsus [%] ρ0 – materjali tihedus [kg/m3] ρ – materjali absoluutne tihedus [kg/m3] 3
5 EPS 156 80 22 274,6 74 269,5 6 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,7 7 Kipsplaat 187 185 12 415,1 316 761,2 8 Fibo 3 159 39 40 248,0 154 620,9 2099, 9 Savi tellis 246 65 87 1391,1 2920 0 2004, 10 Silikaat tellis 252 64 120 1935,4 3880 8 2302, 11 Betoon 148 149 149 3285,7 7565 4 2331,
Vu,=Jrvalemnr3, P, kus m - proovikeha mass Shus [g], m1 - proovikeha mass vedelikus [g], p, - vedeliku q tihedus I-a-1. cm Kuna proovikeha mahu miiiiramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sSltub suuresti katsemetoodika valik materjali v6imest imada endasse vett. Katse andmed tuuakse viilja peatiik is 5, tabelis 5.2. 4.2.l.Vnikse poorsuse ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse miiiiramine Kui materjali, graniidi, poorsus on viiga viiike ja ta katse k?iigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha 6hus m [g], seejiirel vos rn1 [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul vatemiga 3, kusjuures veetiheduseks vOetaks I 8 cmt' Materjali tihedus arvutatakse valemiga 1. Katse andmed tuuakse viilja peatiiki s 5, tqbelis 5.2. Nliidis: materjal - graniit
15 Õõnes 86 115 250 2472,50 5855 1559,15 savitellis 16 Klaas 150 152 4 91,20 215,19 2359,54 17 Kipsplaat 186 187 12 417,38 312 747,52 18 Klaasvill 135 205 54 1494,45 51,73 34,61 2. Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine 1) Materjali poorsus on väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima. Materjali nimetus - messing. - proovikeha mass õhus G= 83,9 [g]; - proovikeha mass vees G1= 74,3 [g]; G - G1 V0 = = - proovikeha maht v 9,6 cm3 G 0 = * 1000 = - proovikeha tihedus V0 8739,58 kg/ m 3
1 264.1 100 55 9 Ehitusklaas 105 101.7 55 55 100 55 10 51 10 Teras 10 10 50 50.3 10 50 249.5 64.5 11 Keraamiline tellis 250 250.2 65 64.7 251 64.5 245 116.5 12 Keraamiline tellis avaga 245.5 245.7 116 116.5 246.5 117 99 97.8 13 Dolomiit 99 98.8 98 97.9 98.5 97.8
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine Iga tellise mõõt leitakse nihikuga kolmest eri punktist ning arvutatakse aritmeetiline keskmine kolmest tulemusest. Saadud andmetega leitakse kehade ruumala valemiga 1: V =a ×b × h (1) kus V – keha ruumala [cm3]
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.8 2017/2018 Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSISOLATSIOONMATERJALID 1. Töö eesmärk Paisutatud polüstüreentoodete tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud materjalid EPS mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest, mis on omavahel veeauru toimel tihedalt ühendatud. 3. Katse metoodikad 3.1. Mõõtmete määramine 3.1.1. Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Katsekehadel võetakse 2 mõõdet täpsusega 0,5 mm järgmiste eeskirjade järgi: Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, siis võet
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatavad materjalid EPS A valge; EPS B sinine. Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS plaate iseloomustavad hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivad mõõtmed, mittevananemine, raskesti süttivus, kasutamismugavus ja keskkonnasõbralikkus [1]. 3. Kasutatavad seadmed ja vahendid Nihik ja nurgik katsekehade mõõtmiseks Kaal täpsusega 0,1 g - katsekehade massi määramiseks; Hüdrauliline press - surve- ja paindetugevuse määramiseks Immutamiseks vajalikud nõud. 4. Katsemetoodikad 4.1. Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine toimub vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasuta
SOOJUSISOLATSIOONMATERJALIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Vahtpolüstereentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatisoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, joonlaud (täpsusega 0,1mm), kaal (täpsusega 2g) ning anum vee jaoks. 3. Töö käik 3.1 Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoitakse enne katse algust vähemalt 6 tundi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Katsed viiakse läbi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirjade järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad, kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest vastavalt joon
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinist (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] XPS isolatsioonimaterjalid on valmistatud ekstrudeeritud kärgpolüstüreenist ja sobi
Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojusjuhtivusest. Kasutatud materjal Vahtpolüstüreen 1. Töö käik 1.1 Mõõtmete määramine Tasasele alusele asetatud katsekehad mõõdeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. 3 mõõtmistulemuse põhjal leiti keskmine. Mõõtmistulemused on tabelis 1.1 1.2 Tiheduse määramine Katsekehad kaaluti ning seejärel leiti tihedus massi ja mahu suhtena valemist (1): m 0 = * 1000 Vpr kus, 0- proovikeha tihedus m- proovikeha mass, g Vpr- proovikeha ruumala, cm3 Arvutustulemused on tabelis 1.1 1.3 Paindetugevuse määramine Katsekehade mõõtmed saadi tabelist 1.1. Katsekehad asetati tugedele, mis olid vahega l=200mm ning keha koormati keskelt. Seejärel võeti skaala näit ja paindetuge
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinised (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOOTSED TÖÖD Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-11 Üliõpilane: Indrek Kaar Kontrollis: lektor Peeter Otsnik Tallinn 2008 HELI KIIRUS. 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f sagedus. Meie arvutustes on f konstantne 4813 Hz Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , µ - moolmass (õhu jaoks �
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10 % deformatsioonil, paindetugevuse ja soojuserijuhtivuse määramine 2.KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli vahtpolüstüreen. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati elektroonilist kaalu KERN 440-55N, täpsus 0,2 g, max 6000 g, joonlauda, hüdraulilist pressi surve- ja pandetugevuse määramiseks. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine. Tiheduse määramiseks mõõteti üheksa EPS 80 ja üheksa EPS 50 katsekeha pikkus, laius ja paksus ning kaal. Katsekehad olid enne mõõtmis olnud vähemalt 6 tundi temperatuuril 23 5ºC. Kehade ruumala arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtude. Katse tulemused on toodud tabelis 4.1. 1 4.1 Tiheduse määramine Katsekeha mõõtmed, cm Katekeh
annaabi.ee 
