kehtestati vabariik · 1660 kuningriik taastati · 1707 ühendati Inglismaa ja Sotimaa, riigi nimeks sai Suurbritannia kuningriik · 18. saj. keskpaigal hakkas hoogsasti edenema vabrikutööstus · 18. saj. lõpus kindlustus Suurbritannia võim Indias, Austraalias, Uus-Meremaa Arhitektuur 17. saj. I poolel · Õukonna maitse pooldas baroklikku klassitsismi. · Palladionism - itaalia arhitekti Andrea Palladio ehituslaadi matkimine. Inigo Jones · 1573 1652 · Sündis Londonis. · Õppis arhitektuuri Itaalias. · Esimene tähtis arhitekt Inglismaal. · Tõi renessanssi arhitektuuri Inglismaale. Queen's house, Greenwich Banqueting House, London Arhitektuur 17. saj. II poolel · Algas Inglismaal kunsti uus tõus. · Arhitektidele avanes suur tööpõld pärast Londoni 1666. aasta hiigeltulekahju, mis hävitas u. 80% linnast. Christopher Wren · 1632 1723
18) Tellija soov projekteerimisel kaasati inseneri, arhitekti ja sisekujundaja. 19) Üürimajade väljakujunemine- esimesel korrusel kauplused, edasi luksuskorterid ja edasi kesklassi korterid. 20) Historitsismis võeti kasutusele uued konstruktsioonid ja rakendati need minevikuarhitektuuri. Kasutusele võeti uuesti looduslikud materjalid. 21) Uute ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine. 22) Metallkonstruktsioonid küll ei andnud silmapaistvat välimust kuid aitas kaasa uue ehituslaadi kujunemisele kergus, läbipaistvus ja mahukus. 23) Metallurgia areng andis terase. 24) Töötati välja teraskarkassi põhimõte, millega kaasnesid kerged fassaadid. 25) Kus metallkarkasshooned andsid aimu hoone funktsioonist tõrjuti välja eklektika ja historitsism. 26) Juugendistiil sünnikohaks peetakse Brüsselit, selle levik aga väga laialdane, ulatudes ka Ameerikasse. See kestis u 1920dateni. Hoonete fassaadi puhul loobuti teljejoonest ja sümmeetriast
tagasilöömisega. Klassikaline ehk õitseaeg (480-323 eKr). See on kuni Aleksander Suure surmani. Hilis ehk hellenistlik aeg (323-30 eKr). See on kuni Kleopatra surmani. Kleopatra sureb ja kogu kreeklaste mõjupiirkond on langenud roomlaste kätte. Kreeka arhitektuur Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Siin arenesid välja arhitektuuri kunstivormid. Need omakorda mõjutasid teiste avalikkude hoonete ehituslaadi. Kreeka tempel oli jumala eluase. On välja arenenud vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Siin arenevad välja erineva templi tüübid. Templi lagi oli lame ja seda kaunistasid süvendatud pinnad nn kassetid. Suuremates templites jaotas kaks rida sambaid templi siseruumi üheks laiemaks kesklööviks ja kaheks kitsamaks külglööviks (see oli suuremates, väikestes üks siseruum). Aknaid Kreeka templil ei olnud, templi ruumi valgustas uks
Kõrgresesanssis oli tähtis aga kompositsiooni täiuslikkus harmoonia. 8. Kes on Palladio? Milline on tema stiil? Miks on ta oluline? Palladio oli Itaalia arhitekt, üks lääne arhitektuuriajaloo mõjukamaid isikuid. Ta tegutses Vicenzas ja Venezias. Stiililt olid tema otseseks eeskujuks antiikarhitektuuri suurkujud, ise tegutses ta renessansi ajal ning hiljem oli tema loomingul väga suur mõju klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks palladio laad, mis sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektide eeskujuks. 9. Kes oli da Vinci? Räägi temast pikemalt! (Olulisus, teosed) Leonardo da Vinci oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstink, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Ta konstrueeris helikopteri, tanki, kalkulaatori ja kontsentreeris päikeseenergia, enamik oli tema eluajal teostamatu need taasleiutati ligi 500 a hiljem
Imagosid ja varasemaid stiile segatakse nii,et nende kaudu saaks pakkuda individualismi illusiooni (olla lahe, ihaldatud, seksikas, haritud). Sisu pole oluine. Vanad vormid äratatakse ellu (ornament arhitektuuris). Märgid ei viita enam märgitavale, vaid uutele märkidele. Kunstil nagu puuduks iseloomulik arengusuund. Kasutatakse varem loodut. Arhitektuur oli teatavasti üks neid kunstiliike, kus postmodernism avaldus kõige varem. Postmodernistid taotlesid uut ehituslaadi – hulgiühendatavust. Pöörduti tagasi erinevate ajalooliste stiilide ja võtete juurde. Postmodernism, populaar-, eliidi- ja massikultuur. Postmodernism on rohkem seotud populaarkultuuriga, mis kehastab eriti massimeedias hägustuvaid muutusi näilise ja tegelikkuse vahel. Massikultuur on seotud massiühiskonnaga. Teooria ütleb, et massiühiskond koosneb indiviididest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalselt siduvad suhted teiste inimestega. Üksikisik on jäetud iseenda hoolde
Gooti kunsti arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe. Ülal
Rakvere linnus: Rekonstrueeriti 14 saj. Ordulinnus. Konvendihoone ja kastelli seostamine üheks kindluseks. Lõunaküljele jäeti avar eeshoov. 4-tahulised tornid, mis paiknesid konvendihoone nurkades, kus nad annavad linnusele tugevamalt kontsentreeritud mulje. Saare-Läänemaal valitses kuni 14 saj kirikuehitus. Hiljem hakati ehitama kindluseid. Saaremaal valitses puhaste seinapindade ja massiivsete hooneplokkide suletus ja lakoonilisus. Suurtest dolomiitplokkidest müüriladu oli selle ehituslaadi oluliseks esteetiliseks mõjuteguriks. Kuressaare: rakendati puhtakujulise konvendihoone põhiskeemi. 4 võrdse suurusega hoonetiiba on kontsentreeritud ühtseks kuubina mõjuvaks tervikuks. Kindluseväravaga fassaaditiiba kaitsevad mõlemal pool nurkadel 4-tahulised tornid. Keldrikorrusel olid avarad ruumid ja 2-löövilised saalid lao- ja majapidamiseks. Samuti mahukad kuumõhukütte seadmeid, mis soojendasid peakorrust
sakraalarhitektuuris, mis mõjutas teisi kunstiliike. Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe
Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suurimad saavutused jäävad siiski kirikuehitusse. Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Kasutusele võeti kuppel ja ümarkaar. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Renessansiajastu klassitsismi olulisim esindaja oli arhitekt Andrea Palladio (15181580). Tema ehituslaadi ja ka selle matkimist nimetatakse palladionismiks. Palladio töödest võtsid eeskuju väga paljud ehitusmeistrid. Jõukamad inimesed hakkasid suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Linnamajade eeskujuks sai Palazzo Medici. Välisküljel on lihtsad korrapärased aknad. Hoone on nelinurkne, tavaliselt kolmekordne keskel siseõuega. Hiljem muutusid majad suursugusemaks, pidulikumaks ning kaunistuste rohkemaks. Esimene uut tüüpi arhitekt oli Filippo Brunellesci (1377-1443)
Sõja, nälja ja katku tõttu Põhjasõja ajal jäi 18 sajandi alguse mõisaarhitektuur üldilmelt tagasihoidlikuks, oli veel sidemeid taluehitistega. Mõisate peahoonedki ehitati puust, kivihooneid oli vaid üksikuid. Uus tõus Eesti mõisaarhitektuuris algas 18 sajandi teisel poolel, üksikutes mõisates ka juba 1730. aastail (näiteks Palmse). Üldilmelt on varasemad hooned pikad ja kitsad, erinedes vähemalt esimesel pilgul suhteliselt vähe taluhoonetest. Sarnast ehituslaadi jälgiti veel läbi 19. sajandi mitmete mõisaehitiste (pastoraadihooned ja mõisa kõrvalhooned) puhul. Võrreldes 18 sajandi alguse mõisaarhitektuuri 19 sajandi lõpu jõukamate talude häärberitega (nn. mulgi häärberid), võib leida mitmeid ühisjooni (välisilme, keskteljest lähtuv ruumijaotus), milledest enim hakkab silma poolkelpkatuste laialdasem levik. Ka elamusisustusse jättis barokk jäljed, mida me kasutame tänini. Baroki ajastul tulid
Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe
11 KOKKUVÕTE Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre - nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgustunne ning eriline salapärane meeleolu. Värvilisest klaasist akendesse sisse voolav hõõguvpunaselt ning sügavsiniselt kiirgav valgus muutis kõik ebamaiseks keskaja uskliku jaoks kindlasti taevalikuks. Kiriku sisemusele andsid vaheldust ja kergust külglöövide peal asuvad sammaskäigukesed, mis avanesid kesklöövi poole. Gooti
kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Gooti aken Kölni katedraali Ristroidvõlv interjöör Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest
lagunema. 1780-teks aastateks oli hävinud uus tiibhoone ja varisenud vanema osa laed. Hoone taastati keiser Aleksander I korraldusel peale tema külaskäiku 1804. aastal varasemat ilmet muutes. Taastamata jäi tiibhoone, köök ehitati ringi ja selle peale söögitoana tuntud teine korrus, mis varem puudus. Eluruumide arv vähenes ühe võrra. Seejärel on väikest ehitust pidevalt hooldatud ning tänapäeval esindab see hoone ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi ning on seetõttu ehitusmälestisena eriti väärtuslik. Peeter I maja kui muuseumi hakati publikule näitama tõenäoliselt peale Kadrioru pargi korrastamist 1820-il aastail, kuid pidevaks üldsuse huviobjektiks muutus ta 19. sajandi viimasel veerandil. PEETER I MÕJU EESTILE Peeter I tegevust ja mõju Eestile ei saa alahinnata. Eesti ala ühendamisel Venemaaga olid nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Peeter I tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu
2. GOOTI KUNST 2.1 Arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe
saj. e.m.a.) kümmet raamatut arhitektuurist. Viimaste ajendil kirjutas Palladio ("Neli raamatut arhitektuurist", 1570).Tema hooned on kaunistatud rohkete sammastega. Üle kõige valitseb sümmeetria ja harmoonia, millele on sageli ohvriks toodud ruumide otstarbekas paigutus. Palladio loomingul on olnud suur mõju kogu hilisemale arhitektuuri arengule, eriti klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks. Tema klassikalised hooned andsid renessansile humanistliku suuna, harmoonia ja sünteesi, mis mõjutas hiljem ka demokraatia arengut ühiskonnas. 11. Selgitada J. Winckelmanni osa antiigipärandi tutvustamisel Euroopa kultuuris. Kaks sakslast arheoloog ja kunstiajaloolane J. J. Winckelmann ja maalikunstnik A. R. Mengs ühendasid maalikunsti reformimiseks ,,ideaalse ilu" kreeka-rooma voorusliku sisuga.
ennast eriti suure sildeavaga ruumide (turud, raudteejaamad) katmisel. Raudkonstruktsioonide kasutamine võimaldas arhitektidel projekteerida hooneid lähtudes nende otstarbest. Tihti püüti raudkonstruktsioone osavalt siduda ka klassikalise orderi elementidega. Kuigi metallkonstruktsioonide kasutamine puhtakujuliste teenindushoonete ehitamisel ei andnud küll arhitektooniliselt eriti väljendusrikkaid tulemusi, etendas see tähtsat osa uue ehituslaadi kujunemisel, mida iseloomustab kergus, läbipaistvus ja mahukus. Sisekujundus. Interjööris väljendusid historitsismile omased perioodid - romantilisest dogmaatilise suunani ja sealt edasi eklektikani kõige reljeefsemal kujul. Romantiline suund keskendas peatähelepanu keskaegsetele stiilidele, jäljendati aga ka kõiki teisi stiile. Nii historitsismi romantilise suuna loomingulisuses kui ka dogmaatilise suuna ajaloolises tõetruuduse saavutamiseks kasutati
20) Historitsismis võeti kasutusele uued konstruktsioonid ja rakendati need minevikuarhitektuuri. Kasutusele võeti uuesti looduslikud materjalid. 21) Uute ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine. 22) Metallkonstruktsioonid küll ei andnud silmapaistvat välimust kuid aitas kaasa uue ehituslaadi kujunemisele kergus, läbipaistvus ja mahukus. 23) Metallurgia areng andis terase. 24) Töötati välja teraskarkassi põhimõte, millega kaasnesid kerged fassaadid. 25) Kus metallkarkasshooned andsid aimu hoone funktsioonist tõrjuti välja eklektika ja historitsism. Eestis: 19
Arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega 38 muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe. Ülal
täiustus ehitustehnika, lõplikult kujunes välja orderisüsteem. Arhaikalt klassikale ülemineku stiili parimaks näiteks peetakse umbes aastal 500 eKr. ehitatud dooria stiilis Ateena Aphaia templit Aigina saarel, mille ruumilahendus on juba klassikaline (pronaos, naos, opistodomos), enamik detaile aga veel arhailised. Kuulsad on templi viilufiguurid, mida säilitatakse Müncheni glüptoteegis. Arhaikale omane raskepärasus hakkas siiski järjest kiiremini taanduma kergema ja harmoonilisema ehituslaadi ees. Klassika lõplikku võitu tähistas Zeusi tempel Olümpias (tänaseks hävinud, Olümpia ulatuslikud väljakaevamised toimusid 1875-1880). Juba arhaika perioodil oli Olümpia tõusnud üheks tähtsamaks Kreeka linnaks, seal hakkasid kreeklased 8.saj. eKr. pidama olümpiamänge, sest müüdi kohaselt olevat just seal Zeus saavutanud võidu oma isa jumal Kronose üle. Olümpia elas arhaika perioodil üle jõulise õitsengu.
musta sakilist piirjoont, mis teravahambulise ahelana platsi piiras. Terav vahe tolleaegsete linnade ja meieaegsete linnade vahel seisneb selles, et nüüd vaatavad platsidele ja tänavaile fassaadid, siis aga vaatasid katuseviilud. Kahe sajandi kestel on majad teisipidi pöördunud. Platsi idapoolse külje keskel kõrgus raskevõitu segastiilis ehitus, mis koosnes kolmest kõrvuolevast elumajast. Tal oli kolm nime, mis selgitasid ta ajalugu, otstarvet ja ehituslaadi: Dofääni maja, sest siin oli elanud Charles V dofäänina; Kaubandushoone, sest seda tarvitati raekojana; Sammasmaja (domus ad piloria), sest rida jämedaid sambaid hoidis ülal ta kolme korrust. Linn leidis sealt kõike, mida Pariisi-taoline linn vajas: kabeli jumalateenistuseks, kohtusaali kohtupidamiseks ja vajaduse korral «rehnuti» pidamiseks kunin-gameestega, 3 1 katuse all arsenali, täis tulirelvi. Pariisi kodanikud teavad ju väga hästi, et mitte iga kord ei
annaabi.ee 
