Ehitusgraafika I, Poltliited, variant 9 (0)

LÄÄNE-VIRU  RAKENDUSKÕRGKOOL
Kaubandusökonoomika õppetool
SKEPTITISMI TEESID JA TROOPID TÄNAPÄEVAL
Referaat
Õppejõud: 
SISUKOR
1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT.....................................................................................5
2.SKEPTITISMI TROOPID..........................................................................................6
3.SKEPTITISMI TEESID............................................................................................. 8
1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT.....................................................................................5
2.SKEPTITISMI TROOPID..........................................................................................6
3.SKEPTITISMI TEESID............................................................................................. 8
SISSEJUHATUS
Mis on siis tõde, on olnud ajast aega nii filosoofide kui ka kõigi mõtlejate põhiküsimus.
Referaadi teemaks valisin  skeptikute  koolkonna filosoofia. Mulle meeldib nende arvamus, et
3
tõde, kui niisugune, võib  olla osaliselt kõigis - aga ka mitte milleski ja skeptikute arvates ei
ole vaja tõde ka otsida. 
Referaadis annan lühikese ülevaate skeptikutest ja skeptikute filosoofiast ja ajaloost. Kirjeldan
ja analüüsin skeptikute troope ja otsin erinevusi antiikaja ja tänapäeva vahel. 
Kirjeldan kolme skeptikute põhiteesi ja võrdlen neid tänapäeva seisukohtadega. Oma töös
kasutan kirjandust  ja internetis leiduvaid artikleid. 
Tegemist on huvitava ettevõtmisega, kas saab pidada tõeks antiikaja  antiikajal  inimeste poolt
välja  öeldud  mõtteid ja kuidas need on ajale vastu pidanud. 
1. SKEPTITISMIST ÜLDISELT
Kreeka   filosoofi   Pyrrhonit   loetakse   esimese    skeptilise    koolkonna   rajajaks.  Omapäraks   oli
Pyrrhoni  juures see, et ise ta kirjutanud üles oma mõtteid, enamus mõtteid on üles kirjutanud
4
tema õpilase Timon. Vanemad  skeptikud  tegelevad peamiselt kolme teemaga: esimene on
tunnetusteoreetilist  laadi : Pole õige väita asjade kohta mis need on, vaid kuidas nad näivad.
Teine probleem: kui me ei saa väita asjade kohta, mis nad päriselt on, siis kuidas neisse
suhtuda . Skeptikute arvates võib tõde, kui niisugune,   olla osaliselt kõigis - aga ka mitte
milleski ja skeptikute arvates ei ole vaja tõde ka otsida. Kolmas teema on otse eetikasse
puutuv: kui me asjade olemusest ei või midagi kindlat teada, siis kuidas otsustada, mis on
tõeliselt   hea   ja   mis   mitte.   Skeptikute   tee   hingerahuni   erineb   nõndaks   kardinaalselt
epikuurlaste   omast,   kes    pidasid    arukaks   ja   tulemuslikuks   teeks   hingerahuni   teadmiste
omandamist maailma kohta. Skeptikud on eetilises plaanis järjekindlalt relativistlikud (Tartu
Ülikooli Eesti  Kirjandusmuuseum , 2013)
Akadeemiline skepsise esimene kuulsam skeptik oli Aiooliast pärinev Arkesilaos, kes toetab
Pyrrhoni ja järglaste skeptitsismi ja kahtleb radikaalsena  ka kahtlemise õigsuses. Kuulsaim
selle perioodi skeptik oli Karneades Küreenest. Tema kuulsaim järeldus on: igasugune tõene
teadmine on võimatu ning mõeldamatu. Tõed on vaid tõe nägu tõenäolised kolmel astmel.
Ühed kujutlused on iseenesest tõenäosed, teised osutuvad tõenäosteks tänu sarnasusele teiste
samasugustega ja on seetõttu vasturääkivatud; kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlaks
tegemiseks juba üksikasjalikkuslikemat  uurimist  ning läbikatsumist. Karneadesega saavutab
skeptitsism  oma õitsengu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013)
Noorem skepsis ehk skepsise kolmas õitseng leiab aset Aleksandrias ning seda Ainesidemose
õpetuse   toel   aastatuhande    vahetuse    paiku.  Ainesidemos   pakub   välja   10   punkti,   nn    troopi
veenmaks meid lõplikult meie taju ja  tunnetuse  relatiivsuses. Skeptitsism polnud antiikajal
kuigi  populaarne  kuid ajalooline tähtsus asetub väljapoole kahtlust ( ehkki  skeptikud selles ise
kahtleksid) olles aluseks ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodite  otsimisel  võideldes
tardumuse ja dogmatismi vastu.  (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013)
 
5
2. SKEPTITISMI TROOPID
Skeptikute troopid on kirja  pannud  Aenesidemus. Kuid me ei tea, palju on nendes troopides
tema   seisukohti.   Pigem  Aenesidemus   on   kuulus   võttes   kasutusele   kümme   teesi     ja   selle
poolest et tutvustab skeptikute  mõtteviisi . ( Stanford Encyclopedia of Philosophy )
Esimene  troop  on kirjapanduna järgmine: Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt.
Mis meeldib ühtedele, ei pruugi meeldida teisele. ( Meos , 2000). Näitena oli toodud, et kuna
sigadele  pori meeldib, ei saa see loomuselt jälk olla, kuigi enamus elusolendid seda väldivad.
Lihtne ja loogiline, tänapäeval pööratakse väga palju tähelepanu just sellele, et vaadata asju
just   teiste   elusolendite    seisukohast .  Veel   paarkümmend   aastat   tagasi   oli   üliharuldane,   kui
keegi vaevus oma  lemmiklooma  opereerima või ravima, lihtsam ja odavam viis oli loomal
lasta surra.
Teine troop selgitab seda, et inimesed tajuvad maailma erinevalt, mis mõnedele meeldib, on
teistele   vastik.   (Meos,   2000).     Ja   kokkuvõtvalt   pole   miski   iseenesest   vastik,   vaid   ikkagi
kellegile konkreetselt. Kohe tuleb meelde  sibul , mulle see meeldib, aga mõned vihkavad seda.
Ja tore on see, et tänapäeval arvestatakse erinevate asjadega,  salateid  tehakse nüüd sibulaga
või   ilma.   Koostised   on  karbil   kirjas.   See   ka  tähendab,   et   pole   vastikuid   asju,  vaid   palju
erinevaid maitseid.
Kolmanda   troobi   võib   ühe   lausega   kirja   panna   nii,   et   ühe   ja   sama   inimese   erinevad
meeleelundid    annavad   sama   asja   kohta   erineva   otsustuse.   (Meos,   2000).   Selle   troopi
põhimõtted on olnud minu arvates ajas alati muutumatud. Kasvõi võib näiteks võtta toidu, siin
mõnel võib olla väga ebameeldiv lõhn või välimus, kuid maitseb hästi. Minule oli pikka aega
harjumatu sinihallitusjuust ja ma ei suutnud seda endale meeldivaks mõelda.
Neljanda   troobi   põhitõde   on   selgitustega   praegusel   ajal   palju   rohkem   päevakorras   kui
aastakümned ja rohkem tagasi. (Meos, 2000). Selgitab see troop, et   ühe ja sama inimese
otsustus    sama   asja   kohta   on    erinevas    olekus   erinev.  Nüüdsel   ajal   on   palju   asju   saanud
selgemaks seetõttu, et on aru saadud, et erinevates  situatsioonides  on käitumine erinev. Kui
depressioonis  olev ema last ei suuda  armastada , ei saa väita, et ta last kunagi ei armasta. Ei
armasta , sest ta on haige. Sama lihtne kui see, et haigena ei meeldi paljud sellised toidud, mis
tervena  olles võib pidada lemmikuks.
6
Viies troop ehk argument on, et taju sõltub asendist, kaugusest ja kohast. Sellesse argumenti
pole tänapäev midagi uut  toonud . (Meos, 2000). Ikka tundub kaldalt vaadates laev pisikesena
ja laeval olles ei suuda mõista, et selline suur asi vee peal võib püsida. Ja tuleb ka nõustuda
skeptikute järeldusega, et me ei tea, millised need asjad tegelikult on. 
Ka kuues argument pole oma olemust kaotanud. Asjade tajumine meile sõltub asja seosest 
teiste asjadega. (Meos, 2000). Nii tundub jänes  liblika kõrval suur, aga inimese kõrval väike. 
Ei saa iseenesest väita, et jänes on väike või suur. 
Seitsmenda troobi argument, et meie tajumused sõltuvad kogustest. Indrek Meos on oma
raamatus „ Antiikfilosoofia“ toonud näitena veini mõju.  Kusjuures  see näide on ju  aktuaalne
juba sajandeid. On ju teada fakt, et punane vein väikeses koguses on tervisele kasulik, aga
suurtes kogustes on see tee hukatusse. Ei ole ju toit mingil moel paha, aga palju süües, siis
seame oma tervise tõsiselt ohtu. Tänapäeval on tõestatud, et rasv pole paha, halvaks teeb rasva
ikka   kogus.   Normaalses   koguses   on   seda   organismile   vaja.   Nii   võib   tänapäeva   teadus
kinnitada skeptikute väidet, et tajumised sõltuvad kogustest, ehk  siin toodud näite põhjal ka
tervis, kui täpne olla.
Kaheksas troop on eelnevatest erinev. Kõik asjad on alati seoses teiste asjadega. Arvatakse, et
see troop on sissejuhatus relatiivsusele. (Meos, 2000). Ja tõdeda seda saabki vaid nii nagu
skeptikud, et ei saa öelda millised on asjad oma loomuselt. Ei saa öelda , milline on maa, kui
võtame ära õhu ja vee, mis maad iseloomustab. Milline on aeg, millises ruumis.
Üheksas   troop   toob   selgituse   asjadesse     nii,   et   sageli   nähtavad   asjad   ei   tekkita   meis
hämmeldust,   aga   harva   kohatavad   asjad   jätavad   meisse   sügava   mulje.   (Meos,   2000).
Tavapärane näide on selle troopi kohta see, et inimese tapmine on kohutav, aga   sõdur , kes
näeb sõjas palju tapmisi, harjub sellega ja see ei näe enam talle õudne. Igapäev  sureb  inimesi
nii   vanadusse,   avariidesse.  Aga   kui   on   mingi   terroriakt,   siis   pööratakse   sellele   nii   palju
tähelepanu, kuna neid on piisavalt harva. Tänapäeva nähtus on see, et ajalehte sattumiseks,
peab midagi erakordset või  kummalist  ja parem kui midagi halba juhtuma. Tavapärane asi
lehte ju ei saa, inimene otsib erakordset.
Viimases troopis  arvavad  skeptikud, et meie ettekujutused ja hinnangud sõltuvad tavadest,
seadustest , traditsioonidest, uskumustest, kus me  kasvame. (Meos, 2000). Tõsi ta  on, kui
kristlaste  maailmas on enesetapp patt, siis moslemitel värav paradiisi. Tavad ja traditsioonid
on   antiikajast   tänapäevani   toonud   tülid,    sõjad    inimeste   vahele.   Kuigi   võiks   arvata,   et
7
tänapäeval oleme targemad, siis nii see ikka pole. Skeptikute arvates peaks see arusaam meile
näitama,   et   tuleb   arvestada   teiste   inimeste   traditsioonide   ja    kommete    ja   ka   elulaadiga.
Tänapäeval teadmine on see, aga ellu viia on seda raske. (I.Meos: 2000, lk. 128-138)
3. SKEPTITISMI TEESID
Skeptitsistlikud koolkonnad tegutsesid pika ajavahemiku jooksul.   Vanema, akadeemilise ja
uuema skeptitsismi ühised põhiteese on kolm ja need on järgmised:
Tõe tunnetamise võimalus ja otsuste langetamise  vältimine . Aga tänapäeval on see lõpliku
otsustamise   tähtsus   just   pigem   kasvanud.   Absoluutse   tõe   otsimine   aina   süveneb   ja   igas
küsimuses on vaja otsust, vaid siis on tegu tõese asjaga. Mitte otsustamist peetakse tänapäeval
nõrkuseks.
Arvamus,   et   otsustamise   vältimine   viib   meelekindluse     hingerahuni.   Jaa,   aga   nii   nagu
esimeses teesis tuleb ka siin tõdeda, et aina rohkem tuleb otsustada ja vältida otsustamist ei
saa. Võib koguni öelda, et kui otsust pole, pole ka meelerahu.
Viimane ühine tees vanema ja  noorema  skeptikute põlvkonnas on, et tegutsema sunnituna,
tuleb järgida harjumust, loodust, tava, seadust või tõenäosust. See peab ikka paika. Kui minna
võõrsile, tuleb järgida sealseid kombeid ja harjumusi. Kui ikka minna põhjamaadesse, tuleb
arvestada, et koos jahedate ilmadega, tuleb arvestada ka jahedate põhjamaalastega. Samas
ameerika   suur   naeratus   tundub   meile    enamvähem    meie   üle   irvitamisena.   Skeptikutega
nõustudes saab lõpetuseks väita, et inimeste käitumise hindamiseks pole mõõdupuud.
Skeptitsism on mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada samaväärse,
niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. Seda võiks pidadagi üheks skeptikute dogmaks.
(Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum)
8
KOKKUVÕTE
Selle   töö   käigus    lugesin    palju   kirjandust   antiikfilosoofia   ja   skeptikute   kohta.  Analüüsisin
skeptikute 10 troopi ja otsisin kinnitust, kas need kehtivad ka tänapäeval. Oli üllatav tõdeda,
et samad asjad on meile samal moel mõistetavad kui tuhandeid aastaid tagasi. Pole ühtegi
troopi, mida saaks kaljukindlalt ümber lükata või valeks pidada. Oli väga huvitav jõuda sellele
järelduseni.   See,   et   antiikajal   elanud   inimesed   on   need   asjad   kirja   pannud   ja   nende   üle
vaielnud ja arutanud samamoodi nagu meie tänapäeval on samuti huvitav idee. Mingil määral
on need põhimõtted, mis on olnud teada meile siis juba tuhanded aastad, alles tänapäeval
saanud   võimaluse   ka   arvestatud   olla.   Minu   lapsepõlves   oli   tihti   nii,   et   ei   lugenud
üksikindiviidi arvamus, kõik mis oli ülevalt poolt soositud, pidime ka meie tegema. Koolis
pidime kõik ära sööma, arvamust koolis ei küsinud keegi, ilma vasturääkimisõiguseta tuli
nõustuda   kõigega.   Kuid   seda,   et   arvamused   on   erinevad,   suhtumised   erinevad   oli   minu
lapsepõlves olemata. 
Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuigi skeptitsismi teesid on inimkonnale  loogilised  ja igapäev ei
mõtlegi neile. Ja seda, et skeptikud polnud antiikajal väga populaarsed, siis tema ajalooline
tähtsus on kõrge, olles mõttelaadi ja meetodite otsimisel relv dogmatismi vastu. (Meos, 2000)
Ja tsiteerides skeptikuid endid , siis ega tõsikindlaid teadmisi pole võimalik saada.
9
KASUTATUD ALLIKAD
Meos, Indrek  "Antiikfilosoofia";  Tallinn, Koolibri 2000 (lk 128- 138)
Tartu   Ülikooli   Eesti   Kirjandusmuuseum   http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/skeptitsism.ht m
(01. November 2013)
Stanford   Encyclopedia   of   Philosophy
  http://plato.stanford.edu/entries/skepticis m-
ancient /#AcaSke  (02. November 2013)
10

Document Outline

• 1. SKEPTITISMIST ÜLDISELT
• 2. SKEPTITISMI TROOPID
• 3. SKEPTITISMI TEESID