JÕULUD powerpoint slide show Alex Naaber TÄHENDUS ON KOMBESTIKES ERINEV Jeesuse sünnipäev Tähtpäev Talvine pööripäev Millal tähistatakse Tähistatakse 21-27 detsember traditsoonid · Tuuakse tuppa kusepuu · Jõulupuu ehitakse ära · Käib jõuluvana · Tehakse kingitusi Mis on jõulud · Aeg leida endas rahu · Aeg armastuseks · Aeg ootusteks TÄNAN KUULAMAST · Häid jõule soovib Alex Naaber
Rahval on saanud harjumuseks seda kohta külastada juba terve perega, igal nädalavahetusel. Veel hullem on see, et keskus on vallutanud paljude südamed ning kirikutes jääb aga rahvast aina vähemaks. Kas nendel kahel kohal ongi nii väga suur vahe? Kirik ja ostuparadiis- mõlemates meeldib rahvale käia, ka kaubanduskeskuses keegi räägib ja seda on kuulda kõlaritest, olgu see kasvõi uue toote müügile saabumise info, on kuulda laulmist, ehitakse jõuludel ning sellel ajal külastatakse neid kohti eriti. Vahepeal oli väga popp öelda kellegi kohta virukas ehk siis inimene, kes veedab oma päevad ''Viru'' nimelises ostukeskuses Tallinnas. Ega nimi ei tulnud asjata. Enamasti võis noorte kampu näha selle keskuse ees kas nädalavahetustel või kuskil õhtu poole, kui kool läbi. Põhimõte ongi selles, et saadakse kokku oma sõpradega ja kuna midagi targemat teha pole siis minnakse mõnusasse sooja keskusesse tsillima ja hängima
Vesi väljub turbiinist telje suunas imitorusse. (Joonis Joonis ) Joonis . Francis turbiini ehituspõhimõte Turbiin on väga lihtsa ning töökindla ehitusega ja kasutakse tavaliselt vee töökõrgustel 30...700 m, üksikutel juhtudel ka ~1000 m. Selliseid turbiine valmistatakse tavaliselt võimsusega 10-400 MW. Turbiini pöörlemissagedus oleneb rõhukõrgusest ja on tavaliselt vahemikus 80-200 p/min Francis turbiine ehitakse ka pump-turbiinina. Korrektselt arvutatud ja disainitud kaasaaegse Francis pump-turbiini töötsükli kasutegur vee pumpamisel ja elektri tootmisel ei anna alla eraldi valitud koostöös olevate pumba ja turbiini kasuteguritele. Francis tüüpi pump turbiinid on kasutatud enamiketes maailma HAJ-des ja tänapäeval osutuvad parimaks lahenduseks töökõrgustel 30-800 m." [3: 18] 4.2. Kaplan turbiinid
Kõrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kõrgkoolideks. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat. Oslo ülikool on Norra vanim ja suurim ülikool Pühad/tähtpäevad Rahvuspäev.Norralased tähistavad 17.mail Rahvuspäeva. Inimesed kannavad sel päeval rahvariideid ning osalevad paraadidel (enamasti osalevad lapsed), mis võtavad aset üle kogu maa. Jõulud. Norralased toovad oma kuused enamasti metsast ise. Jõulukuusk ehitakse jõululaupäeval ja seda teevad tavaliselt vanemad elutoas suletud uste taga, samal ajal kui lapsed teistes tubades põnevusega ootavad. Pärast seda tantsib kogu pere ringis kuuse ümber ja laulab jõululaule. Õhtul jagatakse kingitusi. Lihavõtted. Pühade eel tuuakse tuppa kaseoksad, lihavõttejänes peidab lastele shokolaadi ja martsipanimune. Lihavõtete ajal sõidetakse sageli mägedesse suusapuhkusele (paljudel
kuusele või haavale. Kaljukotkas ei rända, aga noorlinde võib siiski hulkumas näha. Sügisel ja talvel laiendavad kaljukotkad oma jahialasid, siis teevad ka vanalinnud pikemaid retki naabersoodesse. Pereelu. Kotkad elavad paaridena ja hoiavad oma pesa aastakümneid, mille jooksul võib pesa kerkida üle kahe meetri kõrguseks. Kotkapaaril võib olla ka mitu pesakohta, mida kasutatakse vastavalt olukorrale. Kaljukotkastel saab pesaehitus hoo sisse juba südatalvel – siis ehitakse pesa roheliste oksadega. Veebruaris ja märtsis võib pilvelaotuses märgata kaljukotka mängulendu ja hilistalvises rabavaikuses kuulda kaljukotka kilkamist. Viljaka kooselu tulemusena näevad märtsis ilmavalgust munad, mida on tavaliselt üks kuni kolm. Umbes pooleteise kuu pikkuse haudumise järel kooruvad tihedas udusulestikus kaljukotkatibud. Tavaliselt jõuab lennuvõimelisse ikka vaid üks, väga harva kaks kotkapoega. Vanematega koos veedetakse pea kolm kuud
Noorlind on vanalinnule üsna sarnane, kuid nende peas leidub heledaid jooni ja silmad on hallid. Täiskasvanu värvuse saab lind 16 kuuselt. Hiireviu eluiga on umbes 8 aastat, vanimad isendid on elanud kuni 16 aastaseks. 3. Pesitsemine Hiireviu elab metsa ääres või põldudevahelistes metsatukkades. Ta eelistab olla kõrgel, seega teeb ta oma pesa haava, männi või kuuse otsa. Pesa on tehtud samblikest, kuuseokstest ja muude väikeste okstega. Igal aastal ehitakse pesa värskete okstega ära. Isaslind läheb oma vanasse pessa peale talve niipea, kui võimalik, et konkurendid sealt eemale hoida. Sinna jõudes teeb ta pesa kohal tiire, et teatada oma õigustest. Hiireviu on väga paikne ja veedab samal territooriumil kogu elu ning kaitseb oma alasid väga kiivalt. Sealt tulebki komme jahitava kohal tiirutada ja kisada. Mõni aega hiljem tuleb ka emaslind ja siis hakkavad nad koos tiirutama. Paarilise valib hiireviu koku eluks.
päev (s.o ristiusuliste 1. jõulupüha). Gregooriuse kalendri aastavahetust (1.I) on kutsutud uuteks jõuludeks. Nagu hingedeaegki, on jõuluaeg pikem ajalõik, mis kestab kauem kui ainult paar püha. Jõuluaja lõpu kohta on mitmeid arvamusi. Viimased jõulud (teise nimega jõuluemapäev) võivad olla taliharja ajal (17.I), saartel arvatakse viimaseks jõulupühaks pudrupäeva (küünlapäeva, 2.II). Jõuludeks koristatakse ja ehitakse kogu majapidamine ning valmistatakse aasta kõige rikkalikumad piduroad. Pühade ajal ei tohi tööd teha, kõik toimetamine tuleb varakult ära toimetada. Suurem osa ettevalmistustest tehakse toomapäeval või varem (21.XII). Toomapäeva hommikul tõustakse varavalges, et tappa siga ja teha valmis jõulutoidud. Kus jõulutoitu ei tehta, seal pole järgmisel aastal midagi head oodata. Laual peab kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib (kutsutud ka jõuluorikaks) ja
keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse klahvpillidele Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine. Juba renessanssi ajastul esitati polüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti lautol lihtsustatult. 17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias - monoodia. Monoodiaga käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitakse bassihäälele. Bassihääl sai nii oluliseks, et helilooja kirjutas bassipartii täpselt välja, harmooniapilli jaoks kasutas aga numberkirja bassinootide kohal, mis tähistas akorde, kuid jättis esitajale improviseerimisvabaduse. Sellist bassi nimetatakse basso continuo'ks (it k pidev bass) ehk generaalbassiks. Basso continuo'd mängib vähemalt kaks pilli. Basspill (tsello, fagott või kontrabass) ja harmooniapill (klavessiin, orel või lauto).
väljajäävad alad. Nii on teada Soomaa rahvuspargi vahetus läheduses pesitsemast 4 väike- konnakotka paari. Pesitsemiseks sobivad liigile luhtadeäärsed kuuse-segametsad ja lodud. Kui pesa rajatakse luhaservast kuni 500 m kaugusele, siis saagijahile käiakse peamiselt ikka heinamaadel ja luhamaadel. Pesapuuna kasutatakse peaaegu eranditult kuuske. Suurtest okstest ehitatud pesa paikneb tavaliselt vigastatud tüve ,,jõnksul", harvemini külgokstel ja oksahargis. Aprilli lõpul mai algul ehitakse pesa värskete puuokstega. Ehitamiseks kasutatakse võrdselt nii oksapuu- kui ka lehtpuuoksi. Alates mai algusest on pesas 1-2muna. Pojad kooruvad tavaliselt juuni keskel. Juhtub kooruma kaks poega, siis lennuvõimestub tavaliselt ainult üks, see, kes on saagijagamisel ning omavahelistes duellides tugevam. Saagijäänustest on määratud väike-konnakotka toidusedelis siili, mutti, urhiirt, väikekarihirt, konni, värvulisi. Ühel kotkabaaril on täheldatud ,,siililembest" toitumisharjumist
linnakodanike hoolde. Ristimine tõi kaasa kohustused maksude näol. 4. Kujuneb kohalik aadel, Harju-Virus tekkisid mõisad (23) 5. 1242 Jäälahing 6. Linnade arenemine, 1248 Tallinnale linnaõigused: · 1262 linnaõigused Tartule · Vana- Pärnu põletatakse maha, piiskop kolib Haapsallu · Pärnu vasakule kaldale ehitatakse Uus-Pärnu · XIII sajandil said linnadeks Paide, Viljandi, · XIV saj. l poolel linnaõigused Narva ja Rakvere 7. Ehitakse esimesed kivilinnused, tornlinnused 8. suur osa kiriku- e. sakraalarhitektuuril: 1 1 · Tallinnas paekivist Niguliste ja Oleviste kirik · Haapsalu toomkirik ja Viljandi Linnakirik · Tartus telliskiviarhitektuur - Tartu Toomkirik, Jaanikirik · Saaremaa kirikud dolomiidist Valjalas ja Karjas, saarlastel viljakas loominguline õhkkond ja suhtlemine teiste rahvastega 9. 1343-1345 Jüriöö ülestõus 10
väga meeldis. See aitas hästi maha rahuneda ja tegi tuju heaks sest muinasjutud lõppevad ju alati hästi. Veel meeldib mulle minu peres jõulude traditsioon kus saab tavaliselt 3 peret kokku: ema, mina, õde, kasuisa ja teine pere on isa, isa naine, ja seal peres kasvavad lapsed. Need lapsed on juba suured ja nende kaaslased on ka seal, kolmas pere on vanaema. Nii tuleb inimesi umbes 15ne ringis, koos ehitakse kuusepuud ja igaüks toob kodust kaasa midagi ise valmistatud, näiteks pirukad, piparkoogid, mandariinid, kommid jne. Me loosime nädal enne pühasi kõigile ühe nime kellele ta kingi peab tegema, aga muidugi võid veel teistele ka teha. Lepime kokku ühe kindla summa et asi liiga ebavõrdne poleks. Jõulu juurde kuulub meil ka kirikus käimise traditsioon, tavaliselt jõuluõhtul 24 detsembril. Ja muidugi päkapikud, kuigi oleme suured siis emale see traditsioon meeldib
Kellel nii palju raha ei ole, ei saa ka mujale kolida, sest maja siin keegi ei osta. Organge festival Just võitu Boyne’i lahingus, on Põhja-Iirimaa protestandid tähistanud juba umbes sada aastat 12. juulil toimuva Orange festivaliga. 2013 artikkel, “Orange festival 12.juulil”? Sellel päeval põletatakse Iiri vabariigi lippe ja huligaanitsetakse tänavatel. Katoliiklased sellest rääkida ei taha. Nädal enne festivali käivad protestantide linnaosades ettevalmistused täie hooga. Ehitakse euroalustest tohutult kõrgeid torne. Kui tulevaste tornide kõrgusest on valmis umbes pool, on need juba kahekordsest majast kõrgemad. Tornide ehitamine on täiskasvanud meeste töö ja raha euroaluste ostmiseks annab valitsus. Ehitamise ajal lehvivad tornidel Ühendkuningriigi lipud, kuid 11. juuli õhtul asendatakse need Iiri vabariigi omadega ja tornid süüdatakse. Samuti toimub rongkäik, mille tarbeks suletakse kõik poed, pubid ja kohvikud, uksed ja aknad kaetakse
ja majandus. Seda preemiat ihkavad saada kõik tedlased, kirjanikud jms. üle maailma. Rootslased on innukad muusikatarbijad ning Rootsi muusika kõlab tuttavalt kuulajatele üle kogu maailma, paljudele on kindlasti tuttav bänd Abba. Teine silmapaistev loometööstuse valdkond on film, kus peegeldub tavaliselt rootslaste enda mõttemaailm. Au sees on vanade traditsioonide jätkamine. Jaanipäeva tähistatakse hoopis teistmoodi kui meil, vana kombe kohaselt ehitakse meiupuu ning peetakse tantsuline ja lõbus pidu selle ümber. Jõulude periood hakkab aga luutsinapäevast. Lihavõtetel ei ole munadejagaja mitte lihavõttejänes, vaid nõid, kes sõidab majast-majasse luua seljas. Väga populaarne on ökoloogiline mõtlemine. Innukalt üritatakse likvideerida looduses reostusi, praegu on üpriski problemaatliline teema happevihmad. Kuid rootslased on ka väga innukad taaskasutajad. Stockholm on nimetatud esimeseks Euroopa Roheliseks Pealinnaks,
mõni muinasjutt või midagi ette lugeda mis oli ka minu peres kunagi ja mulle väga meeldis. See aitas hästi maha rahuneda ja tegi tuju heaks sest muinasjutud lõppevad ju alati hästi. Veel meeldib mulle minu peres jõulude traditsioon kus saab tavaliselt 3 peret kokku: ema, mina, õde, kasuisa ja teine pere on isa, isa naine, ja seal peres kasvavad lapsed. Need lapsed on juba suured ja nende kaaslased on ka seal, kolmas pere on vanaema. Nii tuleb inimesi umbes 15ne ringis, koos ehitakse kuusepuud ja igaüks toob kodust kaasa midagi ise valmistatud, näiteks pirukad, piparkoogid, mandariinid, kommid jne. Me loosime nädal enne pühasi kõigile ühe nime kellele ta kingi peab tegema, aga muidugi võid veel teistele ka teha. Lepime kokku ühe kindla summa et asi liiga ebavõrdne poleks. Jõulu juurde kuulub meil ka kirikus käimise traditsioon, tavaliselt jõuluõhtul 24 detsembril. Ja muidugi päkapikud, kuigi oleme suured siis emale see traditsioon meeldib
ühelt poolt individuatsiooni-separatsiooni ja teiselt poolt integratsiooni" (Jaanisk 2013/2014). 10 KOKKUVÕTE Sain teada, milistesse faasidesse on teismeiga jaotatud. Teismeiga on väga huvitav, seda oleks kindlasti veel põnevam põhjalikumalt uurida. Teismeeas hakatakse rõhku panema oma välimusele, üritades näha välja vähem lapselikumad. See viib aga sageli, eriti tüdrukute osas, olukorrani, kus end meigitakse-ehitakse pisut ülemääraselt ning saavutatakse vastupidine efekt. Veel üheks iseloomulikuks faktoriks teismeeas on nn. kambavaimu tekkimine. Ühest küljest on teismelisel vajadus leida sotsiaalset kontakti, teisest küljest soovib ta olla inimestega, kes jagavad tema mässumeelsust ning seisukohti. "Sooidentiteet läbib teismeeas intensiivse arengu. Naiseliku või meheliku isiksuse identiteedi kujunemisele avaldavad mõju bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuursed faktorid" (Butterworth ja
laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud. 1824. Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab
Riik on taganud meile nii palju hüvesid, mida me igapäevaselt tarbimine, aga võtame neid kui iseenesest mõistetavatena. Valitsus püüab kasutada maksude näol kogutud ressursse erinevate valdkondade vahel vastavalt vajadustele ja võimalustele. 2016. aastal on eriti oluline pöörata tähelepanu riigi julgeoleku tagamisele, milleks on sellel aastal eraldatud rohkem raha. Eesmärk on tõsta selles valdkonnas töötavate isikute palkasid ning lisaks ehitakse välja Eesti idapiir, tugevdatakse kiirreageerimisvõimet ning uuendatakse politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti varustust. Riiki edasiviivaks jõuks on noored, kes saavad eluks vajalikud teadmised koolist. Paraku on õpetajate palgad väga madalad, aga töö väga vastutustundlik ja pingerikas. Iga aasta võetakse eesmärgiks tõsta pedagoogide töötasusid, kuid siiani on need liiga madalad. Tuleb
laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud. 1824 Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August
Florentsia meeste soengud olid kõikidel ühiskonnakihtidel sarnased. Pikad, kohevad lokitud juuksed. Kõige levinumaks oli kerataoline soengusiluett, see oli lokiline sirge tukaga. Lokke kanti erinevaid, lainelisi, peenikesi. Võis kanda ka laia võllina juusteotstega sissepoole, siis olid pealae juuksed siledalt kammitud. Soengu juures oli tähtis lõikus. Lõigati järguliseks või ellipsikujuliseks see oli ellipsisoeng e. kolle Hiljem lõikused lühenevad pead ehitakse ketikeste ja kalliskivikestega. Kõrge krae ilmumisel juuksed lühenevad veelgi. Habemeid ja vuntse kandsid küpses eas mehed. Habemeid värviti mitmevärviliseks. Noored kandsid vuntse. Floentsia naised elustasid keskaegset soengustiili. Kanti ka piki lahtiseid juukseid. Soengud meenutasid kreeka sõlme. Florentsia pats – suur pats langes kehale, mis põimiti läbi lintide, nööride ja helmestega. Pats pandi spetsiaalsesse võrku, mis lõppes sulekesega. Näo mõlemale poole seati lokid.
surnuaeda. Auto kukutatakse järsakust alla ning vares lendab oma teed. Järgmiseks teejuhiks on Azazello, kes viib Margarita korterisse nr 50. Korovjev võtab nad vastu. Pimedus ja lõputuna tunduv trepp. Margarita nõustub sel ööl olema peoperenaine ning kohtub õige pea ka kogu seltskonnaga, ka Abadonnaga, kes talle hirmu naha vahele ajab. Peemot teeb oma trikke ning perenaisele jõuab järgi ka Natasa. Margaritat pestakse basseinis verega, lõhnastatakse ja ehitakse. Ballisaalid on vaimustavad! Margarita ülesandeks jääb aga külalisi trepil tervitada, parem põlv padjal. Erilised külalised saabuvad üksteise järel kaminast. Eriti sügava mulje jätab Margaritale naine Freida, kes härdalt palub oma piinade lõpetamist. Toimub värskendamine, jalutuskäik külaliste hulgas ja pidulik lõpp Berliozi pea, parun Meygel ja Wolandi muututmine verekarikast joomise järel (joob ka Margarita). Söömine ja joomine Wolandi magamistoas
seevastu Ida-Euroopas olid nad varjaagid. 5. Suurbritannia (§8): kuidas on arengut mõjutanud keldid, roomlased, anglosaksid, normannid. Hadrianuse vall, Hastingsi lahing, kuningas Arthur, William Vallutaja Keldid jõudsid Suurbritanniasse umbes 10 saj e.Kr, keldid olid osavad rauakasutajad. Nende relvad, ehted ja tööriistad olid hinnas igalpool. Täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati. Roomlased jõuavad saarele 1. saj p.Kr Caesariga eesotsas. Ehitakse Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd. Roomlastel tekkis kontakt kelti, kuid ei suutnud romaniseeruda neid nii nagu gallialasi. Roomlaste tugipunktideks on nende linnad ja asulad. Rooma riik kutsus leegionid 5. saj väed Britanniast ära. 5. saj toimub germaani hõimude massiline tungimine Britanniasse, (anglid, saksid, jüüdid), roomlastest vabanenud keldid osutavad visa vastupanu. 7. saj pkr on keldid surutud äärealadele
Gooti kirikus puuduvad seinamaalid. Seinu lõhestavad nüüd kõrged rikkaliku raamistusega värvilistest klaasidest aknad, mille läbi tuleb müstilist valgustvitraaz. Pole kõrged. Tallinn oli üks keskaja paremini kindlustatud linnu. ¾ Tallinna linnamüürist on alles. Keskaegses apteegis müüdi komme. Tallinna toomkirik, Oleviste kirik. Ainult Itaalia ei võta gooti stiili üle, jäävad romaanile truuks. Käsitöömeistrid tegid nii skulptuure kui maale. Gootis ehitakse kirikuid. Käsikäes töötasid ehitusmeistritega kiviraidurid, kes raiusid välja kõik plastilised ehitusdetailid. Järjest rohkem tuleb kirikusse ümarfiguur plastilisena. Temaatikas toimus suur muutus. Maalikunst: värvilised suured klaasaknad on vitraaz. Kuulub maalikunsti alla. Põhiliselt kujutati piibliteemalisi kompositsioone, kirikud mõjusid klaashoonetena. Itaalias on vitraazi vähe, seal põhiline seinamaal. Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis.
Auto kukutatakse järsakust alla ning vares lendab oma teed. Järgmiseks teejuhiks on Azazello, kes viib Margarita korterisse nr 50. Korovjev võtab nad vastu. Pimedus ja lõputuna tunduv trepp. Margarita nõustub sel ööl olema peoperenaine ning kohtub õige pea ka kogu seltskonnaga, ka Abadonnaga, kes talle hirmu naha vahele ajab. Peemot teeb oma trikke ning perenaisele jõuab järgi ka Natasa. Margaritat pestakse basseinis verega, lõhnastatakse ja ehitakse. Ballisaalid on vaimustavad! Margarita ülesandeks jääb aga külalisi trepil tervitada, parem põlv padjal. Erilised külalised saabuvad üksteise järel kaminast. Eriti sügava mulje jätab Margaritale naine Freida, kes härdalt palub oma piinade lõpetamist. Toimub värskendamine, jalutuskäik külaliste hulgas ja pidulik lõpp Berliozi pea, parun Meygel ja Wolandi muututmine verekarikast joomise järel (joob ka Margarita). Söömine ja joomine Wolandi magamistoas
annaabi.ee 
