III-FALLILINE FAAS(3 -6 a) Oidipuse staadium, tekivad agresiivsus vastassoo vastu. V ETAPP(13-18.a) Identsus ja rollisegadus .Olulisel kohal on tugevad tunded, väga tugev armumine, tugevad üksindustunded. poistel tunded ema vastu. Omandab palju isa maneere. Tekib huvi seksuaalküsimuste vastu, seksuaalfantaasiad, tähtis on sooline identifikatsioon ja soolised Närvisüsteemi kõikumine märgatav. Teiste suhtes ollakse tihti egotsentrilised ja isepäised, kuid seesmiselt abitud ja väärtusetud. Käitumine on pendeldav- mängud. Õpitakse moraalistandardeid: formeerub suhtumine mõistetesse "naiselik", "mehelik", "õige", "väär" jne. Suhtumine seksuaalsusse saab alguse sellel kord aktiivne, kord passiivne. Vanematega suhtlemisel peaks tekkima sõbrasuhe. Tekib lõplik seksuaalne orientatsioon. Probleemid söömisega. VI perioodil
Miks inimesed sooritavad kuritegusid? Kuritegevus on tänapäeval suur probleem. Inimesed panevad toime kuritegusid väga erinevatel põhjustel, kõige suuremaks ajendiks on raha. Ükski inimene pole sündinud kurjategijaks, nad kasvavad selleks ühiskonna süül. Lisaks ühiskonnale peituvad põhjused ka endas, kuid võib öelda, et ühiskond tekitabki inimeses endas probleeme. Kõik saab alguse lapsepõlvest. Õnnelikud lapsed saavad kasvada oma vanemate kõrval, vähem õnnelikud kasvavad üles lastekodus. Vanemad on oma lastele eeskujuks, sellepärast on hea kodune kasvatus väga tähtis. Paljudel vanematel on elu rööbastelt välja jooksnud ning nad ei saa enam tagasi rajale. See ajendab neid varastama ja petma ning lapsed näevad sellist tegutsemisviisi pealt ja neile kujuneb samasugune suhtumine. Sama lugu on lastekodulastega, kelle sõbrad pole just kõige seadusekuulelikumad. See pole muidugi reegel, et kelle elu kõige lille...
toob, sest midagi hullu see tuua ju ei saa. Sööme, joome, magame, ühesõnaga  elame. Ja mitte ükski tegur ei viita halvale elule ega probleemidele. Kui siis ainult need, mis me ise endale välja mõtleme või pisiasjad, millest laseme end lihtsal moel häirida. Kui aga panna kõrvale meie igapäeva probleemid ning need, mis toimuvad väljaspool meie suurt "egomulli", tuleb meelde, kui südametud me oleme olnud, kui enesekesksed ning egotsentrilised. Me mõtleme end heaks, me nimetame end heaks, kuid me ei pruugi seda olla. Selle asemel, et püüda üha rohkem osta ja endale rabada, võiks mõelda tagasiandmise peale. Tüüpiline näide oleks siinkohal Aafrika lapsed või loomade varjupaigad. See on rumalus, kui öelda, et ma üksi ei saa midagi teha, sest nii mõtleb enamus. Me näeme mõnd kõutsu või hulkuvat koera ning mõtleme, kui kahju neist ikka on, kuid ei tee midagi selle heaks, et neil oleks mõnus paik, kus olla ning hea
Kuid kas see nii on ei tea. Faktoranalüüsi kasutades on leitud, et isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil, kuhu kuuluvad neurootilisus, ekstravertsus, avatus kogemusele, meelekindlus ja sotsiaalsus. Laps on ainulaadne isiksus, kes valmistub koos meiega oma eluks. Tema ainulaadsust võib toetada vaid armastuse, austuse ja usalduse õhkkonnas. Laps lähtub kasvatusest ja annab sageli endast parima, et ennast heast küljest näidata. Lapsed on tujukad ja egotsentrilised, nende mõttelaad on erinev meie omast. Lapsed täiustavad meid ja meie neid. Igat isiksust tuleks väärtustada. Me peakseme arvestame, et meil kõigil on ühised reeglid, mis sest et oleme erinevast sugust, rassist, nahavärvusest, varanduslikust seisundist ja usundist. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. Inimestel peaks olema igalpool sõnavabadus ning me peaksime nad alati ära kuulama. Isiksus meie väline väljendusviis
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Rohelisest eluviisist kõnelejaid leiame tänapäeval aina rohkem. Seda soovitatakse järgida, et hoida loodust. Mõned firmad kasutavad seda väga paljudes reklaamikampaaniates kui head põhjust, miks osta antud toodet. Eluviisist mitte kinni pidades ähvardatakse planeedi reostuse ja peagi ligineva maailmalõpuga. Samas jääb paljudele arusaamatuks mis on roheline eluviis ja milleks me seda vajame? Lihtsate sõnadega öeldes on see elustiil, kus hoolitakse meid ümbritsevast. Inimkonna tarbimine ei tohiks kujutada ohtu keskkonnale. Ideaaliks oleks saavutada igikestev olustik. See on tasakaalustatud elukorraldus, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside mõõdukuse ja elurikkuse hoidmise. Selle üle kuidas ja mismoodi seda teha, võib lõputult vaielda. Ei tasuks minna äärmusteni, ning iga üksikisiku tasandilt Maa kahjustamise pärast vastutust tundma hakata. Lõppude lõpuks kahjustame me kõik...
suhtlemiseks, mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendid ega situatsioon. ¤ Sisekõne kujunemine erivajadustega lastel. Sisekõne areneb suulise kõne baasil, selle peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine-reguleerimine ning oma vaimse tegevuse teenindamine. See on dialoog iseendaga. Erivajadustega laste egotsentrilise kõne ja sisekõne puuduliku arengu põhjused on komplekssed:mõjuks on sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Veel on põhjuseks väliskõne funkstionaalne arenematus - egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida. Samuti on üheks põhjuseks lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta muud kui oma tegevuse osatoiminguid ja operatsioone.
Meeldib õppida, millest tuleneb, et praktilist mõtlemist on palju. Nt keemikud, bioloogid, psühholoogid. Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik  sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne  teeb tööd läbi suhtluse, suhtlemisoskus on hea ja suhtlemisvajadus on kõrge. Hoolivad, empaatilised, humaansed inimesed. On omandanud suhtlemisvõtted, millega mõjutavad v suunavad teisi. Nt õpetaja, arst jne (seotud hoolitsemise, ravimisega). Ettevõtlik  teiste veenmise, juhtumise ja organiseerimise huvi. Inimestel on olulised materiaalsed väärtused, tahavad näha oma tegevuse tulemust mõjutamisega. Nad pole järjekindlad, ei saa
Meeldib õppida, millest tuleneb, et praktilist mõtlemist on palju. Nt keemikud, bioloogid, psühholoogid. Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik – sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne – teeb tööd läbi suhtluse, suhtlemisoskus on hea ja suhtlemisvajadus on kõrge. Hoolivad, empaatilised, humaansed inimesed. On omandanud suhtlemisvõtted, millega mõjutavad v suunavad teisi. Nt õpetaja, arst jne (seotud hoolitsemise, ravimisega). Ettevõtlik – teiste veenmise, juhtumise ja organiseerimise huvi. Inimestel on olulised materiaalsed väärtused, tahavad näha oma tegevuse tulemust mõjutamisega. Nad pole
Kuna lapsed on konkreetsetes operatsioonides mõtlemise perioodis, on nad võimelised kõnelema sellest, mida nad tegelikult kogenud on, mitte abstraktsioonidest või üldistest reeglitest. L. Kohlbergi arenguteooria kohaselt peaks I kooliastme lapsed olema 2. tasemel. See kujutab endast seda, et tegevuse motiiviks on lastel soov saada maksimaalset tasu/kasu koos samaaegselt minimaalsete negatiivsete tagajärgedega iseendale. Kuigi lapsed on veel siin suhteliselt egotsentrilised ja mõtlevad enam oma huvidele, hakkavad nad juba ka teadvustama, et teistelgi on omad huvid. Tähelepanu koondub peamiselt oma vajaduste rahuldamiseks ja teistel lastakse sama teha.[1] 2.5 Intelligentsuse areng Howard Gardner vaatleb intelligentsust kompleksse nähtusena. Ta mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleemevõi sooritada resultatiivseid tegevusi. Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta
Sisekõne kasutusvorme saab hargnevuse alusel jaotada: hääletu väliskõne, suhteliselt hargnenudsisekõne, redutseeritud sisekõne, opereerimine kõnekujutlustega. Need etapid kajastavad inimese vaimse tegevuse arenguastet üldse, aga samuti iga toimingu automatiseerituse astet. Erivajadustega laste egotsentrilise kõne ja sisekõne puuduliku arengu põhjused on kompleksesd. negatiivselt mõjub sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Veel on põhjuseks väliskõne funkstionaalne arenematus - egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Neil lastel on vajadus väliste algoritmide ja materialiseerimisvahendite järele. Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida. Samuti on
leevendada. Arthur Schopenhauer on väitnud, et esteetiline hoiak on objekti olemuse tunnetamise eeltingimus. Asja vaatamine ilma väliste seosteta aitab välja tuua selle asja idee platonlikus võtmes (metafüüsiline argument). 2. Esteetilise hoiaku moraalsel õigustamisel eristatakse konsekventsiaalset ja kontseptuaalset viisi. Konsekventsiaalne väidab, et esteetilise hoiaku sagedasel sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed (näiteks on inimesed vähem egotsentrilised ja dogmaatilised). Kontseptuaalse argumendi järgi on huvitu (omakasupüüdmatu) ja pühendunult vaagiv hoiak moraalselt positiivselt laetud. 3. Feministlik kriitika väidab, et esteetilist hoiakut iseloomustav objektiivsuse taotlus on külm ja maskuliinne. Feminiinne hoiak püüab vastandina objektiga samastuda ja on emotsionaalne lähenemine. 4. Esteetilise hoiaku hedoonilise õigustamise teooria järgi on objekti nautimise taotlus üheks esteetilise hoiaku tingimuseks
innustavaid väli särritajaid. Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne, seltsimatu, passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Neurotism–stabiilsus Ärevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud – geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reaggerivad liiga tugevasti stiimuleile ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivale. Psühhotism – tugevsuperego Kõrge psühhotismiga inimesed on egotsentrilised, külmad, vaidlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed ja antisotsiaalsed. Tugeva super egoga inimesed on sama sotsiaalselt osavõtlikumad, hoolitsevad ja kohanevad kaasinimestega paremini. 13 Raymond Bernhard Cattelli isiksuslike joonte teooria Isiksuse omaduste kategooriad Isiksuse omadused väljendavad Gattelli järgi inimese kalduvust reageerida igal ajal ise kohas ja ise situatsioonis kindlal suhteliselt püsival viisil
1) neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone; 2) ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. Introverdid eelistavad seltskonnale sagedamini üksindust, see ei tee neid tingimata õnnetuks. 3) Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Omandab lihtsamalt uusi ideid. 4) Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Mittesotsiaalsed on aga egotsentrilised ja skeptilised teiste kavatsuste suhtes. 5) Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle. 40. Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? Uurib, kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutletav või mõeldav juuresviibimine. 41. Mis põhimõttel tehakse sotsiaalpsühholoogilist eksperimenti, millised on tulemuste tõlgendamise probleemid?
3. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut ,,kuritarvitada". Esteetiline hoiak  distantseeritud ja huvituseta(omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak. Võidakse ära kasutada omakasupüüdmatust. 4. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi. Positiivsed moraalsed karakteristikud: konsekventsialane(e-hoiaku sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed, e-hoiak teeb inimesest moraalselt parema inimese, Kohlbergi mõttes vähem egotsentrilised ja vähem dogmaatilise, ei pea olema otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused) ja kontseptuaalne(moraalse hindamise üheks tingimuseks on olukorra huvitu ja erapooletu käsitlemine, e-hoiakut saab moraalselt õigustada nii, et see eeldab moraalselt olulisi tunnuseid nagu huvitus ja erapooletus, e-hoiakul ja moraalsel hindamisel on mõisteline ühisosa. Probleemid: Konsekventsiaalsed: moraalse isiku ja moraalse arengu kontseptsiooni kriitika,
geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reageerivad liiga tugevasti stiimuleide ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivaile, harjumatult uutele, ärritavatele olukordadele ja kurdavad sagedamini pea- ja seljavalude, aga ka erutuvuse ja ärevustunde üle. Kõrge psühhotism pole mingil juhul psühhopaatia väljendus, kuid võib ekstreemses olukorras saada selle eelsoodumuseks. Kõrge psühhotismiga inimesed on egotsentrilised, külmad, vaindlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed, ümbritsejate suhtes vaenulikud, kahtlustavad ja antisotsiaalsed. Tugeva superegoga inimesed on samas sotsiaalselt osavõtlikumad, hoolitsevad ja kohanevad kaasinimestega paremini. Kõrge psühhotism on Eysencki meelest seotud eritumisega organiismis, millel on taas tugev geneetiline soodumus. Raymond Bernhard Cattelli isiksuslike joonte teooria.
mida sageli nimetatakse kuritegudeks inimkonna vastu? Tuleks arvesse võtta sotsiaal-kultuurilisi norme. Näide: polaarlendur kaotab suunataju, sest võttis virmalisi esteetiliselt. 4. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi. 1. konsekventsiaalne Idee üldiselt: e-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed! E- hoiak teeb meist moraalselt paremad inimesed (vähem egotsentrilised, vähem dogmaatilised). Selle lähenemine ei pruugi nõuda, et e-hoiaku objektiks peaksid tingimata olema mingid otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused (teod, olukorrad). Väidetavalt paraneb inimese moraalne karakter ka siis, kui kui ta ei vaata esteetiliselt midagi muud peale pilvede, mere ja loojuva päikese. Probleem: positiivne korrelatsioon ei tähenda, et m-areng on toimunud e-hoiaku tõttu.
absoluutsed. L. Võgotski tõestas egotsentrilise kõne muutumise sisekõneks. Suuline ja kirjalik kõne koos moodustavad väliskõne, mis on vastandatav sisekõnele. Jaguneb omakorda ekspressiivseks (kõnelemine, kirjutamine) ja impressiivseks (kuulamine, lugemine) kõneks. Hälviklapse enesekeskse kõne ja hiljem sisekõne puuduliku arengu põhjused on komplekssed. Kõigepealt mõjub negatiivselt sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Teiseks põhjuseks on väliskõne funktsionaalne arenematus — egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab tegelikult teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Kirjeldatud seisundi tulemuseks on vähene iseseisvus ja vaimse tegevuse arenematus: vajadus väliste algoritmide ja materialiseerimisvahendite järele. Kui aga ei suudeta veel tegutseda verbaalsete
Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed! E-hoiak teeb meistmoraalselt paremad Põhjustab kahju naistele (Sageli väidetakse, et sunnitakse tegema igasuguseid asju. Paljud (sh feministid) on väitnud, et naised ja lapsed on kannatanud pornograafiat tarbinud meeste vägivalla all). inimesed (vt Newman 1980). Nt Kohlbergi 6-astmelisemoraalse arengu skaala mõttes: vähem egotsentrilised; vähem dogmaatilised. Konsekventsiaalne lähenemine ei pruugi nõuda, et E-hoiaku Kaudne mõju väärtustele (pere, naine lapsed). Füsioloogilised (wolfi Pavlovi jutt - Pornograafia mõjub väga fundamentaalselt ajuprotsess. Kui sa seostad orgasmi oma naisega, suudluse, lõhna, objektiks peaksid tingimata olema mingid otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused (teod, olukorrad)
emotsioone; 2) ekstravertsus  seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. Introverdid eelistavad seltskonnale sagedamini üksindust ning see ei tee neid tingimata õnnetuks. 3) Avatus kogemusele  huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Võtavad kergemini omaks uusi ideid. 4) Sotsiaalsus  kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sotsiaalsed inimesed on valmis teisi aitama. Mittesotsiaalsed on egotsentrilised ja skeptilised teiste kavatsuste suhtes. 5) Meelekindlus  kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini. · Millised on emotsiooni komponendid? Millised on põhiemotsioonid? Emotsioonid kujutavad endast pikemat sündmuste ahelat, mis algab emotsiooni põhjustava
o Teravalt avaldub muinasjuttude kuulamises o Meeldivad algul need, kelle asemel saab ennast panna o Fantaasiat ei tohi karistada. Kontrollida, ka piirata, kui vaja. Mõtlemine. Piaget järgi on lapsed selles vanuses eeloperatsionaalsel arengutasemel. Nende tunnetusprotsessid on: Konkreetsed Mittepööratavad Enesekesksed (egotsentrilised) Olevikukesksed Valdavalt kujundlik mõtlemine. Mõtlemise liigid: 1. Sensomotoorne 2. Sõnaline- toimub järjestikku ühelt sõnalt teisele 3. Kujundlik.-võib toimuda simultaanselt, üheaegselt. Ühel ajal võib mõelda paljudest asjadest. Võib olla eraldi sõnalisest mõtlemisest (N. Väikelapsel) või koos (täiskasvanul). Kujundliku mõtlemise ühikud võivad olla: Konkreetsed esemelised kujundid Abstraktsed kujundid
agressiivsele käitumisele ning vältimisele/ignoreerimisele eakaaslaste poolt. Kurjategijate probleemid keerukamates sotsiaalsetes olukordades toimetulekul on üldteada. Neil ilmneb raskusi teiste inimeste mõistmisel ning nad kipuvad olema tundetud teiste inimeste ootuste ja tunnete suhtes.Selle tulemusel ei kujune välja püsivaid sõprussuhteid, sest kurjategijaid iseloomustab egotsentrism. Väga väikesed lapsed on kõik suhteliselt egotsentrilised, kuid sotsialiseerumise käigus õpitakse arvestama teiste inimestega. Oskus teha teistega koostööd ja neid aidata, arvestada enne millegi tegemist teistele inimestele kaasnevate tagajärgedega on oskused,mida püütakse õpetada kodus ja koolis. Kahjuks paljud delinkvendid ja kurjategijaid jäävad egotsentriliseks, enesekeskseks ka vanuse kasvades. Niisugust isiksuse joont on kutsutud ka kalkuseks, emotsionaalseks tuimuseks
pärast. Nende motivatsiooniliste süsteemide sekka kuuluvad meie energeetiline (toidu hankimise) süsteem, paljunemissüsteem ja võitle-või- põgene süsteem. Lisaks on oma bioloogilised juured ka kõigil emotsioonidel. Teiseks eeldame, et need süsteemid on arenenud välja küll sõltumatult, ent siiski igaüks omal viisil meie eksistentsi tagades. Nii võiks kujutleda, et need süsteemid ja emotsioonid on kui isekad egotsentrilised lapsed, kes püüavad iga hinna eest lava keskele saada. Eneseregulatsiooni tarbeks peame nende süsteemide olemasolust teadlikuks saama, ehkki ei pruugi tingimata neil oma käitumisi kontrollida lubada. See tähendab muuseas ka seda, et me ei pea vihastama, ei pea end süüdlasena ega tõrjutuna tundma või madalat eneseväärtustunnet omama. Eneseregulatsiooni tunnetuslik komponent Teisiti öeldes lubab teadvus (ehk enesevaatlus) meil oma tegevusi lihvida
annaabi.ee 
