Hatsepsut Hatsepsut (trooninimi Ma'at-ka-Ra) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr. Hatsepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema abikaasa poolõe Ahmose tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks abiellus Hatsepsut oma poolvenna(või venna) Thutmosis II, kes oli Thutmosis I ja ta liignaise poeg. Kui Thutmosis I suri, tõusis Thutmosis II troonile. Thutmosis I ja Hatsepsutil oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III. Thutmosis III oli liiga noor, määrati Hatsepsut ta regendiks. Olles nimeliselt Thutmosis III regent, tuli
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos.
saadik 15 aastast valitsusaega märkis rahu ja õitseng Thutmosis III Arvatakse, et ta organiseeris Hatsepsuti tapmise Kõige suurem vallutaja Egiptuse ajaloos Alistas Nuubia Egiptuse võimule, saagiks saadi hulgaliselt kulda Alistas Palestiina ja Süüria Ees-Aasias Tegi Aasiasse üle 10 sõjaretke Jõudis vallutustega Eufrati jõe kaldale ja laskis sinna oma võitude auks mälestussamba püstitada Tema ajal oli Egiptus kõige võimsam riik Idamaades Valitses 54 aastat (esimesed 20 aastat võõrasema H.) Amenhotep II Kiitles oma sõjalise ja sportliku vaprusega ning ratsutamisoskusega Valdas sõjajumal Montu oskusi, talle polnud lahinguväljal võrdset Halastamatu sõdalane Surus kiiresti maha Süüria riikide liidu mässu Püstitas Giza lähedale steeli Püstitas Teebas palju templeid Püstitas kuningliku juubeli Hebi-Sedi templi Karnakis ja hauatempli Niiluse läänekaldal Amenhotep Iv
Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu
Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud muud kui keemia.
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
söögilauas jne. Kõige tuntumad Ehnatoni ja Nofretete portreed olid tehtud Tuthmosise poolt, kes oli õueskulptor. Kõige tuntum teos on üks Nofretete portree. Ehnatoni loomulikum kunst siiski kaob 13. saj ja pöördutakse tagasi kaanoni juurde. Valitsejaid kujutatakse jälleki ilustatult ning neid kujutatakse hästi suurelt. Kõige suuremaks Vana-Egiptuse skulptuuriks on Giza püramiidi juures olev sfinks, mille pikkus on 62m ja 20m kõrge. Väga vana on ka väikene reljeef tahvel Narmeri palett. Selle kõrgus on umbes 65 cm ning sellel on kujutatud Egiptuse ühendamist. Kreeka ajaloolaste andmetel oli Egiptuse ühendaja vaarao Menes, kuid vaaraodel oli mitu nime ning Narmer võib olla ka Menese teine nimi. Hiline Riik oli täis kodusõdu ning see kestab 11.saj. eKr. - 4. saj. pKr, mil Egiptuse vallutab Aleksander Suur. 5. Vana Egiptuse arhitektuur. (õp. Lk. 30-34)
..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................
Näiteks Uruki linnamüür oli 5 m kõrge ja seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid. Marduki tohutu 7 astanguga torn lausa vapustas oma kaasaegseid. Mesopotaamias sai tavaks, et iga valitseja lasi endale uue palee ehitada. Palee koosnes kuni paarisajast siseõuede ümber koonduvast ruumist. Lossid ehitati akendeta, põletamata tellistest, mistõttu on praeguseks nendest järel vaid savihunnikud. Siiski on vundamentide järgi rekonstrueeritud tolleaegsed lossid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Hakati ehitama kaari ja võlve, laoti suurtele ruumidele tellistest laed, ilma et oleks kasutatud lage toetavaid sambaid. Mesopotaamias puudusid suured puud ja looduslik kivi, oli vaid savi ja sellest tehti telliseid. Paleed kaunistati reljeefidega, kus kujutati loomi, õukonnaelu ja lahinguid
Thot kirjutas resultaadi üles. Kui kaalukausid olid vähemalt tasakaalus, viidi surnud Osirise juurde ülekuulamisele, seda tegi Horos. Kui kaalukausid näitasid, et inimene ei olnud elanud korralikult, neelas surnu koletis Ammit. Osirise juures toimub ülekuulamine, surnu pidi üles lugema keelatud ning halvad teod, mida ta elus ei olnud teinud. Need olid kirjas "surnuteraamatus". Seal ja juhised, kuidas surnute riigis hakkama saada. Püramiidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn
sammastega ( suhe 1 : 13 ). Lossiehitustes tõsteti eriti esile ka peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Ahhemeniidide Iraani arhitektuur pani lõplikult punkti Mesopotaamia aladel esile kerkinud ja siis hääbunud kultuurile. 8 EGIPTUSE ARHITEKTUUR Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna kultuuri juured. Egiptust on nimetatud Niiluse anniks. Mõlemal kaldal piki Niiluse jõge umbes 700 km pikkuses laiub Araabia kõrbe ja Sahara kõrbe vahel kuni Nuubia kõrbeni lõunas 8 - 25 km laiune viljakas oaas. Egiptlased ise nimetasid seda maad Kemet - Must maa, viljaka musta mulla järele, mis selles oaasis oli. Soodne geograafiline asend ( kõrbed, mäed,
Porcia (184 eKr). CIRCUS MAXIMUS – Rooma vanim ja suurim tsirkus Circus Maximus oli 600 m pikk ja 150 m lai. Augustuse ajal mahutas ta 60 tuhat pealtvaatajat, pärast hilisemat ümberehitust 185 000. COLOSSEUM – Colosseum on amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus maximuse (270 tuhat, kaarikute võiduajamine) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 tuhat) järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt.
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
