sündmused, mille kohta ajaloolased oskavad alles aastakümneid hiljem sõltumatuid hinnanguid anda. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914-1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani, kuid uusaja algust pole kindlalt kokku lepitud. Sel ajal elasid mitmeid tähtsaid avastusi teinud teadlased. Inimeste maailmavaadet muutid oluliselt filosoofid. Arusaamad elust ning uued leiutised panid aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist.
Paljud seletused on reduktsionistlikud. Süsteemi käitumist seletatakse läbi süsteemi osade ning nende vastasmõjust. Keskkonda, kus süsteem asub ei võeta arvesse. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus ei ole täielikult edukas, kui ta püüab teadmiste otsimesel vigadest lahti saada. Vigade kõrvaldamise teeb raskeks asjaolu, et teadus otsib seletavaid teooriaid, mis tõestamatult loevad kehtivaks ka objekte, mida ei ole võimalik vaadelda. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine. Eksperimendid võimaldavad seoseid ja väiteid kontrollida, vaatluse tulemusi vääraks või tõeseks pidada, samuti saab katseliselt kontrollitud teadmisi praktikas rakendada. Teaduses selgitatakse välja teadmispretensioonide tugevad ja nõrkad kohtad. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus on ennast võimendav protsess. Olemasolevaid teadmisi kasutatakse uute teadmiste leidmiseks
ühte katsekeha ning selle omadusi, vaid üleüldiseid omadusi ja seaduspärasusi, mis kehtiksid iga vasetüki kohta. Sellest võime järeldada, et laboriteadustes otsitakse üldiseid kehtivaid seaduspärasusi. Selleks, et seda saaks teha, on vaja esmaslt luua mingisugune korrastatus, näiteks rühmadesse jagamine. Need üldistavad kirjeldused aitavad teha tuleviku tarbeks ennustusi ning kasutada mingit materjali parimal otstarbekal viisil. Seda nimetatakse teaduse süstemaatilisuse esimsekse "etapiks". 2. Teaduslikud seletused Teooriate loomine on teadusele iseloomulik. Mõnesid nähtuste valdkondi seletataksegi vaid teadusliku teooria abil. Teaduses tuleb ette, et mingit nähtuste valdkonda on küll oskuslikult kirjeldatud, ent pole tõeliselt seletatud. Sellisel juhul seletatakse nähtust teadusliku teooria kaudu. Selliseks nähtuseks on näiteks planeetide liikumine: matemaatilised kirjeldused on olnud pikalt
olemust selles valdkonnas. Üldistavaid kirjeldusi kasutatakse ilma ennustamisel. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teooriate loomine, eriti nende seletav, unifitseriv ja ennustav jõud. Selle teema kirjeldamiseks on hea kasutada Isaac Newtoni gravitatsioonijõu teooriat. Gravitatsioonijõud on asi või nähtus, mida ei saa vaadelda, ehk on tegemist spekulatiivse elemendiga teaduses. Teooriate kasutamisel on suurenenud teaduse ennustusjõud, millega hakati päikese- ja kuuvarjutusi ennustama. Reduktsionistlikud seletused kasutavad süstemaatiliselt tõsiasja, et mingi süsteemi käitumist saab väga sageli seletada süsteemi reguleerivatest seadustest. Seda laadi seletamisel põhinevad ulatuslikud teadusvaldkonnad, näiteks tahkisefüüsika, kvantkeemia ja molekulaarbioloogia. Selline seletusviis toimib aga siis, kui süsteemi vastasmõju
see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et teadus liigitab nähtusi süstemaatiliselt. Üldistatud kirjelduste kasutamine on teaduses oluline samasuguste nähtuste ennustamiseks, kontrollimiseks ja seletamiseks. Näiteks atmosfääriprotsesside seaduspärasused võimaldavad ennustada võimalikku ilma tulevikus. Kuid teadus ei piirdu vaid teadmistega vaadeldavate ja kirjeldavate reeglipärasuste kohta: teaduse jaoks on oluline jõuda maailma reeglipärasuste mõistmiseni. 2
1. Teaduslikud kirjeldused Ajaloolised loodusteadused nagu näiteks kosmoloogia, paleontoloogia on üles ehitatud konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldusele. Laboriteadustes nagu tahkisefüüsika ja valkude keemia pööratakse tähelepanu hoopis teistsugustele asjadele. Laboriteaduses teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid ...
1. Autor kirjeldab kahte teaduse tüüpi. Üks on üldistatav teadus, teine on konkreetne teadus. Nagu nimigi ütleb, on üldistatava teaduse oluline aspekt see, et kasutatakse üldisi kirjeldusi. Selle puhul ei ole tähtis üksik sündmus, vaid see sündmus tervikuna ehk kõik, mis selle juhtumi juurde kuulub, mis sellega seotud on ja enamgi veel. Konkreetne teadus uurib mingeid kindlaid üksikuid sündmusi ja mitte midagi enamat. [1] Näiteks Kuressaare laupäevase ilma ennustamine kuulub konkreetse teaduse alla. Kuid hiirte käitumise uurimine erinevates olukordades kuulub üldistava teaduse alla. 2
TEADUSE SÜSTEMAATILISUS 1. Kaks teaduse tüüpi, mida autor kirjeldab on loodusteadus ja laboriteadus. Need teaduse tüübid erinevad sisupoolest. Loodusteadusel keskendutakse sündmuste ja protsesside kirjeldamisele ning on üsna tihedalt seotud ajalooliste sündmustega. Või nende uurimisega. Muidugi ei ole loodusteadus seotud ainult ajaloo sündmustega, veel on seotud kultuuri, poliitika ja isegi kunstiga. Laboriteadusel ei keskenduta üksikutele ajaloo sündmustele, vaid tähtis on üldised kirjeldused. Üldised kirjeldused, mis teevad mingeid üldistusi kindlas valdkonnas
Karl-Kristjan Smitt Teaduse süstemaatilisus ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Teede-ehitus teaduskond Õpperühm: KTE 11/21 Juhendaja: Meos Holger Kiik Tallinn 2018 VASTUSED 1. Autor kirjeldab antud tekstis kahte teaduse suunda. Loodusteadused ja laboriteadused. Need kaks teaduse suunda erinevad teineteisest sellepoolest, et loodusteaduses kirjeldadakse konkreetseid sündmusi ja protsesse, kuid laboriteadustes otsivad teadlased üldisi kirjeldusi, mis teevad üldistusi mingis kindlas valdkonnas. [1] Näiteks ökoloogia on teadus eluta- ja eluskeskonna ning organ- ismide vahelistest suhetest. Ökoloogia on teadus, kus õpetatakse määrama organismide arvukust
docstxt/12843985258603.txt
TEADUSE SAAVUTUSED RÖSTER Koostaja: Katre Vendel 10.a RÖSTRI LEIUTAMINE Röstri leiutas Charles Strite 1909.a, sest ta oli tüdinud söestunud saiadest Esimene automaatne elektriröster valmis 1919. a. See röstis ühe poole korraga ja vajas pidevat valvelolekut. ESIMESED RÖSTRID Röstrid 1909.a Kasutati ainult hotellides ja restoranides Need ei olnud veel automaatsed ja neil puudus termokaitse RÖSTRI ARENG Selline nägi välja röster 1930. a See oli juba elektriline ja röstsai hüppas ise masinast välja Sellel masinal oli ka termostaat- st. seda, et temp. ei tõusnud vahepeal ja järgmine sai oli ka kuldpruun TÄNAPÄEVA RÖSTRID Sellised on röstrid tänapäeval Röstsai kuulub iga inglase hommikusööki Röstsai on kuulus ka Eestis KASUTATUD MATERJAL Raamat Larry Verstraeta...
põllumajanduses, tegid teadlased geneetika ehk pärilikkuseõpetuse ja biotehnoloogia alal. 20. sajandi viimastel aastatel õnnestusid esimesed loomade kloonimise katsed. Katsed on näidanud, et teoreetiliselt on võimalik luua ka inimese täpne koopia. Selline mõte tekitas maailmas hirmu, ning paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, mõistsid inimese kloonimise hukka ja keelustasid selle. Millise maailma jätame tulevastele põlvkondadele? Paraku ei tähendanud teaduse ja tehnika edusammud inimkonnale mitte ainult kiiret ja mitmekülgset arengut. Esimest korda hakati tehnika probleemide üle kurtma 1970. aastate energia ja majanduskriisiga. Eraldati raha ka looduskaitseks, kuid sellest hoolimata tabasid inimkonda üha uued ja uued hädad. 1980. aastail avastasid teadlased suured augud Maad ümbritsevas osoonikihis, mis kaitseb elusolendeid ohtliku päikesekiirguse eest. Suurt ohtu maailmale kujutab tööstusjäätmete juhtimene vette, ka probleem on
mis leiutati just renessanssi ajal. Samuti on säilinud näiteks arusaamad, et Maa on ümmargune ja meie päikesesüsteemis tiirlevad planeedid umber päikese. Samuti töötasid alles hiljuti veel paljud trükimasinad samal põhimõttel, et iga täht on eraldi plaadikesel, mis siis tindiga kokku tehakse ja paberlile lüüakse. Märgatavad edusammud teaduses olid võibolla just tänu uuele maailmavaatele. Tänu laialdastele ideede levikule oli samuti teaduse areng rohkem soositud. Mina arvan, et see ajastu oli teaduse arengule väga tähtis, sest kasvõi juba trükikunsti areng oli väga väga oluline, sest tänu sellele oli võimalik rohkem raamatuid lühema aja jooskul trükkida ning samuti olid trükitud raamatud ka odavamad kui käsitsi kirjutatud ning seega arenesid oluliselt inimeste lugemisoskused ja teadmised.
Külma sõja ajal oli tehnika ja teaduse peamiseks eesmärgi täitmiseks sõjaline pool. Ka see, et tööstus arenes, viis maailma keskkonna rohke saastumiseni ning loodusvarade ebamõistusliku kasutamiseni. Teadus ja tehnika arenevad jõudsalt aastatega kuid kas annab vähendada ka nende halvemaid kaasnevusi? Selleks on vaja loogilist mõtlemist rohkem loodusele ning keskkonnale. Siinkohal võib öelda vaid seda, et küll aeg näitab, kuhu me jõuame. Üks tähelepanuväärsemaid fakte teaduse ja tehnika arengust on tuumaenergia. Nagu öeldaksegi, igal asjal on oma head ja vead, nii ka sellel. Tuumaenergia on võimas, kuid ohtlik. Tuumaenergia võeti kasutusele aatomielektrijaamade ehitamiseks kuid eelkõige võimsate pommide valmistamiseks. Sellel olid oma plusspooled: toodeti jäämurdjaid, mis töötasid tuumajõul ning palju jäälõhkujaid. See oli soodsam kui mõne teise variandiga, kuigi iseenesest olid Venemaa poolt toodetud masinad kallid ning tänu sellele müük ei
Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - väide ei vaja põhjendamist Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murran...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil
Teadus ja kultuur 19. saj Usk inimmõistusesse. tähtsuse kaotasid barokk ja rokokoo. Kainem ja asjalikum kodanlus jättis oma jälje kultuurielule. Igapäevaelu oli mitmepalgeline ja probleemiderikas. Aja jooksul süvenes pettumus ja rahulolematus oma kaasajaga. Loovisiksused hakkasid hindama tundeid, vabadust ja isikupära. Uute masinate ulatuslik kasutuselevõtt muutis majandusolusid ja ühiskondlikke suhteid nii euroopas kui USAs. Aurumasina, ainsa tööstuses ja veonduses kasutatava jõumasina, kasutuselevõtt. Aurulaeva ja veduri ilmumine tähistas pööret transpordi arengus. Leiutati elekter. Leiutati telegraafiaparaat ja morsetähestik. Euroopas valitses klassitsism. Hinnati lihtsust, selgust, puhtaid riime, lihtsat rütmi. Sünnimaa prantsusmaa. Leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja ajaloost. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest. Arhitektuuris toetus sageli dooria, joonia ...
Sinu Kool SIGMUND FREUD Referaat Sinu Nimi 11. klass 2015 Elulugu Sigmund Freud oli Austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alatea...
TEADUSE ARENG 1920. SAJANDIL 2007 Sissejuhatus 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Samas hakkas levima arusaam, et inimest ei juhi kaine mõistus, vaid alateadvus. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. TEADUSTE ARENG LOODUS: Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus Tõestati et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee ja et ellu jääb vaid see taim või loom kellel on selleks kõige paremad omadused Arusaam et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda Charles Darwin mees kes andis inimestele ettekujutuse maailmast FÜÜSIKA: Avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala Tuumaajastu tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Albert Einsteini relatiivsusteooria uus arusaam ajast ja ruumist Dmitri Mendelejevi keemiliste el...
docstxt/13921461747647.txt
TEADUSE ARENG JA MUUTUSED OLMES *19.saj teine pool ja 20.saj alguskümnendid olid inimkonna ajaloos suurte muutuste aeg *19.saj teisel poolel alustasid naised esmalt Suurbritannias, seejärel ka Ameerika Ühendriikides ja mujal Euroopas võitlust poliitiliste õiguste eest *Charles Darwin (1809-1882) oli inglise loodusteadlane, kes töötas välja õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutustes maailmast ja nende endi kohast selles. Ta tõestas, et taime- ja loomaliigid pole muutumatud, vaid nad läbivad pika arengutee, evolutsiooni. Toimub olelusvõitlus. *Wilhelm Conrad Röntgen (1845-1923) oli saksa teadlane, kes avastas röntgenikiired. *Albert Einstein (1879-1955) avastas relatiivsusteooria, mis muutis seniseid arusaamu ajast ja ruumist ning näitas nende mõistete suhtelisust. *Dimitri Medelejev (1834-1907) oli vene keemik, kes koostas 1869 nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest, reastades need ...
Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise
Teaduse areng 1920-1930 aastatel Angela Savenkov 9.klass Lauka Põhikool Teaduse areng Eestis Eesti keel- teaduse-ja ametikeel Teadusvaldkonnad: Eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19
Teaduste Areng Sten Peterson 8.kl Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 10. veebruar 1923) oli saksa füüsik Tema kõige olulisem avastus oli 1895 aastal avastatud röntgenikiirgus 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna Tema järgi on nimetatud Wilhelm Conrad keemiline element röntgeenium Röntgen ja mõõtühik röntgen Röntgenist Sünniaeg 27. märts 1845 Sünnikoht Lennep, Nordrhein-Westfalen 10. veebruar 1923 (77- Surnud aastaselt) Faktid Surmako München ht Rahvus Sakslane Tegevusal Füüsika a Tuntumad Röntgenikiirte avastamine tööd Autasud Nobeli füüsikaauhind (1901) Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford tuntud ka kui lord Rutherford (30...
Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust. Thalest peetakse kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros, kes oli Thalese õpilane uskus, et maailm ei saanud lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. Tema oli piiritu alge apeironi idee püstitajaks. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima, sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes oskas maailma seletada abstraktse mõiste alusel. Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel
Ballet läbi spordi ja teaduse Talvi Marta 2007 XB Balleti algus Ballett sai alguse XVI ja XVII sajandil Euroopa õukondades. Õukondlased osalesid aedades ja ballisaalides toimunud peensusteni läbi mõeldud pidustustel mida nimetati õukonnaetendusteks (ballets de la cour). Sageli toimusid pidustustel ka hobuste paraadmarsid, pidulikud rongkäigud, peeti kõnesid ja lauldi ning tantsiti. Balleti loomine Ballett on tantsu, muusika, lavakujunduse, kostüümide ja valgustuse kombinisatsioon. Balleti lavastus on paljude inimeste koostöö tulemus. Ballettmeistrile kuulub lavastuse idee ja ta kavandab sammud. Ta töötab koos heliloojaga, kes on loonud lavastuse muusika või helikujunduse. Heliloojad Jean Baptiste Lully (16321687) Üks esimesi balleti heliloojaid Louis XIV õukonnas, oli Lully ka ise tantsija. Temast sai Kuningliku Muusikaakadeemia ...
geneetika ehk pärilikkuseõpetuse ja biotehnoloogia alal. 20. sajandi viimasel aastatel õnnestusid esimesed loomade kloonimise katsed. Katsed on näidanud, et teoreetiliselt on võimalik luua ka inimese täpne koopia. Selline mõte tekitas maailmas hirmu ning paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, mõistsid inimese kloonimise hukka ja keelustasid selle. Millised maailma jätame tulevastele põlvkondadele? Paraku ei tähendanud teaduse ja tehnika edusammud inimkonnale mitte ainult kiiret ja mitmekülgset arengut. Esimest korda hakati keskkonnaprobleemid üle tõsist muret tundma seoses 1970. aastate energia- ja majanduskriisiga. Eraldati raha ka looduskaitseks, kuid sellest hoolimata tabasid inimkonda ühe uued ja uued hädad. 1980. aastail avastasid teadlased suured augud Maad ümbritsevas osoonikihis, mis kaitseb elusolendeid ohtliku päikesekiirguse eest. Suurt ohtu maailmale kujutab tööstusjäätmete juhtimine
Kas tehnika ja teaduse areng muutis drastiliselt maailma 20. saj. alguses? Sajandi algus tõi ühiskonnas kaasa palju muutusi. Mood muutus, kunst arenes ning inimesed hakkasid teisiti mõtlema. Nii ka teaduses ja tehnikas. Siiani oldi kindel, et kõik mida avastada annab maailma kohta on juba avastatud. 20. sajandi alguses aga, muutsid sellised inimesed nagu Hugo de Vries, Albert Einstein, Max Planck ja Sigmund Freud seda arusaama täielikult.Kuid kas piisavalt, et sellel oleks ka mingit mõju meie tänapäevasele mõtteviisile ja elutalitlusele? 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid uurima organismide pärilike omaduste kandjaid ning sellega pandi alus geneetikale, hoolimata sellest, et DNA struktuurist siis midagi ei teatud. Samal aastal avastas Saksa füüsik Max Planck, et energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joana vaid portsjonite kaupa. Arvutades välj...
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga me puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad meile tööd, teaduse ja tehnika toodangut me tarbime ja mis peamine, need muudavad meie maailmapilti ja meie igapäevaelu. Inimesed on teaduse ja tehnika saavutustest sõltuvuses. Enamik väidab, et teadus ja tehnika kujundavad meie maailmapilti, kas see on nii? Teadus ja tehnika panevad meid mõtlema suurelt. Tänu nende hiilgavatele saavutustele oleme me kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda üle terve maailma inimestega ja kui sul on olemas arvuti või mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub sulle seljakotti. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis
EESTI KULTUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL. Nii Eestis kui ka mujal maailmas arenes kultuur kiiresti. Sellele aitasid kaasa ka riigid ise. Kahe maailmasõja vahelisel ajal asendusid Eestis vene ja saksa kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv ning tekkisid uued proffesionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hakati jagama ka preemiaid kirjanikele, kunsnikutele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne. Ka haridusele ja teadusele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Hariduselu muutus palju eestipärasemaks. Venekeelne õppekava asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja ehitati hulk moodsaid koolimaju. Peale 6 klassi lõpetamist oli võimalik minna kutsekooli, kuna kutseharidusele hakati üha rohkem tähelepanu pöörama. Trükkima hakati ka eestikeelseid kooliõpikuid. Suur...
Teaduse ja tehnika saavutused keskaja vältel Kui võrrelda antiikaja teaduse arengut, siis võib öelda, et keskaja oma jääb kõvasti alla. Kuigi kõik arenes ja leiutati samuti on see nii pika ajajärgu kohta isegi vähe. Kuid sõjaliselt arenes keskaeg kindlasti jõudsasti edasi. Esimesed tulirelvad leiutati 14. sajandi algul. See tulirelv suutis vaenlast ohustada kaugemalt. Väimuselt meenutasid need kolbi või vaasi. Esialgul lasti neist nooli. Kuid suhteliselt kiiresti arenesid neist välja suurtükid ja püssid
Tänapäeva teaduse ees seisvad probleemid Tänapäeva teadus keskendub inimeste elu parendamisele. Külmasõja-aegne võidurelvastumine andis hoogu juurde teaduslikule arengule. Kosmoseretked, tuumareaktsioonide uurimine ja palju muud pani aluse sellele, mida me kutsume tänapäeva teaduseks. Kuid kas nüüd on teadlased kaotanud oma sihi? Viimastel aastakümnetel on eesmärgid hägustunud. Millised on tänapäeva teaduse ees seisvad väljakutsed ning kuidas on need muutunud? Tänapäeva teadus proovib saavutada inimeste täis potentsiaali . Inimeste võimed on piiritletud mitmete omadustega. Selleks, et neid piire ületada, on teadlased aastakümneid tööd teinud. Seitsmekümnendatel loodi esimene geneetiliselt muundatud organism. Tänapäeval kasutatakse sama tehnoloogiat ja samu põhimõtteid, et parendada inimeste omadusi. Geenimutatasioone kasutades on võimalik anda inimesele kindlad omadused,
Aadel Teine seisus e feodaalid e rüütlid. Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Ha...
UNESCO UNESCO ehk Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16. eriorganisatsioonist. UNESCO on ÜRO süsteemis ainulaadne oma rahvuslike komisjonide võrgustiku poolest. UNESCO panustab rahu tagamisse ja inimarengusse globaliseeruvas maailmas hariduse, teaduse, kultuuri ja kommunikatsiooni vahendite abil. UNESCO põhikiri kirjutati 37 riigi poolt alla Londonis 16. novembril 1945 ning jõustus pärast selle ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. Esimeseks peadirektoriks sai Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Irina Bokova (Bulgaaria). 1 Praeguseks koosneb UNESCO 195 liikmesriigist ja 8 assotsieerunud liikmest. UNESCO peakorter asub Pariisis. Organisatsioon keskendub eelkõige kahele globaalsele
Renessanss ja humanism ideed levisid üle kogu Euroopa 16. sajandil antiikkultuuri taassünd renessanss austus inimlikkuse vastu humanism tähtsaim renessansskultuuri keskus Firenze Medicite pankurisuguvõsa toetas keskmes Jumala asemel inimene humanistlikele veendumistele leiti tuge antiikkultuurist Eeldused: mõtte muutus, jõukuse kasv, pillamine, iseseisvad ja jõukad kaubalinnad, paavsti võim nõrgenes Iseloomulikud jooned: tähtsustati maist elu, inimene kui isiksus, hinnati isikupära, loomingulisust, elu muutub ilmalikumaks, ideaalinimene (haritud, mitmekülgne Leonardo da Vinci) Itaalia kirjandus: (Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia") Petrarca, Boccaccio ,,Dekameron" Niccolo Machiavelli (1469-1527)- itaallane, politoloogia algus. Teos ,,Valitseja" valitseja ei kasutanud ainult ausaid ja õiglasi meetodeid, ideaaliks ühtne Itaalia riik. Makjavellism- moraalinormidest mittehooliv poliitika, ta ei i...
Ka näiteks meditsiin on teinud läbi silmnähtava arengu oma kolmkümmend aastat tagasi polnud haiglad veel nii desinfitseeritud kui tänapäeval, kasutusel polnud nii tõhusaid ja efektiivseid ravimeid kui tänapäeval, uurimis- ja arendustegevus ei olnud nii edukas ja arenenud kui seda on ta hetkel. Nüüdsest on palju populaarsust kogunud näiteks geeniteadus, mis Eestiski on väga heal tasemel. Mõni aeg tagasi aga seda veel polnud, see sai võimalikuks tänu tehnika ja teaduse arengule. Sama kehtib ka näiteks muu tööstuse kohta transpordivahendid on märgatavalt arenenud, kasutusele on tulnud üha uued ja uued mudelid autodest, lennukitest, jalgratastest jms. Sama moodi on arenenud ka kommunikatsioonivahendid raadio, teler, ajakirjandus. Kõik see on teinud märgatava arengu just meie silme all. Seega võib öelda, et teaduse ja tehnika areng on muutnud inimeste elukvaliteeti üsna mitmelgi moel paremaks.
aastat tagasi oli elu palju parem - polnud siis ei internetti ega arvuteid, mis laste tähelepanuvõimet ja silmanägemist kahjustaks. Kuid tänu nende hiilgavatele saavutustele infotehnoloogias oleme kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda kõigi inimestega, olgu ta türklane, austraallane või soomlane. Kui sul on olemas mobiil , siis võib öelda, et terve maailm mahub taskusse. Internetis on tohutult informatsiooni kõige vajaliku ja ebavajaliku kohta. Teaduse ja tehnika saavutused nagu mobiil ja arvuti suudavad meid globaalselt mõtlema panna. Ka näiteks meditsiin on teinud läbi silmnähtava arengu - oma kolmkümmend aastat tagasi polnud haiglad veel nii desinfitseeritud kui tänapäeval, kasutusel polnud nii tõhusaid ja efektiivseid ravimeid kui nüüd, uurimis - ja arendustegevus ei olnud nii edukas ja arenenud kui seda on ta hetkel. Nüüdsest on palju populaarsust kogunud näiteks geeniteadus , mis Eestiski on väga heal tasemel
Geograafia kui teaduse areng minevikust kuni tänapäevani, peamised arengusuunad kaasajal. · Kirjeldav geograafia: o Kasvas välja maailma maade ja piirkondade looduse, rahvaste ning nende majandustegevuse ja kommete kirjeldamine o Uute maade ja kaubateede avastamiseks oli vaja teada, kus leidub loodusrikkusi või kus ähvardavad ohud o Et kogutud andmeid oleks lihtne kasutada, tuli need üles kirjutada o Geograafide peamiseks tööriistaks oli kaart e. kindlate reeglite järgi joonistatud pilt, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab o Kaart on piiratud vahend maailma kirjeldamiseks o Kohtade kirjeldamiseks kasutati ka teisi võimalusi: Selgitavad tekstid ...
ning heaks näiteks on noorte seas aina levinum depressioon. Väietavalt teeme ka juba füüsilisi muutusi. Näitks pöidla arenemine nutiseadme kasutamisel ja selgroo asendi muutumine istuva eluviisi tagajärjena. Inimlikkuse kaotamiseni see aga vaevalt viib, sest tunded ja emotsioonid kinnitavad endiselt meie loomuse erilisust. Inimesed on sajanditega elanud üle suuri muutusi ning just nüüd peaksime olema piisavalt targad, et ka tehnikat aktsepteerida. Teaduse areng on kindlasti mitmes mõttes praeguse heaolu tugipunktiks. Teadus on viinud meid ümbritseva mõistmiseni, selle tundmiseni ja tänu sellele ka enese efektiivsema aitamiseni, alates meditsiinist kui elupäästjast ning lõpetades füüsikaga, mis osaleb kõige materjaalse korraldadamisel. Ka maailmale pilgu heites näeme, et kohtadel, mis teaduse loodud reegelid tunnistavad, läheb paremini. Jääb aga küsimus, kas meie võit on loodusele kaotus ja kus jookseb piir.
mediteerides piibli ja teiste autoriteetsete tekstide üle. Ülikoolides toimus õppetöö loengute ja dispuutide vormis, kus tekstide üle arutleti ja vaieldi üheskoos. Oluliseks said argumenteerimisoskus ja kriitiline vaim. Nii tekkis 12. sajandil uus teadusliku mõtlemise vorm, mida nimetatakse skolastikaks. Skolastika põhiprobleemid jäid samuti religioosseteks, puudutades näiteks Jumala olemasolu. Ent skolastikud püüdsid neid küsimusi selgitada loogika ja teaduse abil. Uus õpetamise meetod oli vastuolus kloostrikooli vaimsusega. Kloostriõpetlaste püüdlused võttis hästi kokku Canterbury Anselm oma kuulsa fraasiga „usk, mis otsib mõistmist”. Siin oli esikohal usk, mitte mõtlemine. Skolastika aga püüdis mõistust ja usku omavahel lepitada ning asetas suuremat rõhku just mõistmisele, ratsionaalsele tunnetusele ja maailma paremale tundmaõppimisele. Enamik 13. sajandi kuulsamatest skolastikutest olid siiski
Kui leidub miski, mis nende teooria ümber lükkab, leiavad teadlased tihti uue fakti, mis niiöelda ümber lükatud fakti uuesti ümber lükkavad. Autori arvates polegi nii väga oluline hüpoteeside püstitamine, vaid hoopiski uurimisprogrammid. Seejuures ei ole teadus ainult katsete ja vigade rida. Kui teoorias leitakse mõni viga, siis hakatakse kõike kontrollima kust see viga võib tulla. Uurimise käigus leitakse sageli uusi teadmisi, mis arendavad meie teaduse arengut. Näiteks Albert Einsteini relatiivsusteooria, kvantmehaanika jpt on kõik uurimisprogrammid, ükskõik millises arenguastmel on nendel teooriatel alati mõned lahendamata probleemid. Niisiis võib öelda, et kõik teooriad on nii alguses kui ka lõpus ümberlükatud. Kuid kõik nad ei saa siiski väärtuslikud olla. Kõigil autori poolt imetluse osaliseks saanud uurimisprogrammidel on üks ühine joon: kõik nad viivad uue fakti avastamisele.
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad tööd, toodangut, mida tarbitakse ja mis peamine, need on muutnud inimeste maailmapilti ja igapäevaelu. Tänu nende hiilgavatele saavutustele infotehnoloogias oleme kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda kõigi inimestega, olgu ta türklane, austraallane või soomlane
Inimeste maailmavaade on muutunud, mida rohkem tehnikat seda parem. Näiteks raamatute lugemine, on tänapäeval noorte seas, vähemalt vabatahtlikult lugemine, peaaegu, et kadunud. Meil pole vaja lugeda, kuna me võime raamatu kokkuvõtet ka internetist lugeda, see on mugavam. Ma ei väida, et see mugavus halb on, kuid ma arvan, et inimesed, eriti meie, noored, kuritarvitame seda järjest rohkem. Muidugi on tehnika ja teaduse areng kaasa aidanud suuresti inimeste võimalustele areneda ja õppida, ma ei kujutaks enam ettegi kui peaksin koolis õppima näiteks nii nagu mu ema, kui peaksin kirjutama kriidiga väiksele tahvlile, või tinti laiali pritsiva ja määriva sulepeaga. See oleks meie põlvkonnale juba vastuvõetamatu, ebareaalne. Kahju on sellest millest meie noored tegelikult ilma jääme, me ei tea tänu tehnika arengule palju sellest, mis toimus näiteks 100 aastat tagasi
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti 20. sajandil? Teadus ja tehnika on olnud inimeste igapäevaelu suureks mõjutajaks. 20. sajandil muutis see inimeste maailmapilti kardinaalselt, kuna just siis algas tänapäevale väga iseloomulik infoühiskond. Eelmise sajandi teisel poolel toimus tehnoloogiline murrang, mida iseloomustab tuuma- ja kosmosetehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia leiutamine ja levik igapäevaellu. Selline pööre tõi kaasa inimese vabanemise raskest füüsilisest tööst ning hakkas suurendama vaimse töö osakaalu. Varasemalt põllumajandusest elatunud inimesed kolisid linnadesse, kus kiiresti arenev tööstus vajas üha rohkem tööjõudu. Rahvas nägi linnades tulevikku. Linnades oli võimalus ka paremale haridusele, arstiabile, meelelahutusele ja paljule muule, mis inimeste elukvaliteeti tublisti tõstsid. Lihtrahvale said kättesaadavaks tarbekaubad, autode ning sidevahendite omamine ei olnud enam nii ...
Egiptus Mesopotaamia 1. Egiptuse ja Mesopotaamia tähtsamad linnad (kaart) 2. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorralduste võrdlus 3. Egiptuse ja Mesopotaamia loodusolude võrdlus 4. Egiptuse ja Mesopotaamia teaduse, kunsti ja kultuuri areng 5. Egiptuse ja Mesopotaamia riikide usundite võrdlus 6. Hammurapi seadused 7. Mida tähendab, et Egiptuses säilitati looduslik tasakaal? 1. Tähtsamad linnad Egiptuses on Agad, Lagas, Babylon, Ur, Uruk ja Kis; Mesopotaamia tähtsamad linnad on Teeba ja Memphis. 2. Egiptus- Ühiskond toimis üksikasjalikult reguleeritud järjekorras. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Ühiskonna tähtsaim isik oli vaarao
kritiseeris valitsuse „Teadmistepõhise Eesti...“ arengukava: kuidagi ei suuda Eesti riik teadus- ja arendustegevuse (TA) finantseerimises jõuda 1%-ni SKT- st. Kusjuures võimu juures on ju pikka aega seda asja korraldamas olnud seesama Reformierakond, kelle hr. Maruste nüüd jälle häält tõstis. ( Võiks ju erakonna sees asjad ära klaarida). Päevalehes oli hiljuti jälle intervjuu Akadeemia uue presidendi Soomerega ja uudiseartikkel OECD järjekordse hindamisraporti teemal meie teaduse võõrandumise teemal majandusest (ajakirjanik Riin Aljas). Ma olen sellega seoses paar tekstikest meie ajakirjanduse „sõnavabaduse prügikorvi“ visanud, ehk tulevad minu erakondlikele mõttekaaslastele kasuks! Meie põhjanaabrid Soome ja Rootsi panustavad kaugelt üle 3% SKT-st. Eesti arengukavad loodavad eraettevõtluse panustamisele, aga nende kitsidust pole küll mingit põhjust manada. Kui riik ei reguleeri oma rahastamisotsustega temaatikat, millega tegeleb Eesti teadus, ei
nõudmisest. 12.juunil 1946 võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitemiskorraldust ning atsionaliseerimist. 1953.a moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940.a toimunu uurimiseks komisjoni, mis sai esimehe järgi tuntuks kui Kersteni komisjon. 1954.a avaldas komisjon üle poole tuhande leheküljelise aruande, kus kirjeldati Moskva jõu- ja vägivallapoliitikat Baltimaades. Teaduse ja tehnika edusammud: teaduse areng kajastas vahetult peale sõda paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti ilmekalt avaldus see tuumafüüsikas, kus kõik jõupingutused olid suunatud tuumapommi loomisele. Pomm valmis 1945.a Robert Oppenheimeri juhtimisel ja seda prooviti Jaapanis ning kogu maailm nägi selle tapavõimet ja võib-olla selle pärast jäi ära ka kolmas maailmasõda. Siis kui NSV Liit andis oma pommi valmimisest teada 1949.a siis teadlased juba
· Sellest ajast allus Egiptus seotud. · 525 a eKr langes 2 saj. Pärsia piiramatu võimuga kuningale. · Kõrgem ametnikkond mood võimu alla · Hakati vaske kasutama, kuid see ülikutest. ei tõrjunud välja kivist tööriistu. Teaduse areng Religioon, usk hauatagus Eluolu (haridus ja kiri) ellu · Enamik egiptlasi oli kohustatud · Kujunes tsivilisatsiooni · Ellusuhtumine sügavalt religio riigi heaks ja riikliku kontrolli esiletõusuga (VI-III a.tuhande · Preestrite ülesanded: religioos all tööd tegema
Teadusrevolutsioonide struktuur Thomas S. Kuhn Just "Teadusrevolutsioonide strukuur " oli teos, mis T.S.Kuhni kuulsaks tegi, sest sellel ajal oli laialtlevinud veendumus, et teadus areneb kumulatiivselt, see tähendab, et midagi ei heideta kõrvale, vaid ainult täiendatakse n-ö teaduse püramiidi või ehitist. Kuhn aga leidis, et tegelikult ei arene teadus nii, vaid teaduse arengus leiavad aeg-ajalt aset revolutsioonid ehk paradigmavahetused.( http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Seega tema teose, mida ta ise nimetab esseeks, sest see ilmus Encyclopedia of Unified Science'i ühe köitena ning ei anna päris raamatu täismõõtu välja (lk 11) , eesmärk on põhiliselt tõestada, et teadlaste senine arusaam teaduse arengust on kohati väär ning ta tõestab seda väga paljude näidetega.
sajandil. Al-Rāzī kasutas leetrite kohta araabiakeelset nime hasbah. Leetreid on kutsutud ka teiste nimedega, sealhulgas ladina sõnast rubeus ('punane') tuleneva nimega rubeola ja morbilli ('väike katk'). Leetriviiruse sarnasus koerte katku ja veiste katkuga põhjustavate viirustega on pannud aluse arvamusele, et esimest korda nakatusid inimesed leetritesse kokkupuutel kodustatud koerte või veistega. Keskaega iseloomustab religiooni võimutsemine, mis mõjus pidurdavalt kultuuri, teaduse ja kunsti õitsengule. Usuteenrid keelasid laipade lahkamise ja operatsioonide tegemise. Keelust üleastujad tembeldati ketseriteks või nõidadeks ja hukati tuleriidal. Selle tagajärjel sattus kirurgia habemeajajate kätte ja muutus käsitööks. Teistpidi olid usuteenrid kõige rohkem haritud inimesed ühiskonnas ning muuhulgas suutsid nad inimesi meditsiiniliselt aidata. Antiik- ja keskajal oli bioloogiliste teadmiste tase väga madal. Uskliku inimese jaoks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
