Hüpotaalamus *Adriuretiin Suureneb vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja väheneb nii uriini taket *Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad hüpofüülisid hormoonide vabanemist Hüpofüüs -tagasagar - Talletatakase ADH ja
piimanäärmest 2. Mitteganadotroopsed hormoonid- muudesse näärmetesse kui sugunäärmetesse 2.1. Kortikotropiin Reguleerib neerupealiste tööd 2.2. Türeotropiin Reguleerib kilpnäärme kasvu ja tööd Efektoorsed hormoonid Somatotropiin Reguleerib luude kasvu e.kasvuhormoon pikkusesse, rasv- ja lihaskoe arengut Melantropiin Toime pole teada Käbikeha Pidurdab gonadotropiinide Corpus pineale produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist
ja lõpposi ning neurogliiarakke. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Hallaine paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt,moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses ,valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi, valgeaine selle ümber asub perifeerselt. 3. Närvi ehitus – sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp (sensoorsed e. aferentsed ja motoorsed ehk efektoorsed närvid) Funktsiooni järgi eristatakse afentseid ja motoorseid närvikiude. Afentsete närvikiudude kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Motoorsed ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse
Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus
kõhunäärmes ● neerupealis GLANDULA SUPRARENALIS ● sugunäärmed NEERUD RENES Hormoonid: RENIIN -aktiveerib ANGIOTENSIINI ja käivitab RAASi ERÜTROPOIETIIN -erütrotsüütide tekke intensiivistumine luuüdis 3 HÜPOTAALAMUS-HÜPOFÜSAARNE SÜSTEEM: Efektoorsed hormoonid Annavad verre sattudes toime sihtorganis antidiureetiline H. ADIURETIIN e -suurendab vee tagasiimendumist neerude VASOPRESSIIN (AD) kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket AV! -uriini kontsentreerumine HÜPOTAALAMUS
kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. · Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 27. Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid. aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud 28. Närvikeskuste omadused. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse
Valgeollus koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse - s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns Hallid müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns Talitluse järgi jagunevad närvid aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) -motoorsed, -sekretoorsed, -vasomotoorsed seganärvid Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. Ülenevad e
närvisüsteemis Hallid närvikiud müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Närvirakkude põhiomadused: Erutuvus ja erutuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt Dendriidid toovad impulsi neuronisse Aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Talituselt jaotuvad närvid: Afeentsed ehk sensoorsed ehk tundenärvid erutus viiakse elundist kesknärvisüsteemi Eferentsed ehk efektoorsed erutus kesknärvisüsteemist elundisse Seganärvid sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl. Vegetatiivsed asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel
kestaga kaetud närvikiudude kimpe Müeliintupega ümbritsetud nn. Valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. Talitluse järgi jaotatakse närvid: aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud Ganglionid- närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga. Gangionid jagunevad:
b) Bipolaarne e. kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) Pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53.Närvikiu mõiste. liigid ehituse ja talitluse alusel: Närvikiud- närviraku jätke, millel on isolatsioon ümber. Ehituse alusel: a) müeliiniga kiud- väga kiired, juhivad liigutusi
104. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: · Unipolaarne ehk ainujätkeline neuron, mille kehast lähkub ainult üks neuriit, dendriidid puuduvad; · Biopolaarne ehk kahejätkeline neuron, millel üks dendriit ja üks neuriit; · Multipolaarsed neuronid, milledel palju dendriite ja üks neuriit. o Aferensed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid võtavad vastu närviimpulsi; o Eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid kutsuvad esile efekti, panevad liikuma; o Assotsiatiivsed ehk lülitusneuronid peavad kontakti mitme närviraku vahel, loovad seoseid. 105. Närvikiu ja närvi mõiste, närvi liigid: närvikiud on tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid
Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. 2 - assotsiatiivsed ehk lülineuronid ehk kontaktneuronid. Peavad sidet sensoorse ja motoorse vahel. Asuvad kesknärvisüsteemis, kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 3 eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid. Lülitab sisse skeletilihase(mootor paneb tööle). Neuronite keha asub kesknärvisüsteemis. 52. Närvikiu mõiste, liigid ehituse ja talitluse alusel. Joonis 18 vihikus. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätk. Närvikiu liigid ehituse alusel: 1 Müeliinkiud ümbritseb neurolemm ja sellest seespool fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp. Erutus liigub väga kiiresti(nt. näpukõrvetus võtad kohe ära).
NS jaguneb: · Somaatiliseks ehk kehanärvisüsteemiks · Vegetatiivseks ehk siseelundite närvisüsteemiks. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja kordineerib meeleeunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Hallollus koosken neuroni kehadest Valgeollus kooskneb neuroni jätketest Suurajukoor koosneb hallollusest Talitluse järgi jagunevad närvid : Aferentsed, ehk sensoorsed efk retseptoorsed närvid Eferentsed ehk efektoorsed närvid ja kolmandaks seganärvid. Erutus läbib närviraku ehk polaarselt st et erutus on ühesppnaline dendriidilt neuronile. Sünaps on eriline närviaparaadi koht kus ärritus katakse neuronilt neuronile või neuronilt lõppelundile. Refleks- KNS'i vahendusel toimuvat vastureaktsiooni ärritusele. Spinaalsegmendiks egk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osi, millest väljub 2 paari närvijuuri. Inimesel on neid 31, mis jagunevad vastavalt asetusele: Kealaosas 8, rinnaosas
Ehituse (jätkete arvu järgi): a) ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja üks neuriit. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid. c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded: a) Makrogliiarakud - paiknevad ajuaines neuronite vahel, vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale tugifunktsiooni osalevad nad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises.
Talitlusest jagunevad närvid: 1. AFERENTSED ● sensoorsed e retseptoorsed e tundenärvid ● toovad erutusi elundite tundenärvilõpmetest e retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i ● sensoorse närvi kahjustusel: paresteesia, anesteesia (tundetus) - kestva surve puhul vastavd kehaosad surevad ära - valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (nt närvipõletiku korral) 2. EFERENTSED ● efektoorsed närvid, viimanärvid ● viivad erutusi KNS-ist elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) - lõpevad närvilõpmete e EFEKTORITEGA, kutsudes elundis esile mingi talitluse 1) motoorsed närvid - eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse - lähevad lihastele ja neile allub liikumise regulatsioon - mot. närvi kahjustumisel: parees (lihaste nõrkus), paralüüs (halvatus)
Luu kasvamine toimub somatomediinide vahendatud mõjul, kondrotsüüdid luustuvad- ca soolad ladestuvad. Toimub nii piki kasv kui kasv paksusesse. Stomatomediinid stimuleerivad valgu sünteesi. Kasvuhormoni kaudne mõju avadub ainevahetuse kaudu- stimuleerib lipolüüsi ehk rasvkoe lammutamist ja glükogenolüüsi ehk glükogeeni lammutamist. Mõlemad võimaldavad kasutada glükoosi energia saamiseks. Prolaktiin ja kasvuhormoon on kokku efektoorsed hormoonid (ei mõjuta sisesekretoorset nääret) Statiinid- ei ole nii palju, et iga jaoks oleks oma statiin 1. Stomatostatiin (SS)- tekib paljudes kohtades, pärsib kasvuhormoni produktsiooni, pärsib ka kilpnäärme hormoonide teket. 2. Dopamiin (DA)- prolaktiini inhibeerib hormoon. Tagasagara ehk neurohüpofüüsi hormoonid Erienevus eessagarast on selles, et tagasagara hormoone produtseeritakse hüpotaalamuses- nukleus supraoptcus ja paraventricularis
KAKSTEISTSÕRMIKSOOL- ehk DUODEENUM. ALUSELINE KESKKOND. TOIDUKÖRDILE AVALDAVAD TOIMET KÕHUNÄÄRME NÕRE, SAPP JA DUODEENUMI ENDA NÄÄRMETE SEKREET. DUODEENUMIS TOODETAKSE HORMOONE SEKRETIIN, MIS AVALDAVAD MÕJU PANKREASELE SUURENDADES SEKREEDI HULKA, HORMOON PANKREOSÜMIIN-KOLETSÜSTOKINIIN, MIS STIMULEERIB PANKREASE ENSÜÜMIDE SEKREATSIOONI JA SAMAS TOIMIB SAPIJUHA KONTRAKTSIOONE ESILEKUTSUVALT. MOTOORNE- (ALANEV) ehk EFERENTNE (VIIMA)NÄRV. EFERENTSED ehk EFEKTOORSED NÄRVID (VIIMANÄRVID) VIIVAD ERUTUSI KNS-st ELUNDISSE KAS OTSESELT (SOMAATILISED) VÕI GANGLIONIDE KAUDU (VEGETATIIVSED) JA 7 LÕPEVAD NÄRVI LÕPMETE ehk EFEKTORITEGA, KUTSUDES ELUNDIS ESILE MINGI TALITLUSE. NB! EFERENTSED NÄRVID, MIS VIIVAD ERUTUSI LIHASTESSE, NIM. MOTOORSETEKS, VERESOONTESSE NIM. VASOMOTOORSETEKS, NÄÄRMETESSE NIM. SEKRETOORSETEKS NÄRVIDEKS. SENSOORNE (ÜLENEV) ehk AFERENTNE (TOOMA)NÄRV
kondrogenees. Luu kasvamine toimub somatomediinide vahendatud mõjul, kondrotsüüdid luustuvad- ca soolad ladestuvad. Toimub nii piki kasv kui kasv paksusesse. Stomatomediinid stimuleerivad valgu sünteesi. Kasvuhormoni kaudne mõju avadub ainevahetuse kaudu- stimuleerib lipolüüsi ehk rasvkoe lammutamist ja glükogenolüüsi ehk glükogeeni lammutamist. Mõlemad võimaldavad kasutada glükoosi energia saamiseks. Prolaktiin ja kasvuhormoon on kokku efektoorsed hormoonid (ei mõjuta sisesekretoorset nääret) Statiinid- ei ole nii palju, et iga jaoks oleks oma statiin 1. Stomatostatiin (SS)- tekib paljudes kohtades, pärsib kasvuhormoni produktsiooni, pärsin ka kilpnäärme hormoonide teket. 2. Dopamiin (DA)- prolaktiini inhibeerib hormoon. Tagasagara ehk neurohüpofüüsi hormoonid Erienevus eessagarast on selles, et tagasagara hormoone produtseeritakse hüpotaalamuses- nukleus supraoptcus ja paraventricularis
juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo reks (c o r t e x c e r e b r i ). Perifeerse NS-i moodustised - närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe,mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluselt jagunevad närvid järgmiselt: 1. aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) toova erutusi elundite tundenärvi- lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i. 2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvi lõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse motoorseteks, veresoontesse vasomotoorseteks, näärmetesse - sekretoorseteks närvideks. 3. seganärvid - enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude.
138. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: Unipolaarne e ainujätkeline neuron- lähtub vaid üks neuriit Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad) -oluline osa närvikoe kaitsefunkt 140
138. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: Unipolaarne e ainujätkeline neuron- lähtub vaid üks neuriit Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad) -oluline osa närvikoe kaitsefunkt 140
Luu kasvamine toimub somatomediinide vahendatud mõjul, kondrotsüüdid luustuvad- ca soolad ladestuvad. Toimub nii piki kasv kui kasv paksusesse. Stomatomediinid stimuleerivad valgu sünteesi. Kasvuhormoni kaudne mõju avadub ainevahetuse kaudu- stimuleerib lipolüüsi ehk rasvkoe lammutamist ja glükogenolüüsi ehk glükogeeni lammutamist. Mõlemad võimaldavad kasutada glükoosi energia saamiseks. Prolaktiin ja kasvuhormoon on kokku efektoorsed hormoonid (ei mõjuta sisesekretoorset nääret) Statiinid- ei ole nii palju, et iga jaoks oleks oma statiin 1. Stomatostatiin (SS)- tekib paljudes kohtades, pärsib kasvuhormoni produktsiooni, pärsib ka kilpnäärme hormoonide teket. 2. Dopamiin (DA)- prolaktiini inhibeerib hormoon. 12. Kilpnääre. Kilpnäärme talitluse häired - türeotoksikoos, kretinism, müksödeem. Kilpnääre on suurim sisesekretoorne nääre, mille mass on
närvikiudude kimpe • Müeliintupega ümbritsetud nn. valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides • Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s Jaguneb: - sümpaatiline - parasümpaatiline --- Närvide jaotus talitluse järgi: 1) aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i 2) Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. 3) seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud Ganglionid - närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga. Gangionid jagunevad: - sensoorsed ganglionid – asuvad toomanärvide juures
JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises.
neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit 68 TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed – makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises.
JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises.
kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks (ülesandeks erutuse edasikandmine). Perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid, mis kujutavad endast närvikiudude kimpe, mis on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluse järgi jaotatakse närvid: 1. Aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu kesknärvisüsteemi. 2. Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid viivad erutuse kesknärvisüsteemist elunditesse kas otseselt (somaatiliselt) või ganglionite kaudu (vegetatiivselt) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. 3. Seganärvid sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. Ganglionid närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga. Ganglionid jagunevad:
annaabi.ee 
