on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H.Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe välja, et Vargamäe Andrese elu raskemaks muuta. Kord lõhkus Oru Pearu piiriaia maha, et naabertalu sead tema põllule saaks ning hiljem süüdistas, et sead on aia ära lõhkund ja vilja rüüstanud. Teine kord ajab Paeru kraavi kinni, et Eespere põld üle ujutada. Kui võrrelda Eesti rahvast Oru Pearuga, siis on meie rahvas kaval, kiuslik ja omakasupüüdlik. Tammsaare kujutluses on Eesti naine töökas, tugev ja vastupidav. Romaani ,,Tõde ja Õigus" üks naistegelane Krõõt tegi päevad läbi põllul rasket tööd ning hoolitses selle eest, et õhtul oleks perel söök laual ja loomad toimetatud. Seda kõike suutis ta teha väikeste laste kõrvalt ja ise samal ajal rase olles
See koht tappis ta tööga,kuna ta polnud piisavalt tugev Vargamäe jaoks ning tänu sellele kadus kiirelt ta silmist see õnn ning lootus. Pearu täitis Andrese vaba aja kohtukäimisega. Pearu oli üks inimestest kes Andreses suurt viha tekitas ning tänu sellele kannatasid mõlemad perekonnad.Andrese võidu puhul, peksis Pearu oma naist ja lapsi, kuid kui Andres kaotas, täitis kogu ta kodu mure ja kurbus. Peale kohtuskäike ei andnud ikka Paeru rahu, sest ta leidis alati uusi ja idiootsemaid põhjuseid naabrimehe kiusamiseks. Andres otsis oma tõde nii kohtust, kui ka piiblist, kuid kuskilt ta seda ei leidnud, see tegigi ta külmaks ja tõrjuvaks inimeseks. Andrese kõik jõupingutused ning suured investeeringud Vargamäesse näisid olevat mõttetud, sest inimesed lahkusid Vargamäelt ja ei jäänud kedagi, kes tööd teeks. Alles olid jäänud vaid noored lapsed ning vanad väetid taluomanikud
Andres ei osanud sellest midagi halba leida ja oli nõus. Kui kraav valmis, pidid nad koos esimese vee jooksma laskma, aga Pearu tegi seda üksinda.*Pärast seda tahtis Pearu loodiheinammad teha ja ujutas selleks heinamaad ta tegi kraavile tammi ette. Tamm takistas vee äravoollu ja ujutas ka Andrese maad üle.*Varst hakkasib tammid salapärasetl lagunema. Seda tegi Mart. Kord jäi Mart Pearule vahele ja Pearu hakkas poissi taga ajama. Poiss oli soos kiirem ja loopis Paeru kividega. Kord võttis Pearu püstoli kaasaja hakkas Eedit taga ajama. Eedi ässitas Pearule koera kallale. Peasru lasi koera maha. Mart jooksis koju rääkima ja koos Andresega mindi vaatama, mis oli juhtunud. Selgus, et Pearu oli koera korjuse oma maa peale viinud. Andres läks kohtusse ja tahtis koera ees tkahjutasu. Paraku juhtus nii et Pearu sõna oli Mardi sõna vastu ja kohtus võitis Pearu. Sellest saadik hakkas Andres õigust taga ajama. Andresel oli Pearust rammu rohkem
nõusoleku. XIV Pearu oli kraavile tammi ette ehitanud ning nüüd oli Andrese karjamaa vee all. Ta käis naabriga rääkimas, kuid see vastas üleolevalt, et kraav on tema maa peal ja ta ise otsustab, mis ta sellega teeb. Andres vihastas ja lubas tammi ise maha lõhkuda. Ta läksi kodust kirvast tooma, kuid kui naabrid tammini jõudsid, oli see juba maha lõhutud. Kodus sai andres teada, et seda tegi karjapoiss Mart. Teisel korral tammi lõhkudes jäi Mart Pearule vahele. Paeru hakkas poissi taga ajama, kuid see oli soisel maal jooksmises osavam, samuti oli tal abiks koer, kes naabrit jalast pures. Pearul ei jäänud muud üle kui hakata tammi parandama ja seda valvata. Mardi õnnestus veel kolmandat kordagi tamm ära lõhkuda, kuid nii,et Pearu seda tähele ei pannud. XV Pearu harjutas laskmist. Järgmine kord, kui Mart, keda nüüd Matuks kutsuti, oma koera Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi
annaabi.ee 
