täielikult venekeelses meedias ning teised erakonnas selle vastu midagi ette ei võta. Kindlasti muutub olukord siis, kui toimub põlvkonnavahetus, sest noored venelased oskavad eesti keelt juba tunduvalt paremini ning on seega ka poliitikaga paremini kursis. Teiste parteide jaoks on see ka väga tundlik teema, sest kui hakatakse vaatama venelaste poole, kaotatakse kohe ka eestlaste hääli, seega peaks venelastele lähenema ettevaatlikult, mitte oma eestimeelsust kahtluse alla seada. Näiteks vene koolide üleminek eesti keelele on asi, mis on Eesti riigi jätkusuutlikkuseks väga tähtis ning Sotsiaaldemokraadid, IRL ja Reformierakond kindlasti selles küsimuses venelastele vastu tulla ei saa, sest see oleks vastuolus Eesti riigi eksisteerimise põhimõtetega. Siinkohal on aga Keskerakonnal venelastele lihtne näidata, et nemad neid mõistavad ja saada seega ka venelaste toetus valimistel.
Paljud haritlased olid Venemaal teenistuses ning etendasid niimoodi hilisemat rahvuslikku liikumist, nagu näiteks maalikunstnik Johann Köler ja arst Philipp Karell. Kuid mina pean kõige tähtsamaks rahvusliku liikumise juures intelligentsetest eesti tippharitlastest kujunevaid rahvakoolide õpetajaid, kes hakkasid andma haridust talupoegadele ja teistele vaesematele inimestele, eelkõige eestlastele. Kuna ma pean patriootlikkust ja eestimeelsust hariduse juures äärmiselt oluliseks, siis järeldan, et estofiilide ja haritlaste liikumised muutsid koolihariduse rahvale kättesaadavamaks. 18.-19. sajandil kujunenud haridusel oli palju negatiivseid kui ka positiivseid mõjutajaid. Eriti tähtis oli eestikeelse kirjanduse levik tänu hernhuutlastele ja estofiilidele, kuid hävituslik roll oli laastaval Põhjasõjal, mis viis eestlaste hariduse mitukümmend aastat ajas tagasi. Kuigi leidus
Mida mina saan teha Eesti heaks? Meie, eestlased, elame Eesti Vabariigis ja oleme alati rääkinud, et Eesti meel ja keel on need põhikomponendid, mis hoiavad väikest rahvast koos. Kahtlemata on iga eestlane õnnelik, et oskab keelt, mida nii vähesed inimesed maailmas räägivad ja tunneb uhkust vanarahva tavade üle, mis hoiavad meis eestimeelsust. Mida enamat saaksin teha mina, kui persoon, et minu riik erinevates valdkondades püsiks kaua, säilitaks oma tavad ja kombed, hoiaks hea ja auväärse riigi mainet ning areneks koos Euroopa ja kogu maailmaga. Alustama peaksin igapäevaste toimingute jälgimisest. Eesti koosneb eelkõige inimestest, rahvast, kes hoiavad kokku ja aitavad teineteist hädas olles. Tänaval kõndides saan anda oma panuse aidates vanureid ja liikumispuudega inimesi nende igapäeva toimetustes nagu näiteks
suhetest üleüldse. Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis tsaaririigis juurutada demokraatiat. Bock nägi, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad pidevalt ekspluateerinud ning et see tuleb lõpetada. Nõukogude okupatsiooni tingimustes sümboliseeris Timotheus von Bocki idee terve eesti rahva vabaduse soovi. Bock oli selle idee elluviija, kes astus oma eesmärgi nimel ka võitlusse. Tundub, et Kross püüab leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust propageerima avalikumalt, või vähemalt lasta mitte unustada meil meie ajalugu. ,,Keisri hull" on kui meeldetuletaja ja Timotheus von Bock oma järjepidevuse ja kindlameelsusega vabaduse idee kandja.
keevaverelisest kreeklasest giidist Mariast, lihtsast, kuid palju läbi elanud pontsakast Kreeka pereemast Helenast, krapsakast vanahärra Tõnisest, kes õppis 69-aastaselt ilma eelneva kogemuseta kreeka keele selgeks, karmist perest tulnud iseseisvast värskest abielunaisest Mariannast ja tema abikaasast Petrosest, Annest, eestlasest, kes elab samuti Kreekas ja üritab sulanduda kreeklaste sekka ilma oma eestimeelsust kaotamata ning veel paljudest värvikatest tegelastest. Põhilised probleemid, mis peategelasel tekkisid, olid seotud Kreeka kommetega. Kreeklased peavad väga traditsioonidest lugu ning välismaalasel on raske meeles pidada kõike, mida Kreeklased peavad sündsaks ja mida mitte. Samuti on paljudel põlistel kreeklastel eelarvamused selle kohta, et kõik turistid on rumalad joodikud ja Ester pidi päris mitu korda enda arukust ja
suhetest üleüldse. Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis tsaaririigis juurutada demokraatiat. Bock nägi, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad pidevalt ekspluateerinud ning et see tuleb lõpetada. Nõukogude okupatsiooni tingimustes sümboliseeris Timotheus von Bocki idee terve eesti rahva vabaduse soovi. Bock oli selle idee elluviija, kes astus oma eesmärgi nimel ka võitlusse. Tundub, et Kross püüab leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust propageerima avalikumalt, või vähemalt lasta mitte unustada meil meie ajalugu. ,,Keisri hull" on kui meeldetuletaja ja Timotheus von Bock oma järjepidevuse ja kindlameelsusega vabaduse idee kandja.
Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS Inimesed Timotheus Von Bock- keisri hull, satub Schlüssengerbi vanglasse, kuid jääb oma põhimõtetele kindlaks, kannab revolutsioonilisi ideid. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga. Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa. Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Katharina von Bock( Eeva Mättik) lihtne talutüdruk, Timotheus von Bocki naine. Elsy Timo õde, Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli naine. Aleksander I- Katariina II poeg. Nikolai I- Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm, uueks keisriks sai Nikolai I. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab l...
Kahjuks ei õnnestunud Aleksandrikooli eesti keelsena avada, küll aga venekeelsena. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid Jakobsoni lugemisõpikud, milles oli palju tekste eestlaste ajaloo kohta. Räägiti muistsest vabadusvõitlusest, erinevatest raskustest, millest eestlased läbi on käinud. Nendega sisendati lastele austust oma maa, keele ja kultuuri vastu. Koolidele lugemisõpikute tegemine oli väga tähtis ning väga hea idee, kuna kui varasest east alates lapsele eestimeelsust sisendada, võib kindel olla, et lapsest kasvab tubli patrioot, kes hoiab eesti vaimu sees. Erinevaid üritusi, organisatsioone ja seltse loodi palju. Rahva ühtekuuluvustunde suurenemisel mängisid need suurimat rolli. Lõpuks ometi tegutsesid eestlased ühiselt, nad tundsid sõnuseletamatut ühtekuuluvustunnet, kodutunnet. Kuigi rahvuslikus liikumises oli suure vaimustuse järel tekkinud teatav seisak, ei saa neid aastaid siiski taandarenguks pidada. Rahvuslikud
,,klassikaks’’, kuhu kuuluvad kirjandusmaastikul mõjukate inimeste või suurte lugejaskondade poolt kvaliteetseks ja oluliseks peetud autorid ning teosed, seega moodustavad need ka mõlema grupi ,,keskmise’’. Samas võiks kaanonit võtta pigem vaadeldava ajastu normisüsteemi toodanguna – nii temaatiliselt kui ka vormiliselt ja keeleliselt. Eesti luulekaanon on temaatiliselt väärtustanud nukrat eestimeelsust ja isamaalisust, vormiliselt mõõdukat originaalsust ja keeleliselt puhtust ning ilu. Tegelikult võib väita, et 20. sajandi algus muutis eesti luulekaanonit kaasaegsemaks tänu noorsoorühmitustele, nagu näiteks Siuru ja Tarapita, kuhu kuulus ka näiteks Marie Under, kellele Alver analüüsitava luuletuse on pühendanud. Alver kuulus ka ise kirjandusrühmitusse Arbujad, kus taodeldi rahvusromantismi asemel luules kõrgemat vaimsust ja pingestatumat emotsionaalsust
vaateid. Gümnaasiumis käies kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". Kristjan Jaak Petersoni isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, nimelt hinnati seal sügavalt raamatuid. Tema isal oli hea lauluhääl ning mees oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, õppiski Kristjan Jaak mitmeid keeli, kuid sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kristjan Jaak Petersonil on olnud väga mitmeid hästi haritud õpetajaid. Nende hulgas ka Chr. K. L. Klee, kes pidas hariduse vältimatuks eeltingimuseks põhjalikku emakeeleoskust. !819. aastal astus Kr. J. Peterson Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavasti ka kasvumiljöö ning lähedane kontakt erinevate teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega. Nende seas on näiteks K. G. Sonntag, C. L. Grave ja J. H. Rosenplänter
nimega, mis tekitas suurt segadust. Loomulikult tegeleti ka väga aktiivselt õigeusu levitamisega. EESTI ÜHISKOND VENESTUSAJAL Eestis jagunesid kohalikud kahte leeri: venestuse pooldajad ja vastased. Kuulsaim pooldaja oli Ado Grenzstein, kes oma ajalehes "Olevik" püüdis rahvale venestusepoliitikat seletada. Väga tuliselt võitles venestuse vastu Karl August Hermann, kes toimetas "Postimeest". Ta püüdis oma artiklitega üleval hoida eestimeelsust. Eestluse poolt võitleja oli veel Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reiman. 1883. aastal alustas Tartus tööd Hugu Treffneri Eragümnaasium, mis oli tähtsaks hüppelavaks Tartu Ülikooli püüdlevatele Eesti noormeestele. 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 1888. aastal kuulutas Jakob Hurt välja Eesti rahvaluule kogumise. EESTI ÜHISKONDLIK-POLIITILINE ELU 20. SAJANDI ALGUSES UUS SAJAND 20
Korraldati noorte suvepäevi, ilmalik surnuaiapüha tuli kirikliku asemele. Ilmalikud matused ja pulmad olid samuti populaarsed. Ateistliku propaganda eesmärk oli kujundada vaenulikku või ülevat suhtumist kirikusse ja religiooni. Noorema põlvkonna puhul see õnnestus. ENSV kirik jäi püsima ja täitis vaimse opositsiooni rolli. 11. Milline roll oli väliseestlastel kodu-Eesti jaoks Nõukogude ajal? Tutvustasid välismaailma. Hoidsid kultuuri ja eestimeelsust. 12. Kuidas oli eestlastel Nõukogude ajal võimalik saada kontakti välismaailmaga? Üheks peamiseks infoallikaks olid välisraadiojaamad, millest osa hakkas edastama raadiosaateid ka eesti keeles. Esimeseks selliseks raadiojaamaks oli Ameerika Hääl, mis alustas tööd New Yorgis. Tegutsesid ka Vaba Euroopa ja Vabaduseraadio. Nende eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest
Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis tsaaririigis juurutada demokraatiat. Bock nägi läbi sümpaatia, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad pidevalt türanniseerinud ja orjastanud ning et see tuleb lõpetada. Nõukogude okupatsiooni tingimustes sümboliseeris Timotheus von Bocki idee terve eesti rahva vabaduse soovi. Bock oli selle idee elluviija, kes astus oma eesmärgi nimel ka võitlusse. Tundub, et Kross püüab leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust propageerima avalikumalt, või vähemalt lasta mitte unustada meil meie ajalugu. ,,Keisri hull" on kui meeldetuletaja ja Timotheus von Bock oma järjepidevuse ja kindlameelsusega vabaduse idee kandja. Kasutatud materjal: Jaan Kross ,,Keisri Hull", Eesti Päevaleht, 2008 Lingid: http://www.eki.ee/dict/ekss/ http://yksainus.blogspot.com/2011/08/keisri-hull-kirjandusklassika.html http://abimaterjalid.blogspot.com/2012/10/jaan-kross-keisri-hull-vaga-pohjalik.html http://www.murre.ut
viisakad. Lauluväljakul valitses ülev, pühalik ja lõbus meeleolu. Polnud näha ühtki purjus inimest. Ei toimunud ainsatki korrarikkumist, kui mitte arvestada EKP KK esimese sekretäri Sillari mahaplaksutamist. Lauludega vaheldumisi peeti sütitavaid isamaaknesid, millele rahvas reageeris vaimustunud skandeerimisega, plaksutades Alo Mattiiseni trummide rütmis kaasa. Rahvarindega vennastunud ja Savisaare käest kinni hoidvale uuele ideoloogiasekretärile Indrek Toomele, kes oma täielikku eestimeelsust üles näitas, karjus vaimustunud rahvamass ,,Räägi Moskvas sedasama!". Tundus, justkui oleks Gorbatsov ainuüksi selleks perestroika välja mõelnudki, et Baltikumile tehtud ülekohut korvata ja paljukannatanud eestlased ometi kord vabaks lasta. Kord liikvele läinud vägi ei saanud aga enam pidama. Inimesed ei läbenud kauem kodus istuda, otsekui kartes vabaduse saabumist maha magada. Õhtu õhtu järel seati sammud iseenesest, ilma mingi korralduse või eelneva kokkuleppeta jälle
Kr.J.Peterson oli haritud eestlane. Tema luule on kirjutatud haritud lugejale, isegi praegu ei pruugi me mõista selle täielik-ku sisusügavust. Ta käis Riia Jakobi algkoolis, kreiskoolis ja kubermangugümnaasiumis. Paistis silma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes (oskas saksa, vene, rootsi, prantsuse, ladina, kreeka keeli). Kristjan Jaak oma päevaraamatus truuks eesti keelele ja ei kaotanud ka eestimeelsust. 1819.aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda, soov misjonäriks saada innustas teda õppima keeli, ka kuulas ta keele- ja kasvuteaduse loenguid. Kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ja rahalised raskused sundisid teda õpinguid katkestama. Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaseelu Tartus tuli Peterson tagasi Riiga, kus elatas end tundide andmisega, lootes pooleli-jäänud stuudium lõpetada. See agaei olnud nõrgenenud tervise pärast võimalik.
Kõik toimus planeeritult ning vajadusele vastavalt. Võiks oletada, et teater iseenesest ei olnud ka just kõige parem või ainuke hea meedium, võimalus ideoloogiate pealesurumiseks, sest kunsti on keeruline juhtida ja kontrollida, kunstil on tendents areneda omasoodu. Nõukogude valitsuse ükskõiksust kultuurielu vastu peegeldab ka otsus viia teatrid üle ,,isemajandamisele" mis on sisuliselt ettekääne sulgeda kõikvõimalikud ebavajalikud ja vähegi eestimeelsust üles näitavad asutused. Teater oli teatud mõttes vaid pisike mutter suures stalinlikus masinavärgis. Ning võib arvata, et madala külastatavuse tõttu pealesunnitud näidenditele, ei olnud mõtekas pidada üleval nõnda suurt teatrivõrgustikku. ,,Sulaaeg" Peale Stalini surma 1953. aastal hakkas üldine kultuurpoliitiline situatsioon järk-järgult senisest liberaalsemaks muutuma, kuigi kuhugi ei kadunud ka tsensuur ja nõue kinni pidada
viibima. Missioonid mõjutavad nii kodus ootajat kui eemalviibijat. (Lisaallikas nr 5) See alternatiivne sõnum näitas Eesti rahvale ka seda, mida tunnevad veteranide lähedased. Kuna tegemist oli üsna lihtsa teemaga, siis polnud artiklites kasutatud sõnadel eriti suuri tähendusvarjundeid. Küll aga peegeldus artiklite üldisest muljest palju patriotismi. Rõhutati pidevalt seda, kui olulised veteranid meie riigile ja rahvale on, õhutades Eestimeelsust (Allikas 1). Veterane nimetati ka kangelasteks ning artiklites hoiti neid au sees. (Allikas 7) Küllap sellest sündis ka kampaania nimi "Anname au!" Suurim kõneisik oli kampaania eestvedaja Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse esimees Gustav Kutsar. Tema põhisõnum oli, et kampaania ei ole mõeldud ainult vigastatuile, vaid kõikidele veteranidele ning selgitab, kes veteranid üldse on. (Allikad 1,3,8, 9,12) Samuti
üleüldse. Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis tsaaririigis juurutada demokraatiat. Bock nägi, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad pidevalt ekspluateerinud ning et see tuleb lõpetada. Nõukogude okupatsiooni tingimustes sümboliseeris Timotheus von Bocki idee terve eesti rahva vabaduse soovi. Bock oli selle idee elluviija, kes astus oma eesmärgi nimel ka võitlusse. Tundub, et Kross püüab leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust propageerima avalikumalt, või vähemalt lasta mitte unustada meil meie ajalugu. ,,Keisri hull" on kui meeldetuletaja ja Timotheus von Bock oma järjepidevuse ja kindlameelsusega vabaduse idee kandja. ****** Jaan Krossi ,,Keisri hull" Sisukokkuvõtte Jaan Krossi ajalooline romaan ,,Keisri hull" jutustab ühest kõrgest soost isikust, kes, jäänud truuks oma tõekspidamistele, pidi taluma vangistust ja piinamist. Timotheus von Bock oli
suhetest üleüldse. Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis tsaaririigis juurutada demokraatiat. Bock nägi, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad pidevalt ekspluateerinud ning et see tuleb lõpetada. Nõukogude okupatsiooni tingimustes sümboliseeris Timotheus von Bocki idee terve eesti rahva vabaduse soovi. Bock oli selle idee elluviija, kes astus oma eesmärgi nimel ka võitlusse. Tundub, et Kross püüab leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust propageerima avalikumalt, või vähemalt lasta mitte unustada meil meie ajalugu. ,,Keisri hull" on kui meeldetuletaja ja Timotheus von Bock oma järjepidevuse ja kindlameelsusega vabaduse idee kandja. Hinne: A ************************************************ Jaan Kross ,,Keisri hull" Jaan Kross tuli Eesti kirjandusse eelkõige oma luulega, kuid 1970 aastate alguses
kanda õilsaid ideid, kuid samas käituda ka väga labaselt ja hoolimatult. Kuigi autori romaanidki olid menukad, tuntakse teda kui maailmakirjanduse üht paremat novellisti. Peterson (1801-1822) sündis Riias Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Kristjan Jaak käis Jakobi algkoolis, hiljem Tiia kreiskoolis ja hiljem astus Riia kubermangugümnaasiumi. Isakodus valitses ärgas vaim, seal hinnati kirjandust. Isa luges ja kirjutas ning ei kaotanud oma eestimeelsust. Juba varakult paistis silma erakordse keeltehuviga. Oskas rääkida väga paljusid keeli. Ometigi pidas Peterson õigemaks, et lapsed peavad kõigepealt selgeks õppima oma emakeele. Oma päevaraamatus jäi truuks eesti keelele, ent sealt saame aimu tema suurest keeleoskusest ja lugemusest. Ilmneb, et mees luges erikeeles kirjutatavaid ja eri kultuure esindavaid autoreid. Päevik sisaldab dialooge, sentense ja seletab tema vaateid.
Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi uurijale ega näi ammenduvat tulevikuski. Tema isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, seal hinnatu raamatut. Kritjan Jaagu isal oli hea lauluhääl, ta oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, on ta pidanud oskama vähemalt saksa ja läti keelt. Sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kr. J. Petersonil on olnud mitmeid häid õpetajaid. Nende hulgas Chr. K. L. Klee, kes pidas põhjalikku emakeeleoskust hariduse vältimatuks eeltingimuseks. 1819. aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas ilmselt kasvumiljöö ning lähem kontakt mitmete teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega, nagu K. G. Sonntagi (Riia Jakobi kiriku ülempraost), C. L. Grave, J. H. Rosenplänteri ja teistega. Gümnaasiumi päevil
Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi uurijale ega näi ammenduvat tulevikuski. Tema isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, seal hinnatu raamatut. Kritjan Jaagu isal oli hea lauluhääl, ta oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, on ta pidanud oskama vähemalt saksa ja läti keelt. Sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kr. J. Petersonil on olnud mitmeid häid õpetajaid. Nende hulgas Chr. K. L. Klee, kes pidas põhjalikku emakeeleoskust hariduse vältimatuks eeltingimuseks. 1819. aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas ilmselt kasvumiljöö ning lähem kontakt mitmete teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega, nagu K. G. Sonntagi (Riia Jakobi kiriku ülempraost), C. L. Grave, J. H. Rosenplänteri ja teistega
annaabi.ee 
