Sotsiaaldemokraatia ,,Võrdsed võimalused kõigile!". Riigivõim peab tagama tasuta hariduse, tervishoiu, kõigile võimaluse elukutse omandamiseks ning töö. Sotsiaaldemokraadid pooldavad segamajandust ehk on eraettevõtete kõrval palju riigiettevõtteid. Astmeline tulumaks. Filosoofia Teema: Eutanaasiaprobleem Näidisküsimused: Kas legaliseeritud eutanaasia puhul peaks kehtima vanuseline piirang? Kas pooldad aktiivset või passiivset eutanaasiat? Materjal: http://prezi.com/b_b9_m-z58fj/eutanaasia/ Legaliseeritud eutanaasia puhul peaks olema minu arvates vanuseline piirang, sest noor inimene ei pruugi veel elu tegelikku tähendust teada ning liiga varajase eutanaasia korral kaotab ta oma elust väärtuslikud aastad või koguni aastakümned. Pooldan passiivset eutanaasiat, sest siis ei peaks arst rikkuma hippokratese vannet ning patsiendi
Eutanaasia 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on Eestisse jõudnud eutanaasiadebatt, mida mujal läänemaailmas on peetud juba aastakümneid. Referaadis on käsitletud eutanaasia mõistet ja liigitust, ajalugu erinevates maades ning peamiseid poolt- ja vastuargumente 1. EUTANAASIA MÕISTE JA LIIGITUS Mõiste Mõiste ,,eutanaasia" tuleb kreeka keelsest sõnapaarist, mis tähendab ,,head surma": eu- hea, thanatos- surm. Kuid eutanaasiat kasutatakse mitmetes erinevates tähendustes. Klassikaline tähendus, mis tuleneb just Antiik-Kreekast käsitleb eutanaasiat, kui halastussurma-tahtlikku tapmist sureva isiku heaolu nimel. Ka Eesti Entsüklopeedia lähtub sellest, defineerides eutanaasiat, ,,kui paranemislootuseta haige surma tahtlikku esilekutsumist." Ent paljud kasutavad tükkmaad laiemas tähenduses, kaasates tähendusse ka elu pikendava ravi katkestamise või selle alustamata jätmise ja sureva patsiendi valuravi morfiiniga
(näiteks jääb ta halvatuks, kaotab kõnevõime), peaks riik ja meditsiin tagama talle väärika suremise, mis sisaldab inimväärset kohtlemist ning kannatuste leevendamist. Tuleb meeles pidada, et meditsiini eesmärk ei ole kitsalt elu hoidmine iga hinna eest, vaid laiemalt inimeste elukvaliteedi parandamine. Seda tõestavad meditsiinis levinud praktikad nagu näiteks toksiliste valuvaigistite kasutamine ning abordid ja iluoperatsioonid. IIA: Inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada. Eutanaasiat keelates sekkub riik inimese valikuvabadusse. ÜRO inimõiguste konventsioon ütleb, et igal inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada. Unustatakse, et inimese jaoks on oluline iseendaga toimuvat kontrollida. Uuringud näitavad, et parandamatud haiged peavad füüsilisest valust suuremaks probleemiks eneseväärikuse järk-järgulist kadumist. IIIA: Eutanaasia kuritarvitamiseks tuleks luua seda vältiv süsteem.
Eutanaasia Anni Larin 9b klass. Tutvustus Eutanaasia tuleb kreeka keelest, mis tähendab head või kerget surma. Tänapäeval kasutatakse eutanaasiat kannatava ja surma sooviva patsiendi elu lõpetamiseks , milles osaleb ka arst. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka "halastussurmaks". Praegusel ajal kutsutakse seda sagedamini kaasaaidatud enesetapuks. Inimesele antakse medikamenti (mürki), mis tapab ta mõne sekundiga ja valudeta. Inimõigused Eutanaasiat teostakse inimese omal vabal tahtel ja nõusolekul, kus ta kinnitab, et ta on täie mõistuse juures ja teab millega on tegu.
andma, ning leidis, et taoline võimalus peaks inimestel olemas olema. · «Mina olen küll selle poolt, et see õigus oleks antud. Aga me peaksime saama selleks suurema konsensuse.» Indrek Oro arvamus · Arstide liidu eetikakomitee liige, onkoloog Indrek Oro leiab, et eutanaasia seadustamisest ei saagi rääkida, sest ühelegi arstile ei saa panna kohustust aidata teisel inimesel surra. · Oro rõhutas, et ükski riik ei ole seadustanud eutanaasiat - ei Holland, Belgia ega Luksemburg. «Nende riikide seadusandlused annavad lihtsalt võimaluse, et kui arst assisteerib seda tegevust, ei satu ta kriminaaluurimise alla,» selgitas ta. · Tema sõnul ei saagi seada eesmärgiks aktiivse eutanaasia seadustamist, sest mitte ühelegi inimesele ei saa panna kohustust kas kaasa aidata või assisteerida teise inimese siit ilmast lahkumistele. «Kui keegi seda teeb, on see absoluutselt vabatahtlik valik,» leidis Oro
" Eutanaasia on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on väga haige või piinleb metsikutes valudes, mis kunagi ei lõppe. On olemas passiivne- ning aktiivne eutanaasia. Passivse puhul laseb arst patsiendil surra, aktiivse korral arst surmab patsiendi. Olen passiivse eutanaasia poolt, sest aktiivse korral võib juhtude, et arst, kes n.ö nupult vajutas, hakkab metsikute süümepiinade all kannatama ning halvimal juhul võib see lõppeda suitsiidiga. Eutanaasiat liigitakse ka: a)Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ISE tahab surra) b)Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada ning Tema arvamust ei teata) c)Tahtevastane eutanaasia (haige patsient EI TAHA surra, kuid siiski hukatakse) Mina isiklikult pooldan esimest varianti juhul kui inimene on lootusetult haige ning piinleb
kontrollib riik. Igpäevaelus on loendamatu hulk erinevaid situatsioone, mille paigutamine juuriidilisse raamistikku on erakordselt keeruline. Tihti põimuvad omavahel erinevad maailmavaatelised, kultuurilised, eetilis-moraalsed, religioossed ja eksistentsialistlikud mitmetimõistetavused, vastandudes isiksuse otsustusvabaduse ja inimõiguste valdkonda kuuluvate teaamadega. Üheks eeltoodu eredaks näiteks on eutanaasia ehk halastussurma temaatika. Eutanaasiat saab olemuslikult liigitada kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne eutanaasia kujutab endast surma otsest esile kutsumist, passiivne aga lihtsalt ravi lõpetamist. Kuigi mõlemal juhul on tegemist ühesuguse, letaalse, lõpuga protsessiga, on nendega seotud probleemid oma olemuses eripalgelised. Lisaks nö. puhttehnilisele problemaatikale lisandub kasiksuslike eripäradega seonduv. Haigeid on nii öelda mitut tüüpi: on selliseid, kes ise on täie mõistuse juures ja aga ka vegetatiivses
2009 Oma essee teemaks valisin eutanaasia, sellega seonduvalt toon välja termini ja ühe inglise filosoofi mõiste. Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. Eutanaasiat võib liigitada alljärgnevalt: A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Ma pooldan niiöelda. ,,vabatahtlikku eutanaasiat" kus haige inimene tahab ise surra, näiteks põeb ta mõnda haigust mis lõppeb aja möödudes kindlasti surmaga, patsient peab kannatama
Aktiivne eutanaasia on surma esilekutsumine, passiivne eutanaasia aga vajalikust ravist loobumine, mis kiirendab surma saabumist. Väga tabav on ka definitsioon: eutanaasia on surija abistamine suremisel, aga mitte suremiseks Passiivne eutanaasia on lubatud, aktiivne eutanaasia on Eesti keelatud ja karistatav. Aastal 201o tehti uuring vähihaigete seas ja 83% aksepteeris eutanaasia kasutamise võimalust. Aastal 2012 tehti arstide vahel sarnane küsitlus, arstidest pooldas eutanaasiat 68%, kuid küsides, kas naad arvavad, et eutanaasia on Eestis vajalik vastasid "jah, kindlasti" kõigest 31%, kuid kindlalt vastu olid vaid 12% Hollandis, Belgias, Luksemburgis on eutanaasia legaalne, küll eri nõuetega, kuid siiski lubatud, Kindlasti pean mainima, et Belgias on vajalik ka psühholoogiline raport, et oleks kindel, et patsient ei teinud otsust depressiooniseisundis, ning ka Madalmaades peab konsulteerima teise arstiga, et kindlustada, et palve ei tuleneks
EUTANAASIA Karel Varik 12.b 1. Tekstidest juurdub välja, et eutanaasia on aja möödudes muutnud õiguseks surra, aga kunagi oli see just nagu inimestele määratud kohustus, et nad pidid surema. Algses eutanaasia programm mõeldud saksa rassi ,,puhastamine". Selleks valiti psühhiaatriahaiglast patsiendid ning neid jälgiti suremas. Eutanaasiat võiks kasutada väga harvadel juhtudel, kui on teada, et inimesel pole võimalik enam mitte mingil viisil püsima jääda. Näiteks juhul, kui inimese aju on mingi õnnetuse tagajärjel saanud nii kõvasti kahjustada, et ta on vegetatiivses seisundis ning temalt pole võimalik nõu küsida, mida ta soovib. Sellele juhul tuleb pöörududa sugulaste poole, kas nad on nõus eutanaasiaga. Sugulased võivad küll nõus olla, aga arstid peavad kindlaks tegema mõned
on see tegu moraalselt neutraalne. Neutraalsus tähendab, et see tegu pole ei halb ega hea, seega ei saa see teiste isikute elu suurel määral mõjutada. Lisaks on eutanaasia, nagu eelpool mainitud, inimese otsus iseenda elu üle, mis veelkord tõestab, et see ei mõjuta teiste elu. Kui see ei mõjuta teiste elusid ja inimene ise soovib tegu teha, siis on tegu selle isiku vaatepunktist hea. Eutanaasia legaliseerimine ei tähendaks, et inimestel oleks kergem enesetappu teha, kuna eutanaasiat tehakse tavaliselt siis, kui on tegu paranemislootusteta ja piinleva haigega, mis tähendaks, et isik on määratud surema ja eutanaasia vaid kiirendaks seda protsessi ning päästaks isiku valudest. Patsient võib sellist palvet esitada enne haiguse väljakujunemist või selle käigus. Kindlasti ei tohi aga patsiendi eest hoolitsevad sugulased kuidagi patsienti sellisele otsusele sundida. Eutanaasia on vabatahtlik, seega kui see oleks ka legaalne ei ole kohustus seda kasutada
Aksioloogia väärtusfilosoofia Eutanaasia kas õigus või kohustus surra Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eristatakse passiivset ja aktiivset eutanaasiat, kuid piir nende vahel on üsna ebamäärane. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Esile võib tuua ka kolme liiki eutanaasiat. Esiteks vabatahtlik eutanaasia, kus lootusetult haige patsient ise soovib surra, teiseks, tahtest sõltumatu eutanaasia ja kolmandaks tahtevastane eutanaasia, kui lootusetult haige patsient ei taha surra, kuid ta siiski surmatakse. Üha enam on leidnud ühiskondades kõneainet arsti poolt patisendilt teatud erilistes olukordades elu võtmise teatud võimalused ning nende õigustamine, kusjuures praeguseks on juba mitmeid riike,
otseselt, et tema elu lõpetataks. Et niisugune palve oleks kasvõi näiliselt siduv, peab selle esitaja kannatama kas talumatute valude all või põdema teadaolevalt mõnd terminaalset haigust. Sellist palvet võib esitada nii enne vastava haiguse väljakujunemist kui ka selle käigus. Patsiendi eest hoolitsevad sugulased ei tohi teda niisugusele otsusele mingil juhul sundida (1., lk 139). Mõned autorid eristavad vabatahtliku eutanaasia alaliigina vaba tahtluseta (nonvoluntary) eutanaasiat. See tähendab isiku surma, kes pole võimeline väljendama mis tahes arvamust antud küsimuses ja kelle puhul tuleb kasutada mõningast volitamist, et paluda tema elu lõpetamist. Tahtevastane ehk mittevabatahtlik (involuntary) eutanaasia on aga täiesti erinev mõiste. See tähendab patsiendi elu lõpetamist, ilma, et isik ise või volitatud isik seda teha paluks. Motiiv - kannatustest vabastamine - võib olla sama, mis vabatahtliku eutanaasia puhul, kuid õigustada saab teda vaid
EUTANAASIA ON PÕHJENDATUD Kallid kuulajad, Räägin teile, miks minu arvates on eutanaasia põhjendatud. Eutanaasiast on väga palju kõneletud, kas see peaks olema seaduslik või mitte. Eutanaasia ehk halastussurm on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Hetkel on eutanaasia seaduslik ainult neljas riigis: Hollandis, Belgias Sveitsis ja Luksemburgis. Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Arvan, et igal inimesel on otsustusõigus oma elu üle. Neil on õigus nii elule kui ka oma elu lõpetamisele. Eutanaasia ei ole kohustus vaid üks võimalustest, kuidas lõpetada inimesel valud. Eetikaveebi interneti leheküljel 2007
Tere! Olen ............... ja sooviksin rääkida teile eutanaasiast. Esimese asjana tahaksingi kohe küsida, et kas te teate üldse mis on eutanaasia ? Sõna eutanaasia on tulnud kreeka keelsetest sõnadest. "eu"- hea ja "tanatos"- surm. Niisiis võibki öelda teiste sõnadega, et eutanaasia on hea surm. Eutanaasiat tehakse juhul kui patsient on lootusetult haige või piinleb metsikutes valudes, mis iial ei lõpe. Kõige laiemas plaanis jaotatakse eutanaasia kaheks. Passiivseks ja aktiivseks eutanaasiaks. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Ma leian, et eutanaasia ei tohiks olla lubatud mitte kuskil, sest arst peaks olema see kes ravib ja aitab inimest, mitte vastupidu. Kahjuks on eutanaasia kogu maailme peale
lõpmatu jada. Vananemine on loomulik elusorganismide omadus. Nagu iga laev jõuab ükskord sadamasse, saab samuti iga inimelu loomuliku lõpplahenduse. Surm on paratamatuim sündmus elus ning ühtlasi elu lõpp-punkt. 26. oktoobri ,,Aktuaalses kaameras" ilmus uudis, kus teatati, et 93-aastane vanaproa lõpetas näljastreigi, mis oli alustatud soovist surra. Eakas naisterahvas teeb ametivõimudele taotluse, milles soovib eutanaasiat. Eutanaasia ehk suretusabi on paranemislootusteta ja piinlevas seisundis inimese surma protsessi kiirendamine. Kui inimene on oma päevad ära näinud ja valmis lahkuma, on elamise kohustus lõppenud. Eeldusel, et kuskil eksisteerib teispoolsus, koht, kuhu minnakse pärast füüsilise keha funktsioneerimist, võib arutleda sellise paiga olemasolu üle. Kristluses, nagu mitmetes teistes usundites, on parem paik, mis ootab inimesi pärast igavest lahkumist maiselt pinnalt. Selline
Sellisel juhul peab palve olema koostatud selle arsti juuresolekul, kelle nime on ka dokumendis mainitud. Dokument tuleb lisada meditsiinilisse toimikusse. Patsient võib oma palve igal ajal tühistada/tagasi võtta, mille tagajärjel tuleb dokument meditsiinilisest toimikust eemaldada ja patsiendile tagastada. § 6. Eutanaasiast keeldumine (1) Patsient võib tühistada oma palve igal ajal suulisel või krjalikul viisil. (2) Ükski arst pole kohustatud läbi viima eutanaasiat või enesetapule kaasaaitamist. (3) Ühtki teist inimest ei saa kohustada eutanaasia või enesetapule kaasaaitamise läbiviimises osalemiseks. (4) Kui eelnevalt konsulteerinud arst keeldub eutanaasia läbiviimisest, on ta kohustatud sellest teatama patsiendile ja/või usaldusisikule, kui see on olemas, ja 24 tunni jooksul täpsustama oma keeldumise põhjuseid. (5) Arst, kes keeldub eutanaasia läbiviimisest, on patsiendi või usaldusisiku soovi korral
· http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eutanaasia-seadustamine-oleks-vaga-ohukesel-jaal- kondimine.d?id=66021996 Tere! Mina olen ... ja esindan jaatavat poolt väitluses teemal: ,,Halastussurm peab olema seadusega lubatud". Kõigepealt sõnastaksin, mis on eutanaasia. Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega. Kuna Eutanaasiat liigitatakse kaheks, passiivseks ja aktiivseks eutanaasiaks, siis täpsustan ka kohe ära, et meie räägime siinkohal aktiivsest eutanaasiast ehk aktiivsest surma esilekutsumisest patsiendil, kes on enamasti paranemislootuseta talle vastavaid rohte sisse manustades. Meie esimeseks argumendiks on: Eutanaasia tuleks Eestis legaliseerida, sest Eesti sotsiaalpoliitika on väga halval tasemel. Nagu me kõik teame, on Eestis vananev ühiskond.
diagnoosida, ühiskond peaks mõistma nende haigete olukorda ja tagama neile toetuse. Kindlasti tuleb esile eetiline ja moraalne küsimus, kas peaks inimesele, kes niiehknaa on peadselt suremas ja peab oma elu viimases etapis kohutavalt piinlema laskma teha eutanaasiat? Oleks veel, et saaks ininmese enda käest küsida, ent mida sa teed kui ta enam selge mõistuse juures ei ole? See on raske küsimus ja ma leian, et inimestel on sellises olukorras erinevad arusaamad ja õiget vastust sellele küsimusele ei ole.
4. Ema test – kui minu lähedane oleks selles seisundis ja ta paluks mul seda teha siis oleks ma võibolla valmis seda tegema ning ei oleks ka probleemi sellest teisele lähedasele rääkida Tv test – seda tegu aga ma laiemale üldsusele ei oleks valmis avaldama. Teise nahas olemise test – kui mina oleksin vegetatiivses seisundis siis ma oleks üpris kindel, et nii ma edasi ei sooviks elada. Turu eelis - kui ma töötaksin kuskil meditsiiniasuses kus tehakse eutanaasiat ja see oleks seaduslik siis see võiks tõesti anda mulle turu eelise. 5. Minu arust kõige eetilisem otsus oleks lõpetada vegetatiivses seisundis oleva inimesa elu, kui see on tema soov. Milleks raisata ressursse inimese elus hoidmiseks, kui ta seda ei soovi. Eutanaasia võiks samas olla ka lubatud teiste raskete ja surmaga lõppevate haiguste puhul lubatud.
12a klass Eutanaasia : Eutanaasia ehk "halastussurm" on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on lootusetult haige või piinleb valudes, mis enam ei lõpe. On olemas passiivne- ja aktiivne eutanaasia. Passiivse korral laseb arst patsiendil surra, aktiivse puhul arst surmab patsiendi( näiteks mürgisüst). Neid on tihti raske eristada.Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) . Eutanaasia tõlgendused : Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Vanderpooli (2004) arvates saab eristada kuut erinevat võimalust eutanaasiat mõista: I
Relativismi argument NB! Hollandlased peavad Eri kultuuridel on Relativism erineb skeptitsismist. eutanaasiat moraalselt erinevad õigeks, sakslased moraalinormid. valeks. Seepärast ei ole Moraalne skeptitsism on Seepärast pole moraali puhul olemas vaatekoht, mille järgi pole
riikides seaduslikuks protseduuriks. Muidugi ei läinud see lihtsalt ja kiiresti, see vajas ikkagi aastakümneid kestnud avalikku ja mõnikord valulikku vaidlust ja arutelu ja ühiskonnad kogu ulatuses ei sellega tänini leppinud. 2. Eutanaasia tõlgendused Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Vanderpooli (2004) arvates saab eristada kuut erinevat võimalust eutanaasiat mõista: I. Praegusel ajal märgib eutanaasia kannatava ja surma sooviva terminaalses seisundis oleva patsiendi elu lõpetamist arsti osalemisel. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. II. Antiikajast alates kuni tegelikult 19. sajandi keskpaigani oli eutanaasia peamiseks vasteks
Meelekindlus,mõõdukus,tarkus, arukus, töökus, puhtus jne. õiglus Eetiline relativism: 1.Tegude moraalne õigsus varieerub ühiskonniti ja sõltub kultuurist. Puuduvad universaalsed moraalistandardid, mis oleksid kehtivad kõikidele indiviididele igal ajal. 2.On naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. 3.Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. 4.Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. 5.Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. Eetiline egoism. Avar egoism (T.Hobbes) pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt Psühholoogiline egoism - inimloomuses Universaalne eetiline egoism Eetilise ettevõtte juhtimismudel. 1. Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid 2. Poliitika 3. Otsused 4. Praktika ja tegevus 5. Eetiliselt korrektne käitumine
kanda kahtlejale (Singer 1979: 13). Lisaks sellele tuleks kahtlejal näidata, et mõni teine moraaliteooria sobiks argielu muutuvatesse oludesse niisama kenasti nagu Singeri poolt visandatud huvil põhinev universaliseeriv utilitarism. Singeri teooria rakendused puudutavad võrdõiguslikkuse küsimusi nagu intelligentsuse tähtsust, rassivahesid, sugupoolte erinevusi ja teisi sotsiaalse positsiooni määrajaid. Peale selle uurib ta loomade õigusi ja tapmist -- näiteks aborti, eutanaasiat ja loomade tarbimist toiduks. Ta käsitleb ka rikaste ja vaeste erinevuse probleemi. See on lühike nimekiri tüüpilistest praktilise eetika uurimisteemadest. Küsimus on siin loomulikult selles, mis on nendel probleemidel ühist ja mis neis on oluline. Enne kui ma vastan, vaadakem, kuidas rakendab Singer oma utilitarismi sel puhul, kui probleemiks on loomade koht meie moraalikoodis. Valin näiteks selle probleemi, sest see näib vähemalt Soomes üsna ootamatult
tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Liide „praktiline” viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja -praktikate analüüsimiseks. Kutse- eetika mahub samuti rakenduseetika alla ja see piirdub kindla elukutse eetikaga. Sealjuures võivad professiooni eetikanormid minna vastuollu ühiskonnas laiemalt tuntud reeglitega (nt arst võib sooritada eutanaasiat). Eetikakoodeksi eesmärk on ühtsete käitumisstandardite kujundamine ning nõustamine eetiliste dilemmade puhul. Eudoimonistliku eetika kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. Õnnelikkus ei seisne seejuures mitte rõõmustamises millegi üle või lihtsalt rõõmsas meeles, vaid tuleneb pigem teatud positiivsest vabadusest viia täide inimesele loomu poolest antud võimalusi ehk voorusi parimal viisil. Tegemist ei ole seega isoleeritud egoismiga, vaid ennast
Moraal on inimeste loodud, mitte looduse. Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus ning on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde. Tolerantsus teiste moraalipraktikate suhtes. Relativismist tuleneb, et meie enda ühiskonna moraalikoodeksil pole erilist staatust, ega ole parem või halvem vaid üks paljudest. Relativismi argument: hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole see õige ega vale vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/kultuuriti. Eri kultuuridel erinevad moraalinormid ning seega pole objektiivset tõde. On vaid arvamused, mis erinevad. Loogiliselt järeldus ei tulene eeldusest. Kui eeldus on õige, võib järeldus olla ikkagi vale. Eeldus puudutab seda, mida inimesed usuvad. Järeldus puudutab seda, mis tegelikult on. Teesid
Nad pole meile looduse poolt antud, vaid inimeste loodud. Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus. Moraal on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde Relativism seab kahtluse alla universaalsete normide olemasolu eetikas. Ei ole mingit moraalitõde, mis kehtiks kõigi rahvaste jaoks kõigil aegadel. On teooria moraali loomusest. Kasutatakse teatud tüüpi argumenti. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. Tõsi ja vale on vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Kultuuridel/ühiskondadel on aga ka palju ühiseid väärtusi, sest inimloomus on
Põhjus sellele oli eeskätt kutse sees kujunenud konkurents juudisoost kolleegidega, arstkonna patriootilisus ning natsionaalsotsialismi biologiseeritus, so eugeenika. Saab öelda, et meditsiinikutse toona elas läbi moraalse kollapsi mitte ainult need, kes läksid libedale teele polnud selles süüdi, vaid ka need, kes küll eitades reziimi, ei teinud siiski midagi ja olid passiivsed. Niisiis pole imestada, et sunduslikult steriliseeriti 350 000 ja rakendati "eutanaasiat" 70 000 patsiendi puhul. Eelmisel sajandivahetusel laieneb eutanaasia mõiste ka sellistele ,,halastussurmadele", mil asjaosalist või tema lähedasi otsuse vastuvõtmise protsessi ei kaasata. Diskussioonid vastavas vallas, olles mõjustatud nii eugeenilistest kui majanduslikest kaalutlustest, olid levinud kogu läänemaailmas. Praktikasse viidi uus suhtumine eutanaasiasse aga natsionaalsotsialistlikul Saksamaal, kus väidetavalt Adolf Hitler, juba enne võimuletulekut 1933
Põhjus sellele oli eeskätt kutse sees kujunenud konkurents juudisoost kolleegidega, arstkonna patriootilisus ning natsionaalsotsialismi biologiseeritus, so eugeenika. Saab öelda, et meditsiinikutse toona elas läbi moraalse kollapsi mitte ainult need, kes läksid libedale teele polnud selles süüdi, vaid ka need, kes küll eitades reziimi, ei teinud siiski midagi ja olid passiivsed. Niisiis pole imestada, et sunduslikult steriliseeriti 350 000 ja rakendati "eutanaasiat" 70 000 patsiendi puhul. Eelmisel sajandivahetusel laieneb eutanaasia mõiste ka sellistele ,,halastussurmadele", mil asjaosalist või tema lähedasi otsuse vastuvõtmise protsessi ei kaasata. Diskussioonid vastavas vallas, olles mõjustatud nii eugeenilistest kui majanduslikest kaalutlustest, olid levinud kogu läänemaailmas. Praktikasse viidi uus suhtumine eutanaasiasse aga natsionaalsotsialistlikul Saksamaal, kus väidetavalt Adolf Hitler, juba enne võimuletulekut 1933
see on võimalik. Mitu sajandit tagasi oli keelatud lahkamine, sest ei taheti isikut teistpoolsuse jaoks ära rikku. Näiteks teine näide ka asendusemadus, mis on meil hetkel kriminaliseeritud. Vastutusele võetakse arst, kes midagi sellist teeb. Kui keegi seda teha tahab Eestis, siis minnakse teise riiki, kus selline võimalus antud on. Näiteks ka aktiivne eutanaasia. Positiivne isiku kannatuste vähendamine, ressursi kokkuhoid, valik oma elu üle. Kardetakse, et eutanaasiat hakatakse rohkem tegema, et ressurssi kokku hoida. Hirm ka sellepärast, et kas nõusolek on ikka vabatahtlikult antud. Meie ühiskond ei ole kindel, et otsus tuleks ilma mõjutamata. Eutanaasia peaks olema, kui soov on selge ja informeeritud, et ei ole võimalust ilma kannatusteta elu jätkata. 3. Kõik sotsioloogid tunnistavad seaduspärasust, et kui üks sotsiaalne kooslus võitleb teise sotsiaalse kooslusega, siis ühtekuuluvustunne koosluses suureneb. Näiteks Eesti taasiseseisvumine.
Kaasuses Pretty vs. UK leidis EIÕK, et kuigi isiku õigus surra temale sobival viisil võib olla osa eraelust, ei saa enesetapule kaasaaitamist põhjendada artiklist 8 (2) tuleneva alusega vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kaasuses Glass vs. UK leidis alaarenenud poisi ema, et raviasutuse pakutav ravi ei ole tema lapsele sobiv ning et raviasutus tahab lapse vanemate soovi arvestamata ja ravimeetodeid peale surudes rakendada lapse suhtes eutanaasiat. EIOk leidis, et raviasutuse poolt lapse ravi osas seadusliku esindaja soovidega arvestamata jätmine rikkus lapse privaatsust, iseäranis lapse õigust füüsilisele puutumatusele. Kaasuses Y.F vs. Türgi on EIÕK leidnud, et igasugune isiku tahtevastane meditisiiniline läbivaatus rikub isiku õigust kehalisele puutumatusele ning on sellest tulenevalt vastuolus artikliga 8. 8
kägistamise teel). Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. Tõde ja vale on vaid arvamus, mis erineb kultuuriti. NB! Relativism erineb skeptitsismist.
annaabi.ee 
