LILLTIKAND Eesti rahvakunstipärandis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Meie rahvakunsti omapära tuleb eriti selgelt esile rahvarõivais, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu on ka tänapäeval ammendamatuks allikaks tikandite loomisel. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisesttikandiga leidub 17.-18. sajandist. 18.sajandil oli värvilise villase lõngaga tikkimine laialt levinud ning jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on aga hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted
killuke päikest ja südamesoojut...?" (Liivia Kivilo, ,,Lilltikand," 1992) Eesti rahvakunstis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Rahvakunsti omapära tuleb kõige selgemalt esile rahvarõivastes, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu võib ka tänapäevase tikandi kujundamisel ammendamatult kasutada. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisest tikandiga leidub 17-18.sajandist. 18.sajandil oli laialt levinud värvilise villase tikandiga tikkimine, ning see jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on hilisem nähtus. Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja-Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja
Must muna kui inetu pardipoeg. Sellest võiks kooruda midagi kaunist. M. Tafli töödest meeldisid ,,Hästi hoitud saladus I-II". Savist glasuuritud kujud 1255 kraadi juures. Õrn rohekas glasuur ja teokarpi meenutav kuju lõid hea mulje. Lähemalt vaadates oli näha muljumise, voolimise jälgi, mis muutsid kujukesed minu jaoks armsamaks. Sellised sobiksid hästi kodu kaunistama: akna lauale või toalillede vahele sobitada. Veel oli M. Tafel kujundanud tikandi ,,Roositud jalatäis", mille valmis oli tikkinud S. Tüür. Rõõmsaid värve ja ilusaid lilli on ikka heameel vaadata. Esimesed T. Breideksi akvarellmaalid, mida uurisin, olid ühtesulavud ja õrnad. Sellisteks olid näiteks ,,Sinivoore I-VI". Piltidel hajusid puud kokku ümbritsevaga. Erilisemad olid ,,Kuused", ,,Kohtumiseni" ning ,,Näärivana pilt". Nendel oli muidu ühtesulaval pildil järsku erksad (roosad, sinised...) sikk-sakid valgel taustal.
VAIBA LIIGID: 2. VAIBAD 1. SÕLMVAIP VAIBA kodumaaks on Lähis-Ida. SÕLMVAIBAD pärinevad Pärsiast 2. KOOTUD VAIP (KOEKIRJALINE) 3. TIKITUD VAIP Kesk-Aasia 4. VILTVAIP rändrahvastelt. 5. PINDPÕIME VAIP KOOTUD ja TIKITUD VAIBAD Egiptusest, Mesopotaamiast, Antiikmaailmast. 6. PILTVAIP e GOBELÄÄN Euroopa keskaegne vaip: tikitud, kootud 7. RÜIUVAIP ka sõlmitud. 8. PLÜÜSVAIP 9. FLOSSAVAIP PÕIMEVAIP Väikese põimevaiba kudumine 3.TIKANDID TIKANDI kodumaaks on Lähis-Ida. SAKRAALTIKANDI õitseng keskajal: kirikutekstiilid, altarikatted. SAKRAALTIKAND EESTI TIKANDID 4.PITSID PITS pärineb 15.saj. Itaaliast. Vanimad pitsid: nõelpits, niplispits. NÕELPITS NIPLISPITS 5.KOOTUD JA HEEGELDATUD ESEMED HEEGELDAMINE Vanast Egiptusest. KUDUMINE 18.saj. Itaaliast. 6. PÕIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID POSTAMENDID on: tekstiili ribad, tutid, narmad, nöörid, poordid e äärepaelad.
Disainer Mare Kelpman Mare Kelpman on sündinud 27. juunil 1958 aastal. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, tekstiil, 1990. Hetekel töötab ta Eesti Kunstiakadeemia professorina. Mare Kelpman on EDLi liige. Tähtsamad projektid: Kollektsioon Light & Stripes.Pimeduses helenduvad padjad, fosforeeruv kangas. Kollektsioon Light & Stripes Pimeduses helenduvad padjad, fosforeeruv kangas. laserlõikes kangaste kollektsioon Eesti Rahvuslik Tikand,Kollektsioon sisaldab rahvusliku tikandi ainelisi laserlõikes kangaid Näitused, auhinnad: Eksperimentaalne 3D kangaste kudumisprojekt Tekstiiliverstas, Hämeenlinna, Soome Japan Textile Contest, konkursiga kaasnevad japan Textile Contest, Bruno 2008: parim tootedisaini preemia, kollektsioon Lights & Stripes,
Suveseelikuid kooti harilikult samas kangas kui meeste suviseid linaseid tööriideid. Tarvastu põll sarnanes Viljandi põllega. Triibulise seelikuga kanti valget linast põlle. Ees kantav linane põll tehti piklikust riidetükist ja ülaosa oli vanematel põlledel sageli nii palistatud, et põllepael võis kurrupaela moodi sees käia. Sagedamini riie vöökohalt kurrutati ja värveldati. Nii sai põll ülevalt kitsam kui alt. Pidulik põll oli kaunistatud pilu, võrkpitsi, tikandi ja narmastega. Tihti kasutati sinise-punasega ristpistetikandit. Kõige kaunimatel peopõlledel võis rikkalik kaunistus täita 1/3 põlle pikkusest ja see tikiti kas ühe- või mitmevärviliste lõngadega. avaliselt oli põll naise perekonnaseisu tunnus. Mõnede andmete järgi kandnud Tarvastus põlle ka neiud, kuid alles pärast leeritamist. Tarvastu vööd olid tavaliselt kitsamad kui Viljandist põhja pool kantud vööd. Need
Eriti alalhoidlik rõivamoodide ja kaunistusviiside poolest on olnud Lääne-Mulgimaa Halliste ja Karksi kihelkonnad. Sealne rahvarõivas püsis peaaegu muutumatuna kuni rahvarõivaste kasutuselt ärajäämiseni ja seda eriti Hallistes. Siin kantud poolrattaga või kaukaga hamed (särgid) ja vammused säilitasid veel 19. sajandi keskpaikugi oma arhailise lõike. Vanadel rahvarõivastel esinev taimeaineline mulgi tikand omas teistsugust ilmet oli muistne. Selle tikandi erinevus seisnes ornamendis, selle ainestikus, värvustes ja tikkimistehnikates, teda esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Seesugusne tikand kandsi keskaegse väljenduslaadi pitserit. Eelkõige väljendus see üksikmotiivide kasutusviisis, mil motiivid paiknesid romaani ja gooti dekoorile iseloomulikult üksteise kõrval, kokkusulatamata ning seejuures ka ajastule väga tüüpilises süsteemis.
nelinurksed lapid (ERM A563:860) Tori naise pidusärk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naise pidusärgi kirjeldus Särgipiht on tehtud valgest labasekoelisest linasest riidest. Kaunistatud valge linase niidiga püvisilmpistes õmmeldud tikandi ja tagidega. Piht on tehtud ühest kahekordselt kokkumurtud riidelaiast, millest moodustuvad esi ja seljaosa. Õlajoone kohal lõige puudub, kuid on tehtud õmblus. Viimase kohale on kahe tikkpiste reaga kinnitatud õlalapid. Kaelaava äär on seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku seatud kurdudesse ja kinnitatud kahekordsest riidest 6,5 cm laiuse kraeriide vahele. Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus.
Need püksid olid tehtud, kas siidist või linasest riidest. Järgmiseks alusriideks oli pluusi taoline asi, mis jättis kehale justkui liivakella figuuri, seda kutsuti ,,shimmeyks". See oli vaba aluspesu, mis ulatus allapoole põlvi. Sellel oli kroogitud paelaga kaelus ja nööbid pükste osal. Pärast seda tuleb korsett, mis käib selle ,,shimmeyksi" peale siis. Korsett oli väga paljudes disainides, kuid eelkõige oli selle mõte rõhutada vöökohta ja puusi. Korsetid olid kaunistatud tikandi ja pitsiga. Tagant tümmati korsett nööridega tihedalt ümber. Järgmiseks läks selga alusseelik. See mitu seelikut pandi olenes aastaajast ja temperatuurist, kui oli suvi siis võidi kanda ainult ühte alusseelikut aga talvel kanti 5-6 alusseelikut. Meeste rõivastuses püsis enamasti frakk, kuid üha enam hakkas moodi tulema pikk-kuub. Frakki hakati pidama rohkem peoülikonnaks ja vähem pidulike sündmuste korral kasutati smokingut. Põlvpüksid olid jäänud täiesti minevikku.
katta Abielunaised hakkasid katsetama uutmoodi soenguid - nad punusid suurema osa oma juustest patsi ja keerasid selle ümber pea, osa juustest langes vabalt alla Kasutusel olid parukad ja valejuuksed, mida valmistati nii siidist kui ka inimjuustest Peakatteid kaunistati sulgede ja juveelidega Itallannad kandsid 15. ja 16. sajandil sageli turbaneid. Madalmaades peeti lugu kapuutsist, prantslannad aga eelistasid sametmütsikesi. Naised kandsid ka laubapaelu. Peaehteid kaunistati luksusliku tikandi ja hinnaliste kividega MEIK Kõikide ühiskonnaklasside naised võtsid kasutusele põsepuna, näonaha toonija ja värvid, vähem levinuks jäid silmavärvid. Endiselt kasutati tinavalget alusmeigina Naised kasutasid elavhõbekloriidi, millega loodeti nahka silendada ning kõrvaldada laigud ja näonaha muud vead Meikimise suunaks oli naise loomuliku ilu rõhutamine Kuna pesemist ei harrastatud, siis sai üha enam tuult tiibadesse parfüümide tootmine ja nende kasutamine
Kraed (vahel ka varruka värvleid) kaunistati tumedakoloriidilise villase tikandiga. Tikkimisel kasutati hästi peeniket tumesinist, punast ja rohelist heiet. Kraekirjades valitseb madalpistes stiliseeritud taimeaineline ornament, mille iseärasuseks on sirged jooned. Ornamenti ääristavad tihedalt pinda katvatest siksakkidest, ruutudest või rombidest koosnevad äärekirjad. Keskkirjades domineerivad ristide ja harkide kõrval taimelised motiivid. Iseloomulik on tikandi tihedus, nii et katmata linast pinda peaaegu ei esine ja muster krae otsas mõjub ühtlase värvilaiguna. Ornamendi esiletõstmiseks ja läikefekti saavutamiseks on sellele asetatud kindla süsteemi järgi litrid: äärekirjade juures asetsevad väikesed litrid tihedate ridadena, keskkirjal motiivide kontuure järgivana või hõreda raena. Vasklitrid õmmeldi krae külge valge või sinise linase lõngaga. Linane tikkimismaterjal, mis üldiselt oli
neist kinni ainult mõned. Nööbid võisid olla siidi-, hõbe- või kuldpunutisega või hõbedast. Nööpaugud olid suured ja dekoratiivsed. Seljal oli istumise hõlbustamiseks lõhik, ka sellel olid sageli nööbid ja nööpaugud. Esiosal olid taskud, mille servad olid kaunistatud laiade kantidega ja nööpidega või laiade klappidega. Pidulikud kuued olid õmmeldud kuld- või hõbebrokaadist või sametist ja kaunistatud rikkaliku tikandi ja kuldlintidega. Kuue all kanti alumist kuube või vesti. See oli samasuguse lõikega kui saterkuub, kuid varrukad olid kogu ulatuses kitsad või puudusid hoopis ja puusadelt ei olnud nii avar. Vesti hõlmad olid tugevdatud ja seda kanti enamasti üleni kinninööbituna. 11 Vest oli sama pikk kui kuub. Vaesemad inimesed kandsid tihtipeale ainult vesti või pealmist kuube
15.sajandil olid moes ka õlgadeni ulatuvad juuksed ja pikk tukk. Firenzest pärineb silmatorkav soeng zazzera, mille puhul õlgadeni ulatuv juus oli külgedelt kähardatud. Kübarad ja peaehted: Peakatteid kaunitati sulgede ja juveelidega. Itallannad kandis 15. ja 16. sajandil sageli turbaneid. Madalmaades peeti lugu kapuutsist, prantslannad aga eelistasid sametmütsikesi. Naised kandsid ka laubapaleu. Peaehted kaunitati luksusliku tikandi ja hinnaliste kividega. 39 Barokiajastu. Tänapäeval tähistab termin barokk Euroopas 16001750 domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli 3 erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia ja Flandria maitseeelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Roomas rajatud kirikute ülepakutud stiili
15.sajandil olid moes ka õlgadeni ulatuvad juuksed ja pikk tukk. Firenzest pärineb silmatorkav soeng zazzera, mille puhul õlgadeni ulatuv juus oli külgedelt kähardatud. Kübarad ja peaehted: Peakatteid kaunitati sulgede ja juveelidega. Itallannad kandis 15. ja 16. sajandil sageli turbaneid. Madalmaades peeti lugu kapuutsist, prantslannad aga eelistasid sametmütsikesi. Naised kandsid ka laubapaleu. Peaehted kaunitati luksusliku tikandi ja hinnaliste kividega. 39 Barokiajastu. Tänapäeval tähistab termin barokk Euroopas 16001750 domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli 3 erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia ja Flandria maitseeelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Roomas rajatud kirikute ülepakutud stiili
KANJI SHOHO 12 990 -1 200 ✄ かい ✂形声 Vana kuju on 繪. H¨aa¨ ldusosutiks 会(會). 〔説文〕seletab: sobitades 會 viit ✁ごさい ぬひとり しゅうもん v¨arvi 五彩 saadakse tikand 繍. 絵 t¨ahendas algup¨araselt tikandi kirja 繍文 ja siidi- はくが maali 帛画. 議類 参考 ⇒描 ⇒曾 議類 参考 ⇒疆 ⇒會 1 v¨arv ja muster, joonistatud v¨arvidega 2 maalima, v¨arvima 集 ¨ OKE
kujutada, mille kallal te siin töötate?» «Ilus nõbu,» vastas Fleur-de-Lys pahase tooniga, «olen teile juba korda kolm öelnud, et see on Neptunuse koobas.» Nähtavasti tajus Fleur-de-Lys kapteni külmust ja hajameelsust selgemini kui ema. Noormees tundis, et on tarvis vestlust kuidagi jätkata. «Ja kelle jaoks kõik see Neptunuse asjandus?» küsis ta. «Saint-Antoine de Chaps' kloostri jaoks,» vastas Fleur-de-Lys silmi tõstmata. Pealik tõstis ühe tikandi otsa üles. «Kes on, mu kaunis nõoke, see paks sandarm, kes seal täispõsi pasunat puhub?» «See on Triton *,» vastas Fleur-de-Lys. Ta lühikestes vastustes oli ikka veel tunda jonnakat tooni. Noormees sai aru, et on viimane aeg talle midagi kõrva sosistada, ükskõik kas mõni lollus või meelitus. Nii ta siis ka kummardus, kuid ei leidnud oma kujutlustes midagi õrnemat ega intiimsemat öelda kui: «Miks teie ema alati kannab niisugust vappidega ehitud kleiditükki nagu meie vanaemad
annaabi.ee 
