Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"väiksemate" - 1791 õppematerjali

Difraktsiooni kasutamine
2
rtf

Difraktsiooni kasutamine

Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Looduses võib-olla selleks võreks udu ja pilved Spektrite saamine spektraalaparaatides Erineva lainepikkusega valguslained annavad valguse maksimume erinevates suundades. Seda võre omadust kasutatakse spektrite saamiseks spektraalaparaatides. Difraktsioon mere ääres Sadamakai varju või suure kivilahmaka taha lained ei levi. Väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega, et difraktsioon saaks tekkida. Difraktsiooni kasutamine pinnauuringutes Kasutatakse erinevate pinnastruktuuride analüüsiks. Röntgenkiirguse difraktsioon Kihtide paksust määratakse röntgendifraktsiooni abil. Faase eristatakse difraktsiooni abil. Faas on tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund.

Füüsika → Füüsika
63 allalaadimist
Kaaliumtsüaniid
9
odp

Kaaliumtsüaniid

MIS ON KAALIUMTSÜANIID ? Kaaliumtsüaniid on anorgaaniline ühend valemiga KCN. See värvitu kristalne ühend, mis sarnaneb välimuselt suhkruga, on väga lahustuv vees. Enamik KCN kasutatakse kulla kaevandamisel. Väiksemate rakenduste hulka kuuluvad ehete keemiline kuldamine ja koorimine. FÜÜSIKALINE OLEK Hügroskoopiline, kristalne erinevates vormides tahke või iseloomuliku lõhnaga aine. KEEMILISED OHUD Aine laguneb kokkupuutel vee, niiskuse, süsinikdioksiidi ja hapetega. Vesilahus on tugev hape, reageerib ägedalt hapetega, on söövitav. KUIDAS SATUB KEHASSE ? Ained võivad imenduda kehasse hingamise kaudu, naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu.

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
Difraktsiooni kasutamine
8
odp

Difraktsiooni kasutamine

piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Looduses võibolla selleks võreks udu ja pilved. Spektrite saamine spektraalaparaatides Erineva lainepikkusega valguslained annavad valguse maksimume erinevates suundades. Seda võre omadust kasutatakse spektrite saamiseks spektraalaparaatides. Difraktsioon mere ääres Sadamakai varju või suure kivilahmaka taha lained ei levi. Väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega, et difraktsioon saaks tekkida. Difraktsiooni kasutamine pinnauuringutes Kasutatakse erinevate pinnastruktuuride analüüsiks. Röntgenkiirguse difraktsioon Kihtide paksust määratakse röntgendifraktsiooni abil. Faase eristatakse difraktsiooni abil.

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
Taimekasvatuse majapidamiste arv ja põllumajandusmaa suurus
3
doc

Taimekasvatuse majapidamiste arv ja põllumajandusmaa suurus

Referaat Taimekasvatuse majapidamised (arv ja põllumajandusmaa suurus) Taimekasvatuse majapidamiste arv on langenud aastatel 2001-2007 ligikaudu 30 000 (täpsemalt 58%) võrra (joonis nr.1). Seda põhiliselt väiksemate majapidamiste arvelt. Peamiseks põhjuseks võib oletada makstavate toetuste suurust. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna said äriühingud (v.a suurusgrupp kuni 40 ha) sõltuvalt suurusgrupist 46- 59% võrra rohkem sissetulekuid taludega võrreldes. Arvestuslik netokasum koos toetustega oli maakasutuse poolest väiksemate talude ja äriühingute puhul negatiivne. Joonis nr.1 Kõige rohkem majapidamisi oli 2007.aastal Võru maakonnas. Kõige vähem taimekasvatuse

Põllumajandus → Põllumajandusökonoomika
95 allalaadimist
Kahetaktiline sisepõlemismootor
7
ppt

Kahetaktiline sisepõlemismootor

jõu kütte põlemisest ning annab selle üle kepsule. · Keps ­ Väntmehhanism. Sirgjooneline liikumine - ringjooneline liikumine. Annab kolvilt saadud jõu üle väntvõllile. · Väntvõll ­ Väntmehhanism. Väntvõll pöörleb ja annab energia mootoritöötamiseks. Kasutamine · Kahetaktilisi sisepõlemismootoreid kasutatakse väiksematel liiklusvahenditel näiteks paatidel ja mootorrattastel . Seda kasutatakse ka väiksemate seadmete nagu generaatorid käitamiseks ning väiksemate tööriistadel nagu näiteks saed ja lõikurid. · Tänapäeval on rohkem kasutusel neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on palju paremad.

Füüsika → Füüsika
68 allalaadimist
LAUASAAG
6
docx

LAUASAAG

Milleks kasudatakse lauasaage ? Lauasaage kasutatakse peamiselt puidu täpsele pikkusele,laiusele,Kraadi lõikamiseks kuid selle saega saab peale puidu lõigata ka veel Plastik lehti,alumiinium lehti ja messingust lehti Kuidas kasutada lauasaage ? Lauasaage on lihtne ja mugav kasutada sae küljepeal olevatest nupputest saab saage Sisse või välja lülitada ning muuta saetera kõrgust või kraadi Kuid seda saage on ohtlik kasutada kuna sae operaator hoiab lõikatavast materjalist kinni ja väiksemate detailide puhul on näpud üsna lähedal saekettale Lauasae tüübid Lauasae peamised tüübid on Benchtop,Contractor,Cabinet,Hybrid ning Mini and micro Benchtop See saag on kerge ja lihtne kaasaskantav ning odav selle sae aluseks on tavaliselt laud või mõni muu toetav pind Contractor Seda tüüpi saage kasutatakse tavaliselt hobi töötlemiseks või koduseks kasutamiseks sest see saag saab jõu tavalisest elektri pistikust. Cabinet

Ehitus → Ehituspuusepp
3 allalaadimist
Materjalid ja töövahendid
5
doc

Materjalid ja töövahendid

ehitistes(reservuaarid, lüüsid, dokid, basseinid, tunnelid, vundamendid). 3.3.Sünteetilised pinnakattematerjalid. Polümeerkrohv Silikoonkrohv Silikaatkrohv Mineraalkrohv Polümeertellis Keraamika 5.4.Tööriistad,vahendid ja seadmed, nende kasutamistingimused ning hooldus Kirves - tellingute valmistamiseks. Täksvasar ja täksmeisel Metallkraap - pooltardunud krohvide vagude tegemiseks Pahtellabidas - väiksemate pragude täitmiseks kipsmördiga Laehari - tsemendipiima ja vee pealekandmiseks Müürimeisel - kivikrohvile erineva faktuuri andmiseks Müürivasar - krohvikonksude naelutamiseks ja pinna puhastamiseks Liivaprits - seinte puhastamiseks tolmust ja mustusest Traathari - seinte puhastamiseks Käsihari - puhastamiseks ja pinna niisutamiseks Märkenöör Vesilood Elektridrell - segu segamiseks, vajalike aukude puurimiseks Krohvinuga Krohvipalett-siluti - mördi pinnale kandmiseks ja tasandamiseks

Ehitus → Ehitus
25 allalaadimist
EESTI ALA VALITSEMINE Rootsi ajal
6
doc

EESTI ALA VALITSEMINE Rootsi ajal

Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2)Rüütelkond- koondasid siinsed aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. 3)Meeskohtud/ Maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. 4)Adrakohtunikud/ Sillakohtunikud- vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Landesstaat – maariik – Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Säilis ka Venemaa ülemvõimu ajal. Likvideeriti lõplikult Eesti Vabariigi poolt. Eesti- ja Liivimaal teostasid võimu ka siinsed rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm: 1.Eestimaa Rüütelkond 2.Liivimaa Rüütelkond 3.Saaremaa Rüütelkond III. Lõpetage laused. Rüütelkonnad - koondasid... siinseid aadlikke - kaitsesid..

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Matemaatika analüüs I spikker
1
docx

Matemaatika analüüs I spikker

mingis punktis tõmmatud puutuja on seda punkti läbivate lõlikajate piirasend.putuja võrrand y-y0=f`(x0)*(x-x0) 6.funk kasv/kah ja extreem-funk f(x) kasvamispiirkond on selline osa määramispiirkonnast milles suuremale argu-le vastab suurem funk väärtus.kui x1väiksemate ja suurtemate argu väärtuste korral on funk väärtus suurem.kui funk on mingi argu väärtuse korral max siis sellest argu väärtusest väiksemate ja suuremate argu väärtuste korral on funk väärtus väiksem.võrratuse f`(x)>0 lahendid moodustavad funk f(x) kasvamispiirkonna. võrratuse f`(x)<0 .kui f`(x1)=0 ja argu väärtusest x1 vasakul funk kahaneb ning paremal kasvab siis on funk-il f(x) kohal x1 miiinimum.kui f`(x2)=0 siis on funk f(x) x2 max. 7.määramata int-

Matemaatika → Matemaatika analüüs i
218 allalaadimist
Autojuhtide vajadus ja puudus Eesti logistikasektoris
4
docx

Autojuhtide vajadus ja puudus Eesti logistikasektoris

Autojuhtide vajadus ja puudus Eesti logistikasektoris Logistikasektor on pidevalt arenev. Seega tekib vajadus, et inimesed käiksid selle ajaga kaasas ning saaksid vastavaid koolitusi ning teadmisi. Paljud autojuhid on kõrgemas eas ning uuendustega kaasatulemine ei pruugi olla nende jaoks sobilik. Turul juhivad suurettevõtted ning väiksemate firmade võimalused kahanevad selle arvelt. Autojuhtide tööelu ja tegemised sõltuvad paljuski turust ning sellest palju tööd on. Kuna puutun ise kokku autojuhtidega perekonnas, on mul aimu, milline on ühe kaugsõidu autojuhi ning Eesti siseseid sõite tegeva autojuhi elu. Nende kahe autojuhi elud ning töökoormused on vägagi erinevad. Ma arvan, et antud teema on logistikasektoris väga oluline,

Logistika → Transport
5 allalaadimist
Difraktsioon ja interferents ning nende rakendusalad
2
docx

Difraktsioon ja interferents ning nende rakendusalad

Seda teadmist kasutades saab välja töötada võre, mille struktuur vastab oodatule; nagu näiteks krediitkaartidel asuvad hologrammid. Difraktsioon atmosfääris tekib väikeste osakeste tõttu, mis saavad tekitada nähtava ereda ringi ümber valgusallika nagu näiteks Päikese või Kuu. Kõik need nähtused on põhjustatud valguse lainelistest omadustest. Rääkides veeslainetest võiks näiteks tuua kuidas sadamakai varju või suure kivilahmaka taha lained ei levi. Väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega, et difraktsioon saaks tekkida. Veel kasutatakse difraktsiooni röntgenkiirguse korral ning ka pinnauuringutes erinevate pinnastruktuuride analüüsiks. Interferetsi abil on aga materjalidele võimalik sadestada õhukene kile, mis võimendab või vähendab peegeldusi. Selleks kaetakse optilise klaasi pind õhukese kelmekihiga, mille

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
Visadus viib sihile
2
doc

Visadus viib sihile

Visadus viib sihile Igal ühel meist on elus kindlad sihid, milleni jõuda tahetakse ning edukalt ka lõpule viia. Leidub nii väiksemaid kui ka suuremaid sihte, kuid kõigi nende täide viimiseks on vaja visadust. Kas kõigil jätkub piisavalt visadust, et kõik oma sihid saavutada? Väiksemate sihtide jaoks, mida sead endale igapäevaselt on vaja ka vähem visadust. Sinna alla kuuluvad näiteks kooli- ja kodutööd, majapidamistööd jne. Pole ju vaja olla väga järjekindel, et kodused tööd ära teha kooli jaoks. Enamik inimestel kulub selleks vaid üks või kaks tundi ja seda pole just eriti palju ning, siis kui on ka mõni raskem ülesanne, ollakse veidi visamad ja suudetakse ka need lahendada. Suuremate sihtide jaoks on vaja ka rohkem visadust, sest tavaliselt selle

Eesti keel → Eesti keel
23 allalaadimist
Inteferents difraktsioon
2
odt

Inteferents difraktsioon

See, kui suur on laineallikate faaside vahe, pole oluline, kuid tähtis on, et see oleks konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei teki. 4. Difraktsioon, selle avaldumine ja rakendused Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Difraktsiooni võib näha kas või mere ääres, kus sadamakai varju või kus suure kivilahmaka taha lained ei levi, kuid väiksemate kivide taga lained koonduvad veidi, veel väiksemate taga aga koonduvad juba tugevasti. Tõkked peavad olema samas suurusjärgus võngete lainepikkusega, et difraktsioon saaks tekkida. Valguse puhul peavad olema tõkked või avad samuti väga väikesed, nanomeetri mõõtepiirkonnas, et nähtust saaks jälgida. Üks mooduseid seda jälgitavaks muuta on kasutada difraktsioonivõret. 5. Huygens-Fresneli printsiip Huygens-Fresneli printsiibi kohaselt võib igat lainepinna

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
Eesti teatri ajalugu
3
rtf

Eesti teatri ajalugu

Kuna kogu lage pilguga haarata on keeruline, on kunstnikud jaganud lae neljaks üksikuks süzeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse laulupidu, vasakul pool on teemaks "Põllumajandus" ning paremal "Tööstus ja kalandus". 1946. aastal avati kontsertsaal uuesti, 1947. aasta oktoobris avati ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. Hoone oli ka Eesti 50-kroonisel rahatähel, kuni 2011. aastal euro kasutusele võeti. Tänapäev Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn, peadirektor (aastast 2009) Aivar Mäe ja balleti kunstiline juht (aastast 2009) Toomas Edur. Teatri hooaeg vältab 10 kuud ­ septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul

Eesti keel → Eesti keel
11 allalaadimist
Soojusmasinad-Otto-mootor ehk sisepõlemismootor
8
odt

Soojusmasinad. Otto-mootor ehk sisepõlemismootor

Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Energia muundumine Kütuses olev keemiline energia muudetakse tema põlemisel silindris, mehaaniliseks tööks. Põlemine on keemiline reaktsioon, kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga. Selle tulemusena gaasid kuumenevad ja paisuvad ning mootori osade kaudu muudetakse

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine
4
pdf

Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine

(kategooria Ia tööd, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust) ning 500 kuni 600 kJ/h (kategooria Ib kuuluvad tööd, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus); 2) keskmise raskusega füüsiline töö hõlmab tegevusliike, mille puhul energiakulu moodustab 630 kuni 840 kJ/h (kategooria IIa) ja 840 kuni 1050 kJ/h (kategooria IIb). Kategooriasse IIa kuuluvad tööd, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust jaategooriasse IIb kuuluvad tööd, mida tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus. 3) raske füüsiline töö hõlmab tegevusliike, mille puhul energiakulu ületab 1050 kJ/h (kategooria III). Tööd, mis on seotud pideva liikumisega ja üle 10 kg raskustega.

Muu → Riski- ja ohutusõpetus
7 allalaadimist
Pajuliblikas
1
doc

Pajuliblikas

Pajuliblikas (Nymphalis xanthomelas) Pajuliblikas on üsna haruldane liblikas. Eestis võib teda kohata peamiselt Idas. Läänemerest lääne poole pajuliblikate levikuala ei ulatu. Pajuliblikas on päevaliblikas (st. Liigub päeva ajal) Pajuliblikas on koerlibliklane. Pajuliblikat on olemas kahte liiki: Valgetähn-Pajuliblikas Kollatähn-Pajuliblikas Pajuliblikas on kollakas-oranzide tiibadega. Tiivaääred on ümbritsetud mustaga, mille peal on peenike valge triip. Ülemised(suuremad tiivad) on mustatähnilised, alumiste (väiksemate) tiibade peal on vaid üks tähn.

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Plastide liimimine
1
doc

Plastide liimimine

Plastide liimimine Liimitakse nii TP kui TS plaste. On 2 tuupi liime: 1-komponentne - väiksemate vigastuste jaoks (CA) 2-komponentne - suuremate vigastuste jaoks Liim peab bassmaterjaliga sobima. Tavaliselt 2-poolne liimimine, tugevdus sisepinnale. Temp liimimisel mitte alla 20 kraadi. Sisepind karest abrassiiv 80, tolm eemald plastikpesu lahustiga. Olenevalt materjalist töödeld liimikrundiga, peale tugevduspunktid 1-komp kiirliimiga. Liimi aluskihile surut peale tugevdusmaterjal, siis liimi pealiskiht. Kui sisepind liimitud, siis välispind. Mõra/prao otstesse võib puurida augud.

Masinaehitus → Plastide töötlemine
15 allalaadimist
Sisepõlemismootor
5
doc

Sisepõlemismootor

pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks.

Füüsika → Füüsika
45 allalaadimist
Hulkliikme korrutamine üksliikmega
2
doc

Hulkliikme korrutamine üksliikmega

3x + 2x + 8 = 118; 5x = 110; x = 22. Kontroll: Viisnurga lühema külje pikkus on 22 cm ja pikema külje pikkus 22 + 4 = 26 cm. Viisnurgal on 3 lühemat külge ning ümbermõõt on seega 3 * 22 + 2 * 26 = 66 + 52 = 118 cm. Vastab ülesande tingimustele. Vastus: Viisnurga külgede pikkused on 22 cm ja 26 cm. 5. Laos on kahesuguseid kaubapakke, mille mass erineb 25 kg võrra. Väiksema massiga pakke on 34 ja suurema massiga pakke 18, kusjuures kõigi väiksemate pakkide mass on 510 kg võrra suurem kõigi suuremate pakkide massist. Leia ühe väiksema ja ühe suurema paki mass. Lahendus: Olgu ühe väiksema paki mass x kg ja suurema paki mass x + 25 kg. Väiksema massiga pakke on 34 ja kaaluvad kokku 34x kg, suurema massiga pakke on 18 ja kaaluvad kokku 18(x + 25) kg. Kõigi väiksemate pakkide mass on 510 kg võrra suurem kõigi suuremate pakkide massist ehk saame võrrandi: 34x ­ 18(x + 25) = 510. 34x ­ 18x ­ 450 = 510;

Matemaatika → Matemaatika
22 allalaadimist
Aletschi liustik
7
pptx

Aletschi liustik

Mia Emilie Valtenberg 9.C Üldandmed · Aletschi liustik on Valais'is Sveitsis · Alpide kõige pikem liustik Piirkonna maastikuline mitmekesisus · Liustik (jää), kivine maastik, vähe taimi, mäed · Piltide autor : Taimekooslused · Loodusvöönd ­ parasvöötme sega- ja lehtmets · Pildi autor: Patrick Schwab Piirkonnas elavad loomaliigid · Alpides levinumad liigid on seemisnahk, Alpine kaljukits ja punahirv . · Väiksemate imetajate hulka kuuluvad valgejänes, rebane, kärp, marmot ja ilves Inimtegevus ja selle mõju · Piirkonnas elanikke ei ole (pole infot, et oleks) · Turism · Pildi kommentaarid: 1) Spencer Tunick'i eksperiment 2) Korvpallimäng Aletschi liustikul septembris 2016. aastal Inimtegevus selles piirkonnas ei ole veel mõjunud otseselt halvasti Looduskaitse vajadus · Piirkond kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Curriculum Vitae näidis
2
docx

Curriculum Vitae näidis

tarkvaraarendusega. 2010-2012 AK Projekteerimine OÜ; tööülesandeks oli raamatupidamise tegemine ja AUTOCAD-is projektide tegemine Juuli- September 2008 Restoran Päike; töötasin ettekandjana. Peamisteks tööülesanneteks olid- täisväärtuslik klienditeenindus, töökeskkonna korrashoid, väiksemate sünnipäevade ja ürituste organiseerimine. Detsember- Mai 2007 Pannkoogi kohvik; kohustuste hulka kuulus klientide teenindamine ja aeg ajalt ka pannkookide küpsetamine Keeled Eesti keel – kõrgtase Inglise keel – kõrgtase Vene keel – kesktase Isiklikud huvid Vabal ajal meeldib tegeleda spordiga, eelkõige ratsutamisega.

Eesti keel → Eesti keel
3 allalaadimist
Projektike-Funktsioonide uurimine
2
docx

Projektike „Funktsioonide uurimine”

antud arvust suuremate suurim negatiivne element ja 4 4 integraal trapetsivalemiga 4 keskmine vastav x antud arvust pindala vasakpoolsete väiseim positiivne element ja 5 5 5 väiksemate keskmine ristkülikutega vastav x antud arvust suuremate miinimum paarituarvuliste 6 6 pindala trapetsivalemiga 6 positiivsete keskmine numbritega elmentide seas ja vastav x

Matemaatika → Matemaatika
13 allalaadimist
Euroopa naarits
6
ppt

Euroopa naarits

Euroopa naarits ... Euroopa naarits *Euroopa naarits on üliharuldane. *Tüvepikkus on 32... 43 cm. *Sabapikkus on 12... 19 cm *Elutseb väiksemate puhtaveeliste jõgede ja ojade kallastel, mille kaldad on uhutud järskudeks ja milles on mahalangenud puid ja oksi. ·Toituvad peamiselt kaladest, vähkidest, limustest, lindudest, pisinärilistest. Toidukülluse korral soetab endale varusid. http://www.youtube.com/watch ? v=6M_r6NG9Flc&feature=rela ted *Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. *Tiinus kestab keskmiselt 43 päeva, poegi on tavaliselt 45 *Pojad sünnivad hästivoodertatud urus. *Naaritsa emasloomad

Loodus → Loodus õpetus
8 allalaadimist
Muusikaarvustus
1
odt

Muusikaarvustus

kuulsad artistid. Minu mineku põhjuseks oli Calvin Harris. Kuigi ma ennem ei olnud temast midagi väga kuulnud, tirisid mu sõbrad mind kaasa ning sain veeta väga toredat aega. C.Harris lasi just sellist muusikat, mis tegi enesetunde väga heaks, kui muusika läbis keha. Peale seda üritust olen ma C.Harrise kõva kuulaja. Seda kontserdit kordaks kasvõi koguaeg. Kes ei soovinud mingit bändi kuulama minna ning tahtis niisama aega veeta, oli seal talle palju muud tegevust. Väiksemate või noorte seas kujunes üsna populaarseks seal tivolituur, mis oli ka Õllesummerile kohale jõudnud. Oma silmaga oli ka näha täiskasvanud sõitjaid karusellidel. Õllesummeril oli võimalik joosta kokku oma vanade sõpradega, keda pole ammu näinud või muude tuttavatega, kes on kallid. Ühesõnaga oli Õllesummer vägagi tore üritus, ega kahetse midagi, et seal käisin. Elin Järve. 9c

Muusika → Muusika
22 allalaadimist
Agregaatolek-sulamis-ja keemistemperatuur-aine tihedus
2
rtf

Agregaatolek, sulamis-ja keemistemperatuur, aine tihedus

· Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur). Tihedus Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass (nt. 1 kuupsentimeeter aine mass grammides). · Tihedust tähistatakse kreeka tähega roo ja tema põhiühikuks on kg/kuupmeetrites. · Kui tegemist on väiksemate ainekogustega, kasutatakse sagedamini ühikuid kg/kuupdetsimeetrites või g/kuupsentimeetrites. · Puhta vee tihedus tavatingimustel on 1,0 kg/kuupdetsimeetrites ehk 1,0 g/kuupsentimeetrites.

Keemia → Keemia
37 allalaadimist
Monokromaatiline värviskeem
6
pdf

Monokromaatiline värviskeem

värviperekonna kasutamist kujundustöös. Tavaliselt saadakse neid puhta värvide segamisel. Värviskeemi CMYK-koodid, alustades valgest, on: (252; 246; 255) (252; 249; 224) (255; 248; 197) (254; 249; 178) (254; 253; 157) (0; 255; 98) Analoogvärvid Üleval pool kujutasin analoogvärvi kombinatsiooni, kus alustasin punasest ja lõpetasin helerohelisega. Lähedasteks ehk analoogvärvideks nimetatakse värviringis lähestiku asetsevaid värvitoone. Väiksemate intervallide korral on kõrvutised värvitoonid sanasemad (ja teatud piirist ka eristamatud). Värviskeemi CMYK-koodid, alustades punasest ja lõpetades helerohelisega (liigume vasakult paremale) , on: (254; 253; 136) (10; 244; 138) (24; 240; 138) (34; 214; 125) (42; 255; 128) (58; 234; 157) Kahe värvikomponendi võrdlus Ülal toodud värvikomponentide numbriline väärtus on suhteliselt erinev. Väga lähedasi numbrilisi väärtusi näitavad kujutised, mis on punast värvi

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
Kalad teiste toidulaual
9
ppt

Kalad teiste toidulaual

Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) ­ haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad saaki tihti saba poolt Teised röövkalad alati pea poolt, enne allaneelamist muudavad saakkala lõugu kokku surudes liikumisvõimetuks Kalasportlastele elussööt Viidikas Loobu jõgi, Joaveski Kalatoidulised linnud ja loomad Kaurilised, pütilised, pelikanilised, toonekurelised, hanelised, haukalised, pistrikulised, kurelised, kurvitsalised Saarmad, naaritsad, mingid, hülged, kassid

Bioloogia → Eesti kalad
9 allalaadimist
Eesti Vabariigi kokkuvõtlik informatsioon algklassidele
1
docx

Eesti Vabariigi kokkuvõtlik informatsioon algklassidele

Eesti Vabariik Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240km. Elanike arvu poolest kuulub Eesti kindlasti maailma väiksemate hulka: 2000. aasta alguses elas Eestis 1 361 242 inimest. Eesti pealinn on keskaegse linnasüdamega Tallinn, kus on pisut vähem kui kolmandik kogu rahvastikust. Nagu teisteski Põhjamaades on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Eestis elab mitmeid mujalt Euroopast kadunud või üliharva esinevaid taime- ja loomaliike.

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Eestis ja Võrumaal
10
odp

Rahvastiku paiknemine ja tihedus Eestis ja Võrumaal

tihedus Eestis ja Võrumaal Gerda Raag Eliisbeth Melts Eesti Rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km2 Rahvaarv ­ 1 286 540 Maismaa pindala ­ 43 432,31 km² Asustustihedus ­ 28,4 elanikku km² kohta Pealinn ­ Tallinn Omavalitsusüksusi ­ 33 linna ja 193 valda Eesti mõõtmed Eesti pindala on 45 227 km2 ligi 5% moodustavad järved Peaaegu kümnendik Eestimaast asub saartel Pindalalt ei kuulu Eesti kõige väiksemate riikide hulka maailmas on temast mitukümmend veelgi väiksemat riiki Kui mõõta riigi suurust aga rahvaarvuga, siis võib Eestit pidada väga väikeseks riigiks Eesti ulatus läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km Rahvastiku asustustihedus Eesti linnalistes asulates 1997.a. Maarahvastiku asustustihedus maakondades 1997.a. Võru maakond Rahvaarv ­ 34 764 Pindala ­ 2 305,44 km²

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Kalad toitlustusettevõttes
1
docx

Kalad toitlustusettevõttes

11. Nimetage kalade töötlemise töövahendid. · kalariiv (erineva suurusega,tihedamate ja hõredamate hammastega) · kalaluude eemaldaja, kalatangid, pinsett · teraspulk, kaitsekindad · teravaotsaline kahvel (kinnihoidmiseks fileerimise ajal) · lõikelaud · fileenuga (kalade fileerimiseks) · kalakäärid (kalade kõhukoobast lõigata, lõigata küljest selja-ja kõhuuimi,kärpida sabauime, kasutatakse väiksemate kalade puhastamisel (pead lõikavad)) · spetsiaalne nuga (avab mere -ja austrite karbid) · austrinuga · kalakahvel 14. Kus võib toitlustusettevõttes paikneda kalatsehh? Tsehhide paigutus hoone struktuuris peab tagama tooraine töötlemise ja toodete valmistamise tehnoloogilise protsessi järjestuse. Eeltöötlemise tsehhid ja kalatöötlemise tsehh paigutatakse hoones eraldi ruumidesse. Tsehh ei tohi olla läbikäidav ning peab olema ühenduses köögiga, kus

Merendus → Kalakaubandus
4 allalaadimist
Bituumen materjalide olemus ja liigutus- kasutamine ehituses
9
odt

Bituumen materjalide olemus ja liigutus, kasutamine ehituses

jagatakse plaadi pindalaga 1,88m2 . Soovitav ülekate on 30cm. Kasutatakse lamekatuste katusekatte materjalina. Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust.Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vi klaaskiudkangaga ning neid on vimalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- vi kolmekihiliselt. Bituumenmaterjalid jagunevad: Vastavalt polümeersetele modifikaatorile jagunevad bituumenmaterjalid kaheks phitüübiks: 1. SBS (styrene butadiene styrene) materjalid sisaldavad elastomeerseid modifikaatoreid, mis tagavab sbs-materjalide suureparase elastsuse madalatel

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
26 allalaadimist
Ajaloo mõisted ja küsimused
12
docx

Ajaloo mõisted ja küsimused

Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius  Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Eesti muinasaja lõpust kuni Jüriöö ülestõusuni
2
docx

Eesti muinasaja lõpust kuni Jüriöö ülestõusuni

Kuidas need lõppesid? Kes oli Kaupo, kes Lembitu? Ümera lahinguga saavutasid eestlased võidu sakslaste üle, mis andis neile lootust. Madisepäeva lahing oli vihane lahing, mis kestis tunde ja kus eestlased said lüüa ning sõlmisid rahu sakslastega. Mõlemad pooled said raskelt kannatada. 6.Muistse vabadusvõitluse aastail oli mitut liiki vastastikust vaenutegevust: linnuste piiramine, suured välilahingud kahe sõjaväe vahel, väiksemate salkade rüüsteretked vastase valdustesse, meresõda. Millist liiki kokkupõrke korral andsid ristisõdijate varustus ja oskused eriti valusalt tunda? Milline eelloetletud võitlusviisidest oli ründajale kõige ohvriterohkem? Väiksemate salkade rüüsteretked vastase valdustesse kuna seda kasutasid eestlased hästi ära ning piirasid väiksed sakslaste rüütlisalgad metsas ümber, tapeti ning varastati nende varustust. 7.Anna hinnang saarlaste rollile muistses vabadusvõitluses?

Ajalugu → Eesti ajalugu
39 allalaadimist
Ohutusnõuded köögitööl seadmetega
6
odp

Ohutusnõuded köögitööl seadmetega

raskust - Kui suudad ise olukorda kontrollida, kasuta olemasolevaid tulekustutusvahendeid. Vajadusel kutsu kohale tuletõrje Alati pärast töö lõpetamist tuleb ka seadmed vooluvõrgust eemaldada. Tuleb jälgida, et kodumasinad oleksid töökorras! Rikke tekkel tuleks see kohe lasta ära parandada masinat tundval inimesel Ära jäta valveta kütteseadmeid Ettevaatlik tuleb olla ka kõiksuguste väiksemate seadmete ja esemetega köögis. Nt: mikser, hakklihamasin, röster jt. KÖÖK EI OLE MÄNGIMISE KOHT! Aitäh tähelepanu eest!

Toit → Köögiseadmed
48 allalaadimist
Signaalide transmissioon labor 2-levi uurimine ruumis
3
doc

Signaalide transmissioon labor 2 (levi uurimine ruumis)

cm. Sagedus 949 MHz: Miinimumide vahe on x-telje puhul umbes 5 cm ja y-telje puhul samuti 5cm, kuigi graafik ei tundu väga korrapärane olevat. Kokkuvõte Mõõtsin väljatugevust 2 oluliselt erineva sageduse puhul ja joonistasin graafikud mõõtetulemuste põhjal. Kõrgema, 949 MHz sageduse puhul olid võimsuse miinimumid tunduvalt väiksemad kui 89,8 MHz puhul, kuigi nende täpsemaks määramiseks oleks vaja olnud mõõta väiksemate vahedega. 3

Informaatika → Signaalide transmissioon
34 allalaadimist
Montserrat Caballe elu
4
docx

Montserrat Caballe elu

Caballe i Folch on sündinud 12.aprillil 1933 Barcelonas. Ta on katalaani ooperilaulja, kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga. Ta õppis laulmist kloostri koolis. Kaheksa aastaselt astus ta del Liceo konservatooriumisse Barcelonas. Tema kõige olulisem õpetajad olid Eugenia Kenny, Conchita Badea ja Napoleone Annovazzi. Ta lõpetas 1954. aastal kuldmedaliga. 1956. aastal liitus ta Baseli Ooperiga. Ta rajas oma tee läbi väiksemate rollide. Üks peamisi lauljaid oli haige ja ta võttis üle rolli Mimi „Puccini La Boheme”`s. Tema täielik edu selles osas on viinud edutamiseni peaosa rollideni, sealhulgas Pamina (Võluflööt), Puccini Tosca, Verdi Aida, Marta Eugene d'Alberti Tiefland ja Richard Strauss rollid Arabella, Chrysothemis (Elektra) ja Salome . Ta on saanud Euroopa maine näiteks laulmine Bremenis, Milanos, Viinis, Barcelonas ja Lissabonis, võttes osa erinevatest rollidest Violetta (La

Muusika → Ooper
1 allalaadimist
Jaanipäev
7
pptx

Jaanipäev

· Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kirikus tähistatakse sel päeval Ristija Johannese sünnipäeva · Jaanipäev oli olulisel kohal ka Eesti rahvakalendris, kus see oli aasta kõige olulisem suvepüha · Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks · Tehti koduõlut, sel päeval olid enim hinnatud piimast valmistatud toidud · Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate lõkkeõhtute või grillimisega koduaias või looduses. · Käivad metsast otsimas armastajapaarid, kellele müütiline sõnajalaõis tähistab armastust. · Jaaniõhtu ja -ööga seostatakse ka Eesti looduses suviti esinevaid jaaniusse, kes heidavad öösiti fosforestseeruvat valgust tänu bioluminestsentsile. Mida eestlane teevad Jaanipäeval? Jaanipäeval on paljud traditsioonid: 1. Käivad metsast otsimas armastajapaarid 2. Tehti koduõlut 3

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Rakk - ehituslik ja talitluslik üksus
1
docx

Rakk - ehituslik ja talitluslik üksus

RAKK Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, mille on kõik elu tunnused. Rakku uurimisega tegelev haru on tsütoloogia. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakkude sünd ning surm toimub igapäevaselt ja see on üheks elu tunnuseks. Vennad Janssenid leiutasid mikroskoobi ( 1595 aastal ) ning tänu sellele sai võimalikuks väiksemate objektide uurimine. Rakke liigitatakse järgmiselt · Loomrakk · Taimerakk · Seenerakk · Bakterirakk Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme järgmiselt · Ainuraksed ( organism, mis koosneb ainult ühest rakust. Näiteks bakter,- algloom ) · Hulkraksed ( organism, mis koosneb suurest hulgast rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad ) Kude on ühesuguse talitlusega ja ehitusega rakkude kogum, mis

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Poilased
8
ppt

Poilased

lepatriinulastega. enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. Millest toituvad? poilased on taimetoidulised toituvad põhiliselt taimede lehtedest kui poilasi on palju,võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida Poilaste vastsed vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku (see on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida) Eestis tuntumad liigid haavapoi (Chrysomela populi) lepapoi (Agelastica alni) kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Poilaste areng võivad korraga muneda 400800 muna, niimoodi mitu

Metsandus → Metsakaitse
17 allalaadimist
Seenerakk ja bakterid
2
doc

Seenerakk ja bakterid

· Biotõrje · Biogaas · Kasulikud bakterid: 1. soolestikus elavad bakterid aitavad seedida toitu, tootes vitamiine ja ensüüme 2. Bakterid kaitsevad meid teiste haigusetekitajate eest, võttes neilt ära elupaiga, toidu. Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell.

Bioloogia → Bioloogia
52 allalaadimist
Essee-Säästliku eluviisi valud ja võlud
1
docx

Essee "Säästliku eluviisi valud ja võlud"

Säästliku eluviisi valud ja võlud Mis on säästmine? See on kokkuhoid, mõne arust ka koonerdamine. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Säästmine saab tihtipeale alguse soovist osta midagi kallimat, mille kohene välja ostmine pole võimalik. Kuigi leidub ka teistmoodi põhjuseid. Selleks, et säästa, tuleb vähem kulutada. Väiksemate kulutuste jaoks millestki loobuda või asendada odava alternatiiviga. Loobumise halvemaks küljeks on kindlasti harjumuste muutmine. Peab hakkama mõtlema, kuidas hoida kokku näiteks toidult, kommunaalkuludelt ja kommunikatsioonivahenditelt. Toidu pealt säästmine pole väga keeruline, kuna odavaid alternatiive erinevatele toiduainetele leidub väga palju. Keerulisem on seda teha aga interneti või TV arvelt inimesel, kes harjumuspäraselt neid väga palju kasutab. Olles igapäevane

Majandus → Majanduse alused
43 allalaadimist
Kehade vastastikmõju liigid
9
ppt

Kehade vastastikmõju liigid

Vastastikmõju liigid Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsioonile alluvad kõik kehad. Isegi valgus, raadiolained jne. Erinevalt teiste mõjuliikidega on gravitatsiooniline vastastikmõju märgatav ka väga suurte vahemaade tagant. Elektromagnetiline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju on tingitud eseme väiksemate osakeste erisuunalsttest laengutest. Tugev vastastikmõju Tugev vastastikmõju hoiab aatomituumasid ja muid elementaarosekesi koos. Neid ei mõjuta gravitatsioon ega elektromagnetiline vastastikmõju. Tugev vastastikmõju ületab elektromagnetilist tugevuselt sadu kordi. Nõrk vastastikmõju Mõju ulatus on tugeva vastastikmõju omast ligi 1000 korda väiksem. Sellest tuligi nimi nõrk vastastikmõju. Nõrk vastastikmõju tekitab mõnede ainetega radioaktiivsust.

Füüsika → Füüsika
37 allalaadimist
Rauaühendid-
1
doc

Rauaühendid .

FeCO3 + H2O + CO2= Fe(HCO3)2. Looduslik vesi sisaldab tihti raudvesinikkarbonaati, mis on veeslahustuv. Vee keetmisel reageerib see õhuhapniku ja veega ning tekib raud(III)hüdroksiid, mistõttu keedunõu seintele tekkiv katlakivi on pruunika värvusega. Raud(III)kloriid - FeCl3 on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend. Ta on kõige levinumaks raud(III)soolaks. Teda kasutatakse joogivee puhastamiseks, aga ka meditsiinis väiksemate haavade ja ninaverejooksude peatamiseks (3-5% lahust). Raud(III)sulfaat - Fe2(SO4)3 on kollakasvalge hügroskoopne pulber. Ta moodustab leelismetallide sulfaatidega ning ka ammooniumsulfaadiga kaksiksoolasid, nn maarjaid. Nii raud(III)sulfaati kui ka maarjaid kasutatakse värvimisel peitsidena.

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
SILIKAATPLOKID
4
docx

SILIKAATPLOKID

Mõeldud kasutamiseks kandvates seintes, vaheseintes ja fassaadides. Tänu mõistlikule hinnale võib neid kasutada tugeva ja mürapidava krohvialuse seinana. Samuti sobivad need fassaadi ladumiseks tänu soliidsele välimusele. Survetugevus M20 võimaldab laduda suuremale koormusele arvestatud seinu, mistõttu on just silikaatplokk ideaalne ehitusmaterjal ka suurte korrusmajade ehituses. Lisaväärtusena antud ploki juures on kindlasti ökonoomsus - kvaliteetne tulemus saavutatakse väiksemate kuludega. Ploki küljed on reljeefsed, nn punnsoonühendusega ja haakuvad omavahel, mis võimaldab laduda müüri püstvuuke täitmata. Selline läbimõeldud konstruktsioon vähendab oluliselt kulutusi müürisegule, transpordile ja ladumisele kuluvale ajale. Müüri ladumisel pole vaja kasutada täiendavat armeerimist. Valmis seina ei pea krohvima. Müürimördi paigaldamiseks mõeldud kelk ja haarats plokkide tõstmiseks lihtsustavad ladumist. KAUAKESTEV

Ehitus → Ehitus
1 allalaadimist
Reguleeritava harkkaliibri mõõtu seadmine mõõtplaatidega
2
doc

Reguleeritava harkkaliibri mõõtu seadmine mõõtplaatidega

LABORATOORNE TÖÖ 8 Reguleeritava harkkaliibri mõõtu seadmine mõõtplaatidega Leidsin tolerantside tabelist antud võlli piirhälbed ja arvutasin võlli piirmõõtmed. Kaliibri läbiv pool tuli seada suurimale ja mitteläbiv pool vähimale piirmõõtmele. Selleks: 1. Koostasin mõõtplaatplokid läbivale ja mitteläbivale kaliibrile. Näitasin plaatide valiku arvutuse nii, et oleks alustatud väiksemate plaatide valikust. 2. Avasin läbiva kaliibri mõõtetihvti fiksaatori pöörates veidi seda ja siis sellele kergelt koputades kuni see koonuspinnalt vabanes. 3. Asetades mõõtplaatploki otsakute vahele, pöörasin reguleeri-miskruvi nii parajalt, et mõõtplaatplokk liiguks otsakute vahel, kuid ei kukuks sealt omaraskusega välja. 4. Kinnitasin mõõtetihvti fiksaatori. 5. Kordasin operatsioone 3, 4 ja 5 mitteläbiva kaliibri mõõtuseadmi-seks. 6

Metroloogia → Tolereerimine ja...
74 allalaadimist
Varauusaeg Eestis
2
doc

Varauusaeg Eestis

Meeskohtu ­ tegutses Eesti- ja Saaremaal, Liivimaal maakohtu. Arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtu ja Liivimaa Õuekohtu ­ seal lahendati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Nende kohtude otsuste peale võis kaevata monarhini, kelle sõna oli viimane. Adrakohtunik Eestimaal ja sillakohtunik Liivimaal ­ olid valitud kohalike mõisnike poolt ja täitsid politseilisi ülesandeid. Vastutasid avaliku korra eest ja tegelesid väiksemate uurimiste ja karistamistega. Reduktsioon ­ oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine Restitutsioon ­ riigi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele Balti erikord ­ erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse. Aadlimartiklid ­ rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult sinna nimekirja kuuluvad (ehk

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
Sisepõlemis mootorid
8
doc

Sisepõlemis mootorid

pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. 1.1 NELJATAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.).

Füüsika → Füüsika
52 allalaadimist
Puitühenduste tutvustus
16
pptx

Puitühenduste tutvustus

· Kasutatakse kergemate raamide puhul · Mõlemal detailil on keele paksus ½ materjali paksusest · Video Poolpoolega Tseotis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eerungnurkseotis · Kasutatakse näiteks pildi ja väiksemate ukseraamide tegemiseks · Mõlemad nurgad peavad olema lõigatud 45 kraadi all · Video Valtsiga nurkseotised · Kasutatakse karpide tegemisel · Ühe detaili sisse lõigatakse sälk valts, millesse paigaldatakse teine detail. Kraadseotis · Kasutatakse peamiselt riiulite kinnitamiseks · Võib lisada külgedelt kruvid suurema tugevuse saavutamiseks · Video Veederühendus ·

Ametid → Tisleri eriala
59 allalaadimist
Väikese- Emajõe ja Suure- Emajõe võrdlus
1
doc

Väikese- Emajõe ja Suure- Emajõe võrdlus

Jõe langus: Langeb 115 meetrilt ü.m.p. 34 Jõe langus on 3.6 m, jõe lang meetrini ü.m.p. ehk 81 meetrit 0.03m/km. ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta. Suurus: Lõuna Eesti suurimaid jõgesi. Üks Eesti suuremaid. Veetase: Suhteliselt madal. Võimalik 2-4 meetrit, kohati 10m. kohati sõita väiksemate Ainus täies ulatuses veesõidukitega. laevatatav jõgi Eestis. Asukoht: Eesti vabariik, Valga Eesti vabariik, Tartu maakond. maakond. Pilt:

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun