Eesti muusika Pärimusmuusika Eesti rahvalaul jaguneb: Rahvalaul= tekst rahvaviis=meloodia Vanem rahvalaul Regilaul, regilaulu värsimõõt on trohheus 8silpi, rõhulised rõhuta korda mööda, algriim, aluseks on värss, Parallelism mõte on sama, aga iga värss ütleb seda eri nurga alt Skandeerimine ühe sõna lõpust ja järgmise sõna lõpust võetakse silp kuna taktimõõt on selline Üherealine regiviis eeslaulja ja koor laulavad sama viisi Kaherealine regiviis laulavad erinevat viisi Uuem rahvalaul - Laulupeod Koit Mihkel Lüdig avab iga laulupeo 1869 esimne üldlaulupidu Tartus Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) juhatas laulukoore, mitmehäälse laulu propageerimene "Postimehes", andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja Aleksander Kunileid-Saebelmann ainukene eesti autor esimesel laulupeol, "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm" 1891 4. Pidu, lisandusid segakoorid(naised) 6. üldlaulupidu Tallinnas
Sõnarõhu kaalukus eesti regilaulu esituses oli üks oluliste seisukohtade tekkimise põhjuseks nii 1920.-30. aastate skansioonipoleemikas kui H. Tampere viisiantoloogia viisimeetrumi määratluste kriitikas. Lisaks erinevustele eesti ja klassikalise kalevalaulu esituses ei kehti ka kalevalaulus täheldatud meetrikatunnused eesti regilaulus täiel määral. Regilaulu viis (rahvapäraselt nimetatud ka toon või mõnu) on lühike ning väikese ulatusega (3-6 astet). Regiviis on retsitatiivne (st kõnelähedane) ning ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste (rühmaviisid). Regiviise jaotatakse üherealisteks ning kaherealisteks. Regiviisid olid enamasti ühehäälsed, kuid Lõuna- ning Kagu-Eestis leidus ka mitmehäälseid regiviise (põhjuseks mõjud vene ning läti rahvamuusikast). Regilaulude vormelid: -lahutatud liitsõnatüved(tütarlaps=tütar+laps) -ühendatud samatüvelised verbid ja nimisõnad, jättes välja grammatilised lõpud ja tunnused
REGILAUL · Põhitunnused: o Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. o Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. o Regiviis on enamasti ühehäälne, harva mitmehäälne. o Värsivormiks on regivärss, lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt)
lõpetamise ajal ja pikkadel õhtutel. Põhitunnused • Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. • Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. • Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. • Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. • Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. • Regiviis on valdavalt ühehäälne. • Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. • Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulu liigid • Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad • Töölaulud • Kommetega seonduvad tavandilaulud
rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Viis on lühike ja väikese ulatusega; Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust; Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi; Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega; lauldi ilma pillisaateta;
tunnetama regilaulu maagiat. Seda maagilist kogemust annab ta edasi ka paljudes oma teostes. LOOMING Veljo Tormise helikeel on üles ehitatud soome-ugri rahvaste ürgsetele tekstidele, mis on meieni läbi aastatuhandete jõudnud suulise pärimusena. Oma seadete kaudu neid kaasaegse inimeseni tuues on helilooja kasutanud mitmekesiseid meloodia, rütmi ja harmoonia töötlemise võtteid. Ometi on igal pool tuntav põhiline ehituskivi, läänemeresoome regiviis. Selle kaudu ilmneb omakorda soome-ugri ühiskultuur, monotoonsuse taha peidetud detailirikas maailm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid ning kõlas
Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid (näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud. Folkloristide hulgas üldlevinud arvamuse järgi on väga vanad mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul", "Suure tamme laul" ja "Suur härg". Regilaulu viis (nimetati ka tooniks või mõnuks) on lühike ja väikese ulatusega. Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust. Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi
annaabi.ee 
