-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr) · Neoliitikum (noorem kiviaeg) varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr) b. Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800 1100 eKr b)Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr c. Rauaaeg: · Vanane rauaaeg (V saj eKr I saj pKr) · Vanem rauaaeg (I saj V saj keskpaik pKr) · Keskmine rauaaeg (V saj teine pool VIII saj lõpp) a)
Etnoloogia rahvateaduse uurimistulemused, Rahvaluule vanad pärimused, keel. Kirjalikud allikad - Läti Henriku kroonika võib välja lugeda olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, suhetest, linnustest, eluolust, usundist jms. 3.Muinasaja periodiseerimine muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle 8,5 at pikkuse perioodi. VIII at keskpaigast eKr XIII saj I veerandini pKr. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks bõtnud materjali, millest valmistati tööriistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi, - ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste i nimeste kujunemisega ja lõppes P-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mis kestis Eestis VIII at keskpaigast kuni IV at II veerandini eKr, valmistati töö-ja tarberiistu kivist ja luust.
Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Toreida vaherahu Muistse vabadusvõitluse vaherahu, 1212 kevadel sõlmitud kolmeaastane vaherahu liivlaste, latgalite, eestlaste ja hiljem ka sakslaste vahel kolme maleva manööver 1215 ühisaktsioon liivlased, latgalid ja eestlased sakslaste vastu, Riia linna täielik sissepiiramine; see ei andnud tulemusi, kuno oli liiga vähe jõude võiduristimine 1220 hakkasid taanlased ja sakslased Põhja-Eesti piirkondi võidu ristima, sest, kes jõudis enne ristida, see loeti maa isandaks. Dannebrog Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist. Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanide riie". ISIKUD: Ingvar Rootsi kuningas. Tegi u 600 a. sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlaste vastu. Halfdan Valge Norra kuninga poeg, langes Eestis.
Tuntud on ka Kunda Lammasmägi Kunda linna lähedal, u 8000 eKr. Keskmise kiviaja asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri (asusid jõgede/järvede ääres, liigeldi paadiga, elasid ). Kiviaja inimesed elasid enamasti veekogude ääres ning rannikualadel ja seetõttu liigeldi ka paatidega. Nad elasid püstkodades, mis näitab, et nad ei olnud paikse eluviisiga. Inimeste peamiseks elatusallikaks oli küttimine (põdrad, karud,metssead, hülged), kalapüük ja korilus. Koduloomaks oli koer. Tööriistad olid valmistatud kivist (kasutati kvartsi ja tulekivi), sarvest, puust (ehitusmaterjal, tööriistad, liiklemisvahend- suusad, paadid) ja luust (pistodad, nooleotsad, õmblusnõelad, kirved, ehted jne). Üldiselt tegi iga inimene tarbe- ja tööriistu enda tarbeks. Kunda kultuuri elanike algkodu pole täpselt teada, arvatavasti tulid nad lõuna poolt Euroopast ja olid europiidset päritolu. Noorema kiviaja üldiseloomustus kammkeraamika kultuur
Inimesed paiknesid peamiselt veekogude läheduses (soodne küttida ja kalastada, parem liikumisvõimalus). Elati 15- 30 liikmeliste kogukondadena. Peamine tegevus oli jaht ja kalastamine. Tähtsal kohal olid ka loodusannid: taimed , marjad juurikad jne. Inimesi maeti asulakohtadesse ja ka põranda alla. Selili välja sirutatult. Hauda pandi kaasa hammastest ja merevaigust ripatseid ning tööriistu ja jahitarbeid. Noorema kiviaja üldiseloomustus – kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). Noorema kiviaja alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu. 1) Kammkeraamika kultuur (4000 eKr, seotud uute hõimude saabumisega Idast) 2) Venekirveste kultuur (ka nöörkeraamika, 3000 eKr, pärit lõunast) Nimetusele andsid aluse nendest aegadest leitud savinõude kaunistusviisid
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude
Rauaaeg: *vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg (u 500 a eKr 50 a pKr) -> Rooma rauaaeg (1.saj-5.saj pKr) *keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) *noorem rauaaeg -> noorem Vikingi aeg (800-1500 a pKr) -> hilis rauaaeg (11saj.-13.saj pKr) 3. Mesoliitikumi asulad. Lk. 11-13 (Pulli asula, Kunda asula, Kunda kultuur, elanike päritolu, tegevusalad, tööriistad, arheoloogilise kultuuri mõiste) *Pulli asula- 8000a keskpaigast enne Kristust pärinev muistse asulakihiga asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. *Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse
sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini töödeldud tulekivist, oskus valmistada savinõusid; laibamatused, surnu maeti sinna, kus ta oli elanud, koos hauapanustega
suhteliselt arvukalt ka kopraid. o Nii kundas kui pullist saadud koeraluud, näitavad et jahimehe abilise olemasolule. o Arvatakse, et kunda asulasse tuldi lõuna poolt Euroopast, kuna pulli asula esmed olid tehtud musta värvi tulekivist ja kunda kultuuri kalmistult saadud luustike antropoloogiline analüüs viitab et osa elanikee oli europiidset päritolu. (Proteouroolpased) o NEOLIIDIKUMI ALGUS- võeti kasutusele keraamika. Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist, mille sisse segati kivipurdu, teokarpe või isegi taimi. Kujult meenutasid need suured nõud suuri teraneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega. o KAMMKERAAMIKA KULTUUR jõudis eestisse u 2500 eKr. Nende välispind on ilustatud lohukeste ja väiksemate täketest ridadega.
paikneti ümber (piirkond, mille raames kogukond oma asukohta vahetas kannab nimetust reviir). * Aastast 6500 eKr 5000 eKr hakati paiknema ka mererannikute ääres, sest see oli see aeg kus Läänemere soolasus muutus ja ilmusid ka hülged ning rikastus tolleaegse inimese toidulaud talvel ka hülgeliha võrra. Tegevusalad jäid siiski ka seal samaks, kuid külad muutusid aastaringseteks ehk elati samades kohtades. * Aastast 5000 eKr 2000 eKr tekkis Eestis neoliitikum, mis sai alguse keraamika ehk esimeste savinõudega, kuna Eesti maapind polnud piisavalt hea, et kohe põllupidamisega tegelema hakata. Väga suuri muutusi see kõik kaasa ei toonud, sest jätkuvalt elati samadest kohtades, tegeleti samade asjadega ning alles jäi ka aastaringne küla. -) Aastast 5000 eKr sai alguse Narva kultuur. -) Aastast 4000 eKr sai alguse Kammkeraamika kultuur ning Eesti aladel hakati marginaalselt tegelema ka põllumajandusega, täpsemalt teravilja kasvatamisega.
3. Mesoliitikumi asulad (11-13) : Pulli asula - Pärnu jõe ääres, vanus u. 8. aastatuhande keskpaik eKr. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves, vanus 7. aastatuhande keskpaik. Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, aeg 9000-5000 eKr. Asulad olid kala püüdmiseks vee ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades, mille keskel kolle. Töötarberiistad kivist, luust, sarvest, puust. Tähtsal kohal oli ka jaht. 4. Kammkeraamika kultuur 4000. algus e.Kr, venekirveste kultuur 3000. algus e. Kr. (13-15) Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse u. 3300 a eKr. Uue savinõude tüüpi esemetel olid välispinnal kammitaolise asjaga tehtud kaunistused. Ka need sisserändajad olid kalastajad ja kütid. Töö- ja tarberiistad olid aga arenenumad. Kunstitase oli suht kõrge. Venekirveste kultuur - Tuli koos lõunapoolsete uute hõimudega u 2500. a eKr. Tegelesid
algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem (u.10. aastatuhat eKr.). Kunda kultuuri
· Numismaatika uurib vanu münte ja aitab välja selgitada nt kaupade liikumist eri rahvaste vahel · Etnograafia uurib vanu kombeid, tööriistu, rõivaid. MUINASAJA PERIODISEERIMINE Muinasaeg on Eesti (ja teiste rahvaste) ajaloos kõige pikem aeg. Siin maal algas ta umbes 8000 a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr ehk muinasaeg kestis umbes 9300 aastat. Seetõttu on tark teda omakorda alaperioodideks jagada. Tavaliselt võetakse periodiseerimise aluseks materjal, millest on valmistatud peamised tööriistad. Selle põhjal jagatakse muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks. · Paleoliitikum e vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes jääaja lõpuga. Andmed inimasustuse kohta Eestis puuduvad. · Mesoliitikum e keskmine kiviaeg algas Eestis umbes 8000 a e.Kr ja kestis kuni 3000 e.Kr. · Neoliitikum e noorem kiviaeg - 3000 e.Kr - 1500 e.Kr. Jätkuvalt valmistati tööriistu kivist, kuid need olid paremini viimistletud. Õpiti valmistama savinõusid.
Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirkonnast. 4000 a. paiku e. Kr. levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega. Viimaseid tehti kammi meenutava esemega. Siit nimetus- kammkeraamika kultuur
koer koduloomaks Lõuna-Soomest Leeduni europiidid Kasutatud sõnad: meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must sugu. Arheoloogiline kultuur leidude rühm, mida iseloomtuab sarnaste leidude rühm, millest järeldub, et inimestel oli sarnane tegevused, traditsioonid ja arvatavasti ka päritoli; see-eest puudus kindel rahvus pole ühtset keelt, identiteeti. Noorem kiviaeg u 5000-1800 eKr Keraamika kasutuselevõtt U 4000 eKr kammkeraamika kultuur kammilaadse esemega kaunistatud savinõud paremini töödeldud esemed matmiskombed asula territooriomil mongoliidide kultuurist Kavastu Taavi-Lauri talust leitud kivikirveid Soomeugrilased Läänemeresoome rahvad Liivlased väljasurnud, on järetulijaid, kes on keele selgeks õppinud Eestlased Vadjalased peetakse väljasurnud rahvaks