EESTI KRISTLIKUS KULTUURIRUUMIS. MINU SUHE KRISTLIKU KULTUURIRUUMIGA Eesti inimesed jagunevad religiooni poolest kolmeks: uskujad, vastuvõitlejad ja hoolimatud. Kahjuks kuuleme igapäevaselt vaid kahe esimese grupi häält, saamata sealjuures teada, mida mõtleb suur hulk meie rahvast, kes lihtsalt keeldub religioonist kõnelemast. Ei oskagi öelda, kas teemat peetakse liialt isiklikuks või mitte piisavalt tähtsaks, kuid kahjuks kohtab seda tihti, kus inimesed üritavad Eesti rahva stereotüübile vastu võidelda, kuid siiski otsustavad paljudes teemades vaikida ja külmaks jääda Kas Eestis on usklik või ateistlik rahvas? Kuidas saada teada midagi, millest paljud keelduvad rääkimast, uskudes et teema liialt isklik on? Eestit peetakse vast et üheks maailma vähem usklikuks riigiks, kuid ega keegi ikka tõeliselt aru saagi, kas siis Eesti rahvas usub või ei usu, sest keegi ei räägi ju midagi. Uskujad ja vastuvõitlejad...
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt ...
annaabi.ee 
