Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti kirjandus paguluses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ristikivi, paguluses, kangro, romaanid, ivar, laabani, tammsaare, pagulasluule, vaala, toetuma, traditsioon, jaatus, luulest, pagulase, tiiger, noorema, tuntuks, inga, ajakirjad, kirjanikud, paljudele, algatusel, lundis, kooperatiiv, eestlus, põlvkonnast, pagulusluule, pikaks, ivask, ilona, urve, karuks, sürrealistlik, luulekogu, ootamatu, suurelevaimuharimise kõrval. Ilmar Laaban (1921 -2000) ..onvastuolulineluuletaja,oli jubavarakultsihiteadlik sürrealist.Temaluulekogu"Ankruketilõpp on laulu algus", on esimene sürrealistlik luulekogu Eesti kirjanduses. Luulekogu maailm on unenäoline, st muuhulgas tekstide suhtelist ruumitust ja ajatust. Laaban kasutab keeleuuendislikke võtteidjavõõrsõnu,luulevorminakasutabvabavärssi.Teineluulekogu"Rroosi Selaviste" onkaugel traditsioonilisest luulest, kuid selles leidub jooni, mis muudavad Laabani lugejale natukene lähedasemaks ja arusaadavamaks. Piltluule kõrval pöörab Laaban tähelepanu keele kõlale. Häälutus on eksperimentaalne kunstivorm, mis seob kirjanduse, muusika ja teatrivõtteid ning nüüdisaegseid elektroakustilisi vahendeid. Laaban vastandus sageli üldlevinud vaadetele. Ivar Grünthal (1924 -1996) Temaloomingu kõrgaegoli 50.,60.aastatel.Esimenekogu"Uni lahtistesilamdega" ilmus 1951. Tema loomingu läbivaks printsiibiks on vastandite ühendamine
terviklikumaks luulekoguks, kus vastanduvad ja ühenduvad realism, sümbolism ja ekspressionism, objektiveeriv nägemus ja isiklik elamus. Enamik ballaade ,,Õnnevarjutuses" on pärit rahvapärimusest (saatusemotiiv ja õnne võimalikkus), kuid ta ei kasuta puhast rahvalaulumõõtu. Tema ballaadid näitavad, et õnne purunemisega on seotud sügavamad psühholoogilised põhjused. Luulekeeles on rohkelt dialoogi ja tegelaste sisemonolooge, kuid olulisel kohal on ka välise jutustaja roll. Paguluses võimendub tema kui poliitilise luuletaja roll, eriti esimeses Rootsis ilmunud kogus ,,Sädemed tuhast" (1954). Üldine lähenemine loomingule on lüürikakeskne. Hilisluules on ka oluline koht lüürilist, eepilist ja dramaatilist alget ühendavatel luuletustel. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. UUSROMANTILINE PROOSA ja/või EKSPERIMENTAALNE LÜHIPROOSA (kõrgaeg u 1909 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909.a, mil ilmusid Tuglaselt novellikogu
Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel.
Debüütalbum „Sonetid“ ilmus 1917. Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. Under keeldub oma käekirja näidist andmast Gailiti kogusse. Under ja Adson abielluvad. (Adson ehitab maja ja pagedes jääb see maha. Hiljem kolib sinna Tuglas, kelle muuseum seal praegugi on.) Under kujuneb oma eluajal Eesti luule ikooniks. Teda esitatakse korduvalt Nobeli preemia kandidaadiks, kuid ei võida. Under on rahvusliku kultuuriteaduse keskne sümbol paguluses: pidulikud aktused, loetakse Underi luulet, austatakse teda igatpidi. Underi looming jaguneb 3 perioodi: 1. Siuru-eelne (Noor-Eesti algusest kuni 1920. aastate alguseni), noor Under: ekstaatiline tasakaalutus, pindmisus. Luulekogus „Sonetid“ (1917) on Under veel tasakaalutu luuletaja, kuid II perioodil areneb tasakaalukaks. Luulekogu ei ole revolutsiooniline, sest selle uusromantilise põhjal, millele Under oma loomingut ehitab, on varem nooreestlaste (eriti Suitsu) välja töötatud
eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust? Tarapita on mingis mõttes ebamäärasem. Rühma eeskujuks oli Clanté esteetilisi seisukohti hakatakse rõhutatult seostama poliitiliste ja sots vaadetega ja sellel on tugev vasakpoolne kallak. Tarapitaga koos tuleb 20ndate aastate alguses tugev pol ja sots kirjanduse laine, aga see jääb lühiajaliseks. Tarapita puhul peab rõhutama ka seda, et
Peategelane on helilooja, kes saavutab oma võimete tipu, kuid sellele järgneb kiire langus, süüfilise põhjustatud vaimuhaigus, füüsiline ja vaimne allakäik. See on paralleel Saksamaa tõusu ja langusega. Hermann Hesse oli saksa-sveitsi kirjanik, tema isa oli baltisaksa päritolu, vanaisa aga lõpetanud Tartu ülikooli ja tegutsenud arstina Paides. Hesse oli patsifist ja huvitatud orientalismist. Tema romaanid on kasvatus- ja arenguromaanid, keskendunud isiksuse kujunemisele. "Stepihunt" on kirjanikust, kes elab korralikku kodanlaseelu, kuid vihkab keskpärast elu. Ta tahab kaugeneda konventsioonidest, usust, perekonnast, rahvusest, elukaugest vaimuelust ja kultuurist. "Klaaspärlimängu" (1943) tegevus toimub utoopilises Kastaalias ideaalsel vaimsusemaal, mis tegutses religioosse ordu põhimõttel
luuletusi: "Vihm teeb toredaid asju", "Voog ja kolmpii". Proosa: ajalooline romaan on tema leib, seda soositi ja pop ka mujal Eur.s. Kõikides romaanide keegi päritolult eestlane oma klassist lahkunud, ta on olulin persoon. Peategelase puhul on põhiprobleemix kompromissile minek, vaja teha tähitis otsus, mis on enda jaox halb (põhimõtete vastu). Alustab 16.saj.st ja jõuab tänapäeva. Pingelised, psühholoogilised romaanid, põnevad suhted, pikad sisemonoloogid. "Michelsoni immatrikuleerimine"; "Taeva kiri": Masing, Peterson, tegevus M juures 1 päeva jooxul, M on vanem ja hea eesti keele tundja, P on noor, äkiline, pretensioonitu (ei mingeid komromisse, demonstratiivselt matsitruu), 2 eri viisi kuidas rahvast armastada, põlvkondade konflikt; "Klio silma all""P öördtooli tund": tekitas palju vastukaja, peateg. Jannseni poeg, kes üritab kaitsta oma nime (J
annaabi.ee 
