Minu kolmas negatiivne külg kirjalikus eneseväljenduses on sõnakordused. Kirjutades jääb mul tihti puudu sõnadest ning siis ei jõua välja mõelda sünonüüme. Juhtubki nii, et terves lõigus kordan igas lauses ühte ja sama sõna. Ühes proovikirjandis täheldati, et võiks rohkem kasutada erinevaid sõnu. Samas vahel kasutan ühes lauses liiga palju võõrsõnu, millest lugejal on raske aru saada, näiteks teises kodutöös kirjutasin: ,,Väike osa uuringust on aadresseeritud fokusseerima irratsionaalselt enesetapu käitumisest üksikisiku vaadetest." Nagu näha kolm sõna lausest on võõrsõnad ja kodutöö nn parandaja märkis, et lause on võõrsõnu täis. Mida ma kirjalikus eneseväljenduses edaspidi silmas pean? 1. Sõnastusvigade parandamiseks püüan vältida sõnakordusid ja otsetõlkimist. Otsetõlkimisega kaasnevad arusaamatud eesti keelsed laused, seda vältides proovin ise sõnastada lauset, et oleks arusaadav ka teisele lugejale. 2
· Vanem on uhke ja tahab teistele inimestele demonstreerida oma lapse lugemisoskust. · Vanem näitab sõnakaarte lapsele rohkem, kui vajalik. ( Et olla kindel, et laps ikka sai aru) · Vanem kontrollib last sagedamini, kui lapsele meeldiks. Lapsele on huvitav õppimine, mitte kontrollimine. Sammhaaval beebist peale Ettevalmistav etapp 2 kuud silmade treeningut Sõnakaartide näitamist tuleks alustada juba esimestel elunädalatel laps õpib oma pilku fokusseerima. Kui laps suudab koondada pildi kaardil olevale sõnale 1 sekundi jooksul, võib edasi minna järgmise etapi juurde. Kui laps on üle 3 kuu vana siis võib selle etapi üldse vahele jätta. Kasutatakse 15X50 cm suuruseid sõnakaarte ning sõnu on kokku 7 ning need peaksid olema sellised, mida laps kõige sagedamini kuuleb ( pereliikmete nimed.) · Näita lapsele sõnakaarti, hoides seda lapse näost poole meetri kaugusel ning ütle selgelt kaardile kirjutatud sõna
Teadlik töötlus – kontrollitud – eesmärgile suunatud teadlik tähelepanu. Ülalt-alla töötlus ehk tähelepanu suunaja on enda algatatud töötlus. Toetub varasemale kogemusele, mälule. Anne Treismani tunnuste otsimise mudeli põhiideed. - Tunnused on omadused mida visuaalse süsteemi rakud kodeerivad ja ära tunnevad. Osade stiimulite märkamine on kergem kui teiste: 1) Kindlad aspektid visuaalse töötluse puhul on automaatsed – me ei pea oma tähelepanu fokusseerima ühelegi kindlale aspektile visuaalses väljas - tunnuste otsing – kiire ja efektiivne protsess, tunnused torkavad silma. 2) mõned visuaalse töötluse aspektid sõltuvad fokusseeritud tähelepanust et leida sihtmärgini viivad seosed – kombinatsioon tunnustest nt ringid ja jooned - seoste otsing – seriaalne protsess milles tähelepanu valgusvihk liigub ühest asukohast teise. Daniel Kahnemani jagatud tähelepanu.
- Õppida keelt! Fonoloogilise õppimise komponendid - Patsient PV: audit numbrimälu 2 ühikut, intellekti normaalne kõneloome ja arusaamine normaalne. Õppis emakeelsed seoseta sõnapaarid kuid võõrsõnu ei õppinud Keskne täidesaatja TP fokusseerija, salvestaja, otsustaja, väike homunkulus, võimeline kõigeks, mis jääb 2 töötlussüsteemist väljaspoole, töötleb mitte lihtsalt ei säilita: - On võimeline tähelepanu fokusseerima - ……. Episoodiline puhver - Kõne planeerimine - Sisaldab multidimensionaalse koodiga episoodilist informatsiooni, seob WM komponente ja WM LTM ja tajuga - Võimekus piiratud, u 4 känki - …. - Lause keerukusega kasvab kavandamise aeg ja kõnealguline põhitooni kõrgus Seda et kogu sõnum mõeldakse enne ütlemist läbi oletas juba wundt, vastandus pauli osade kaua planeerimisele (sarnaneb holistlikule ja analüütilisele tajule)
annaabi.ee 
