Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"haavikuemand" - 15 õppematerjali

haavikuemand

Kasutaja: haavikuemand

Faile: 0
thumbnail
5
ppt

Valgejänes

Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. · Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe. Ta elab üksikult ilma sõpradeta oma vaikset elu oma pisikeses metsatukas. · Toiduks on talle mitmesugused rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja...

Loomad
19 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Laanemets

Valgejänese käpad on laiemad ja karvasemad kui halljänesel. Need hoiavad teda lumepinnal umbes nii, nagu laiad suusad inimest. Et valgejänes on ka meie metsades kiiremaid jooksjaid (suudab joosta 50 km/h), ei suuda kiskjad teda lumel pikalt jälitades kergesti püüda. Talvel õnnestub neil teda tabada vaid lähedase maa pealt äkilise sööstuga üllatades. Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand , haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk-kõrv. 4. Kasutatud kirjandus 7 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuseriisikas 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Orav 4. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Dorling Kindersley 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru 6. http://et.wikipedia...

Loodusõpetus
120 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat - Halljänes

Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga. Halljänes Liiginimi eesti Halljänes keeles Liiginimi Lepus europaeus Pall. ladina keeles Rahvapärasei Haavikuemand , kikk-kõrv d nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 50...70 cm Kehamass 3...7 kg Levik Eestis ja Levinud Põhja-Aafrikast Lõuna-Skandinaaviani. Ida Maailmas suunas on levinud Uuraliteni ja Lõuna-Siberi steppideni. Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel. Arvukus Ligikaudu 40 000 isendit Eestis Elupaik ja -viis Ta on päritolult stepiloom. Eestis asustab ta avamaastikke...

Bioloogia
63 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Semantika ja leksikoloogia

sõna või sõnade püsiühend (uks, aken, puu, läbi lugema, läks vett vedama, siililegi selge ) Leksikaliseeruma ­ tähendust omandama (tüvi või sõnaühend: -teek; vett vedama minema, vehkat panema) Leksikaalsed suhted I suhted tähistavate vahel sünonüüm ­ sama sõnaliik, sama või lähedane tähendus o Täielik (sisseütlev, illatiiv) o Osaline (jänes, küülik, haavikuemand , pikkkõrv) antonüüm ­ sama sõnaliik, mingi semantilise tunnuse poolest vastandlik tähendus (elus <> surnud) o Kontraane (must >< valge) o Kontradiktoorne (elus >< surnud) polüseem ­ mitmetähenduslikkus (rohi, mustama, sulg) hüponüümia ­ hierarhiline suhe o Hüperonüüm (puu) o Hüponüüm (kask) II suhted tähistajate vahel homonüümia - lekseemid, mis on juhuslikult...

Keeleteadus alused
18 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Jänese referaat

lumega kaetud aladel hea maskeeringu. Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Käpad: Jalad on sageli karvased. Karvastik kaitseb külma eest ning tagab kindlama sammu lumel ja jääl. Kõrvad: Valgejänese kõrvad on üpris lühkesed, mis hoiab ära soojuskao. California kõrbetes elutsev california jänes on aga väga pikkade kõrvadega, mis tagavad organismile hea jahutuse. Rahvapäraseid nimetusi: Haavikuemand , haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk- kõrv. Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/valgejanes_anne sulg.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%A4nes...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Eesti imetajad

Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Pilt nr 1. 2 VALGEJÄNES Valgejänese rahvapärased nimed on haavikuemand , haavikuisand, pikkkõrv, välejalg ja kikkkõrv. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe...

Loodus õpetus
20 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Talvepäev halli majas

Ilm on muutunud veelgi tuisusemaks. Külma kraade tuleb aina juurde ja metsloomadel läheb üha raskemaks. Korraga kuulevad hall ja käbikuningas koputust uksele. Hiir avab ukse ja näeb ukse taga rebast koos haavikuemandaga , kes sooviksid külma eest peitu pugeda. Loomulikult võtab lahke hiireke mõlemad vastu. Üheskoos mõledakse, mida võiks koos ette võtta. Otsustati kehakinnituseks meekooki teha. Kohevsaba, kanavaras ja haavikuemand küsisid hallilt: "Kas sul meekoogi õpetus on"? Kindlasti on see kusagil olemas, vastas hiireke. Ta otsis selle üles ning asus oma tagavarasid üle vaatama, kas ikka saab meekooki valmistada. Hakatigi üheskoos küpsetama, sest koogivalmistamiseks olid kõik komponendid olemas. Varsti oli kogu maja meekoogi lõhna täis ja asutigi seda koos mekkima. See maitses ülihästi. On kätte jõudnud hilisõhtu ja üheskoos mängitakse mänge. Peagi...

Eesti kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Rahvapärased nimed Haavikuemand, kikk-kõrv

Halljänes Sten-Martten Rebane Rahvapärased nimed Haavikuemand , kikk-kõrv Karvastik · Pealtpoolt pruunikashall · Talvekarv helehall Toitumine · Taimedest valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest · Talvel koort ja oksi · 90-95% soolestiku läbinud toidust Sigimine · Sigivad 2-3 korda aastas · Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased...

Loodus õpetus
2 allalaadimist
thumbnail
50
ppt

Metsloomad

160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA –KOOREST...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Metsloomad

160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA ­KOOREST...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
30
doc

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid

Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...

Semiootika
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ÕPPETEGEVUSE KONSPEKT MUUKEELSETELE LASTELE

Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraabitud lohus. Jänesed on taimetoitlased. Näitan lastele pilte, mida jänesed söövad ja kordame koos taimede nimetusi. Jänesed armastavad talvel ka puude ja põõsaste koort. Näitan piltidelt puutüvesid ja nimetame koos puude nimesid. Jänese rahvapärased nimetused on haavikuemand ja pikk-kõrv. Kas sa oled kuulnud sõna jänesehaak? See tähendab, et jänes jookseb hästi kiiresti ja teeb samal ajal äkilisi pöördeid. Näitan mängujänesega , kuidas jänes haake teeb ja jookseb. Loen lastele luuletuse, kasutades käpiknukku (jänes): ELUPAIGAKS METS JA AAS, PUUKOORT, ROHTU NÄKSIN MA. VAID, SIIS VÕID MIND TABADA, KUI TEAD – MA PIKK-KÕRV SABAGA. Palun lastel luuletust kaasa lugeda ja hääldada igat sõna selgelt....

Pedagoogika
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti keele arvestus

-nurmenukk - kanavarbad - taevavõtmed -hingejõud -vaimuvägi -kuusirp Antonüümid: Vastandsõnad - silmapilk - igavik - jumal - kurat - import - eksport - mees - naine Sünonüümid: Samatähenduslikud sõnad - santehnik - torujüri - juuksur - karva Mari - söögitegija - köögi Kata - pastor - hingekarjane - õpetaja - rahvavalgustaja - hunt - pajuendel, susi, hallivatimees, kriimsilm, võsavillem - jänes - pikk kõrv, nödisaba, haavikuemand , lõhimokk Paronüümid: Sõnad omavahel suguluses - käsitlema- infot valdama - käsitsema - mingi objektiga midagi tegema - käsitama - mõistma Polüseemia: Teatud ülekanne, mis on seotud funktsionaalsusega - laud - tuli algselt saelauast - sulg - lind - kirjutusvahend Fraseologismid: Kõnekäänud, piltlikud väljendid, enamasti saksa keelest -kuu pealt kukkunud -vihma käest räästa alla Homonüümid: sama kirjapilt, tähendus erinev - tee (jook, kõnnitee, käsk)...

Eesti keel
9 allalaadimist
thumbnail
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Tänapäeval soovitatakse koduhiirtest lahtisaamiseks kombineeritud tõrjet: neid hävitatakse lõksude abil füüsiliselt ja lisaks antakse neile mürgitatud sööta. Söödaga tuleb olla ettevaatlik, sest koduhiir valib toitu väga hoolikalt. 4. Halljänes (Lepus europaeus) 42 Halljänes on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja. Ta on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist (teine on valgejänes). Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand , haavikuisand, välejalg, pikk-kõrv ja kikk-kõrv, ka letu ja põllujänes. Halljänes on taimtoiduline. Tema toidubaasi moodustavad peamiselt kõrrelised ja liblikõielised taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (90­95% juhtudest) ära oma ühe korra soolestiku läbinud toidust ­ seda nähtust nimetatakse autokoprofaagiaks ehk refektsiooniks. See võimaldab...

Loodus õpetus
1 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Valge jänes referaat

Jänesepojad ongi üksinda — jäneseema annab pojale rammusat piima ja jätab ta omapäi. Jänestel on lühike lapsepõlv, aga nad ei ole abitud. (taskutark.ee) ● Valgejänes on Eesti põlisasukas: ta asustas meie ala peagi pärast viimast jääaega, üsna kohe, kui oli kujunenud esmane tundrailmeline taimestik. Siia levis ta idapoolsetelt taigaaladelt . (eestiloodus.ee). ● Rahvapärased nimed: haavikuemand , haavikuisand, pikkkõrv, välejalg, kikkkõrv. KOKKUVÕTE Referaati oli huvitav kirjutada, sest mul kodus juures elab ka kaks jänest, keda metsaääres jooksmas päris tihti näen. Sain teada palju asju, mida ma ennem ei teadnud. Eriti huvitav oli see, et jänesepojad on juba sündides väga iseseisvad ja näitesk see, et neil on huvitav toitumisviis. Natuke keeruline oli referaati koostada, sest ei leidnud kohe sobivaid artikleid. KASUTATUD KIRJANDUS http://bio.edu...

Bioloogia
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun