Halljänes Sten-Martten Rebane Rahvapärased nimed Haavikuemand, kikk-kõrv Karvastik · Pealtpoolt pruunikashall · Talvekarv helehall Toitumine · Taimedest valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest · Talvel koort ja oksi · 90-95% soolestiku läbinud toidust Sigimine · Sigivad 2-3 korda aastas · Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased
Valgejänes · Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. · Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe. Ta elab üksikult ilma sõpradeta oma vaikset elu oma pisikeses metsatukas. · Toiduks on talle mitmesugused rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja ...
väike sabatutt. Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraabitud lohus. Jänesed on taimetoitlased. Näitan lastele pilte, mida jänesed söövad ja kordame koos taimede nimetusi. Jänesed armastavad talvel ka puude ja põõsaste koort. Näitan piltidelt puutüvesid ja nimetame koos puude nimesid. Jänese rahvapärased nimetused on haavikuemand ja pikk-kõrv. Kas sa oled kuulnud sõna jänesehaak? See tähendab, et jänes jookseb hästi kiiresti ja teeb samal ajal äkilisi pöördeid. Näitan mängujänesega , kuidas jänes haake teeb ja jookseb. Loen lastele luuletuse, kasutades käpiknukku (jänes): ELUPAIGAKS METS JA AAS, PUUKOORT, ROHTU NÄKSIN MA. VAID, SIIS VÕID MIND TABADA, KUI TEAD – MA PIKK-KÕRV SABAGA. Palun lastel luuletust kaasa lugeda ja hääldada igat sõna selgelt.
sooja tulla"? Hall vastas: "Muidugi võid sa tuppa sooja tulla". Ilm on muutunud veelgi tuisusemaks. Külma kraade tuleb aina juurde ja metsloomadel läheb üha raskemaks. Korraga kuulevad hall ja käbikuningas koputust uksele. Hiir avab ukse ja näeb ukse taga rebast koos haavikuemandaga, kes sooviksid külma eest peitu pugeda. Loomulikult võtab lahke hiireke mõlemad vastu. Üheskoos mõledakse, mida võiks koos ette võtta. Otsustati kehakinnituseks meekooki teha. Kohevsaba, kanavaras ja haavikuemand küsisid hallilt: "Kas sul meekoogi õpetus on"? Kindlasti on see kusagil olemas, vastas hiireke. Ta otsis selle üles ning asus oma tagavarasid üle vaatama, kas ikka saab meekooki valmistada. Hakatigi üheskoos küpsetama, sest koogivalmistamiseks olid kõik komponendid olemas. Varsti oli kogu maja meekoogi lõhna täis ja asutigi seda koos mekkima. See maitses ülihästi. On kätte jõudnud hilisõhtu ja üheskoos mängitakse mänge. Peagi
-nurmenukk - kanavarbad - taevavõtmed -hingejõud -vaimuvägi -kuusirp Antonüümid: Vastandsõnad - silmapilk - igavik - jumal - kurat - import - eksport - mees - naine Sünonüümid: Samatähenduslikud sõnad - santehnik - torujüri - juuksur - karva Mari - söögitegija - köögi Kata - pastor - hingekarjane - õpetaja - rahvavalgustaja - hunt - pajuendel, susi, hallivatimees, kriimsilm, võsavillem - jänes - pikk kõrv, nödisaba, haavikuemand, lõhimokk Paronüümid: Sõnad omavahel suguluses - käsitlema- infot valdama - käsitsema - mingi objektiga midagi tegema - käsitama - mõistma Polüseemia: Teatud ülekanne, mis on seotud funktsionaalsusega - laud - tuli algselt saelauast - sulg - lind - kirjutusvahend Fraseologismid: Kõnekäänud, piltlikud väljendid, enamasti saksa keelest -kuu pealt kukkunud -vihma käest räästa alla Homonüümid: sama kirjapilt, tähendus erinev - tee (jook, kõnnitee, käsk)
suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga. Halljänes Liiginimi eesti Halljänes keeles Liiginimi Lepus europaeus Pall. ladina keeles Rahvapärasei Haavikuemand, kikk-kõrv d nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 50...70 cm Kehamass 3...7 kg Levik Eestis ja Levinud Põhja-Aafrikast Lõuna-Skandinaaviani. Ida Maailmas suunas on levinud Uuraliteni ja Lõuna-Siberi steppideni. Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel. Arvukus Ligikaudu 40 000 isendit Eestis Elupaik ja -viis Ta on päritolult stepiloom. Eestis asustab ta avamaastikke
sõna või sõnade püsiühend (uks, aken, puu, läbi lugema, läks vett vedama, siililegi selge ) Leksikaliseeruma tähendust omandama (tüvi või sõnaühend: -teek; vett vedama minema, vehkat panema) Leksikaalsed suhted I suhted tähistavate vahel sünonüüm sama sõnaliik, sama või lähedane tähendus o Täielik (sisseütlev, illatiiv) o Osaline (jänes, küülik, haavikuemand, pikkkõrv) antonüüm sama sõnaliik, mingi semantilise tunnuse poolest vastandlik tähendus (elus <> surnud) o Kontraane (must >< valge) o Kontradiktoorne (elus >< surnud) polüseem mitmetähenduslikkus (rohi, mustama, sulg) hüponüümia hierarhiline suhe o Hüperonüüm (puu) o Hüponüüm (kask) II suhted tähistajate vahel homonüümia - lekseemid, mis on juhuslikult
koju tuua. Jänesepojad ongi üksinda — jäneseema annab pojale rammusat piima ja jätab ta omapäi. Jänestel on lühike lapsepõlv, aga nad ei ole abitud. (taskutark.ee) ● Valgejänes on Eesti põlisasukas: ta asustas meie ala peagi pärast viimast jääaega, üsna kohe, kui oli kujunenud esmane tundrailmeline taimestik. Siia levis ta idapoolsetelt taigaaladelt . (eestiloodus.ee). ● Rahvapärased nimed: haavikuemand, haavikuisand, pikkkõrv, välejalg, kikkkõrv. KOKKUVÕTE Referaati oli huvitav kirjutada, sest mul kodus juures elab ka kaks jänest, keda metsaääres jooksmas päris tihti näen. Sain teada palju asju, mida ma ennem ei teadnud. Eriti huvitav oli see, et jänesepojad on juba sündides väga iseseisvad ja näitesk see, et neil on huvitav toitumisviis. Natuke keeruline oli referaati koostada, sest ei leidnud kohe sobivaid artikleid. KASUTATUD KIRJANDUS http://bio.edu
POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA –KOOREST SIGIVAD 2-3 KORDA AASTAS, PESAKONNAS TAVALISELT 3 POEGA TEMA VAENLASTEKS ON KISKJAD JA RÖÖVLINNUD VALGEJÄNES ELAB METSADES JA RABADES, ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI,
POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA KOOREST SIGIVAD 2-3 KORDA AASTAS, PESAKONNAS TAVALISELT 3 POEGA TEMA VAENLASTEKS ON KISKJAD JA RÖÖVLINNUD VALGEJÄNES ELAB METSADES JA RABADES, ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI,
lumega kaetud aladel hea maskeeringu. Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Käpad: Jalad on sageli karvased. Karvastik kaitseb külma eest ning tagab kindlama sammu lumel ja jääl. Kõrvad: Valgejänese kõrvad on üpris lühkesed, mis hoiab ära soojuskao. California kõrbetes elutsev california jänes on aga väga pikkade kõrvadega, mis tagavad organismile hea jahutuse. Rahvapäraseid nimetusi: Haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk- kõrv. Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/valgejanes_anne sulg.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%A4nes
selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Pilt nr 1. 2 VALGEJÄNES Valgejänese rahvapärased nimed on haavikuemand, haavikuisand, pikkkõrv, välejalg ja kikkkõrv. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe
Talvel kraabib ta endale lume alt ka pohlalehti ja mustikavarsi ning muid metsataimi. Valgejänese käpad on laiemad ja karvasemad kui halljänesel. Need hoiavad teda lumepinnal umbes nii, nagu laiad suusad inimest. Et valgejänes on ka meie metsades kiiremaid jooksjaid (suudab joosta 50 km/h), ei suuda kiskjad teda lumel pikalt jälitades kergesti püüda. Talvel õnnestub neil teda tabada vaid lähedase maa pealt äkilise sööstuga üllatades. Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk-kõrv. 4. Kasutatud kirjandus 7 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuseriisikas 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Orav 4. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Dorling Kindersley 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru 6. http://et.wikipedia
Invariantsed on näiteks liikumisseadused elementaarosakeste teooriates, klassikalises mehaanikas. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide 6 süsteemiga ja see on täielik invariant. Nt. isomorfsete graafide täielik invariant on nende ühine struktuur. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse (keelendi) esinemiskuju. Variant – mitu tähendust, mitu varianti (hallivatimees, haavikuemand-jänes) Invariant – üks mõiste, nt ema Saussure räägib, et tuleb hakata uurima keelt, mitte kõnet. Võiks keelt sügavamalt uurida, siis tekib strukturalism jne. Jagab keele pisikestemaks üksusteks. Homomorfism – ratas ja BMW Isomorfism – ei pea üks ühene olema, teleka manuaal ja teleka Isomorfism – keemias nt isomeerid Keel on koguaeg olemas, realiseerub kõne kaudu. Seega surnud keelt ei ole olemas. Ta tegelt on, selle kõne on lihtsalt ära surnud vms.
majausse. Tänapäeval soovitatakse koduhiirtest lahtisaamiseks kombineeritud tõrjet: neid hävitatakse lõksude abil füüsiliselt ja lisaks antakse neile mürgitatud sööta. Söödaga tuleb olla ettevaatlik, sest koduhiir valib toitu väga hoolikalt. 4. Halljänes (Lepus europaeus) 42 Halljänes on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja. Ta on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist (teine on valgejänes). Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, välejalg, pikk-kõrv ja kikk-kõrv, ka letu ja põllujänes. Halljänes on taimtoiduline. Tema toidubaasi moodustavad peamiselt kõrrelised ja liblikõielised taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (9095% juhtudest) ära oma ühe korra soolestiku läbinud toidust seda nähtust nimetatakse autokoprofaagiaks ehk refektsiooniks. See võimaldab
annaabi.ee 
