Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti kaart: Läänemeri". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soolsus, belt, läänemeri, saks, väin, maret, vihman, botnia, põhjalaht, maasäär, soomelaht, kela, lahed, väinad, bornholm, irbe, gotland, hiiumaa, gdanski, ahvenamaa, poolsaared, skandinaavia, palanga, kuramaa, soolsusega, riimveeline, jõed, veevahetus, aurumise, vainSõja järel taastus siiski mereuurimine suure NSV Liidu rüpes. Kuigi bioloogia peaks olema apoliitiline ei pääsenud ka bioloogid repressioonidest. Aga elu läks edasi ja teadus samuti. Merd uuriti Eesti NSV-s nii: · Teaduste Akadeemia instituutides, · Ülikoolides Praegu: · Üleliiduliste organisatsioonide (VNIRO) · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut · TTÜ meresüsteemide instituut 1 Läänemeri · Läänemeri on sügavale Euroopa mandrisse ulatuv Atlandi ookeani sisemeri, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad Taani väinad: Oresund, Suur ja Väike Belt. · Pikkus põhjast lõunasse on enam kui 1500 km. · Maht on umbes 20 000 km3. Läänemere pindala: Erinevad autorid piiritlevad Läänemerd erinevalt: · Kas Kattegat ja Skagerrak on Läänemere osad või ei. Kui ei, siis on Läänemere pindala 365 000 km2, · kui koos Taani väinadega 386 000 km2,
LÄÄNEMERI 8 Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere
.................................................... 6 3. LÄÄNEMERE TAIMED JA LOOMAD........................................................................7 4. LÄÄNEMERE REOSTUS....................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS:....................................................................................... 10 LÄÄNEMEREST ÜLDISELT 2 Läänemeri ( joonis 1) Läänemeri (inglise keeles Baltic Sea) on Atlandi ookeani juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv sisemeri, mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel. Joonis 1: Läänemere kaart Allikas: (et. wikipedia.org)
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1
Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi. Läänemere pindala viimatinimetatud piirides on 365 000 km². Läänemeri moodustab rea lahtesid, millest suuremad on Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ning Riia laht. Nimetatud lahtedest hõlmamata jääv veeala jaotatakse Läänemere lõunaosaks, mis paikneb lõuna pool 56. Põhjalaiuskraadi, ja Läänemere keskosaks, mis jääb sellest põhja poole ning ulatub Põhjalahe ja Soome lahe suudmeni. Läänemere Lõuna- ja Kagurannik on liivane. Selles rannikuosas merre suubuvate suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred.
Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Läänemere pindala on 2 2
.. 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?
Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi. Läänemere pindala viimatinimetatud piirides on 365 000 km². Läänemeri moodustab rea lahtesid, millest suuremad on Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ning Riia laht. Nimetatud lahtedest hõlmamata jääv veeala jaotatakse Läänemere lõunaosaks, mis paikneb lõuna pool 56. Põhjalaiuskraadi, ja Läänemere keskosaks, mis jääb sellest põhja poole ning ulatub Põhjalahe ja Soome lahe suudmeni. Läänemere Lõuna- ja Kagurannik on liivane. Selles rannikuosas merre suubuvate suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred.
merevesi naatriumkloriidi ehk keedusoola 77,8 %. Arvatakse, et maailmaookeani veed sisaldavad 90 miljardit tonni joodi, 5 miljardit tonni uraani, kuni 3 miljardit tonni marganetsi,vanaadiumi, niklit, 10 miljonit tonni kulda, 270 miljardit tonni rasket vett, miljardeid tonne mangaani (magnia), kaaliumi, broomi, kaltsiumi, miljoneid tonne hõbedat ja teisi hinnalisi ja haruldasi elemente. 1 kg merevees lahustunud soolade kogust väljendatakse promillides (). Maailmamere keskmine soolsus on 35 , so. 35 grammi soola 1 kg merevee kohta, mis kogusummas teeks 5 x 10 16 tonni astronoomilise arvu. Tihedus. Merevee tihedus on sõltuvalt temperatuurist ja soolsusest erinev. Mida madalam on temperatuur ja suurem soolsus, seda suurem on tema tihedus. Merevee pinnakihtide keskmine tihedus on Maailmameres 1, 02474 g/cm³, Vaikses ookeanis 1,02427 g/cm³, India ookeanis - 1,0248 g/cm³, Atlandi ookeanis 1,02543 g/cm³ ja Põhja Jäämeres 1,02525 g/cm³.
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kas
Setted koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või erivanuste rannajoonte vahele jäävatel madalaveelistel merepõhjaaladel. Maasääred Ebasümmeetriliste nõlvadega valli- või künniselaadsed pinnavormid. On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu toimel. Nende kõrgus on 2-3 m ning laius 50-100 m, pikkus harilikult alla 1 km. Merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Silmusjas maasäär – moodustunud rannajoone käänukohtades, käänduvad maismaa poole (kus madalam meri). Nt. Mihkli maasäär; Põiksäär – tekkinud setete pikirände tulemusena, kus nende tekkekohaks on tavaliselt loodetormidele avatud kitsad merelahed. Nt. Iru ja Kroodi põiksääred; Nooljas maasäär – kujunenud kahepoolse pikirändelise settevoolu toimel, saarte taha “sabana”. Nt. Kirblas; Tombolo – on kas kaht saar või saart ja mandrit ühenda rannakuhjevorm. Nt. Toopea kõvik ühines
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Kõige lähemal on aluskord Palukülas 15-20 m. Aluskorda läbivad loode-kagu ja kirde-edela suunalised murrangud, kuid pealiskorra struktuuri pole need eriti mõjutanud, erandiks Pärnu-Tapa murrang. Aluskorraga on seotud maapinna tõus. Läänemerd ümbritsevad alad on tõusnud hilisjääajast alates. Seda tõusu põhjustab mandrijää sulamisega kaasnenud maapinna aeglane kerkimine. Läänemere ümbrus tõuseb pidevalt, kuid tõus pole ühtlane: Botnia lahe põhjaosas on see 9 mm/a. 12 000 aastat tagasi lõppes jääaeg. 1,5 km oli jääd. Ja sulamise tõttu hakkas kerkimine. Loode-Eesti kerkimise iseloom ja omadused on sarnased Fennoskandia üleüldise tõusuga. Kagu-Eesti liikumised sarnanevad Vene platvormidega seotud muutustega. Puudub kooskõla liikumiste tausta. Maavärinaid Eestis eriti ei ole. On olnud ka päris tugevaid maavärinaid. 1602-1995 on Eestis kindlaks tehtud 24 tuntavat maavärinat
Roomajad Raba servaaladel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata ka rästikut ja vaskussi. Linnud -Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt. hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, kiivitaja. Imetajad põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. VI. Läänemeri 1. Läänemere üldiseloomustus. Geograafilisest paiknemisest tulenevad iseärasused. sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht ümbritsetud 9 riigiga üldiselt madal meri, keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459m (Landsorti süvik) Läänemere elutingimused võrreldes teiste meredega. Vähe soolane, Tõusud ja mõõnad on väga väikesed, hoovusi ei teki,
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. 30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; maailmamere reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed:
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
annaabi.ee 
