Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj i reisikirjanduses Marge Rennit- linnamuuseumi haridusjuht Kõrtside areng 17. sajandi alguseks oli suur hulk maa ja maantee kõrtsidest suletud,kuna sõda tegi oma töö.Triin Parts,kes on uurinud reisimist Eestimaal 17-ndal saj il ja varem märgib,et hõreda asustuse tõttu on raske leida öömaja.Tavaliselt leidsid maanteedel reisijad peavarju kohalikus mõisas või pastoraadis ja nende puudumisel ka lihtsates talurahva elamutes.Kuid tihti tuli ööbida ka lageda taeva all.Seda tuleb tihti ette 17-nda saj alguses.Eesti alasid läbinud saadikute reisikirjeldustes on kirjas,et nad pidid ööbima lageda taeva all. Alates 1630-ndatest aastatest asuti Rootsi riigis ja sealhulgas ka Eesti- ja Liivimaal korrastama posti-ja reisijatevedu.Mõisatele anti korraldus asuda rajama maanteede kõrtse peateede ääres.Esimene selletaoline määrus oli...
varem loetud, külastada on põnev, sest osatakse märgata asju ning inimesi, millest enne poleks väljagi tehtud. Urmas Väljaots kirjutas oma raamatus ,,Minu Pariis" elust Pariisis ning selle ümbruses. Ta kirjeldab värvikalt prantslasi, nende asjaajamisi ning ka ümbritsevat loodust. Kui ise Pariisis käisin, märkasin neid omadusi pariislaste juures, mida Väljaots oma raamatus välja tõi. Külastasin kohti, millest ta kirjutas põnevaid lugusid, kuhu ise ilmselt muidu sattunud poleks. Reisikirjandus on lihtne viis õppida tundma riike ning linnu ilma sinna reisimata. Lisaks kõigele õpetlikule, mis raamatutes leidub, on nende lugemine ka hea võimalus põgeneda reaalsusest ning minna täiesti teistsugusesse maailma. Vahel on vaja ennast ümbritsevast välja lülitada ning raamatud on selleks väga hea viis. Olenevalt tujust võib valida kas tõsisema ning raskemaid probleeme käsitleva või just romantilise teose, mis paneks unistama
Kirjandusvoolud Eelromantism ehk sentimentalism tekkis 17.-18.saj.Levivaks oli päeviku vorm, kirikuromaan,reisikirjeldus.Sai alguse sellest romaani zanr.Teosed olid tundelised, looduslähedased ja lõppesid enamasti kurvalt. *Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Romantsim tekkis 18.saj. lõpus,19.saj. alguses.Tekkis ulmekirjandus,reisikirjandus, ajalooline seiklusromaan,indiaanijutud ning hakati koguma rahvaluulet.Teose tegelane on erinev,kannatlev,ohvreid toov ning võitleb oma õnne eest.Teoses on esikohal tunded. *Jules Verne ,,12000 ljööd vee all" *Dumas ,,Musketärid" Sümbolism Tekkis 19.saj.I poolel.Esineb paralleelselt naturalismi ja realismiga. Teostes hoidutakse isiklikkusest,oma mõtete,tunnete otsesest rõhutamisest.Selle asemel kasutatakse vihjeid,varjundeid ehk sümboleid,mis vihjed edasi annavad
Kirjandus voolud Romantism-tekkis18.saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9
Uuel sajandil, Kaplinski proosa areneb välja, tekste tuleb juurde, tuleb erinevaid laade juurde. (Taandreaga on proosa) Võiks öelda, et neli varianti, kuidas kaardistada. Nende variantide puhul tuleb eeldada, et nad põimuvad kergesti. Päris puhast varianti pole. 1. variant, et kirjutab autobiograafilist proosat. Tema isikut võiks välja lugeda. Rohkem dokumentaalkirjanduslik. Või teine variant, et sellele antakse ilukirjanduslik rüü. 2. võiks rääkida esseistlikust proosast. 3. reisikirjandus. 4. ulmekirjandus. Autobiograafilise proosa väljaarendatum näide on raamat "Isale". Raamat, mis on Kaplinski isale pühendatud. Ei ole tavalises mõttes mälestuste raamat, sest isa ta ei mäleta. PEab isaga teistmoodi rääkima. Ilukirjanduslik variant võiks olla "Seesama jõgi" Kaplisnki ise öelnud, et see on tema tõeline pärisromaan. Autobiograafiline romaan. Mõlemat asjaolu peab arvestama. Autobiograafiat eesti kriitika leiab kergesti, oleneb kui sügavalt v mitmekülgselt
annaabi.ee 
