Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti 30 tuntud sportlast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kristjan, salumäe, sportlased, gerd, kanter, veerbalu, mikk, erki, nool, ksenja, balta, müürsepp, oper, sergei, pareiko, kangur, kaia, kanep, kaido, baruto, jaanson, alfred, neuland, tõnu, endrekson, jane, kaie, kand, grünberg, gert, aivar, urmo, aava, markko, märtin, tanel, kirsipuu, erika, palusalu, imre, viljar, loor, mirjamAltius. Fortius", mis tähendab eesti keeles ,,Kiiremini, kõrgemale, tugevamini". - olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal. - olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London
23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele.
Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Palusalu maadlus kg) Kristjan Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1952 Helsingi Kotkas maadlus kg) Ants 1964 Innsbruck Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3
Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda. 1920. aasta suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud, mis
Ateenasse. Kurnatusest ta suri pärast teate üleandmist.Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1984 Los Angeles Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Haile Gebreselassie poolt kelle ajaks oli 2:04.26 . Eesti rekord on 2:08.53 ja selle püstitas Pavel Loskutov . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Paula Radcliffe poolt kelle ajaks oli 2:15.25. Eesti rekord on 2:27.04 ja selle püstitas Jane Salumäe. 3000m takistusjooks: 3000 m takistusjooksus starditakse kaarekujulise stardijoone tagant ühisel rajal. Esimesel 200 meetril takistusi pole (need paigutatakse sinna jooksu ajal). Järgmise 7 ringi jooksul ületatakse viis 0,91 m kõrgust takistust. Igal ringil neljas takistus on veetakistus. Olümpiamängudel võistlevad ainult mehed.Esmakordselt oli kavas 1900 Pariisis.Naistele oli näidisalaks Pekingi OM-l
Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu Suusatamine Salt lake city 2002 19. Erika Salumäe Jalgrattasport soul 1988 23. Kristina smigum Suusatamine Torino 2006 20. Erika Salumäe Jalgrattasport Barcelona 1992 24. Kristina smigun Suusatamine Torino 2006 21. Erki Nool 25. Andrus Veerpalu Kergejõustik Suusatamine Sydney 2000 Torino 2006 26.Gerd kanter Kergejõustik Peking 2008
18. Mida tähendavad mõisted "kestvusjooks", "intervalljooks"? Kestvusjooks- jooksed enda tempol nii kaua kui jaksad Intervalljooks-jooksed kiiresti, siis aeglustad ja jooksed uuesti kiiresti 19. Kui pikk on maratoni distants? 42,195 km 20.Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Vähemalt 10 nime Tõnu lepik-kaugushüppaja Jaak Uudmäe- kaugushüppaja Jaanus Uudmäe-kaugushüppaja Lauri Leis- kaugushüppaja Gerd Kanter- kettaheide Andrus Värnik- oda Jane Salumäe- pikamaajooksja Laine Kallas-keskmaajooksja Madis Kallas-kümnevõistleja Jaan Lepp-kõrgushüppaja 21. Eesti spordiajaloo suurkuju(10) Erika Salumäe Erki Nool Gerd Kanter Andres Oper Paul Kires Jaak Mae Nikolai Küttis UJUMINE Sportlik ujumine sai alguse 1796 Ujumine oli esmakordselt OM kavas 1902 ja ujuti meres rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude
- 10,19 Marek Niit 31. märtsil 2012 USA-s Fayetteville'is 2. Kui kõrged on naiste 100m tõkkejooksu tõkked? - 0.84m 3. Mitu kergejõustiku ala on meestel ja naistel olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel? - Meestel 24, naistel 22 4. Kelle käes on Eesti rekord 200m liblikujumises, millal see püstitati ja mis on rekordaeg? - Osvald Nitski, Havail, Mauis juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel 28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateujumine, Mait Riisman - veepall, Viljar Loor -võrkpall 8
korda Eesti ja 4 korda USA meistriks. Hilisemad saavutused: Aastal 1925 tuli Käpp Eesti meistriks vabamaadluse kergekaalus. 1926.a tuli Käpp Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis kergekaalus. 1929.a võitis Käpp tugeva turniiri Göteborgis 1929.a emigreerus Osvald Käpp Ameerika Ühendriikidesse, kus sai tööd pagarina. 1929 ja 1930 tuli ta USA meistriks kreeka-rooma maadluse kergekeskkaalus. Kaks korda tuli ta nii New Yorgi kui ka USA meistriks vabamaadluses. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Olümpiamängud : Kuld 1936 Berliin Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Ants Antson Ants Antson Ants Antson (sündinud 11. novembril 1938 Tallinnas) on
esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) Kristjan Palusalu KristjanPalusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908Varemurru, Saulepi vald 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitjaBerliinis 1936 nii kre eka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Aastakorda Põhja-Ameerika ja 2 : 1936 korda USA :meistriks. Spordiala kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) vabamaadlus (raskeskaal)
Esimest suurvõistlust kõigi aegade suurima alaliidu presidendi delegatsiooni seisuses Erich Teigamägi arvab, et 23 sportlast. kuigi medalikandidaate on neli-viis, oleks ka ühe medali võitmine õnnestumine. Ilmselged medalisoosikud on seekord odaviskajast maailmameister Andrus Samas tuleb tunnistada, et vahetus konkurentsis iga medali saavutamine oleks Värnik, kettahiiud Gerd Kanter ja Aleksander Tammert ning samuti suurtulemus omaette. Sest edetabelikohtade ja varasemate teenete eest medaleid kümnevõistlejad Kristjan Rahnu ja Mikk Pahapill. ei jagata. Ja isegi selle järgi võiks Eestile kuuludagi üks medal, sest kettaheites on hetkel Euroopa teine number Tammert. Kanter on neljas, Värnik Euroopa edetabeli üheksas mees. Rääkimata mitmevõistlejatest, kellest Pahapill kuulub teise kümne lõppu ja Rahnust, kuid kes on seni hädas olnud vigastustega. Aga
Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi
Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ... 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine Erki Nool- Kümnevõistlus Kristjan Palusalu- Kreeka-Rooma maadlus (2) Aavo Pikkuus- jalgrattasõit Eduard Pütsep- kärbeskaal maadlus Mart Riisman- veepallur Erika Salumäe- Trekisõit (2) Tiit Sokk- korvpall Ivar Stukolkin- ujumine Kristina smigun-Vähi- murdmaasuusatamine (2) Jaan Talts- tõstmine Jüri Tarmak- kõrgushüpe
21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo MARTIN PADAR - soodne loos andis hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, paraku tabas teda varasemastki tuttav ebakindlus ning võistlus lõppes kolmandas ringis kaotusega brasiillasele Joao Schlitterile Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17 +100 kg (raskekaal) 34 kaotus kolmandas ringis Kergejõustik GERD KANTER - maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 1. kettaheide 37 68.82 (eelvõistlusel 64.66) KAIRE LEIBAK - ülitugevaks osutunud naiste kolmikhüppevõistluses õnnestus saavutada kõrge kümnes koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 10. kolmikhüpe 36 14.13 (eelvõistlusel 14.19)
...............................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13 4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär.......................................................................................................14 4.1.3. Tunnustused ...........................................................................................................14 4
kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus 2009 aasta on Eesti kergejõustikus tähelepanuväärne aasta, nimelt tänavu täitus Eesti kergejõustikul sajas juubeliaasta
Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.
34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 Budapestis · Võitis hõbeda EM'il 1930 Stockholmis, 1931 Prahas Osvald Käpp · Oli Eesti maadleja · Spordiala vabamaadlus (kergekaal) · Võitis kulla 1928 · Võitis hõbeda 1926 · Võitis pronksi 1927 · Võitis kulla 1929 Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1930 ja 1931 vabamaadlusega Kristjan Palusalu · Oli Eesti maadleja, on üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus (raskekaal) ja vabamaadlus (raskekaal) · Võitis kulla 1936 Berliinis Kreeka-Rooma maadluse raskekaaluga ja vabamaadluse raskekaaluga · Võitis kulla EM'il 1937 Pariisis Kreeka-Rooma maadlusega Johannes Kotkas · Oli Eesti maadleja · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus raskekaal · Võitis kulla 1952 Helsinkis
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3
pronksmedali 400 meetri vabaujumises. Tiit Sokk Click to edit Master text styles Second level on eesti korvpallur ja Third level Fourth level Fifth level korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Erika Salumäe Click to edit Master text styles Second level 1988. aasta Third level Fourth level Fifth level suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis Erki Nool
Tabeltöötlus. Ülesanne 2 Tabelid Sellele lehele kopeerida ja täita andmetega "kirjanurk" eelmisest ülesandest. Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Ardi Lepp Õppemärkmik 82176 Õppejõud Jelena Vendelin Õpperühm KAKB-11 Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 061372 Variant 22 Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kuju ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: - Kopeerige eelmises ülesandes tehtud detaili skeem ja arvutusvalemid antud vihikusse - Koostada valemid, mis võimaldavad leida: a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali koguse ja maksumuse antud materjali margi jaoks c)
Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise Eesti päritolu sportlaste esinemine olümpiamängudel on tekitanud omajagu küsitavusi,
Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. 1989 EM pronks, Eesti meister 1984, 1985, 1992. N. Liidu noortekoondisega EM kuld 1981. N. Liidu noortekoondisega MM hõbe 1983. Kreeka meistrivõistluste hõbe 1993,1995,1996. Kreeka karikavõitja 1993,1996. WBL USA suveliiga meister 1990. 2005 aastal sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. Eesti parim meessportlane 1991. Erika Salumäe Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. MM hõbe 1984 ja 1986, kuld 1987 ja 1989 ning pronks 1995. Erki Nool 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks
place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver Tartu 05:16:51 M17 2107 1800 Gross Joosep Järvamaa 05:01:17 M17 117 406 Holtsmann Marko Viljandi 03:05:21 M17 345 2744 Jalakas Siim Järvamaa 03:20:43 M17 780 2376 Janusevskis Matiss Läti 03:45:09 M17
Average of Vanus isik tähtkuju 3 4 Grand Total Ambur 40 40 40 Jäär 38 39 39 Kaalud 40 37 38 Kaksikud 37 41 39 Kalad 37 38 37 Kaljukits 38 38 38 Lõvi 39 37 38 Neitsi 42 37 40 Skorpion 36 36 36 Sõnn 37 40 38 Veevalaja 38 42 40 Vähk 38 36 37 Grand Total 38 38 38 Nimi Sünniaeg Isikukood Sünnipäev Sünnikuu kuupäev Vanus Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 3 1 03.01.2008 58 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 2 3 02.03.2008 58 Kristjan Vassiljeva 14.03.50 35003144368 14 3 14.03.200
Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. 2. Eestlased Berliini MM-il. Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli
M 200 14.Seitsmevõistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval, päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks; Teine päev - kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. M 200 15Maratoni raja pikkus on 30 km. M 240 16.-võistlusriietuse ja -jalatsite, rinnanumbrite mittevastavus nõuetele M 143 - ebasportlik käitumine M 145 - kõrvalise abi vastuvõtmine M 144.2 17.Gerd Kanter, Aleksander Tammert- kettaheide; Mikk Pahapill- 10- võistleja; Aleksander Lokutov- maratonijooksia; Tõnu Jaanson- kahe- sõudepaat. 18.Tiit Sokk, Erika Salumäe, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Jaan Talts.
11.66 46611264944 Krista Count 1 Kristel Kristel Joonas 12.01.74 47401121994 Kristel Kristel Hunt 11.06.52 45206113603 Kristel Kristel Ots 03.02.56 45602039490 Kristel Kristel Arvola 25.01.61 46101252062 Kristel Count 4 Kristina Kristina Jaanus 30.04.79 47904309781 Kristina Count 1 Kristjan Kristjan Reinhold 18.07.63 36307182219 Kristjan Kristjan Martverk 14.11.52 35211145496 Kristjan Kristjan Järv 25.02.80 38002255519 Kristjan Count 3 Kristo Kristo Västrik 16.01.60 36001161262 Kristo Count 1 Käthy Käthy Liivak 01.10.60 46010018107 Käthy Count 1 Külli Külli Lasn 02.10.60 46010028189
Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6
Ardu Kool Rynaldo Puusep Kehaline kasvatus Londoni olümpiamängud 2012. Referaat Ardu, 2012 Sisukord Sissejuhatus. 2012. aasta suveolümpiamängud Avatseremoonia Eesti sportlased Londoni olümpial. Dopingu testimine. Sissejuhatus Referaat on tehtud, et kirjeldada londoni olümpiamänge 2012 aasta suvel. 2012. aasta suveolümpiamängud 2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud.Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908
annaabi.ee 
