Nad toimivad toidu tükeldajatena ning arvult on neid 4 kummaski lõualuus. Ülemised lõikehambad on suuremad ning kujult varieeruvad, sageli veidi taandarenenud. Alumised lõikehambad on väiksemad. 2.2 Silmahambad Silmahambad on hambad toidu haaramiseks ja läbistamiseks. Paiknevad mõlemal pool lõikehambaid. Arvult on neid kaks kummaski lõualuus. Silmahambad on hammaste pikimad hambad. Ülemised on tugevamad ja pikemad . 2.3 Ees- ja tagapurihambad Eespurihambad on hambad toidu purustamiseks ja mälumiseks. Nad paiknevad silmahammaste taga. Hambail on 2 kõrgemat serva ehk kõpru, mis aitavad peenestada toidu sitkeid ja kõvu osiseid. Tagapurihambad on hambad toidu purustamiseks ja mälumiseks. Asuvad lõualuu tagaosas. Jäävad tagapurihambad tulevad järk-järgult kuna lõualuud peavad nende mahutamiseks pikemaks kasvama. ·Esimene tagapurihammas tuleb 6-7 a. ·Teine tagapurihammas tuleb 11-13 a.
Kokku 20, igas suuveerandis5: -2 lõikehammast, -1 silmahammas -2 purihammast(eespurihambaid pole). Hamba osad: a) (Hamba)kroon(corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael(cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juue(-ed)(radix dentis) Juurte arv: Lõikehambad ja silmahambad – 1 juur; Eespurihambad – 1-2 juurt; Purihambad – 2 või 3 (vahel rohkem)
. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespurihambad e. premolaarid kokku 8, juur kaheks hargnenud; 4) Purihambad e. molaarid kuupjas kroon, kokku 12, 2-3 juurega. SUU Keel Liikuv organ, mille ülemisel pinnal paiknevad erinevat tüüpi näsad: keskel vallnäsad, tipus niitnäsad, servas seennäsad ja lehtnäsad. Lisaks näsadele on ka keelemandel, mis on lümfoidorgan. Seen-, vall- ja lehtnäsades asuvad maitsepungakesed. Süljenäärmed Mesokriinsed näärmed. Toidu niisutamine ja osaline seedimine. Süljes 99% vett ja 1% valke.
igemega katud osa hambakael. 3. igemest all pool on juus või juured mis kinnituvad hambasompu. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs, mis juure osas kitseneb hambajuure kanaliks. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Dentiini katab hambakrooni osas inimkeha tugevaim mineraal: email e. hambavaap. Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Inimese hambatüübid (ühes lõualuus) Lõikehambad 4 Silmahambad 2 Eespurihambad 4 Tagapurihambad 6 Hambavalem. 3 2 1 2 2 1 2 3 3 2 1 2 2 1 2 3 Tagapurih. Eespurih. Silmah. Lõikeh. Lõikeh. Silmah. Eespurih. Tagapurih. Keel. Funktsioonid: mälumine, neelamine, kõnelemine ja imemine. Suuõõne näärmed. Mukoos - limanäärmed: nõristavad lima mis muudab toidu libedaks. Seroosnäärmed eritavad valgurikast sekreeti.
kuul piimapurihammastel. Jäävhammaste alged hakkavad arenema 5. raseduskuul ja see on märksa aeglasem protsess. Teine tagapurihammas areneb alles lapse esimesel eluaastal. Hamba ehitus Loote normaalse arengu korral moodustub 20 piimahamba ja 28-32 jäävhamba alget. Alati ei kulge aga hambaalgete moodustumine ja hambakoe diferentseerumine normaalselt. Hambaalged võivad puududa üldse või üksikutel hammastel . Sagedamini võivad puududa külgmised ülemised lõikehambad, teised eespurihambad ja alumised keskmised lõikehambad. Areneda võib aga ka rohkem hambaalgeid ehk lisahambaid. Need võivad areneda embrüonaalse arengu perioodil kas lisandunud hambaalgest või hambaalge lõhenemise tagajärjel. Sageli on lisahambad eespurihammaste piirkonnas või ülemiste esimeste lõikehammaste vahel. Enamasti tuleb lisahambad eemaldada, sest nad häirivad normaalset hambumust ja asuvad tihti väljaspool hambakaart.
ülemise tagapurihamba kohal Sülje ülesanded: soodustab seedimist soodustab rääkimist antibakteriaalne toime omab suuõõne pesemisfunktsiooni 73. Hammaste arv, liigid Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; (eespurihambad puuduvad) 2 tagapurihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 eespurihammast 3 tagapurihammast 74. Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega ja juur on igemes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes on pehme kude säsi,
Mustrebase karv on must, aluskarv hõbedane. Rebased on põhja pool tumedamad ja intensiivsema tooniga kui lõuna pool. See on vastuolus üldreegliga (Glogeri reegel). Silmad on täiskasvanud rebasel kollased. Silmade lõige on vertikaalne. Nina on tumepruun või must. Kõrvad 3 on väljastpoolt pruunid või mustad. Koon on piklik ja kitsas. Hammasterida moodustab üle poole koljupikkusest. Eespurihambad on lihtsad ja terava otsaga, välja arvatud kontide järamiseks kasutatav ülemine neljas eespurihammas. Tagapurihambad muljumiseks sobiva ehitusega. Esikäpal on 5 küünist, tagakäpal 4 küünist. Esimene varvas on rudimentaarne, kuigi küünisega, ega puutu vastu maad. Saba on pikk ja kohev, sabaots on must või valge. Joostes hoiab rebane oma saba horisontaalselt. Nagu enamikul koerlastel, on rebasel sabanääre. See asub tal 75 mm
hästiarenenud juur. Sageli nimetatakse ka juurtega hammasteks. Kasvavad kiiresti ja juur moodustub varakult. Katab email. Kõrgekroonilised hambad – Neil on kõrge igemest väljaulatuv osa. Samas puudub neil kael, kuid nad võivad terve elu vältel kasvada pikkusesse. Väikesed juured tekivad hilja või jäävadki moodustumata. Neid kutsutakse ka juurteta hammasteks. Nad on pruunikad, sest neid katab tsement. Asendi, ehituse ja funktsiooni alusel eristatakse lõikehambad, kihvhambad, eespurihambad, purihambad. Lõikehammaste ülesandeks on toidu haaramine, sellest kinnihoidmine, toidu tükeldamine. Kihvhambaid kasutab loom enesekaitseks ja ründamiseks. Asetsevad lõikehammastest tagapool. Eespurihammaste ja purihammaste ülesandeks on toidu peenestmaine Samuti eristatakse piimahambaid, mis ilmuvad vahetult enne sündi või peatselt selle järel. Nad on väiksemad ja neid on vähem. Nad on ajutised. Jäävhambad ilmuvad piimahammaste asemel 18. Hambavalem
B) Piimahambad (dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis 5: 2 lõikehammast, 1 silmahammas ja 2 purihammast; eespurihambaid pole. Hamba osad: a)(Hamba) kroon (corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael (cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juur(-ed) (radix dentis) Juurte arv: lõikehambad ja silmahambad – 1 juur; eespurihambad – 1-2 juurt; purihambad – 2 või 3 (vahel rohkem!) Hamba siseehitus: a)Dentiin – tugev luu, põhiaine – annab kuju b)Email – väga kõva luuaine, katab krooni pinda c)Tsement – pehmem, kiududerikas luu, katab juurte pinda, tema sisse kinnituvad hamba hoidesidemed, mis tulevad alveooli seinast Krooni ja kaela piirkonnas on hambaõõs, juurtes – juurekanalid. Kõiki õõsi hamba sees täidab hambasäsi e. pulp (pulpa) - kohev sidekude, milles on palju vere- ja lümfisooni ning (
esimesed purihambad e. molaarid tulevad 12-16. elukuul silmahambad e. kaniinid lõikuvad 16- 18. elukuul teised piimapurihambad 20.- 30. elukuul Sel ajal on laps rahutu, topib käsi suhu, nutab näilise põhjuseta, suureneb süljeeritus, vahel esineb palavik ja kõhulahtisus. 10. Jäävhammaste periood. Algab esimese purihamba suhulõikumisega piimahammaste rea lõppu. 6-7. eluaastal alumised keskmised lõikehambad 9-10. eluaastal lõikuvad esimesed eespurihambad 10-11. eluaastal lõikuvad teised silmahambad 11-12 eluaastal lõikuvad teised eespurihambad 12-13. eluaastal lõikuvad teised tagapurihambad Periood kestab 15.-21. eluaastani. Kujuneb hambumuskontakt üla-ja alalõualuu hammaste vahel sirglõugne e. ortognaatne hambumus- ülemised lõikehambad katavad alumisi 1/3 ulatuses. Normaalset hambakaart aitab kujundada kõva toidu, rohke juurvilja söömine. 11. Hambakaariese olemus ja ennetamine.
Pea on paksem. Uruhiired elavad avamastikul ning on viletsad ronijad. Leethiir on punakat värvi ning tavaline liik Eestis. Elavad metsades ja parkides, väga hea ronija. Mügri ehk vesirott elab pinnases/käikudes, ajab mulda üles nagu mutt. Kõige suurem uruhiirlane on ondatra. Saba on vertikaalselt lapik. Umbes kassisuurune loom, aga koprast väiksem. Kaitsealused liigid – kõik nahkhiired, lendorav, kasetriibik, pähklinäpp, lagrits. Lõikehambad – I Lõikehambad – C Eespurihambad – P Purihambad – M I, C, P vahetuvad. Mingil eluetapil vahetuvad jäävhammastega. M tekivad jäävhammastega (inimestel tarkusehambad). 15 ICPM 0033 Hambavalem -------- 3133 Hülged Poolveelised imetajad – elu on seotud nii vee kui ka maaga. Nad ei ole võimelised vette sünnitama. Kui nad on veest väljas, siis on oht üle kuumeneda. Päris maismaa imetajatest, kes on maismaalt vette siirdunud. Vaalaliste eelasteks
samal ajal sombust väljapoole. Hamba kasv ei lõpe hambavahetusega, vaid jätkub veel aastaid hiljem. 26. Hammaste jaotus asukoha, kuju ja otstarbe põhjal Hambad jaotatakse lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. intsisiivid (dentes incisivi) asuvad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuu kehasse. Nad kõik vahetuvad. Kihvad (dentes canini) asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning neid on kokku 4.Mäletsejalistel need puuduvad. Eespurihambad e. premolaaril (dentes premolari) asetsevad kihvadest tagapool ning taimtoidulistel on neid 12. Purihambad e. molaarid (dentes molari) on hammastest kõige tagumised. 27. Hambavalem Üksiku looma hammaste liiki, arvu ja asendit märgitakse ülevaatlikult hambavalemi abil. Tavaliselt kantakse valemisse sümmeetria tõttiu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega (canini, incisivi, premolares, molares).
facies vestibularis (vaba) - nõrgalt arenenud juured facies lingualis (vaba) - värvuselt sinakasvalged facies mesialis (kontakt) - ilmuvad 6. kuust kuni 3. eluaastani - puuduvad eespurihambad ja III purihammas facies distalis (kontakt) Dens sapientiae/ dens serontinus facies occlusalis (mälusmis) - Krooni kuju lõikehammas peitlikujuline silmahammas keskel lõiketeravik, distaalsemal ja mediaalsemal lõikeserv eespurihammas ristlõik ülemistel ovaalne, alumistel ringjas, mälumispinnal 2 köbrukest
avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele Keelealune süljenääre-asub suu põhjas avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele 73. Hammaste arv,liigid Piimahambad-20 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8 tagapurihammast)212 Jäävhambad-32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned)
avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele Keelealune süljenääre-asub suu põhjas avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele 73. Hammaste arv,liigid Piimahambad-20 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8 tagapurihammast)212 Jäävhambad-32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned)
Vähendab soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist. Neil on siledad, vähese võidega pinnad, nende omavaheline liikumine toimub peaaegu hõõrdumiseta. Soolekinnisti on kahekõhukelmelestme sidekoeline tekis, mis algab umbes 15cm pikkuselt alalt kõhuõõne tagaseinast, muutub lehvikuliseks ja lõpeb serooskestana soole pinnal. 55.Suu ja hambad(eraldi lehel) Suus toimub toidu peenestamine, niisutamine süljega ja maitsmine. Hambaid on kokku 32, purihambad, eespurihambad, silmhambad, lõikehambad, tarkusehammas. Hambaehitus-alustades pealmisest kihist, koor-kael-juur-hambasäsi. Hamba peamise massi moodustab dentiin,dentiini sisepinnal on odontoblastide email. 56.Süljenäärmed keelealune süljenääre, kõrvalsüljenääre, lõuaalune süljenääre. Süljekoostis osad-anorgaanilised ained(99% vesi) orgaanilised ained(antibakteriaalse toimega valgud, alfa-amülaas jne)
mälumispindadeks. Esialgselt suhu ilmunud hambad on ajutised, neid nimetatakse piimahammasteks ja nad asenduvad jäävhammastega. Asukoha, kuju ja otstarbe põhjal jaotatakse hambad lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. Intsisiivid paiknevad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuukehasse(hobusel ja seal nii ala- kui ülalõualuus 6, mäletsejalistel, ainult alalõualuus, 8 ). Kihvad asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning arvult on neid 4. Eespurihambad e. Premolaarid asetsevad kihvadest tagapool. Taimtoidulistel 12 ja seal 16. Purihambad e. Molaarid on hammastest kõige tagapoolsemad. Põllumajandusloomadel 12. Hambad jagunevad ehituselt lühi- ja pikakroonilisteks. Lühikroonilistel hammastel katab email mütsitaoliselt üksnes hamba alveoolist väljaulatuvat osa, kuna hambajuurel oa dentiini kaitseks tsement. Pikakroonilised ehk kurdhammastel seevastu ulatub emaili poolt kaetud kroon ka sügavamale hambasompu
● Moodustavad ülemise ja alumise hambakaare ● HAMBUMUS - ülemise ja alumise hammaskaare suhe - normaalne hambumus: ülemised hambad ületavad alumisi ⅓ ulatuses. Jäävhambaid - ühel kaarepoolel 8, kokku 32 1) lõikehambad INSISIIVID 2 (ph 2) DENTES INCISIVE toidu läbilõikamiseks 2) silmahammas KANIIN 1 (ph1) DENS CANINUS toidu haaramiseks/murdmiseks 3) eespurihambad PREMOLAARID 2 (ph 0) DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 4) tagapurihambad MOLAARID 3 (ph 2) DENTES MOLARES mälumiseks - viimane molaar, tarkusehammas, ei pruugigi lõikuda või areneb rudimentaalsena - jäävhammaste värvus kollakas Piimahambaidon 20 - jäävhammastest u 2x väiksemad, värvuselt piimjad/sinakasvalged - juured krooniga võrreldes nõrgemini arenenud - lõikumine algab 6 kuu vanuselt, lõppeb u 24 elukuuks
keelealusele lihakesele ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. Neutraliseerib happeid/puhastab hambaid. 74) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 75) Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. 20
39 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad? Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga.
Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka 39 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad? Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 40 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on
näärmete sekreet sisaldab ohtralt mutsiini Seganäärmed paiknevad keele eesmises osas, toodavad üheaegselt nii seroosset kui ka mukoosset sekreeti Näärmete juhad avanevad piki keelealuseid limaskesta volte, sekretoorsed osad paiknevad keele sügavuses HAMBAEMAILI, DENTIINI JA TSEMENDI EHITUS Koduloomade suuõõnes paiknevad lõikehambad, kihvhambad, eespurihambad ja purihambad Hamba moodustavad spetsifiilsed koed: email, dentiin, tsement, hambapulp Krooni kõrguse järgi eristatakse kahte tüüpi hambaid: madalakroonilised e brahhüdontsed hambad ja kõrgekroonilised e hüpsodontsed hambad Madakakroonilistel hammastel katab email dentiini ainult hambakrooni osas, hambajuure piirkonnas katab dentiini tsement – kõrgekroonilistel hammastel on emailipind kaetud pealt tsemendiga
39 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad? Suuõõs, neel, sõõgitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga.
6. Kitsas lauk 2-3 sõrme laiune 7. harilik lauk 3 sõrme laiune 8. lai lauk üle 3 sõrme laiune 9. päits märgis ulatub ümber silmade põsele ja palele Jalgade märgised Jalgade märgised täheldatakse üles nende ülatuse järgi. Karvapöörised antakse sünniga kaasa. Vanuse määramine Vanust määratakse hammaste järgi. Kihvad tulevad hobustel 5-aastaselt. Need tulevad aga täkkudel ja u 2- 3%märadel. Hammasteks on intsisiivid(lõikehambad) premolaarid(eespurihambad) ja molaarid(purihambad), täkkudel tulevad ka reeglina kihvad(canini). Lõikehambad vahetuvad paarikaupa. Mida noorem on hobune seda täpsemini saab määrata. Aga üle 15 aastaste puhul võib isegi paar aastat eksida. Tunnused Vanus Piimahammaste tulek I paar(keskele) 2 nädalat II paar 3-4 nädalat
annaabi.ee 
