Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk
Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas, et peab aia ehitama. Nõnda naabrid omavahel võistlesid. Pearu tegi puuviljaaia, mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari. Sauna-Madis jõudis kraaviga valmis. Hakati uut kraavi kaevama. See oli juba ainuüksi Andrese kraav. Pearule hakkas meeldima Krõõda hääl, kui see sigu koju kutsus. Andres ja Pearu tülitsesid pidevalt. Tuli talv. Pearu tuli naabritega ära leppima. Hakkas neid hoopis aitamagi.
· Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150) Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: · Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk.138 ja edasi ka) · Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus (lk.28-31) · Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis (lk.143)
tööd jätkata. Ta plaanis ka pea kraavi vee jõkke laskmiseks Pearuga. Nelipühiks said kõik viljad ka maha. Sõnnik veeti talgutega põllule ja künti maase. Heina tööga tehti algust mõni päev enne jaani. Peremees leidis kohe, kui raisku olid heinamaad lastud. Igal pool laiusid madalad vaevakase- ja pajupõõsad ning mätad. Andresel selgus, et pole võimalik karja suurendada, kui ei jõua heinamaad teiseks teha. Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi.Rukis kippus pudisema. Tuli võtta sirp.Rukki saak oli väga nigel,müügi peale ei võinud mõeldagi.Kaer ja oder tõotasid paremat saaki.Ka kartulitel olid madalaimas paigus üsna head pealsed.Ka lina ei täitnud tema peale pandud lootust.Esimese lume saabumisel,olid kõik välistööd korras,ainult paar viljaauna seisis veel väljal.Nagu esimene suvi ,samuti mõõdus ka esimene talv vahetpidamatus töömurdmises
teha. Esimese aasta kevade küdmisega selgus, et maapind on päriski kivine ja ader läks tihti tänu tulisele hobusele puruks. Käidi kõrtsis endale sulast ja tüdrukut kauplemas, seal kohtus ka Andres Oru-Pearuga, ning kohe alguses läks neil sõnavahetuseks. Peagi soovis Andres Pearuga ühist kraavi kruntide vahelisele sihile teha, aga Pearu ei tahtnud alguses teha ja otsustati siiski nii, et kraav tuleb Pearu poole peale. Esimeste Nelipühade aegu tehti pidustused Eesperes, kuhu kutsuti naabruskonna peremehed ja perenaised, et nendega tutvusi luua. Tuli sõnnikuveoaeg, ning Andres sai naabrite näol omale abi esimeseks aastaks, et kergem alustada oleks. Esimene einatöö oli raske, kuna heinamaad olid võsastunud ja mättas. Heinaaeg möödus kiiresti, ning tuli viljakoristuse aeg. Sel aastal jäi saak vägagi väikeseks, alguses loodeti rohkemat. Tagaperes oli selle eest, aga hea viljaaasta, nagu neil alati oli olnud
Andrese väga kurvaks, tuimaks Mõlemad Andrese naised (Krõõt esimene, Mari teine) Andres Pearu Ei käinud tihti joomas Käis tihti kõrtsis joomas, kaklemas Soovis lastele paremat tulevikku Ei võtnud elu nii tõsiselt kui Andres Rabas palju tööd Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes Suutis andestada inimestele Pidevalt tülitses Polnud kiuslik Tuletas koguaeg Krõõta meelde peale ta surma Sai sulastega küllalt hästi läbi Oli naine olemas Sundis Krõõta palju tööd tegema, kuid samas Vaatamata tülitsemistele, oli üsna leplik oli hooliv Peale Krõõda surma oli kodus liiga tõsine Tülitses sulastega
Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) Polnud nii kiuslik Sai sulastega küllalt hästi läbi Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150 Miinused: Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: Ei võtnud elu nii tõsiselt Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk.138 ja edasi ka) Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus (lk.28-31) Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis (lk.143) tollase talupoja mõttemaailmale, milles esmatähtsaks peeti töökust Näiteks vana Andrese tüli Pearuga ja võõrandumine perekonnast oli suuresti tingitud just sellest, et Andres
Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Krõõt õnnetu, et ei sünnitanud Andresele poega, sest tütarde üle Andres rõõmu ei tundnud. Andres ootas, et sünniks kohapärija, mistõttu Krõõt tundis end süüdi, et ei sündinud poisslaps. Perenaisel polnud unistusi, oli vaid teadmine perenaiseks olemisest, kellel on kanda rasked kohustused. Andrese püüdlused parema elu poole ei viinud teda sihile. Unistus helgest tulevikust Vargamäe Eesperes jäigi unistuseks, sest looduslikud olud ei lasknud mehel teha soisest Vargamäest unistuste Vargamäed, kus elu oleks lihtne ja hea. Eespere peremees tundis ehk esimest korda tõelist hingevalu, kui tema esimene naine talle kohapärijat sünnitades suri. Siis mõistis Andres, et oleks pidanud pöörama rohkem tähelepanu Krõõda heaolule. Andrese elu muutsid pingeliseks Oru Pearu pahateod ja kohtuprotsessid, kus mõlemad võitjaks jääda soovisid. Võttes perenaiseks Mari,
tööd. Ta suutis andestada ka Pearule. Ta sai ka sugulastega küllalt hästi läbi, ning ta polnud ka nii kiuslik. Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga. Andresel oli ka miinuseid näiteks: ta otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks ja peale krõõda surma oli kodus liiga tõsine õhkkond. Ka Pearul olid oma plussid ja miinused ta plussid olid ,et ta ei võtnud elu nii tõsiselt, ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes, kuigi pidevalt tülitses oli ta aga üsna leplik. Ning Pearu miinused olid ,et ta tülitses sulastega. Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus, sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis. Andrese tüli Pearuga ja võõrandumine perekonnast oli suuresti tingitud just sellest, et Andres väärtustas ennast vaid oma töökuse ja Piibli käskude- keeldude põhjal luues seega endale illusiooni oma täiuslikkusest.
tõsiselt, mis tekitas Jussis soovi end tõestada, ja ta selleks üle jõe ujus ja äärepealt ära oleks uppunud. Mari nimel oleks Juss kõike teinud. Juss ei peljanud ühtki tööd, tema käes lendasid ühtviisi nii rasked meestetööd kui ka tavaliselt naistele jäävad ülesanded, kui seda vaja oli. Kui nooremana tundis ta sellest pisut alandust, kui pidi rohtu kitkuma ja lapsi kiigutama, siis hilisemas elus, kui Mari pärast Krõõda surma aina tihedamini Eesperes perenaisena talitas, jäi Jussi hooleks nende lehma lüpsmine. Ega sellinegi asjade kulg Jussile rõõmu valmistanud, kuid töö tahtis tegemist. Kogu Jussi elu saatis armastus Mari vastu ning see koos alandustundega tema naist endale perenaiseks himustava Andrese vastu oligi põhjus, mis muidu rahuliku ja leebe loomuga Jussi peremehe pussitamiseni ja hiljem endalt elu võtmiseni viis. Veel ühed tegelased, kelleta Vargamäe poleks olnud Vargamäe, olid sauna Madis ja tema naine
Kuid siin ei olnud süüdi meeste suured ootused, vaid halbade asjaolude kokkulangevus. Ei saanud Indrek muuta Molli vanemate otsust ega Ramildat taaselustada. Võib küll tagantjärgi tark olla, kritiseerides Andrese otsuseid, mis Krõõta niiviisi tegutsema sundisid, kuid ega Andres süüdi olnud, et Vargamäe tunduvalt tugevamaks pähkliks osutus, kui ta arvanud oli. Vargamäe Andrese suur soov oli oma talu lastele pärandada, kes peale teda Eesperes toimetusi jätkaksid ja oma kodukohta austaksid, kuid tema õnnetuseks ei soovinud lapsed oma isiklikku elu alustades Vargamäest enam midagi kuulda. Nimelt oli pidev Andrese ja Pearu vaheline vaen ja üliränk töö võtnud lastelt ära armastuse Vargamäe vastu ning asendanud selle hirmu ja vaenuga. Noor Andres läks kroonu ja selle lõppedes ei soovinud enam Vargamäele naasta, Maret ja Liisi lahkusid abielludes kodunt
Eestlane tunneb vaeva ja väärust, aga oma tagasihoidlikkuse ja vaikiva iseloomu tõttu jätab vajaliku tegemata. Neljanda lapse ootel ei jätnud Krõõt Andrest töös üksi ja ega Andres ei andnudki harjumusest Krõõdale puhkust, sest visioon ideaalsest Vargamäest ei kadunud Andresel kordagi. Neid unistusi hoiti kinni kõigi kümne küünega, et mitte neil lasta unustusse vajuda. Selle ideaalsuse poole püüdlemise võis põhjustada ümbruskond, kes pidas seda rügamist Vargamäe Eesperes tavaliseks. Andres tahtis näidata oma tugevust ning allaandmine ei olnud tema puhul mõeldav. Paraku kipub olema nii, et kellegi tähtsust enda elus mõistetakse siis, kui seda inimest enam ei ole ning oma hoolimise näitamiseks pole enam võimalust. Muuta ei saa enam midagi, aga hinge jääb tühjus ja kripeldus oma väärate tegude pärast. Nii juhtus ka Vargamäel: Krõõda ja Andrese rõõmuks sündis neljandaks lapseks küll poiss, aga see õnn tõi kaasa ka suure kurvastuse
Hakati vilja võtma. Uus tüdruk Mari õrritas Jussi (oleks uppunud). Pearu lasi loomi enda maale ning käis kõigiga lepitust palumas. XII (102-110) Andresel kiire töö majaehitamine. Pearu saatis sulased appi. Juss ähvardas end puua. Jussi ja Mari plaanid. XIII (111-120) Kambrid valmis. Sündis tütar. Mari rääkis enda ja Jussi plaanidest. XIV (121-135) Pearu ehitas kraavile tammi, aga eespere Mart (sulane) lõhkus selle korduvalt ära ja ässitas koera Pearu kallale. XV (135-144) Eesperes saadi teada Pearu sinikatest. Kohtus käimine. Uue kraavi kaevamine. XVI (144-156) Eesperes veel üks tütar, aga Maril poeg. Pearu läks uue sulase Jaagupiga kohtusse. Jaagupi sõbrad peksid Pearu läbi. Pearu ähvardas oma eide ära tappa. 1 XVII (156-171) Talvise metsaveo tee ees aeg. Krõõdal sündis poeg, Maril tütar. Krõõt suri. Matused. Pearu lõõpimine.
peitu ei pugenud. sauna Mari - Mari sai Mäe talu uueks perenaiseks ja kasvatas üles hulga lapsi. Ta oli hoolas ja tark naine. Enne Jussi surma oli ta elurõõmus ja laulis tihti, aga hiljem kurb ja kannatas palju. Elu talus oli kannatuste ja töörohke, kõik süümepiinad jättis ta enadsse. Krõõda enda lapsi kasvatades üritab ta heastada kõike mida tegi Jussile prenaine Krõõt - Andrese esimene naine oli Krõõt, ta oli Eesperes kõige rahulikum ja kannatlikum inimene. Krõõt ei tahtnud Vargamäed kutsuda koduks, talle ei meeldinud see, et kõik oli korrastamata ja maapind oli soine. Siiski oli ta heasüdamlik ja meeldiv inimene, kes võtis vapralt vastu kõik raskused, mille elu tema õlgadele lükkas. Siiski tundis ta selle kõige juures elust rõõmu, armastas lõbutseda ja tõi lähedaste ellu päikesepaistet. Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees
pärast loogugi. Krõõt tegi tööd, seda jaguks tal igaks ajaks. Ta sai teada, et ta on arvatavasti rase, kuna toit ei taha enam sees püsida. Andres võrdles erinevaid talusid ning rääkis ajaloost. IX Suvi läks Eespere talus märkamatu kiirusega. Peremees kurtis nigela saagi üle, aga alles esimene aasta ka. Juss tegi korraliku tööd ja seda tegi ka Mai, kuid oli kurvastusest murdumas. Tema silmarõõm Kaarel, lahkus Tagaperest. Eesperes nägi ilmavalgust ka esimene järglane ja selleks oli tütar nagu Saunatädi ennustas. Peremees ootas küll poega. Krõõdil oli suur väsimus peale tulnud. X Kahte naabrit ikka võrreldi igas asjas. Pearu tahtis kõiges parem olla kui naabrimees, ega ta ei saanud alla siis jääda. Seda vaatasid ka teised külaelanikud, et seal ikka miskit kana kitkumas. Saunatädi rääkis, et ega neil kerge ei ole. Üks kord hakkas Pearu oma aeda lõhkuma, mis aga
3. Iseloomusta Mari tüdrukuna Vargamäel. Mari on väga lõbus tüdruk, kes kogu aeg naerab, tantsib ja laulab, lõbutseb nagu noorele tüdrukule kohane. Kõige selle juures on Mari virk, töökas ja kohusetundlik, tal on kõigiga hea läbisaamine. 4. Millised olid Andrese mõtted Krõõda surivoodi juures? Ta tundis piinlikkust et polnud naisest eriti lugu pidanud ja et ta survestas neist, et too polnud poisslast saanud. 5. Kuidas mõjutas Krõõda surm elu Eesperes? Andresel oli vaja uut perenaist, tal oli vaja ka täita Krõõda soov, et perenaine oleks hea lastele. Uueks perenaiseks sai Mari, kes kasvatas lapsi nagu omi ja rügas tööd, et Andresele heameelt teha. 6. Missugused olid Mari käitumise motiivid pärast Krõõda surma? Mari on sunnitud end jagama oma perekonna ning perelaste ja peremehe vahel. Peremees Andres Paas kutsub Mari enese juurde elama, kuid naine lükkab ettepaneku tagasi, kuigi see ettepanek on talle ahvatlev
kohale jõudes hakkas ta oma heleda häälega sigu Pearu rukkist ära kutsuma. Ikka ,,kotsu- kotsu-kotsu, põssa-põssa-põssa". See jäi Oru Pearule tema surmatunnini meelde. Järgmine, mida Tagapere peremees tegi, oli see, et lasi Andrese hobused enda kapsapõllule. Järgmisel kevadel ootas Krõõt teist last taaskord tüdrukut, nimeks sai ta Maret. Andres ei suutnud varjata oma pettumust ja nördimust, miks temal ei ole esimesed lapsed pojad nagu Pearul. Sügiseks olid Eesperes valmis ka uued kambrid koos helevalgete laudpõrandatega. Nüüd oli käes aeg, mil Juss ja Mari abiellusid ning läksid Eespere sauna elama. Eespere karja hoidis Karja Mart, keda Krõõt Matuks hüüdma hakkas, sest see ükskord oli Pearut kividega niimoodi pildunud, et viimasel sinised laigud ihul. Kui Pearu kraavis vett paisutas, siis oli just Matu see, kes käis iga kord tammi ära lõhkumas, ning seepärast ei saanudki need kaks kuidagi läbi
Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu. väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu III Algas töö, eluaegne töö. Pühapäeval mindi kirikusse ja sulast seda ei lubata. kauplema
Tegelikult see hele lauluhääl läks koos õndsa Krõõdaga, nagu Pearu ütelda armastas. Peale Krõõda minekut tekkiski üks suur sasipundar, kus on raske aru saada, mis on tõde ja kellel õigus. Krõõt läks manalasse peale seda, kui tõi ilmale esimese enda ja Andruse poja. Lapsele oli ema vaja. Marilgi oli just laps olnud ja pooleldi vastutahtmist ta ju lubas perenaisele, et hoolitseb viimase võsukese eestki. Tema enda pere elu saunas vajus soiku, ta võttis lapsed ja täitis Eesperes perenaise rolli. Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa. Naine ikka lubas, et natuke veel ja ma kolin koju tagasi. Seda natukest aga ei jõudnud Juss ära oodata ja ta pani enese käe oma elu külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab. Tegelikult oli
Tegelikult see hele lauluhääl läks koos õndsa Krõõdaga, nagu Pearu ütelda armastas. Peale Krõõda minekut tekkiski üks suur sasipundar, kus on raske aru saada, mis on tõde ja kellel õigus. Krõõt läks manalasse peale seda, kui tõi ilmale esimese enda ja Andruse poja. Lapsele oli ema vaja. Marilgi oli just laps olnud ja pooleldi vastutahtmist ta ju lubas perenaisele, et hoolitseb viimase võsukese eestki. Tema enda pere elu saunas vajus soiku, ta võttis lapsed ja täitis Eesperes perenaise rolli. Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa. Naine ikka lubas, et natuke veel ja ma kolin koju tagasi. Seda natukest aga ei jõudnud Juss ära oodata ja ta pani enese käe oma elu külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab.
rahumeelse eksisteerimise asemel vaja alailma tõestada, kes Vargamäel kangeim mees on. Kui ta ka mõne heateo tegi,oli ta selle üle väga uhke ja nurus kiitust. Oma kodu, oma vilja, oma loomi ja vanemat poega kaitses Pearu võõra vägivalla ja vere eest, kuid seda pigem selleks, et mitte alla vanduda kui et ta neid tõepoolet oleks armastanud. Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik Miinused: · Tülitses sulastega · Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus · Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis Krõõda lugu oli kõrvalvaatajale nukker, täis allumist ja vaeva. Selline elukäik ei olnud sugugi tingitud sellest, nagu poleks noorel perenaisel jätkunud julgust piisavalt iseloomu ja tarkust, et end kaitsta
7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks, juhtajaks sai Nõmmann keda huvitas pigem Muulu soo kuivendamine mitte jõe süvendamine. Indrek pani ta paika ja kirjutati alla palvekirjale, et taodelda raha mõlemaks asjaks.Andres nukker et keegi vanadest olijatest ei saa alla kirjutada ning nende talud on läinud. 8. (80) Andres nukker et Vargamäe talu võõra käes, Indrek nukker et tema kohta teatakse lehest. Pearul jälle probleem, sest koosolek toimus Eesperes. Arutavad Karlaga selleasjus, arutavad ka Oru pärandamise asjus. Pearu ei taha, et Eedi selle koha saaks kuna ta on loll. Üritab leida viise, et kuidas Karla või Eedi saaks lapse vms. Vastust ei leitudki. 9. (91) Sass hakkab uusi hooneid ehitama ja lõikab metsa, Andres on selle üle natuke nukker aga samas rahul, ta tahaks surra seal samas kus Mari ja Krõõt. Ta ehitas hooneid endale terveks eluks aga nüüd hakatakse uusi ehitama
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last
Hakati vilja võtma. Uus tüdruk Mari õrritas Jussi (oleks uppunud). Pearu lasi loomi enda maale ning käis kõigiga lepitust palumas. XII (102-110) Andresel kiire töö majaehitamine. Pearu saatis sulased appi. Juss ähvardas end puua. Jussi ja Mari plaanid. XIII (111-120) Kambrid valmis. Sündis tütar. Mari rääkis enda ja Jussi plaanidest. XIV (121-135) Pearu ehitas kraavile tammi, aga eespere Mart (sulane) lõhkus selle korduvalt ära ja ässitas koera Pearu kallale. XV (135-144) Eesperes saadi teada Pearu sinikatest. Kohtus käimine. Uue kraavi kaevamine. XVI (144-156) Eesperes veel üks tütar, aga Maril poeg. Pearu läks uue sulase Jaagupiga kohtusse. Jaagupi sõbrad peksid Pearu läbi. Pearu ähvardas oma eide ära tappa. XVII (156-171) Talvise metsaveo tee ees aeg. Krõõdal sündis poeg, Maril tütar. Krõõt suri. Matused. Pearu lõõpimine. XVIII (171-186) Mari eesperes - jutud, Jussi mure. Andres vee ja leiva peale, lõhkine jalg.
Tegelikult see hele lauluhääl läks koos õndsa Krõõdaga, nagu Pearu ütelda armastas. Peale Krõõda minekut tekkiski üks suur sasipundar, kus on raske aru saada, mis on tõde ja kellel õigus. Krõõt läks manalasse peale seda, kui tõi ilmale esimese enda ja Andruse poja. Lapsele oli ema vaja. Marilgi oli just laps olnud ja pooleldi vastutahtmist ta ju lubas perenaisele, et hoolitseb viimase võsukese eestki. Tema enda pere elu saunas vajus soiku, ta võttis lapsed ja täitis Eesperes perenaise rolli. Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa. Naine ikka lubas, et natuke veel ja ma kolin koju tagasi. Seda natukest aga ei jõudnud Juss ära oodata ja ta pani enese käe oma elu külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab. Tegelikult
5) Indrek saab kraavil olles külma ja jab natuke haigeks. Vargamäele saabub Tiina. Tiina oli selline kena neiu, kes oli linnas Indreku pere lapsehoidja. Tiina tuli siia, et ka jääda, aga Indreku soovil ta pidi lahkuma juba järgmine päev. 6) Indreku jõud hakkab taastuma. Indrek läheb jõele uiskudega sõitma, võttes ka Mulla(koer) kaasa. Õhtul saabudes arutavad isa ja poeg Vargamäe jõe süvendamise värki. 7) Vargamäe eesperes saavad kokku küla mehed, et arutada jõe süvendamis asja. Kohale tuleb ka Oru Karla. Kõnet peab seal ikka Kassiaru, tema kui saks ja vahele räägib ka Karla. Nemad olid suured sõbrad. Lõpuks teeb Indrekki suu lahti, sest see on ikkagi ju tema idee. Midagi suurt veel ära ei ostsustatud. 8) Pearu räägib Karlaga, et nende juures, Orus, oleks pidanud see koosolek toimuma. Karla ei mõistvat rehnutti, nagu Pearu ütles. Pearu tegi juttu esmakordselt pärandusasjus. Tema ei saavat
- Sulane vingub raske ja tapva töö üle, räägib, et järgmisel suvel enam Vargamäele niitma ei tule, tüdruk Mai veel oma plaane kindlalt ei tea, samas hindab Juss küünis olevat pehmet heinast aset, kus on hea magada - Andres kurdab kehva põllumaa üle, võrreldes Tagaperega on nende maa eriti niru, Pearu kelgib oma hea heinamaa ja saagiga Andrese ees, varem oli Andrese maal olnud kuusemets (kuiv, toitainevaene) ning sellest tulenevalt kutsuti kohta Kuusiksaareks IX - Suvi läks Eesperes kiirelt ja väga töiselt, rukki ja linasaak oli väike, kaera, odra ja kartuli oma parem, müüa nad vilja ja lina väga ei saanud, vaevu jagus endale, kuid natukene pidid siiski, et raha teenida - Krõõt ja Andres tahtsid ise raha teenida, et talulaen ära maksta, ei tahtnud seda lastele kaela jätta, seetõttu ka töötasid väga palju - Juss leidis soosillalt 2 kaeravihku, lootis neid ka järgnevatel öödel leida, peremehele ja
Ta ei kartnud tööd ning see suurendas minu meelest tema sümpaatsust. Alguses meeldis mulle ka tõsiasi, et erinevalt Pearust oli ta aus ega hakanud tõde väänama, vaid oli otsekohene ega keerutanud. Tsitaadid: ,,Kunagi polnud Andres oma tööst niisugust lõbu tundnud, kui ta tundis selle esimese põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel oma põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski." ,,Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi. Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. Polnud heinatöö veel lõpul, kui juba kippus pudisema rukis, muudkui viska vikat ja võta sirp." ,,Varemalt polnud tal kunagi pähe tulnud, et tema Krõõt võiks surra või et üles võiks öelda tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes. Miks polnud ta kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga istub tõsine häda
paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing- saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga
lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta „ei “- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta
Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb aga ta ei jõudnud õigeks ajaks. Ämmasoo Villem asutus naise eest välja mille peale P veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda
Seega seisneski Pearu elu naabrimehe lakkamatus kiusamises, kõrtis ärplemises ja kohtus käimisega. Mehele andis hoogu Andrese kiusamisest faktor et talle meeldis Krõõt ja heameelega oleks ta Krõõda endale tahtnud saada. Pearu iseloomujooned : Ei võtnud elu tõsiselt 3 Ei sundinud lapsi tööd tegema Kodus oli elu rõõmsameelsem kui Eesperes Kuigi ta tülitses palju Andresega oli ta hingelt leplik Tihti jõi kõrtsis ja hiljem laamedas kodus Sõimas oma naist ja peksis teda. Andres ja Krõõt Perekonnaelu Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu – Nende abielu oli tavaline talupoja oma. Erilist armastust ei olnud, jagati vaid tööde rõõme. Andres oli Krõõda vanemate juurde kosja läinud ja sedasi ta endale naiseks saanud
Heinalõhn kõige magusam lõhn, mida teab, ei tea ka pehmemat aset mitte. Päris kena noormees, sõnakuulelik, alati täitis heameelega noore perenaise käsku. Kõndides vehib omapäraselt kätega. Üksik poeg. Marisse armunud. Jäi kolmandat aastat Vargamäele Mari pärast. Hea südamega. Andrese peale õigusega kade. Poob end üles. Polnud väga mehine ja julge, ent Andrest häirib, et surnuna on julgem valitseb Vargamäe Eesperes elavate üle. Jussi matused olid kurvad matused, kus kellelgi polnud vähematki rõõmu ning kõik toimetasid justkui automaatpiloodil. Maeti meelega laupäeval, et poleks võõraid pealt vaatamas, sest ta maeti surnuaia taha puude alla. Maeti ilma kirikukella löömiseta, ilma õpetaja ja ilma köstriisanda lugemise ja laulmiseta. See oli Marile kõige kurvem. Ei ole nii suur õnnetus surra kui autult surra. Vargamäe Andres halastas võttis taskust
Selleks toodi tuppa kased. Õuegi pühiti puhtaks. Noored läksid esimesel pühal kirikusse, sest nii oli kombeks. Koduhoidjaks tuleb seniks saunatädi. Koju jääb ka karja-Eedi, kellel ei ole kirikusse jalanõusid jalga panna ega paremaid riideid selga. Kuid peremees ja perenaine kutsusid Eedi oma vankrile ja Eedi sõitis natuke maad kaasa. Krõõt lubas Eedil pühade puhul sahvrist nii palju süüa kui jaksab, et tal kodus üksi kurb ei oleks. Nelipühade viimasel pühal oli Vargamäe Eesperes palju müra ja möllu, sest siia oli kokku tulnud hulk noormehi ja isegi neidusid ümberkaudseist peredest. Oli tulnud isegi pererahvast, et näha Vargamäe uut peremeest ja perenaist. Jänni ei jäänud noor pererahvas külaliste ees mitte. Peremeestele ja perenaistele anti kambris süüagi. Sulasmehed ja tüdrukud pidid sellega leppima, et vahetevahel võisid aida ees õllekapast rüübata. Lõpuks tantsiti õuel. Ei jäänud tulemata ka rammukatsumine. Pearu sulast
Rammult jääb ta Andresele alla. Andres: Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu. Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd. Suutis andestada. Polnud nii kiuslik. Sai sulastega küllalt hästi läbi. Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga. Otsis tõde piiblist. Pearu: Ei võtnud elu nii tõsiselt. Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes. Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik. Tülitses sulastega. Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus. Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis Pilet 10: Anton Hansen Tammsaare elu ja varasem looming Kodanikunimi oli Anton Hansen, Tammsaare tuli talukoha nimest. Elas 1878 1940. Sündis Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Isa-ema olid pärit Viljandimaalt mulgid
annaabi.ee 
