väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahvaajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Aleksi Gallen-Kallela (Soome)- Kalevala ainelisi kompositsioone maalis sümbolistlikult, sest ta leidis, et rahvaluulemaailma kujutamine vajab tinglikumat väljendamis viisi. Ta toonitab kontuure. Maalilaad on stiliseeriv ja dekoratiivne. Nikolai Roerich (Vene) , Mihhail Vrubel (Vene) Arhitektuuris kasutati eeskujudena arhhailisit puuarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid.
figuraalplastikaga kaetud tipuosades. Läänetransepti otsatornide "tuttilustised" kujutavad sümboolselt piiskopimitrat, -sõrmust, -saua. SÜMBOLISTLIK DEKOOR: Fassaadi katavad keeruliste looduspäraste motiividega sümbolistlikud kaunistused ning allegoorilised pildid katoliku kiriku liturigiast. RAIDKUJUD: Soovides kujutada tõelist maailma, kasutati Usu ukseava kohale ja mujale Kristuse Sünni fassaadile paigutatud skulptuuride puhul eeskujudena Barcelona tönavatelt valitud inimestest võetud fotosid ja kipsjäljendeid. KESKLÖÖV: Kesklöövi tariandilahendus väldib väliseid tugikaari, mis Gaudi arvates vähendanuks valguse ligipääsu ja häirinuks fassaadi üldmuljet. LÖÖVI TUGISAMBAD: Külgsurve vastuvõtmiseks on löövi ehitamisjärgis tugisambad tublisti sissepoole viltu ning laienevad ülaosas harudena. KRISTUSE SÜND: Sünnifassaadil kujutatakse Lunastaja sünnilugu ja Rõõmumüsteeriume.
omaseid lohepäid uusehituses. Soome sattus 19.sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Soome kunstnikke innustas Karjala, sest seal oli kogutud suurem osa eepose ,,Kalevala" laule ning sealne elulaad oli kõige ürgsem ja loodus suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (18731950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (18701956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN KALLELA (18651931) loomingule
sajandi suurehitis ja -ehitus 9 17.10.2011 10 17.10.2011 Uus maitse Vignola Il Gesu kirik 11 17.10.2011 12 17.10.2011 Interjöör Paleed interjööri loojate ja eeskujudena. Villa La Farnesina (16. saj algus) 13 17.10.2011 14 17.10.2011 Renessanss põhja pool Alpe Devotio moderna Panteism Kristlik humanism 15 17.10.2011 Jan van Eyck. Arnolfinide abielupaar. 1434 Petrus Christus Püha Eligius. 1449
Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega teemad asendusid rahvusromantilistega. Levis rahvusromantism Soomes ja Norras polnud iseseisvat riiki. Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised).
Sarja kujundus on minimalistlik ja kena ning sisugi toekas. Peale Huma ringi kuulub Jürgen Rooste ka Tallinna Noorte Tegijate ridadesse, mis küll pole tema loomingut (minu teada) muudmoodi kui lihtsalt innustava impulsina mõjutanud. Tegelikke poeesia tagamaid tuleks tõesti otsida eesti luule kõrgaegadest. Kui palju nüüd just Sinijärve mainitud Rummo, Kaplinski, küll aga Henrik Visnapuu, Jaan Isotamm ja Toomas Liiv. Neid kolme nimetab oma teadvustatud ja teadvustamata eeskujudena autor ise kõhklematult. Õige visnapuulikult ju "Sonetid" algavadki, heiastades õrnerootilist maailma läbi rahvaliku tekstilaadi ja huumori esimeses luuletuses. "Hell hellakene..." on arvatavasti enim eteldud vabavärss laulukujul. Siinpuhul ei suuda suud pidada, et lauldakse sama viletsalt kui Contra (TNTs teine lõõritaja veel Wimberg) ning minul võimatu lugeda ilma autori häiriva hääleta kõrvus. Hoolimata esimesest värsireast pole tegu rahvalauluga, aga nõnda ta mõjub (vist
kellatorni apostleid. Kavandi kohaselt peaks kompositsiooni lõpetama 180 meetri kõrgune kesktorn. Tipusillutised Fassaadi ülim liigendatus leiab jätku kellatornide kahhelkivide ja figuraalplastikaga kaetud tipuosades. Läänetransepti otsatornide ,,tuttilustised" kujundavad sümboolselt piiskopimitrat, -sõrmust ja saua. Raidkujud Soovides kujutada tõelist maailma, kasutati Usu ukseava kohale ja mujale Kristuse Sünni fassaadile paigutatud skulptuuride puhul eeskujudena Barcelona tänavatelt valitud inimestest võetud fotosid ja kipsjäljendeid. Kesklööv Kesklöövi tarindilahendus väldib väliseid tugikaari, mis Gaudi arvates vähendanuks valguse ligipääsu ja häirinuks fassaadi üldmuljet. Löövi tugisambad Külgsurve vastuvõtmiseks on löövi ehitamisjärgus tugisambad tublisti sissepoole viltu ning laienevad ülaosas harudena . Kristuse sünd Sünnifassaadil kujutatakse Lunastaja sünnilugu ja Rõõmumüsteeriume.
Hellenismis ajal nii nimetatud uusatika komöödias domineeris olustikuline laad. Kujunesid stereotüüpsed karakterid ning ka stereotüüpsed süzeed. Jämekoomikat ei olnud, piirduti pehme huumori ja mõnede farsistseenidega. Suurimaks sellelaadse komöödia meistriks oli Menandros, kelle loomingut tunneme peamiselt papüürusefragmentide järgi, mille hulgas on peaaegu täielikult säilinud ,,Pahurdaja". Atika komöödia oli eeskujuks paljudele rooma kirjanikele, keda omakorda kasutasid eeskujudena mitmed hilisema aja euroopa draamakirjanikud. Rooma Komöödia Titus Macc(i)us Plautus (u 250-184) osutus geniaalseks komöödiakirjanikuks, kelle looming, vahendades kreeka eeskujusid, sai ise allikaks hilisemale euroopalikule draamakunstile. Plautus kirjutas vaid komöödiaid, millest meieni on jõudnud 21, nende seast üks fragmentidena ning mõnes on olulisi tühikuid. Plautuse eekujuks olid uusatika komöödia
puutumatuis, esmastes vormides. Kui romaani tegelased unistavad tulevikust, on selleks eelkõige selge taevas, võimalus hingata ja kuulata lehtede sahinat. Ja samal ajal, millal hävineb inimese maailm koos unelmate, kahtluset, rahutuste ja rõõmudega, elab loodus oma elu. Kokkupuude loodusega see annabki kangelastele jõudu minna uuesti lahingusse. Sõlmküsimused Remarque´i loomingus Remarque´i kirjanduslike eeskujudena on mainitud kolme peamist: Jack London, Ernest Hemingway ja Knut Hamsun. Ent on märgatud ka Thomas Manni, Franz Kafka, Stendhali ja Marcel Prousti mõju. Tema filosoofia väidetakse olevat pärit Arthur Schopenhauerilt, Friedrich Nietzschelt ja Oswald Spenglerilt. Nii, et elu on Remarque´ile ülim väärtus. Ta jagab elufilosoofilost seisukohta, et elu võrdub elamusega. Nõnda siis seisneb elu mõte ja eesmärk selles, et elu tuleb läbi elada, läbi tunnetada
Populaarseks saanud rahulolematus saavutas ruttu sünged proportsioonid koos uue natside organisatsiooniga, mis võitis enamuse Brasiilia keskklassi poolehoiu. See rühm sai kiiresti valitsusvälise tegevuse keskmeks. 1937. aasta novembris, peaaegu presidendivalimiste eelõhtul, saatis Vargas kongressi laiali ja võttis vastu uue põhiseaduse, mille järgi andis endale absoluutse ja diktaatorliku võimu. Ta koostas valitsuse kasutades eeskujudena totalitaarseid Itaaliat ja Saksamaad. Ta keelustas kõik poliitilised parteid ja kehtestas tsensuuri.
toetumine meie õpilaste juures märgatavam, kui nende eakaaslastel põhjamaades. Samas ei saa neid ilminguid statistiliste näitajate abil täiel määral seletada, pigem pakuvad need mõtlemis -ja arutlusainet selle kohta, mida tegelikult nende eeskujude abil väärtustatakse ja millist osa need lapse elus etendavad. Tänapäeva lapsed ei toetu enam eriti kaua vanemaile, õpetajaile ega teistele vahetuis kokkupuuteis olevaile isikuile, vaid püüavad olla ise, vältides sageli eeskujudena konkreetseid isikuid või otsides neid filmimaailmast. Eneseleidmise protsessis hinnatakse aeg-ajalt kriitiliselt ümber vanemate ja õpetajate mõjutusi, kuid varases lapseeas kogetu jääb püsiväärtusena edaspidigi kestma. Seepärast on oluline, et 5 lastega vahetult tegelevad inimesed aitaksid analüüsida filmides nähtut, õpetaksid kriitiliselt suhtuma ülekohtusse ja vägivalda ning väärtustama eetilist külge inimese käitumises
Giorgio de Chirico maalib viidetega seksuaalsusele unenäolises keskkonnas. Belglane René Magritte maalib humoorikaid süngevõitu pilte. Totaalsete riikide kunst (Saksamaa, NSVL) Nõukogude Liidus ja Hitleri Saksamaal juhtis kunst masside mõtlemist, et kõik omaksid sarnast ideoloogiat. Kunst pidi olema realistlik, kuid ilustatud õnnelike, töökate inimeste kujutamise läbi. Loodi tüüpkujud, keda esitati ühiskonna eeskujudena: töö tegemine ning sõduri vapper kuju olid väärikad kujundid. Sageli lisandus pildile loosung ja skulptuurid olid musklilised ning raevukalt patriootlikud. Igasugune eksperiment omanäolisuse otsinguil oli ebasoosingus. Funktsionalism Sveitsist pärit arhitekti Le Cobusier'i ehitised omandasid otstarbekuse järgi lihtsate ja ilusate vormidega range korra järgi geomeetrilisi kujundeid järgivateks kandilisteks hooneteks. Iseloomulikud detailid olid lintaknad ja sambad hoone alusena
võimalus õppida kodule kõige lähemal, säilib tihe side vanematega; kaaslaste hulgas kasvaksid halastus ja sallivus erivajadustega laste suhtes, nad harjuksid omavahel suhtlema. Viidates Merike Lepsalu magistritööle ,,Individuaalsete õppekavade rakendamisest tavakoolis" (2005) toob autor välja Chandleri soovitused, miks peaks erivajadustega laps olema tavalaste seltskonnas: seal omandavad nad paremad rollimudelid käitumise eeskujudena. Omasuguste hulgas puuduks võimalus kelleltki õppida. arvatakse, et mida kõrgemad on lapsele püstitatud ootused, seda suurem on võimalus nende realiseerimiseks. Positiivsete ootuste abil luuakse lapsele võimalus loodetud tulemusi saavutada; tavalaste hulgas võetakse erivajadustega last teistest vähem erinevana. Selle tulemusena on nad enam aktsepteeritud teiste laste, oma perekonna, vanemate, kaaslaste ja ühiskonna poolt.
viikingilaevadele omaseid lohepäid uusehituses. Soome sattus 19.sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Soome kunstnikke innustas Karjala, sest seal oli kogutud suurem osa eepose ,,Kalevala" laule ning sealne elulaad oli kõige ürgsem ja loodus suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (1873-1950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (1870- 1956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti taimemotiive ja muinasjutulisi elukaid. Saarineni tuntumaid töid on Helsingi raudteejaama hoone ning Sonckil Tampere toomkirik. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (1865-1931) loomingule
viikingiaja rahvakunstile. Selle stiili järgi müüdi mitmeid tarbeesemeid. Üldistatud kujutamisviis. Tema looming mõjutas ka teisi põhjamaid. Loodi uutmoodi arhitektuuri. Viikingilaevade lohepäid kasutati uusehitiste juures. Soome oli venestamise surve all ning kunst oli oluline vastupanuvahend. Kunstnikele meeldis karjala koos oma metsiku loodusega. Soome arhitektid tegutsesid ka eestis. Eliel Saarinen. Kasutati eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja maakirikuid. Ehitati kiviplokkidest massiivseid hooneid, nurgeline ornament koos põimitud taimemotiividega. Pakuti välja suur-tallinna idee. Akseli Gallen- Kallela illustreeris kalevala. Rahvusromantismis võeti eeskuju põhjamaadest. Arhitektuuris soomest. Rühmitus ,,Mir Isskustra", eestvedajaks Nicolai Roerich, kes maalis rahvusromantikaga sarnaseid pilte, aga võttis teemad vana-vene ajaloost, eriti varjaagidega seonduv. Peale indiasse minekut, muutis
Giorgio de Chirico maalib viidetega seksuaalsusele unenäolises keskkonnas. Belglane René Magritte maalib humoorikaid süngevõitu pilte. Totaalsete riikide kunst (Saksamaa, NSVL) Nõukogude Liidus ja Hitleri Saksamaal juhtis kunst masside mõtlemist, et kõik omaksid sarnast ideoloogiat. Kunst pidi olema realistlik, kuid ilustatud õnnelike, töökate inimeste kujutamise läbi. Loodi tüüpkujud, keda esitati ühiskonna eeskujudena: töö tegemine ning sõduri vapper kuju olid väärikad kujundid. Sageli lisandus pildile loosung ja skulptuurid olid musklilised ning raevukalt patriootlikud. Igasugune eksperiment omanäolisuse otsinguil oli ebasoosingus. Funktsionalism Sveitsist pärit arhitekti Le Cobusier'i ehitised omandasid otstarbekuse järgi lihtsate ja ilusate vormidega range korra järgi geomeetrilisi kujundeid järgivateks kandilisteks hooneteks. Iseloomulikud detailid olid lintaknad ja sambad hoone alusena
tundmaõppimine 5. SAKSA- JA PRANTSUSMAA koolides ja ülikoolides, VAHENDUSEL: antiikkirjanduse teoste tõlkimine KATARIINA II (1762-1796) vene keelde, 1) klassitsistlik arhitektuur antiikkirjanike, -kunstnike, Peterburis: Rooma Pantheoni -arhitektide jne eeskujul Iisaku katedraal; teoste kasutamine oma teoste eeskujudena 5. SAKSA- JA PRANTSUSMAA jne. VAHENDUSEL: 27 20.SAJAND muutus süsteemseks 1917-18.aastast alates: arheoloogiliste kaevamiste antiigipärandi ja algusega Itaalias ja Kreekas 18. euroopastumise eiramine Vene sajandil. kultuuris; Väljakaevajateks inglise, Antiigiga suhestusid veel vaid prantsuse, saksa
Liidri missioon on võita inimeste usaldus ja austus, et innustada neid saavutama soovitud eesmärke ning seda nende endi vabal tahtel. Hea liider motiveerib ja innustab inimesi pingutama rohkem ja paremini. 3. Miks peaks juht olema enam tähelepanukeskmes kui nn suurendusklaasi all ehk mis läks valesti kolme Ühendriikide autotootja tippjuhiga, kui nad tulid andma selgitusi, miks vajatakse abipaketti, arutle? Inimesed soovivad näha oma juhte õpetajate ja eeskujudena. Nad soovivad liidritelt õppida ja järgida nende õpetussõnu. Nad tahavad uskuda, et ka juht ise usub seda, mida ta ütleb ehk teod peavad toetama öeldut. Olles tähelepanu keskpunktis võib kergelt sattuda nn suurendusklaasi alla, mis aitab võimendada igat väikest pisiasja. Seega juhid peavad suutma hinnata oma käitumist kõrvaltvaatajana ning esinema ja käituma veenvalt, et tagada alluvate usaldusväärsus ja imetlus.
1853. aastal esitas eepose käsikirja ,,Alg- Kalevipojana". Päriselt ilmus 1857-1861 ÕES-i toimetiste seitsmes andes (kokku 20 laulu, 19087 värsirida) koos saksakeelse tõlkega. Eepose ainestiku aluseks muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilastest. Nimi Kalev on esinenud varem omadussõnana tähenduses tugev, jõuline. Rahvaehtsate laulude kõrval ka hulganisti Kreutzwaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Kirjanduslike eeskujudena tuleb arvestada ,,Kalevalat", antiikeeposi, Vergiliuse, Gananderi teoseid. Eepos haarab laialdast probleemide ringi, veenev poliitiline üldistus eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest. Eeposes saab Kalevipoeg kuningaks, mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama mis rahvaski. Kreutzwald seostab Kalevipoja rahvale omase tööga. Kalevipoega pole kujutatud ideaalse
kogu. Raudami puhul võiks sümboolselt välja tuua tema esikraamatu pealkirja ,,Anti jutud" (1983) peategelaseks poiss nimega Anti ja hetki Anti lapsepõlvest need jutud vaatlevad. Küsimus aga selles, et me saame seda pealkirja lugeda ka teistmoodi ning siis osutab pealkiri ka hoopis teistsugusele jutukirjutamise praktikale. Mõnes mõttes 1983 aasta seisuga Raudami stiil vastandub toonasele nõukogude kirjutamislaadile. Oma eeskujudena on Raudam maininud kirjanikke nagu Proust, Nabokov, Joyce. Kõi need kolm on taaskord väga erilised autorid ja sellest lähtuvalt on ka Raudami stiil eriline. Raudam jälgib oma tegelaste psühholoogiat väga üksikasjaliselt süvapsühholoogiline vaatlus, mis ühendatakse küllaltki eksperimentaalse kirjutamislaadiga. See võib tähendada nt seda, et Raudami stiili iseloomustavad küllalt pikad laused, mis koosnevad mitmetest kiil- ja põimlausetest. Võvad
kultuuri ja kirjanduse asemele tuli professionaalne suhtumine kunsti ja kirjandusse. Isegi on 23 kasutatud sõna „kultuurirevolutsioon”. „N-E“ kultuuriline murrang tähendab, et liikumises osalejad olid ühel meelel, et Eesti kultuuri orientatsioon peaks muutuma. Enne oli saksakeskne, mõjutatud baltisaksa kultuurist, siis nooreestlased nõudsid, et eeskujudena võiks arvesse tulla Inglise ja Prantsuse traditsooniga. Euroopa, mida enne oli esindanud Saksamaa, avardus – vastuhakk sumbunud baltisaksa mõtteviisile. See, mida „N-E“välja pakub, on eliidikultuur, mille üks oluline muutuja on see, et kultuur seoti linnaga. „N-E“ on moodsa linnakultuuri edendaja. Nende suhtumine loomingusse oli mõnevõrra teine: seni harrastuslik, ajakirjanduslik. Nnooreestlased said aru, et pooliku hoiakuga ei jõua kohale
Ajaloost õpib inimene, et inimloomus on pigem õel ja halb kui hea ning seetõttu tuleb just konkreetsetest näidetest ja reaalsest elust õppida valitsemise kunsti. Ajaloost ülistab Machiavelli kõige enam Vana-Roomat peamiselt selle patriotismi ja sõjakuse pärast, roomlased olid vallutav ja alistav rahvas, mille võim põhines seadustel, rooma õigusel. Keiser Septimus Severus väga heaks eeskujuks, sest oli nii tark kui ka tugev. Ajalooliste eeskujudena on tähtsad aga ka veelgi antiiksema maailma valitsejad, lõpuks saab õppida isegi paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna.
Ajaloost õpib inimene, et inimloomus on pigem õel ja halb kui hea ning seetõttu tuleb just konkreetsetest näidetest ja reaalsest elust õppida valitsemise kunsti. Ajaloost ülistab Machiavelli kõige enam Vana-Roomat peamiselt selle patriotismi ja sõjakuse pärast, roomlased olid vallutav ja alistav rahvas, mille võim põhines seadustel, rooma õigusel. Keiser Septimus Severus väga heaks eeskujuks, sest oli nii tark kui ka tugev. Ajalooliste eeskujudena on tähtsad aga ka veelgi antiiksema maailma valitsejad, lõpuks saab õppida isegi paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna.
bandžo. Enamikus orkestrites ei olnud veel kontrabassi, mõnel juhul kasutati bassipillina susafoni (Merry Party, Bi-Ba-Bo, Bonzo Band). Kontrabassi ei olnud ka The Murphy Band’i algkoosseisus (vt foto 4), 1928. aastal tehtud fotol (foto 5) aga juba on. Kontrabassiga koosseisud sarnanevad tüüpiliste inglise tolle aja tantsuorkestritega, mida mitmed meie esi- mestest džässbändidest (The Murphy Band, Vivo Band, Red Hot Ramblers) oma eeskujudena on maininud. Alates 1930. aastatest on märgatav tendents orkestrite puhkpillirühma suurenemisele: nagu tabelist nähtub, on üha sagedamini koosseisus teine trompet, tromboon ja/või baritonsaksofon, kõikidel fotodel on saksofonimängija(te) kõrval näha ka klarnet. Seega on 1930. aastate koos- seisud algavale svingiajastule kohaselt pehmekõlalisemad. Suurima muudatusena torkab peaaegu kõikides orkestrites silma akordion, mis jääb kuni kümnendi lõpul tegevust alustanud
annaabi.ee 
