Roland oli eeskuju rahvale ja väga pop. Rolandi lauluga hakkab prantsuse kirjanduse algus. Laul minu cidist pärineb 12 saj , räägib oma maast ja rahvast. Peategelane Cid, ta on väga armastud rahva sangar. Eepos on realistlik, ülevus puudub, ei kaustata poeetilisi metafoore. Tähtis osa on lood perekonna teemade igapäeva elu. Huumorit on aga üleloomulikke liialdusi pole. Ei rõhutata rahvusideed, aluseks paljudele hilisematele eepostele. Niebelungide laul, koostatud 13saj alguses, rüütlikirjandus oli saavutanud sel ajal kõrgtaseme. Esiplaanil tegelaste isiklik elu. Räägib armastuses, abielust, rüütlellikkust, solvumisest, kätemaksust. Euroopa kangelaslugudest on see kõige traagilisem. Esimene türkki jõudnud keskaegne eepos. Tehtu palju erinevaid teoseid ja filme sellest. Teosele on omased daamikultus, au, truudus. Turniirid, pidustused. Pakub ideaalse pildi rüütli kultuurist. Sellesse eeposesse tuleb
"Aeneise" "Aeneis" oli kirjutatud 29 - 19. aastas eKr, teose zanr on heroiline eepiline poeem, ta on üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid. Raamat on kirjutatud klassikalises ladina keeles. Poeemi peategelaseks on Aeneis, Veenuse poeg, Trooja sõja kangelane. Poeemi peamõte on Rooma impeeriumi ülistus. Poeem algab loo lõpust ning kõik järgnevad poeemi osad jutustavad tegelaste seiklustest. Vergilius soovis oma poeemiga luua rooma vastet kreeka eepostele, "Iliase" ja "Odüsseia" sünteesi. "Aeneis" idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. "Aeneise" 1.6. laulus kirjeldatakse Aenease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse, teose 7.12. laulus on kirjeldatud Aenase võitlust Itaalia hõimude allutamiseks. Vergiliuse enese seisukoht oli, et teos on lõpetamata ja surma eel palus ta selle põletada. Keiser Augustus aga käskis selle avaldada. "Jumalate kujutamine Vergiliuse ,,Aeneise" I laulus".
*klaverikontsert *vokaalinstrumentaalteos ,,Albumi lehed" Jean Sibelius (1865-1957) *Soome helilooja *Sündis Häämeenlinnas *Helsingi ülikooli õigusteadus *Helsingi muusikainstituut (Sibeliuse Akadeemia ) *rändas pianistina Euroopas *1914 läks Ameerika Ühendriikidesse (I MS, Soome kodusõda) *1925 läks tagasi Soome (Ainola) *kõrivähk LOOMING *7 sümfooniat *eeskujuks Tsaikovski *Soome rahvamuusika *Teosed Soome muistenditele ja eepostele (Kalevala) *Sünf. süit ,,Lemmingkäinen" *Sümf. poeem ,,Finlandia", ,,Karjala süit" *"On jõuluvaikus üle maa" Carl Nielsen (1865-1931) *Taani helilooja *12. laps vaeses peres *I pill viiul koduõpetajaga *haridus puhkpilli erialal *varakult hakkas Odenses ise elatist teenima (sõjaväe orkester) *Kopenhageni konservatoorium *töötas Taani kuninglikus teatris *Taani kuninglik konservatoorium (juhatajana) *reisis Euroopas Saksamaa, Rootsi *1925 tuli tagasi Taani LOOMING
ajalooline meetod, tugev oli Soome koolkonna mõju, mis kestis läbi 20. sajandi. 1919 asutati Tartu ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, mida asus juhtima professor Walter Anderson. Ta keskendus folkloristlikule meetodile, eesti ainese võrdlemisele teiste rahvaste folklooriga ja rahvaluule arhiivi korraldusele. 1919-1934 oli Tartu ülikooli õppejõuks Matthias Johann Eisen, kelle loengud tuginesid tema varasemale tööle, keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile ja uuritud on kaasaja folkloori. Paljud inimesed on uurinud Eesti rahvaluulet, näiteks Arvo Krikmann on uurinud
Antiikkultuuri säilimine keskajal Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr ja hõlmas eelkõige Vahemeremaid. Antiikkultuuri kokkuleppeliseks alguseks on võetud Homerose eeposte loomine (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr). Arvan, et Homerose teosed ongi kõige kuulsam osa antiikkultuurist, vähemalt tänapäeval. Tegelikult ongi ju enamus antiikajastu kunstist Homerose eepostele kujunev. Kuigi antiikkultuuri võib lugeda Euroopa kultuuri alguseks, on see oma vanusest hoolimata siiski üks paremini säilinud kultuuriajastutest. Võib-olla ongi süüdi see, et see oli erinevalt tänapäeva kultuurist väga piiritletud. Eeposed muutusid rahva jaoks reaalsuseks, need hakkasid ümbritsema nende elu. Jumalad väljendusid loodusjõududes, neisse oli palju kergem uskuda ning oli ilmselge, et ka nende enda elu hakkas eepostel põhinema. Väga paljud
võrdlev-ajalooline meetod, tugev oli Soome koolkonna mõju, mis kestis läbi 20. sajandi. 1919 asutati Tartu ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, mida asus juhtima professor Walter Anderson. Ta keskendus folkloristlikule meetodile, eesti ainese võrdlemisele teiste rahvaste folklooriga ja rahvaluule arhiivi korraldusele. 1919-1934 oli Tartu ülikooli õppejõuks Matthias Johann Eisen, kelle loengud tuginesid tema varasemale tööle, keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1927 asutati Oskar Looritsa algatusel ja juhtimisel Eesti Rahvaluule Arhiiv. Selle nurgakiviks sai Jakob Hurda kaastööliste abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille Loorits tõi ära Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Eri arhiivide juures asuvaid rahvaluulekogusid (Eesti Kirjameeste Seltsi kogu, EÜSi kogu jpt) hakati koondama ERA ruumesse. 1930. aastail algatati mitmeid rahvaluule kogumise võistlusi, alates 1935
Antiiksuse kujundav roll Lääne-Euroopa kirjandusele põhines kuni XVII sajandini rooma, variandi mõjul. Nii renessansiajastul kui ka XVIIXVIII sajandil võeti Euroopas kreeka kirjandust vastu läbi Rooma kirjanduse. Antiikne vool Euroopa klassitsismi tragöödias lähtus hoopis suuremal määral Rooma dramaturgist Seneca kui Aischylosest, Sophoklesest ja Euripidesest; Euroopa selleaegne eepos oli orienteeritud Vergiliuse ,,Aeneisele", mitte Homerose eepostele. Alles XVIII sajandi nn ,,neohumanism" tõi kaasa uue orientatsiooni, mis seekord oli pööratud juba vahetult Kreeka kirjandusele. Orientatsiooni muutus tõi kaasa selle, et XIX sajandil hakati Rooma kirjandust alahindama. Tema tähtsust hakati piirama üksnes ,,vahendaja" osaga, mis olevat olnud tingitud sellest, et ladina keel oli Lääne- Euroopas rohkem levinud kui kreeka keel. Tõsi küll, keskaja esimesel poolel ja varase Itaalia
ümber. Dzuudid tulid sõnast võõrad. 6.sajandi zanrid 1) Vana-Roomast Britisse süllaabiline süsteem (rõhuga mängimine lõppriim) KIRJANDUSE 3 KOMPONENTI: 1) Antiikkirjanduse järelmõjud 2) Klerikaalne kirjandus kiriklik, religioossed laulud, vaimuliku sisuga luuletused, pühad tekstid, pühakute elulood 3) Folkloorne ehk rahvaloominguline osa levinud barbarite hulgas. Kõige rohkem keskendusime me erinevate maade ja rahvaste eepostele ja muistenditele. Tutvusime erinevate kangelaslugudega ja saime ülevaate keskaegsest rüütlikirjandusest. IIRI SAAGAD: Mitmed varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid võib määrata eepika valdkonda. Iirimaad asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud, kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumisi. Filid
Saj eKr) Nebukadnetsar · A) vallutaja · B) ehitaja (Babülon ja rippaiad) 2) Vana-Kreeka Ajalooperioodid: · Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur 2000 1100 eKr; loetakse Euroopa tsiv. alguseks - Labürinditaolised lossid; rahumeelne kultuur; hävines; NB! 1200 eKr Trooja sõda · Tume ajajärk 1100 800 eKr - Kreeka asustus laienes: Egeuse meri Kreeka sisemereks; kangelasajastu: müütide kujunemine; teame tänu Homerose eepostele (,,Ilias", ,,Odüsseia") · Arhailine ajajärk 800 500 eKr - 800 eKr tähestiku loomine; tsivilisatsiooni tunnused kõik olemas; linnriigid: nt Ateena ja Sparta; ülekreekalised religioossed keskused (Delfi, Olümpia); 776 eKr olümpiamängud; · Klassikaline ajajärk 5. Saj ekr 330 eKr - 5. Sajand eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg, samas ka suurte sõdade periood:
2.Vana-Kreeka Ajaloo etapid: 1) Egeuse kultuur: 2000-1100 eKr / ka Kreeta-Mükene kultuur / labürinditaolised lossid / rahumeelne kultuur / loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks / hävines u. 12.saj eKr Trooja sõja tõttu 2) Tume ajajärk: 1100-800 eKr / Egeuse tsivilisatsioon oli hävinenud / raua kasutuselevõtt / Kreeka asustus laienes (Egeuse meri Kreeka sisemereks) / kangelasajastu (müütide kujunemine, temale tänu Homerose eepostele (Ilias / Odüsseia) 3) Arhailine ajajärk: 800-soo eKr / 800 eKr tähestiku loomine / tsivilisatsiooni tunnused kõik olemas / käsitöö, kaubandus, meresõit / polis linnriigid Vanas-Kreekas (Ateena, Sparta) / ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia / 776 eKr esimesed olümpiamängud / kreeklaste ühtekuuluvustunne 4) Klassikaline ajajärk: 500-338 eKr / Kreeka-Pärsia sõda / Peloponnesose sõda /
5. Vana- Kreeka · Ajalooperioodid: o Egeuse kultuur (2000 1400 eKr) tundmatu päritoluga rahvas labürinditaolised lossid rahumeelne kultuur; härjakultuur tsunami hävitas kõrgkultuuri Kreetal Mükeene + Knossose paleed ühed tähtsaimad keskused o Tume ajajärk (1100 800 eKr) kangelasajastu müütide kujunemine + jumalad teame tänu Homerose eepostele Egeuse meri Kreeka sisemereks languseperiood (lossid hävinenud, kiri ununenud, elanikkond vähenenud, peaaegu tsvilisatsioonieelne tase) o Arhailine ajajärk (800 500 eKr) tähestik käsitoo, kaubandus, meresõit linnriigid: Ateena, Sparta ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia ühtekuuluvustunne Kreeka Pärsia sõjad, Maratoni lahing
Ajalooperioodid: piirid ja iseloomustus · Egeuse kultuur - 2400-1400 eKr Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaarel asuv Mükeene Rahumeelne kultuur. Kunstialaselt kindlasti üks omapärasemaid. · Tume ajajärk - 1100-800 eKr Egeuse meri saab Kreeka sisemereks (kreeka kolooniaid paikneb Väike-Aasia rannikuni) Egeuse kultuur on hävinenud. Täpseid andmeid pole. Võib pidada kangelasajastuks, millest teame tänu Homerose eepostele ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". · Arhailine ajajärk - 800-500 eKr Piirid on endised, kuid kujunevad linnriigid Ateena ja Sparta. Kujunevad ülekreekalised religioossed keskused (nt Delgi ja Olümpia) Tsivilisatsiooni tunnused on kõik olemas, luuakse tähestik, areneb käsitöö, kaubandus ja meresõit. Toimuvad Kreeka- Pärsia sõjad (neid võib kanda ka klassikalisse ajajärku) · Klassikaline ajajärk - 500-330 eKr 4
Kolmas arhailise ajajärgu raamides eristatav periood on antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise ajajärk. Seda aega iseloomustab heroilise eepose vananemine ning antiiklüürika õitsele puhkemine. Nimetus lüürika on tulnud keelpillist nimega lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Nii tähistatigi nõnda laulude liike, mida kanti ette keelpillil. Antiikajal säilitas lüüriline luule kaua aega oma seose laulmise, muusikalise saate ning tantsuga. Vastupidiselt eepostele on lüürikas kuulda ka luuletaja enese häält, kes tunnetab maailma ja selgitab oma suhteid sellega. Zanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: eleegia, jambograafia ja meelika. Vana-Kreeka kirjanduse teine suurem periood on atika ajajärk, mis hõlmab 5.-4. sajandit eKr. Sel ajajärgul elas Kreeka orjanduslik ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Kreeka kunsti- ning hiljem ka filosoofiakeskuseks kujunes Ateena, mille järgi joondus kogu Kreeka kultuur 5. ja 4. sajandil
edenemise vastu. Augustuse meelest oli aga kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis et see jäädvustuks ka kultuuris. Rooma kirjanduse ajaloos tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. 3.Leida Vergiliuse ja Titus Liviuse loomingu sarnaseid jooni. Millest võisid need tingitud olla? Mõlemad olid sarnased kreeka eepostele sisaldavad pigem legende kui ajaloolist tõde. Kandev mõte oli ehtroomalik- Rooma vallutused on jumala tahe. Titus Liviuse teoste alusel kujunes roomlaste ettekujutus ajaloost. 28.Peatükk. Rooma kunst 1.Mis võlub rooma arhitektuuris kõige rohkem? Põhjendada oma arvamust. Mind võlub amfiteater Colosseum. Ta on maailma suurim, ning on säilinud tänapäevani. Sellel pole katust, ning rooma ehitajad leidsid originaalse lahenduse- päikesepurjed. Sinna
edenemise vastu. Augustuse meelest oli aga kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis et see jäädvustuks ka kultuuris. Rooma kirjanduse ajaloos tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. 3.Leida Vergiliuse ja Titus Liviuse loomingu sarnaseid jooni. Millest võisid need tingitud olla? Mõlemad olid sarnased kreeka eepostele –sisaldavad pigem legende kui ajaloolist tõde. Kandev mõte oli ehtroomalik- Rooma vallutused on jumala tahe. Titus Liviuse teoste alusel kujunes roomlaste ettekujutus ajaloost. 28.Peatükk. Rooma kunst 1.Mis võlub rooma arhitektuuris kõige rohkem? Põhjendada oma arvamust. Mind võlub amfiteater Colosseum. Ta on maailma suurim, ning on säilinud tänapäevani. Sellel pole katust, ning rooma ehitajad leidsid originaalse lahenduse- päikesepurjed. Sinna
anekdoot, muistend, legend, pajatus, Pastoraal vanasõna, mõistatus, aforism Sonett Kroonika Reisikirjeldus Haiku Memuaarid Tanka Marginaal Referaat Traktaat EEPOS lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepostele iseloomulikke jooni: 1. Eepos on absoluutsete tõdede maailm, milles on hinheline ja hingetu pool. 2. Ajakategooria on subjektiivne, eksisteerib vaid minevik, tulevikku ei ole, on ainult tagasipöördumine õnnelikku minevikku, kuldsesse aega ei ole traditsioonilist ajaarvestust. 3. Vanusekategooria puudub, tegelaste vanus ei oma tähtsust, pole oluline ka tänapäevases mõistes põlvkondadevahelises suhtlemises ( tegelane võib olla nt 200aastane või valitseda
saj. e.m.a rooma luuletajail Tibullusel, Propertiusel jt. Vanimat kreeka eleegiat kannab seevastu erk meeleolu ja iseloomustab motiivide mitmekesisus. Eleegia oli õpetliku suunaga lüüriline luuletus, mis sisaldas sageli poliitilist agitatsiooni, patriootilisi üleskutseid ja võitlusele õhutamist; eleegias ülistati armastust ja jagati kõlbelisi õpetusi, eleegia kujul esitati filosoofilisi mõtisklusi. Eleegia kui zanr oli mitmeti lähedane Homerose eepostele: ka eleegikud kasutasid joonia murret, samu valemilisi väljendeid ja kujundeid. Üheaegselt eleegiaga tekkis teine lüürika liik jamb. Sama nimetust kannab ka kahest, nimelt lühikesest ja pikast silbist koosneb värsijalg. Kõige enam oli tarvitusel kuuejalaline jambiline värss. Sellega liituvad kaks jambi kaksikvärsijalaks dipoodiks ehk jambiliseks meetrumiks, milles rütmiliselt tugevamana esineb esimene värsijalg (igas meetrumis kaks värsijalga). Niisugust kolmest
1521 vallutati Mehhiko alad. Paganaid pöörati ristiusku, alati olid vaimulikud kaasas. Vanad kultuurid hävitati. Vallandus julmus gongistedoride seas, ei alltutud enam Euroopast tulnud käskudele. Paavstid käisid ka seal ja mõistsid hukka orjastamist ja põliselanike kiusamist ja mõrvamist. Põliselanikud peaaegu kadusid. Itaalia jäi maailmavallutustest eemale. Tõusid esile vaid Hisppania ja Portugal, hiljem ka Inglismaa. Kui itaallased pidid leidma teemat oma eepostele, siis teiste ajaloosündmused jõudsid teosestesse (hisp, portg). Portugaallased olid tegusamad Aafrikas Angoola ja Mosambiik. Väiksemad alad ka Indias ja Hiinas. Indias olnud osa vallutati, sest Portugal oli väga kaugel ja ei saanud abi saata. Samuti suur portugalikeelne suurriik Brasiilia Lõuna-Ameerikas. Luis Vaz de Camoes (1524(25) 1580), aablisoost, sai hariduse ühes vanimas Euroopa ülikoolis Coimbras. Sattus kahte suurde pahandusse oma elu jooksul.
tegelesid ka tüdrukud korraliselt kehaliste harjutustega. Ateenas tehti poiste harimisega algust seitsmendast eluaastast alates. Rikkamates majades toimus see kodus pedagoogi (paidagogos kreeka keeles lapse/poisi juhendaja) käe all. Vaesemad kodanikud aga saatsid oma pojad kooli, kus õpiti lugemist, kirjutamise ja muusika algeid ning katkeid tähtsamatest kreeka luuleteosteist. Kirjutamiseks kasutati vahatatud puutahvleid. Poeesia puhul pöörati erilist rõhku Homerose eepostele, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Teenistuse lõppedes loeti mehi tüiskasvanud kodanikeks ja neil oli osaleda rahvakoosolekul
tegelesid ka tüdrukud korraliselt kehaliste harjutustega. Ateenas tehti poiste harimisega algust seitsmendast eluaastast alates. Rikkamates majades toimus see kodus pedagoogi (paidagogos kreeka keeles lapse/poisi juhendaja) käe all. Vaesemad kodanikud aga saatsid oma pojad kooli, kus õpiti lugemist, kirjutamise ja muusika algeid ning katkeid tähtsamatest kreeka luuleteosteist. Kirjutamiseks kasutati vahatatud puutahvleid. Poeesia puhul pöörati erilist rõhku Homerose eepostele, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Teenistuse lõppedes loeti mehi tüiskasvanud kodanikeks ja neil oli osaleda rahvakoosolekul
annaabi.ee 
