Sisukord KODUNE TÖÖ NR. 01 – TELJE DEFINEERIMINE Sisukord.......................................................................................................................... 2 1.2 Lähte andmed. Andmete genereerimine...............................................................3 1.3Arvutuskäik............................................................................................................ 3 01.3.1. Telje pikkuse I korrigeerimine eelisarvude rea järgi.....................................3 01.3.2. Telje läbimõõdu d korrigeerimine eelisarvude rea järgi...............................4 01.3.3. Korrigeeritud telje läbimõõdule tolerantsi leidmine ja pinnakareduse parameetrite määramine teljele............................................................................... 4 1.4Kokkuvõte............................................................................................................... 5 1
Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: Veetav 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; rihmaratas 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10'', siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7
pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 5. Arvutada valitud läbimõõdu jaoks suurima paindepinge max ja suurima väändepinge max väärtus, joonestada ohtliku ristlõike paindepinge ja väändepinge epüürid ning kontrollida võlli tugevust; 6. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A
M3 M4 Veetav Võll rihmaratas Laagerdus MVedav Veetav rihmaratas 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10’’, siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7
Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10'', siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7
Veetav üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. rihmaratas Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10’’, siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku
Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10'', siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7
2. Tuvastan detaili ohtliku ristlõike ja koostan tugevustingimuse väändele. Ohtlik lõik on IV kuna seal mõjuv kõige suurem väändemoment. Tmax=89,8Nm 3 = , = 16 3 16 Tugevustingimus on 3. Arvutan täisvõlli ohutu läbimõõdu, valin tulemuse eelisarvude reast R10" Leian lubatava väändepinge, lähtudes et max = 0.6* max ja [S]=8 max lubatud=0.6*295/8=23MPa 3 89,816 = 3,142310 6 =0,027m=30mm 4. Arvutan täisvõlli tegeliku varuteguri väändel ning kontrollin võlli tugevust; 89,816 = = =17 MPa mis on väiksem kui lubatud max = 23MPa seega on tugevus piisav. 0 3,14(3010 -3 )3 Tegelik varutegur S = 0
......5 2 1. ANDMETE GENEREERIMINE: Algandmeteks võtsin oma sünnikuupäeva, milleks on 30.08.1992 01.1 Telje läbimõõdu d leidmine: Võtke oma sünni kuu (MM) ja päev (DD) ning liitke kokku: d = MM + DD; [mm] d=8+30=38mm 02. DRA LEIDMINE: Leidke eelisarvude reast sobiv telje läbimõõt dRa : 02.2 d dRa; [01.1] dRa=40; Ra5 rea järgi 03. TELJE PIKKUSE L LEIDMINE: Võtke oma sünni aasta, kuu ja päev ning liitke kõik kokku: L = YYYY + MM + DD; [mm] L=1992+8+30=2030mm 03.1 lRa leidmine leidke eelisarvude reast sobiv telje pikkus lRa : 3.2 l lRa lRa=2000; Ra10 rea järgi 04. REFERENTS TABEL Leidke ja andke allikmaterjal pinnakaredusparameetrite omavaheliseks võrdluseks (referents tabel)
3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada kaldenurk võlli ohtlik ristlõige; 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu F2 läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 5. Arvutada valitud läbimõõdu jaoks suurima paindepinge max ja suurima väändepinge max väärtus, joonestada ohtliku ristlõike paindepinge ja väändepinge epüürid ning kontrollida võlli tugevust; 6. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A
n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Skeem Lõige I T1=M1= 114,5 Nm (+) Lõige II T2=M1+M2= 114,5+171,8= 286,3 Nm (+) Lõige III T3=M1+M2-Mv=114,5+171,8-553,5= -267,2= 267,2 (-) Lõige IV T4= M4=57,3 (-) 3.2. Sisejõudude epüür Tmax=286,3 Nm 4. Tugevustingimus väändele Lubatav väändepinge 5. Leian võllide diameetrid Arvutan diameetri ring-ristlõikel Vastavalt eelisarvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm. Arvutan diameetri rõngas-ristlõikel Vastavalt eelisrvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm, seega d = 0,6*40 = 30mm 6. Leian võllide reaalsed varutegurid ja kontrollin tugevust Täisvõll: Tugevus on tagatud! Arvutan tegeliku varuteguri Toruvõll: Tugevus on tagatud! 7. Vastus Toruvõll on kindlasti otstarbekam valik, sest täisvõll kaalub rohkem ning ta on natuke liiga tugev antud rakenduse jaoks materjali raiskamine.
T1 = M1 = 28,6 Nm (-) Lõige II T2 = M1 + M2 = 28,6 + 38,2 = 66,8 Nm (-) Lõige III T3 = M1 + M2 Mv = 66,8 105 = -38,2 Nm = 38,2 Nm (+) Lõige IV T4 = M4 = 19,1 Nm (+) Sisejõudude epüür Tmax = 66,8 Nm 4. Tugevustingimus väändele Lubatav väändepinge 5. Leian võllide diameetrid Arvutan diameetri ring-ristlõikel Vastavalt eelisarvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 30mm. Arvutan diameetri rõngas-ristlõikel Vastavalt eelisrvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 30 mm, seega d = 0,6*30 = 18mm 6. Leian võllide reaalsed varutegurid Täisvõll: Toruvõll: = 18,9 MPa 7. Analüüs Toruvõll on kindlasti otstarbekam valik, sest täisvõll kaalub rohkem ning ta on natuke liiga tugev antud rakenduse jaoks materjali raiskamine.
pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4. Koostada tugevustingimus ning arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 5. Arvutada valitud läbimõõdu jaoks suurima paindepinge max ja suurima väändepinge max väärtus, joonestada ohtliku ristlõike paindepinge ja väändepinge epüürid ning kontrollida võlli tugevust; 6. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5
2 2.1 Ülesanne Ülesandes tuleb dimensioneerida kahepoolse toimega silinder liikumisele ( - ) suunas vastavalt Sele 2. Leian kolvi läbimõõdu D1, hõõrdejõu, koormusfaktori Lo ning vooluhulga vastavalt voolukiirusele v. Hõõrdeteguriks on , rõhk süsteemis on P Mpa. 2.2 Lähteandmed Variant 2 Kolvivarre läbimõõt: D2=8 mm Voolukiirus: v=0,8 m/s Mass: m=130 kg Hõõrdetegur: μ=0,61 Rõhk süsteemis: P=0,6 MPa Sele 2 Eelisarvude rida: 8, 10, 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80, 100, 125, 140, 160, 200, 250, 320 mm 2.3 Lahendus Tuleb leida hõõrdejõud, mille silinder peab ületama , kasutades valemit: F=μ× m× g . Valemi kasutamiseks leian käsiraamatust raskuskiirenduse g väärtuseks g=9,81 m/s2. m F=0.61× 130 kg × 9,81 =777,93 N s2
valikul. Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10’’, siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7
erineva voolepiiriga? Antud andmed: Võllile mõjuv pöördemoment M=950 Nm, Võlli läbimõõt d1=60 mm Võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) lv =50 mm. Liistu, võlli ja rummu materjal C55E (Y = 450 MPa, U = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa. Kuna võlli läbimõõt on d=40 mm, siis w = 19 mm N9 , h = 11 mm , t1 = 7 mm, +0.2 t2 =4,4 mm +0.2 Liistu 18x11 pikkus: ll-(5...8)=50-(5...8)=45..42 mm. Valin eelisarvude reast pikkuseks l= 45 mm -0.3 Liistliite ja hammasliite joonis 2.Lahenduskäik Liistliide Muljumispinge: 2M 2 * 950 c = = 293,5MPa > [ ] c 150 MPa d (h - t1 ) * (l1 - b) 0,06(0,0011 - 0,007) * (0,045 - 0,018) Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis,
Selle paindemomendi M tasand valitakse kesk-peatasandiks 4.3 Ümarristlõike ohtlikud punktid 4.4 Ümarristlõike ohtlike punktide võrdpinge 4.5 Ümarristlõike ekvivalentne paindemoment 4.6 Ümarristlõike ohtlik ristlõige Varda ekvivalentsed paindemomendid Ekvivalentse paindemomendi epüür Ühtlase ÜMARvõlli ohtlik ristlõige on = 1836,8 Nm 5. Ümarvõlli tugevusarvutus 5.1 Ühtlase ümarvõlli läbimõõt Võlli läbimõõt Lubatav tõmbepinge: Valides eelisarvude reast R10", saadakse võlli ohutuks läbimõõduks 80 mm 5.2 Tugevuskontroll ristlõikes H Suurim väändepinge Suurim summaarne paindepinge Ühtlase võlli tugevus on tagatud Paindepinge ja väändepinge epüürid Vastus Võll läbimõõduga 80 mm on piisavalt tugev antud mehhanismile.
Vastavalt DIN 6885 standardile, kuna võlli läbimööt d1 = 40 mm, siis w = 12; h = 8 mm ; t1 = 5 mm; t2 = 3,3 mm Kui d1=40 mm siis, Völli w: 12 N9 Rummu w: 12 JS9 Völli t1: 5+0,2 Rummu t2: 3,3+0,2 Liistu l: 56-0,3 Soone l: 56+0,3 · Liistu 12 x 8 mm pikkus: l lv (5...8) = 100 (5...8) = 95...92 mm Valitakse 90 eelisarvude reast. Ümarate otstega liistu pikkus, mida kasutatakse tugevusarvutustes muljumisele. lt = l w = 90 12 = 78 mm ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] 4. Tugevusarvutused Arvutatakse muljumispinge = 15 3846153 Pa 154 MPa > [] = 112,5 MPa
- vahtatavus, mis võimaldab osade asendamise remondi käigus; - majandusliku kasulikkuse. 5.Nimimõõde. -projekteerimisel määratav esmamõõde, mis määrab elemendi suuruse. Nimimõõde (nominal size, basic size) saadakse konstrueerimise käigus inseneriarvutustest (kinemaatika-, tugevus-, jäikus-, täpsus jt. arvutused) või määratakse konstruktiivsetel-tehnoloogilistel kaalutlustel ning ümardatakse eelisarvude rea lähima (tavaliselt suurema) väärtuseni. (tähistus: Dnom - avale ja dnom - võllile) 6.Eelisarvude rida. Eelisarvude rea saamine. Eelisarvude süsteemi kasutamine võimaldab loometegevuses piirata ebaotstarbekat mitmekesisust: mingi suuruse arvväärtuse määramisel tuleb see valida võimalikult hõredamast eelisarvureast. Eelisarvude süsteemi aluseks on geomeetriline progressioon, mille tegurid on arvu 10 juured
2 +π d : π ) D1= (√ 4∗1040 2 0,5 + π∗12 ): π 2 √ 0,7 + π∗10 ):π ( 4∗628 2 2 ≈35mm seega eelisarvude reast tuleb valida 40mm 2 2 - 0,7∗π (40 −10 ) Leian teoreetilise jõu Fteor = ≈824[N] 4 Fvajalik 628 Leian koormusteguri Lo = = ≈ 0,76 Fteoreetiline 824 Leian vooluhulga q=vA[m3/s] A – voolu ristlõike pindala [m2]
__________________________________________________________________________________ 2. Liistliite mõõtmed koos tolerantsidega Võlli liistusoone laius w – tavaist N9 Rummu liistusoone laius w – tavaist: JS9 Piirhälbed lähtudes d1-st Võlli liistusoone sügavus t1= +0,2 mm Rummu liistusoone sügavus t2= +0,2 mm Piirhälbed lähtudes l-st Liistu pikkus -0,3 mm Liistusoone pikkus +0,3 mm Liistu pikkus l l v 5...8 65 5...8 60...57 mm Valin eelisarvude reast l= 60 mm. lt = l-w = 60 – 20 = 40 mm 3. Liistliite tugevusarvutused Muljumispinge korral 2M 2 300 C 51,2 MPa 60 MPa d 1 h t1 l w 0,065 0,012 0,0075 0,06 0,02 Tugevuskontroll lõikele
Minu sünnikuupäev on 14.10.1992 01.1 Telje diameetri d saamine Sünni kuu (MM) ja päeva (DD) kokku liitmisel leian telje diameetri d d = MM + DD; [mm] d=10+14=24mm 01.02 Telje pikkuse I leidmine Sünniaasta, kuu ja päeva kokkuliitmisel saadud arv on telje pikkuseks I I = YYYY + MM + DD; [mm] I=1992+14+10=2016mm 02. DRA SAAMINE Eelisarvude reast tuli leida sobiv teljeläbimõõt dRa [01.1] d = 24 dRa=25; Ra5 rea põhjal 03. IRA LEIDMINE Eelisarvude reast tuli leida sobiv teljeläbimõõt iRa I = 2016 lRa=2000; Ra10 rea põhjal 3 04. REFERENTSI TABEL Sele 1.0 Tolerantside tabel µm-tes mõõtmetele kuni 500mm [01.5] 05. DRA TOLERANTSID
Tuua näiteid tehnoloogislistest tehnilistest süsteemidest või detailidest. Tehnilise lahenduse tehnoloogilisuse nõudeid: 1. Lahenduse vastavus ettevõtte tootmisvahendite võimalustele; 2 Lahenduse struktuuriline lihtsus; 3. Lahenduse võimalikult VÄIKE täpsus;4. Väike mehaanilise töötlemise vajadus;5. Väike arv koostamisoperatsioone ja vahendeid; 6. Lihtne ja odav utiliseerimine 25. Milleks kasutatakse eelisarvude ridu? Tuua näiteid nende rakendusest. Komponentide konstrueerimisel on otstarbekas detailide mõõtmete (pikkused, läbimõõdud, nurgad jne.) määramisel lähtuda statndardsetest EELISARVUDE ridadest. Ntx standardsete parameetritega mõõteriistad, toorikud, komponendid jne. osa 2. Masinaelementide vahetatavus ja täpsus 1. Miks tuleb konstrueerimisel, tootmisel, ekspluateerimisel ja remontimisel järgida vahetatavuse printsiipi?
Ei saa ju lubada kasutada kõiki mõõtarve, sest siis tuleks valmistada igale mõõtmele puure, hõõritsaid, keermelõikureid, kaliibreid jm ning see teeks tootmise kalliks. Inseneritöös ja ka tootmises tuleb sageli lahendada probleem, kus arvutuste või muude kaalutluste alusel saadud võimalike mõõtmete vahemikust tuleb valida välja üks kindel väärtus, näiteks nimimõõde, mootori võimsus, riidekanga laius, vasara raskus, vaateakna laius jne. Selleks kasutatakse eelisarvude süsteemi. Selle aluseks on geomeetriline progressioon, mille tegurid on arvu 10 juured. Esimesena võttis selle süsteemi kasutusele prantsuse teadlane Charles Renard aastatel 18771879 aerostaadi kinnitusköite nomenklatuuri ühtlustamiseks. Ridade tähistus R ongi tema auks. Need read kinnitati rahvusvaheliseks soovituseks 1934. a. Nüüdisajal kehtib nende kohta rahvusvaheline standard ISO 3. 22. Kuidas on üles ehitatud normjoonmõõtmed ja kunas neid kasutatakse?
inimeste vigastusi. Ülesanne: Statistiliselt on teada, et igast 100-st eksemplarist 5 tõrgub. Milline on selle komponendi usaldatavus R protsentides (%)? Milleks konstrueerimisel soovitatakse piirata materjalide nomenklatuuri ja kasutada võimalikult rohkem standardseid komponente? Milles seisneb masinaelementide tehnoloogilisuse jätkusuutlikkuse kriteerium? Tuua näiteid tehnoloogislistest tehnilistest süsteemidest või detailidest. Milleks kasutatakse eelisarvude ridu? Tuua näiteid nende rakendusest. Palun lahenda oma ülesanded ise :) :) osa 2. Masinaelementide vahetatavus ja täpsus TOO EASY FOR ME!!! Miks tuleb konstrueerimisel, tootmisel, ekspluateerimisel ja remontimisel järgida vahetatavuse printsiipi? Mida nimetatakse mõõtmiseks ja tolereerimiseks? Mis on detaili nimimõõde ja kuidas seda määratakse? Mida nimetatakse mõõtme piirhälbeks? Mis on ülemine ja alumine piirhälve? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvetega.
Reverseeritav koormus tekitab liites NURKLÕTKU 3. Madal HIND. 5. Kuidas arvutatakse liistliidet? 6. Millest lähtudes valitakse liistliite komponentide mõõtmeid ja milliseid mõõtmete tolerantse kasutatakse? Liistliite komponentide mõõtmeid valitakse eelisarvude reast. Ristlõike mõõtmed ja tolerantsid on määratud DIN 6885 standardiga. 7. Nimetage liistude põhitüübid, teha eskiise. 8. Kuidas toimub liistusoonte valmistamine, töötlemine? Teha eskiisi prismaatilisest liistust ja eskiisile panna kõik liistu mõõtmed. 9
Neid on suhteliselt lihtne mõõta. Astmed ja vahemõõtmed on metroloogiliselt keerulisemad kuivõrd üks (või mõlemad) pind ei ole otseselt materiaalsed. Vt [GPS] Fig. 5.3. Mõõde kujutatakse joonisel vastavalt ISO 406 nõuetele ning sisaldab mõõtme nimiväärtuse, mõõtejooned, tolerantsi ja tingtähised. Nimimõõde (nominal size) on tõesele väärtusele lähedane suurus ning on eelistatult kujundatud eelisarvude rea väärtust aluseks võttes. Maksimaalse ja vähima materjali piirväärtus (maximum and least material limit) Maksimaalne materjali piirväärtus (MML) on näiline (virtuaalne) suurus, mis on võrdne detaili materjali maksimaalse kogusega antud tingimustel. Silindrilistel võlldetailidel on MML ülemine piirmõõde ning avadetailidel MML vähimpiirmõõde. Vähima materjali piirväärtused võlldetailidel on MML alumine piirmõõde ning avadetailidel MML ülemine piirmõõde
annaabi.ee 
