Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) Agu Vahtrik 12a Ametiühing on organisatsioon, mis tekib ainult töötajate soovil ja algatusel on organisatsioon, mille töötajad loovad selleks, et omada jõudu oma töö- ja elutingimuste parandamiseks Eesti Ametiühingute Keskliit Iseseisvate omaalgatuslike Eesti ametiühinguühenduste koostöö- ja esindusorganisatsioon. Nime võib lühendada EAKL ning tõlkida inglise keelde Estonian Trade Union Confederation. Asukoht on Tallinn. Asutatud 12. aprillil 1990.a Tegevuse aluseks on Eesti Vabariigi Põhiseadus, välislepingud ja teised dokumendid ning õigusaktid, EAKLi põhikiri ja tegevuskava Teeb koostööd mittetulundusühingute ning organisatsioonidega, kelle eesmärk on edendada riigi sotsiaal- ja majanduspoliitikat esindab Eesti töötajate huve Euroopa Liidu institutsioonides võib kuuluda rahvusvahelistesse
streikima. Streik kestis viis nädalat, kuid lõpuks jõuti kokkuleppele. Disney Studiost lahkusid peaaegu pooled töötajad. Taasiseseisvunud Eestis on ametiühingud järjest enam oma kohta ühiskonnas määratlemas ning tegevus hoogustumas. Üksikud ametiühinguorganistasioonid, mis tegutsevad asutustes ja ettevõtetes on koondunud kahte peamisse üle-eestilisse organisatsiooni. Nendeks on Eesti Ametiühingu Keskliit (EAKL) ja Teenistujatae Ametiliitude Organisatsioon (TALO). EAKL ühendab 25 tööstuse, kaubanduse, transpordi ja ehitusega seotud kutseala ametiühingut. TALO koondab peamiselt teeninduses, kultuuri, hariduse ja teaduse vallas töötavaid inimesi. Kui varem nähti ametiühingutes mässumeelsust ning neil ei olnud väga palju liikmeid, siis tänapäeval on nende populaarsus aina kasvanud, sest see on ainuke viis, kuidas üksiku inimese arvamust võetakse kuulda.
sektori töötajate enamust. Lisaks tuleks luua menetlus, mis võimaldaks kõigil laiendamisega hõlmatud tööandjatel väljendada oma arvamust. Viimaks ei tohiks lepingu pikendamise otsust teha mitte lepingu allkirjastanud organisatsioonid, vaid nende keskliidud, kes peaksid hindama lepingutingimuste vastuvõetavust ning veenduma, et esinduslikkuskriteerium on täidetud ja laiendamise ulatus selgelt määratletud. EAKL. Ta leiab, et kollektiivlepingute laiendamine peaks sündima avalikust huvist, mis on tähtsam kui üksikute tööandjate huvid. Laiendamismehhanism julgustab tööandjaid organiseeruma ja see on nende endi probleem, kui nad seda ei tee. EAKL on täiesti vastu enamusnõudele tugineva esinduslikkuskriteeriumi kasutuselevõtule, sest see muudaks kollektiivlepingute laiendamise peaaegu võimatuks. EAKLi väitel on iga keskliidu liikmeks olev ametiühing piisavalt esinduslik
töötajate õigusi ja huve puudutavates küsimustes; ü ettepanekute esitamine töö- ja sotsiaalküsimusi reguleerivate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks; ü tööohutuse ja töötervishoiu olukorra parandamiseks koostöö tegemine tööandjaga; ü töötajate konsulteerimine ja informeerimine; ü oma liikmete esindamine ja kaitsmine töövaidlusorganites, suhetes tööandjaga. Eesti Ametiühingute Keskliit (lühendina EAKL)... ... on Eesti Pärast mitmeid aastaid ametiühingute keskne lakanud tegevuse organisatsioon. tagajärjel taasloodi see Organisatsioon sai 1927. aastal nime all alguse Eestis 1917 . Eestimaa aastal, kui Tallinnas Töölisühingute moodustati Keskliit. Ametiühingute Keskbüroo. ELANIKE SUHTUMINE AMETIÜHINGUTESSE: 2009. a. sügisel tellis Eesti Ametiühingute Keskliit uuringufirmalt Faktum & Ariko ametiühingute
1995 jaanuar moodustatakse Baltimaade Ametiühingute Nõukogu (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 34). Pikaajalised töösuhted kujunesid EAKLil maailma suurima ametiühingukeskuse Rahvusvahelise Vabade Ametiühingute Konföderatsiooniga (ICFTU). Aastatepikkune 12 koostöö sujus ka Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga (ETUC), ehkki ametliku staatuse (vaatlejaliige) selles organisatsioonis omandas EAKL alles 1998.aasta märtsis. Nii ICFTU kui ka ETUCi osavõtul viidi läbi mitmeid koolitusseminare ning saadi neilt oskusteavet ja abi koolitusmaterjalide väljatöötamisel ja avaldamisel. Põhimõtteliselt sama käib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kohta, kes aitas mitme EAKLi trükise väljaandmist finantseerida (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 39). 13 3. Hetkeolukord Eestis
6. Mis valimissüsteem kehtib Eestis? Selgita, kuidas selle järgi jagunevad kohad Riigikogus. 2P Proportsionaalne valimissüsteem. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad Hare´i kvooti kasutades. Kuid ringkond saab täiendava koha juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud. 7. Mis liiki survegruppe sa tead. Too üks näide mõlemat liiki survegruppide kohta. Selgita, kuidas nad oma eesmärke saavutavad. 6P Kategooriakaitse grupid( nt EAKL), Edendamisgrupid(nt muinsuskaitseamet). Kategooriakaitse grupid näiteks tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest ja teenustest. Edendamisgrupid aga näiteks grupp, kes propageerib jalgrattaliiklust linnades, aitab kaasa nii õhusaaste vähendamisele kui ka rahvatervise enedamisele. 8. Otsustage, millise Eesti erakonna programmi võiks see lõik sobida. Selgitage, mille põhjal te seda oletate. 3p
6. Mis valimissüsteem kehtib Eestis? Selgita, kuidas selle järgi jagunevad kohad Riigikogus. 2P Proportsionaalne valimissüsteem. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad Hare´i kvooti kasutades. Kuid ringkond saab täiendava koha juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud. 7. Mis liiki survegruppe sa tead. Too üks näide mõlemat liiki survegruppide kohta. Selgita, kuidas nad oma eesmärke saavutavad. 6P Kategooriakaitse grupid( nt EAKL), Edendamisgrupid(nt muinsuskaitseamet). Kategooriakaitse grupid näiteks tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest ja teenustest. Edendamisgrupid aga näiteks grupp, kes propageerib jalgrattaliiklust linnades, aitab kaasa nii õhusaaste vähendamisele kui ka rahvatervise enedamisele. 8. Otsustage, millise Eesti erakonna programmi võiks see lõik sobida. Selgitage, mille põhjal te seda oletate. 3p
on pehmendada ideloogilisi vastuolulised Ajalooliselt on ameti ühingud välja kujunenud tööliste paranduslike huve kaitsnud organisatsioonidest. AÜ nõuab väärikat palki, saadustega sätestatud tööaega, tervislike töötingimusi ja tööohutust. Tp on AÜ saanud valitsuse partner kellega arutatakse kõiki töötulude küsimusi (ministeeriumi palk..). Eestis on 2 suurt AÜ organisatsiooni: *Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL...tööasutuse, kaubanduse trantspordi ja elatusega seotud inimesed kuuluvad sinna ). *Teenistustugide Ametiliidu Organisatsioon (TALO...kultuuri hariduse teaduse ja teenistuse vallas töötavad inimesed). KELLEST KOOSNEB ÜHISKOND?. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Leidub 10neid võimalusi neid rühmitada. Ühiskonna teadustes on kujunenud kindlad põhimõtted, mille alusel rahvastik teeb analüüsi. 1
rikutud kollektiivse töötüli lahendamise seaduses kehtestatud korda. Seega võib töötajate ühing või liit, samuti ühingute liit ja keskliit korraldada streigi tööalaste järeleandmiste saavutamiseks ning tingimusel, et streigile on eelnenud lepitamine. 12. Trammijuhtide ametiühing ning linna trammivedu korraldav ettevõte sõlmisid 01.12.16 kollektiivlepingu kehtivusega kuni 31.12.17. Ametiühing teatas 02.02.17, et korraldab 09.02. streigi Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) 05.02. algava streigi toetuseks. EAKL-i streigi põhjus on seadusandliku ja täidesaatva võimu soovimatus pidada ametiühingute ja tööandjatega dialoogi. EAKL soovib streikidega saavutada järgmisi järeleandmisi: alustada viivitamatult kolmepoolseid läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida kokkulepe, mis lahendab Eesti Töötukassa reservidega seotud probleemid ja sätestab seaduses töötuskindlustuse
saadava tulu abil rikkust ringi. KODANIKUÜHISKOND Ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Vaadata üle avalik ja erasektor, lk 34-37 lug küs lk 37 1. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), 2. Civicus püüab tugevndada kodaniku tegevust ja kodanikuühiskonda üle terve maailma. Selle pärast et olles seal tagab ta ka oma heaolu. Tehas poodostja pood viib raha panka, pank annab tehasele laenu, tehas maksab laenu tagasi, VÕIM ÜHISKONNAS 1) Mis on võim? Isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine
Ametiühingud Ametiühingud on töötajate organisatsioonid, mis püüavad kaitsta oma töötajate huve ja õigusi eelkõige palga, sotsiaalkindlustuse, tööhõive ja töötingimuste küsimustes. 1905.a. valiti Eestis esimesed töölisvanemad. Taasiseseisvunud 1989.a. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), Teenistujate Ametiühingu Liitude Organisatsioon (TALO). Ametiühingutesse kuulub umbes 12% töötajatest. Kutseühingud Kutseühingu liikmeks on ühe teatud elukutse oskustöölised nagu puusepad, masinistid ja elektrikud. Keskajal moodustas iga käsitööharu omaette kutseühingu tsunfti. Gildid olid tsunftide liidud.
kollektiivlepingu sõlmimine. Ametiühing ajalooliselt palgavõitlust pidav organ. Usaldusisik pigem konsulteerimise ja informeerimise üksus. Töötajate ja tööandjate ühingute osatähtsus töösuhete reguleerimisel Eestis - ajaloolistel põhjustel ei ole sotsiaalpartnerite osatähtsus Eestis töösuhete kujundamisel märkimisväärne. Olemas 2 keskliitu - Eesti ametiühingute keskliit (EAKL) ja Teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon (TALO) 1. Töötajate ühing või liit ühendab töötajaid tegevusharude, asutuste vms kaudu ja esindab neid töösuhetes 2. Tööandjate ühing või liit teeb sama 3. Asutatakse MTÜ alusel, moodustatakse tööandjate liit (kindel territoorium) ja tööandjate keskliit (üleriigiline) 4. Eestis osatähtsus väike - nsvl pärand Ametiühingute areng Eestis: 1
Kollektiivlepingute laiendamine (TLS § 4 lg 4) on PS-iga vastuolus, kuna piirab ettevõtlusvabadust. Lisaks kohaldatakse kõigile tööandjatele ja töötajatele Tööandjate Keskliidu ja Ametiuhingute Keskliidu vahel sõlmitud töötasu alammäära kokkuleppeid (laiendamine 60 laiemas tähenduses avardamine, enlargement). See on kõigile riigi tasandil. Näide: EAKL --töötasu alammäär-- ETKL ning seda laiendatakse kõigile Eesti töötajatele. Kollektiivsed töösuhted. Olemus Kollektiivse töösuhte erisused (individuaalsus vs kollektiivne) Töötajate kaasamine informeerimine (tööandja uhepoolselt annab infot), konsulteerimine (töötaja ja tööandja vaheline suhtlus - kokkulepe), osalemine (töötajatele läbi nende esindajate on antud võimalus osaleda tööandjate juhtorganis). (TUIS; AÜS;TÜÜKS)
sätesta teisiti. Haridus- ja teadustöötajate põhipuhkus on 56 kalendripäeva65. Puhkus on õiguslikult reguleeritud töölepinguseaduse § 54 – 71. 61 Tööinspektsioon. Võrgulehel http://www.ti.ee/index.php?page=646& (16.11.2011) 62 Samas http://www.ti.ee/index.php?page=1140& 63 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 318 64 EAKL (2011).E-käsiraamat TÖÖLEPINGU SEADUS. Võrgulehel http://www.tööõiguskoolitus.eu/front/et_EE/ . 65 Vabariigi Valitsuse 25.06.2009.a. määrus nr. 112 „Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa“ (RT I 2009, 36, 247; 2010, 64, 475). 319. Kuidas toimub põhipuhkuse andmine?
Et teada saada, kui palju tuleb töötajale maksta 10 ületunni eest, tuleb teha järgmine arvutus: 10 (tunnid) x 26,31 (tunnitasu) x 1,5 (hüvitise kordaja) =394,65. Nii saame töötaja märtsikuu töötasuks 4350 (põhimäär) + 394,65 (hüvitis ületunnitöö eest) = 4744,65 (töötajale väljamakstav summa, mille tööandja võib ülespoole ümardada summaks 4745 krooni). Lugupidamisega Tiia E. Tammeleht EAKL õigussekretär tammeleht@eakl.ee www.eakl.ee 48 Lisa 3 Autori koostatud selgitustaotlus Selgitustaotlus kuidas arvutada summeeritud tööajaarvestuse korral tekkinud ületundide eest tasu? Vastavalt 1. juulil 2009.a. jõustunud töölepingu seaduse § 44. Ületunnitöö, lõikele 1 võivad Tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja
Ametiühingu eelisõigus, kollektiivläbirääkimiste pidamine; kollektiivlepingu sõlmimine, kollektiivsete töötülide lahendamine. Ametiühingu mõiste Asutamise kord Tasandid: 1. äriühing, asutus vm organisatsioon vähemalt 5 töötajat 2. liit vähemalt 5 ametiühingut 29 3. keskliit vähemalt 5 üleriigilist ametiühingut või ametiühingute liitu - Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) - Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO (TALO) Kantakse ametiühingute registrisse. Õigused saada töö- ja sotsiaalalast informatsiooni pidada kollektiivläbirääkimisi esitada ettepanekuid eelnõude kohta avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu korraldada koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike koolitada ja nõustada oma liikmeid arendada välissuhteid jm Pädevused kollektiiv- jm lepingute sõlmimine
- tasandid: o äriühing, asutus vm organisatsioon – vähemalt 5 töötajat samas kui 5 T 300jast teeb AÜ, siis pole väga tugev AÜ. o liit – vähemalt 5 ametiühingut o keskliit – vähemalt 5 üleriigilist ametiühingut või ametiühingute liitu Eesti tasand. Tartu arstide liit Tartu Ülikooli kliinikumis, Arstide liit – üleeesililine. Riigi tasandil töötajate keskliit. EAKL ja TA keskliit lepivad kokku, VV kinnitab kollektiivlepingud määrusega. o *Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) Peep Peterson o *Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO) - kantakse ametiühingute registrisse - (AÜS §§ 6 ja 7) - Muudes riikides kollektiivide laiendamisega seoses. Mitu erinevat eriaala ühendavat AÜ, siis TA võib suhelda kõige esinduslikuma AÜ. Määratakse
ühisel jõul ja koostöös tööandjaga parandada töö- ja elutingimusi ning kaitsta töötajate õigusi ja huve. Ametiühingud on sõltumatud tööandjatest, riigiasutustest ning teistest organisatsioonidest. Asutamise tasandid: • äriühing, asutus vm organisatsioon – vähemalt 5 töötajat • liit – vähemalt 5 ametiühingut • keskliit – vähemalt 5 üleriigilist ametiühingut või ametiühingute liitu Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO 43 • kantakse ametiühingute registrisse Õigused • saada töö- ja sotsiaalalast informatsiooni • pidada kollektiivläbirääkimisi • esitada ettepanekuid eelnõude kohta • avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu • korraldada koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike
ja koostöös tööandjaga parandada töö- ja elutingimusi ning kaitsta töötajate õigusi ja huve. Ametiühingud on sõltumatud tööandjatest, riigiasutustest ning teistest organisatsioonidest. Asutamise tasandid: · äriühing, asutus vm organisatsioon vähemalt 5 töötajat · liit vähemalt 5 ametiühingut · keskliit vähemalt 5 üleriigilist ametiühingut või ametiühingute liitu Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO · kantakse ametiühingute registrisse Õigused · saada töö- ja sotsiaalalast informatsiooni · pidada kollektiivläbirääkimisi · esitada ettepanekuid eelnõude kohta · avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu · korraldada koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike · koolitada ja nõustada oma liikmeid · arendada välissuhteid Pädevus · kollektiiv- jm lepingute sõlmimine
ee/); Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (http://www.koda.ee/); Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon (http://www.esea.ee//); Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) (http://www.evea.ee/). Majanduspoliitika kandjateks mõjuinstitutsioonidena on samuti ametiühingud. Eesti Vabariigis on kaks suuremat ametiühinguorganisatsiooni: o Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) (http://www.eakl.ee/); o Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon (TALO) (http://www.talo.ee/). EAKL-i väitel kuulub Eestis ametiühingutesse kõigest 8 – 14% töötajatest. 1.5.4. Seadusandlik võim ja täitevvõim Formeerimise printsiipidest lähtudes peaksid parlamendil olema suuremad eeldused esindada ühiskonna üldisi huvisid ja täita riigis leiduvate erinevate
ning sotsiaalseid õigusi ja huve esindav ühendus (AÜS § 2 lg 1) - äriühing, asutus vm organisatsioon – vähemalt 5 töötajat - liit – vähemalt 5 ametiühingut - keskliit – vähemalt 5 üleriigilist ametiühingut või ametiühingute liitu; Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) - töötajate usaldusisik – valitud ettevõtte kõikide töötajate poolt esindamaks töötajaid suhetes tööandjaga, ei pea kuuluma AÜ-sse, aga peab olema töötaja. - tööandja/ühingud/liidud: - tööandjate ühing kui MTÜ Ajaloolistel põhjustel ei ole sotsiaalpartnerite osatähtsus Eestis töösuhete kujundamisel märkimisväärne. Kuuluvus tööandjate ühingutesse ja ametiühingutesse on Eestis madal.
annaabi.ee 
