...... .......... E-ained toidus Uurimistöö Juhendaja: ........ Varstu 2010 SISSEJUHATUS ............................................................................................... 1. TOIDU LISAAINETEST ÜLDISELT ......................................... .................. 1.1.Toidu lisaainete põhilised grupid....................................... ................ 1.2. Päritolu............................................................................. ............... 1.3. Toidu lisaainete ohutus...................................................................... 2.TOIDUVÄRVID................................................................................. 2.1.Mis on toiduvärvid?........................................................
„Lisaained minu toidus“ Tõmmu poolsuitsuvorst Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada nende riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Antioksüdant E301 -Naatriumaskorbaat Toiduaine võib rikneda, kui halveneb selle maitse, välimus ning väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsest ohtu tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine. Naatriumkarbonaat on antioksüdant, mis tagab toote värvi ja stabiilsuse ning hoiab ära toote rääsumise. Kasutatakse valdavalt lihatoodetes. Kõrvalmõjud: Kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. Toiduvär
. 3 Mis on lisaained?........................................................................................................ 4 Kas lisaained on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal. See aga ei tähenda, et toidu lisaainetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tootja peab tervishoiuorganitele teatama, et toidu lisaaine toimib efektiivselt. Lisaainet peab olema võimalik valmis toiduaines määrata ning ta ohutus peab olema tagatud. Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega ja kui avastatakse mingi oht, on toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned looduslikud toiduained sisaldada neid aineid ainult 5-50 korda vähem. Nii ei saa me alati öelda, et toiduained, millesse on tahtlikult lisatud lisaaineid, oleksid ohtlikumad
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/
Gruppid mille järgi e-ained põhiliselt eristatakse on toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandis, emulgaator-stabilisaatorid, lõhna-ja maitsetugevdajad ja mitmesugused muud ained. Päritolu järgi jaotatakse lisaained aga kolmeks: looduslikud, loodsidentsed ja sünteetiliselt. Euroopa Liidus on lisaainetel kasutusel juba teda nimi, e-aine. Nimi e-aine tähendab, et aine on ohutuks kinnitatud ja Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud. Kuid teadmised lisaainete kohta muutuvad pidevalt ning paljud heaks kiidetud lisaained, e- ained, ei olegi tegelikud nii kahjutud kui algul arvati. Võttes külmkapis välja esimese vostipaki mis kätte juhtub, loen sealt pealt välja sellised ained nagu E450, E451, E301, E621 ja E250. Mida need numbrid tähendavad, kuhu grupidesse nad kuuluvad ja kas nad on ohutud saab kindlaks tehtud referaadi käigus. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi Looduslikud
TALLINNA TEENINDUSKOOL Siret Püi T11ME E-AINED Iseseisev töö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2009 2 Siirup( troopiliste puuviljade maitseline) E950 - Atsesulfaamkaalium (ka atsesulfaam K) Kasutusala:Karastusjoogid, mahlad, jäätis, marmelaadid, dzhemmid, shokolaad, maiustused saiakesed. Omadused:Magusaine. Kõrvalmõjud:Kuna on üks uuematest suhkruasendajatest, ei teata kõrvalmõjusi. E951 - Aspartaam Kasutusala:Karastusjoogid, mahlad, hapendatud piimatooted, jäätis, suhkruasendajad, närimiskummi. Omadused:Magusaine, lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud:Mõned inimesed võivad olla allergilised aspartaamile. Võib tekitada peavalu. Loomkatsetes on tekitanud epilepsiat. Aspartaami kõrvalmõjudest 2/3 on neuroloogilised või käitumishäired, nagu näiteks ahistustunne, ärritustunne, masendus, unetus, pearinglemine. Epilepsia puhul ettevaatust. E952 - Tsüklamiinhape ja tema naatri
Selline laps on tihti haige, sest immuunsüsteem on oluliselt nõrgenenud. Metabolismi toimub nii väikese intensiivsusega, et kehatemperatuur on alla normi. Selliseid lapsed vajavad lisasoojendust. Marasmust on suhteliselt kerge dieedi- teraapiaga ravida. Krooniline mõõdukalt valguvaese toidu tarbimine põhjustab kehamassi ja nahaaluse rasvkoe vähenemist, kahvatust ja väsimust, immuunsuse nõrgenemist jne. Valgu allergia ehk valgu hüpersensitiivne reaktsioon tekib, kui terviklik, lõhustamata valgumolekul satub vereringesse ja kutsub esile keha immuunvastuse. Selle tagajärjel moodustuvad antikehad, intensiivistub histamiini süntees jne. Toiduallergiad võivad olla asümptomaatilised (tekivad ainult antikehad, ei esine sümptomeid) või sümptomaatilised. Allergiat põhjustavad pähklid (43% kõigist toiduallergiaist), munad (21%), piim (18%), sojaoad (9%), vähemal määral nisu, kanaliha, kala ja molluskid. Peamine laste toiduallergia
2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja lõhnaainest. · E221 - Naatriumsulfit Kasutusala: Karastusjoogid, kuivatatud puuviljad, krõpskartulid, joogid viljalihaga, veinid, ja siidrid. USA-s salatilaudades, et näeks värskem välja. Omadused: Säilitusaine / antioksüdant
mikroelemendid 3 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toidupüramiid 4 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Eained ehk toiduainete lisaained Toidu lisaained on ained, mis lisatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsivust. Lisaaine eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaaineid ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisosana. “E” tuleb sõnast Euroopa (E-dega tähistab lisaaineid Euroopa Liit). 5 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Eaiete liigitus I. Päritolu järgi
Magusainetega toitude puhul on probleemiks see, et need ei leevenda nii kiiresti näljatunnet kui suhkrut sisaldavad tooted (üks näljatunnet reguleeriv asjaolu on vere suhkrusisalduse tõus) ning seetõttu süüakse neid rohkem. Tulemusena saadakse lõppkokkuvõttes isegi rohkem energiat kui suhkruga tooteid süües. Akrüülamiide kasutakse laialdaselt teaduses ja tööstuses. On avastatud aga, et akrüülamiidid tekivad ka teatud toiduainetes, valmistamise kõrvalproduktidena. Akrüülamiidide ohtlikkus tuleneb nende kahest erilisest omadusest. Esimene omadus on see, et nad tekivad imelihtsalt- piisab vaid tärkliserikka toiduaine 170˚ C kuumutamisest, kui akrüülamiidid hakkavad moodustuma. Seetõttu leidub aküülamiide praekartulites, friikartulites, kartulikrõpsudes, leivakoorikus, röstitud müslis, maisihelvestes ja paljudes teistes sarnastes toodetes. Seega
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrap
Toidu lisaained R.Vokk Terminid · Toidu lisaaine on aine, mida lisandatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsimist. Tavaliselt üksikuna ei kaubastata. · Toidulisand on tavatoidule lisaks mõeldud toitainete kontsentraadid (looduslikud segud või ainete segud), mida tarbitakse toidule lisaks. Toidu seadusandlus · Väljaandja : Vabariigi Valitsus · Akti või dokumendi liik : määrus · Teksti liik : terviktekst
loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned looduslikud toiduained sisaldada neid aineid ainult 5-50 korda vähem. Nii ei saa me alati öelda, et toiduained, millesse on tahtlikult lisatud lisaaineid, oleksid ohtlikumad kui looduslikud. Näiteks võivad köögiviljad sisaldada rohke lämmastikväetusega väetamise ja jaheda suve korral suurema koguse nitriteid, kui kasutatakse säilitusainena. Toidu lisaainete ehk E-ainete põhilised grupid on järgmised: 1. toiduvärvid (E 100 E 199) 2. säilitusained (E 200 E 299) 3. antioksüdandid (E 300 E 399) 4. emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) 5. mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Vallo Holm Ohtlikud ja E-seeria lisandid toiduainetes õppeaines keskkonnakeemia Juhendaja: Sergei Jurtsenko TARTU 2008 2 SISUKORD Toidulisandid ja lisandid toitudes........................................................................................ 4 Lisaained..............................................................................................................................4 E `d meie toidus, nende kahjulikkus..................................................................................
Meie visiooniks on olla Eesti kümne suurima ettevõtte hulgas. Artikkel. Instituut toidu TTÜ pöördus põllumajandusministeeriumi poole ettepanekuga luua klassifikatsioon Eesti lihatoodete, et aidata tarbijatel teha valik selle kasuks tervislik toitumine. Vastavalt instituudi direktor Raivo VÕK, palgaaste määratakse minimaalne sisu liha vorstitooted ja piirata sisu liha asendajad, ütles portaali aripaev.ee. Samuti on tehtud ettepanek, et keelata lisada mõned toidu lisaainete nagu maitsetugevdaja E621, ja toiduvärv lihatoodetega kõrgeima kvaliteediga. Kui nõukogude ajal olid kõik järgima myasoproizvoditeli GOST, nüüd erinevate tootjate, kuid mis kannab sama nime, võivad olla vägagi kvaliteeti. Seega, vastavalt Tarbijakaitseamet sisu liha vorsti sorte "Lapsed" (Laste) ulatub 53,5%-lt 3%. 2.3 Alenka Alguses 60-ndatel võttis valitsus vastu toidu programm, mis muu hulgas tähelepanu pöörata uute piimasokolaad.
eesmärgil (parandada mõnda toidu omadust). Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid). Lisaaineid kasutatakse soovitud mõju saavutamiseks kõige madalamal vajalikul tasemel. Toidu pakendil olevas koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või E-number. Päritolu järgi jagatakse toidu lisaained kolmeks: 1) Looduslikud-taimse või loomse päritoluga, eraldatud toiduainetest vm elusast ainest. Organism saab nende lagundamisega hakkama, kahjulikke aineid on kõige vähem, siiski esineb võimalikke kantserogeene (E120): E406; E407; E440 2) Loodusidentsed-esinevad toidus looduslikult kuid on saadud sünteesi teel, tervisele erilist ohtu ei peaks kujutama:E300; E330;E200; E210
Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaaineid saadakse kolmel erineval viisil: kõige süütumad on ained, mis on eraldatud mõnest toiduainest või muust looduslikust ainest (nt sojaletsitiin E 322), teise rühma moodustavad ained, mis on saadud toidust sünteesi teel (nt sidrunhape E 300), kolmandasse rühma kuuluvad tervisele kõige kahjulikumad ning enim kõrvalmõjusid tekitavad sünteetilised (tehis) lisaained, millel
vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid.
Süsivesikute roll organismis: · energia tootmine; · energeetilise varu loomine (glükogeen); · ehituslikud ülesanded (membraanid, rakuorganellid, hormoonid, koensüümid); · kaitsefunktsioon (mükopolüsahhariidid - limade koostises). Taimede kuivmassist moodustavad süsivesikud 75.....90%. Inimese organismist moodustavad süsivesikud 1,5%, sealhulgas maksas 0,1....1.5%, lihastes 0,6.....1%, peaajus 0,1% süsivesikuid. Näiteid süsivesikute sisaldumisest toiduainetes: · suhkur - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · tärklis - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · mesi, siirupid > 75%; · jahu, tangained, kuivatatud puuvili 50.........75%; · leiva- ja saiatooted 40....50%; · toored marjad ja puuviljad 10....15%; · piim, piimatooted 4,0.....5,7%; · juust <1%; · liha ja kala - praktiliselt ei sisalda. 7.2 Lipiidid Lipiide leidub organismi kõigis kudedes. Saledatel 8....12% kehamassist, tüsedatel 20.
DNA nukleoiidselt järjestuselt valkude aminohappelisse järjestusse. 14. Ensüümid: üldiseloomustus, funktsioonid, klassifikatsioon. Ensüümid on biokatalüsaatorid, kõrgelt spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, endogeensed biokaktiivsed ühendid. Funktsioon: Ensüümid on erilise funktsiooniga valgud, sest seondavad ja muudavad keemiliselt teisi molekule katalüüsivad reaktsioone. Toimemehhanism seisneb reaktsiooni kiirust limiteeriva energeetilise barjääri alandamises, st. reaktsioon, mis ilma ensüümita oleks toimunud aeglaselt, toimud ensüümi osavõtul väga kiiresti. Ensüümid ei muuda reaktsiooni suunda, ei muuda tasakaaluseisundit vaid kiirendavad selle saabumist, ei lõhustu reaktsiooni käigus. Klassifiatsioon: 1. Oksüreduktaasid katalüüsivad redoksreaktsioone 2. Transferaasid Funktsionaalsete rühmade ülekanne 3. Hüdrolaasid katalüüsivad hüdrolüüsi 4. Lüaasid Kaksiksidemete (nt
! Ensüümidel on nii VALKUDE kui KATALÜSAATORITE omadused – amfoteersed, denatureeruvad, kristalliseeruvad, kõrgmolekulaarsed. Biokatalüsaatorina määravad biomolekulide muundumiste kiiruse ja suuna organismis, st nende tegevus on organismi talitluste aluseks. Alandavad reaktsiooni aktivatsioonienergiat – energia, mida osakesed peavad saavutama, et muutuda reaktsioonivõimeliseks. Mida väiksem aktivatsioonienergia, seda kiirem reaktsioon. Ensüüm-katalüüsitud reaktsiooni kiirus suureneb miljon korda. Ensüümid võimaldavad reaktsioonil kulgeda alternatiivset teed mööda – ei muutu reaktandid, produktid ja tasakaal. Ensüümidel on suur reaktsiooni kiirus, pehmed reaktsiooni tingimused, reaktsioonide suur spetsiifilisus, reguleeritavus. 15. Ensüümide toimemehhanism, substraat, ensüümiaktiivsus, aktiivtsenter, koensüümid Toimemehhanism seisneb reaktsiooni kiirust limiteeriva energeetilise barjääri
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad toiduained on sojauba (44%), samuti liha ja kala (20%), juust, kohupiim jt. Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana
E-ained Mis on e-ained? E-ained ehk lisaained on loodusliku või tehisliku päritoluga keemilised . Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. E-ainetest: Erinevad nii keemilise koostise kui ka funktsionaalsete omaduste poolest. Tähis E (Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. Lisaainete kogused Teadlaste hinnangul on lisaained
Ristsaastumise vältimiseks tuleb hoolikalt järgida hügieeninõudeid. Toimub toortoidult kuumtöödeldud toidule. Kaubaline naabrus tuleb arvestada säilitamisel ja väljapanekul, kõrvuti ei tohi olla etüleeni tootvad ning etüleenitundlikud kaubad, tugeva lõhna ning lõhna kergesti külge võtvad kaubad. 4. Toidukaupade primaarsed ja sekundaarsed koostisosad. Primaarsed koostisosad (on toiduainetes looduslikult olemas): · toitained (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained); · lisaained (lõhnaained, värvained, parkained jne). Sekundaarsed koostisosad (isetekkelised või toiduainetele täiendavalt lisatud): · lisaained (konservandid, emulgaatorid, antioksüdandid jt E-ained); · saastained (pestitsiidid, desinfitseerimisvahendid, loomade ravimid); · muundumissaadused (oksüdatsiooni-, polümerisatsiooni-, lagunemissaadused). 5
Kõik LM oksüdeeruvad õhus väga kiiresti Rb, Cs – süttivad õhus, F2-s, Cl2-s momentselt reageerivad energiliselt paljude mittemetallidega ja ühenditega (Br2, I2, S, H2 (kõrgemal t-l), põlevad CO2-s); paljude metallidega moodustavad intermetallilisi ühendeid, omavahel sulameid Veega: 2Lm + 2H2O → 2LmOH + H2 Li rahulikult, Na energiliselt, K - eralduv vesinik süttib, Rb, Cs - plahvatavad Hapetega: → soolad + H2 Lahuste puhul toimub reaktsioon kõigepealt veega → leelis (mis võib edasi reageerida) 2.2.5. Kasutamine 2.2.5.1. Lihtainetena (metallidena) Mitmed kasutusalad erinevatel LM-del sarnased K - Na sulam tuumareaktoris soojuskandjana Li seoses fotoefektiga fotoelementides, fotokordistites jms. (Cs, Rb, K) uumlampides (Na : tänavavalgustites), eriotstarbelistes gaaslahendustorudes (Rb)
·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom mida aktiivsem on aine, seda kiirem on reaktsioon. Reageerivate ainete kontsentratsioon mida kõrgem on lähteainete konsentratsioon, seda kiirem on reaktsioon. Temperatuur mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on aineosakeste energia. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid säilib reaktsiooni lõppedes samas koguses ja koostises. Ekso ja endotermilised reaktsioonid ·Eksotermilise reaktsiooni korral vabaneb soojus, kuid endotermilise korral neeldub.
! Ensüümidel on nii VALKUDE kui KATALÜSAATORITE omadused amfoteersed, denatureeruvad, kristalliseeruvad, kõrgmolekulaarsed. Biokatalüsaatorina määravad biomolekulide muundumiste kiiruse ja suuna organismis, st nende tegevus on organismi talitluste aluseks. Alandavad reaktsiooni aktivatsioonienergiat energia, mida osakesed peavad saavutama, et muutuda reaktsioonivõimeliseks. Mida väiksem aktivatsioonienergia, seda kiirem reaktsioon. Ensüüm-katalüüsitud reaktsiooni kiirus suureneb miljon korda. Ensüümid võimaldavad reaktsioonil kulgeda alternatiivset teed mööda ei muutu reaktandid, produktid ja tasakaal. Ensüümidel on suur reaktsiooni kiirus, pehmed reaktsiooni tingimused, reaktsioonide suur spetsiifilisus, reguleeritavus. 15. Ensüümide toimemehhanism, substraat, ensüümiaktiivsus, aktiivtsenter, koensüümid
Toidu lisaained Tiiu Liebert'I raamatus selgitatakse, mis on toidu lisaained, milleks neid toiduainetesse lisatakse, kas nad on ohutud. Antakse ülevaade lisaainete jaotamisest rühmadesse ning iseloomustatakse neid rühmi lühidalt. Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E-koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja
organoleptiliste (meeltega tajutavate) omaduste parandamiseks. Kestva Eaineid sisaldava toidu tarbimise tagajärjel võivad varem mitteallergilisel lapsel välja lüüa allergiad, samuti võib laste sagedaste haiguste põhjusena näha ebatervislikku toitumist, mis nõrgestab organismi ning teeb selle eriti vastuvõtlikuks erinevatele bakteritele ja viirustele. Mitmed Eained põhjustavad lastele ka tähelepanuhäireid ning hüperaktiivset käitumist. Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: · toiduvärvid (E 100 E 199) · säilitusained (E 200 E 299) · antioksüdandid (E 300 E 399) · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) · mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad.
Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus. Karbiid on lineaarne polümeer. Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni. See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks. Atsetüleeni toodetakse ka süsivesinikest näiteks pürolüüsil (tugeval kuumutamisel õhu juurdepääsuta). Etüüni reaktsioon vesinikkloriidhappega on suure praktilise tähtsusega, kuna siis moodustub vinüülkloriid e. kloroeteen, mille baasil valmistatakse plastmasse, kunstnahka, vahariiet. Etüünist saab veel äädikhapet, polüstürooli, kummi, lahusteid, pleksiklaasi.
E-ained Hendrik Saarmäe Toiduainete lisaained on sünteetilised või looduslikud ained, mis lisatakse töötlemisprotsessis toidu sisse tahtlikult. Lisaainete eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained)
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb