4Ingomar Vihmar.................................................................................................. 6 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................. 7 3 1 TEATRI AJALUGU Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920, sügisel alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Seal teatrihariduse saanud noored näitlejad asutasid eraldiseisva Draamastuudio Teatri. Draamastuudios mängisid nad väga mitmekesist repertuaari. Pärast, 1937. aastal nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art nouveau stiilis Saksa
kujutavast kunstist, eriti õlimaalist, kuna need tal õnnestusid. Vanemate pealekäimisel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Samuti õppis ta konservatooriumis laulmist ning astus korp! Revaliasse. 1920. aastal hakkas ta aga käima Paul Sepa poolt loodud Draamastuudios. Samuti omandas ta Tartu ülikoolis kehakultuuride õpetaja kutse ning see elukutse võimaldas tal enda ja oma pere ülalpidamist. Hiljem andis ta võimlemistunde ka oma kaasõpilastele Paul Sepa näitestuudios. Esimene draamastuudio lend lõpetas 1924.a kevadel. Esimeste kodumaise teatriharidusega noorte näitlejate seas olid veel ka Priit Põldroos, Rudolf Engelberg, Ly Lasner, Felix Moor, Johannes Kaljola. Lõpetajad jäid kokku ja lõid DRAAMASTUUDIO Teatri - vana DRAAAMATEATRI trupp läks P. Sepaga eesotsas Vanemuisesse. Avatükiks sai Vilde “Pisuhänd”, kus Kalmet mängis Sanderit. Palka maksti ainult neile, kes olid väga hädas. Näitlejatel puudus oma maja ning proovideks renditi 4-toaline korter, kus osad
Meelisharrastuseks kujunes aga võimlemine, mis tõi talle ka mitmeid keskkoolidevaheliste võistluste diplomeid. Esimese teatrirolli mängis üheksa-aastane Salme Reek koolilaval klassijuhataja Marta Porti juhendamisel. Koolipäevilt oli Reegil eredamalt meeles Maeterlinci näidendi "Sinilind" lavastus, kus ta mängis väikest tüdrukut Mystyli. Kui Salme Reek 1927. aastal teatrikooli katsetele läks, võttis esimene regulaarse õppetsükliga teatrikool Eestis Draamastuudio teatrikool vastu neljanda lennu. Kool oli alustanud tegevust Paul Sepa erastuudiona 1920. aastal. Draamastuudio tegutses kolmteist aastat ning neil aastail oli seal kolm õppejõudu koos Paul Sepa endaga: sama kooli kasvandik esimesest lennust Rudolf Engelbert ja Hilda Gleser. Kõige rohkem peab Salme end Hilga Gleseri õpilaseks. Paralleelselt õppetööga teatrikoolis hakati õpilasi ka Draamastuudio Teatri lavastustes rakendama.
joonistamiseks ja fotografeerimiseks. Nende sõitude tulemusena ei sünni küll suuremaid teoseid, aga nii mõnigi ta joonistustest on haarav ehtsa sõjamiljöö- ja meeleoluga, eriti akvarell "Patarei tulistamas". Vabadussõja lõpust alates Areni niigi mitmekülgne kunstiline tegevus laieneb kahele uuele alale: ta kutsutakse Riigi Kunsttööstuskooli joonistuse, akvarelli ja dekoratsioonimaali õpetajaks, mis kohale ta jääb 1924. aastani. Lühemat aega tegutseb"Draamastuudio" teatrikunsti koolis. Pedagoogina aitas oluliselt uuendada eesti teatri lavakujundust. Pööras Draamastuudio õppelavastustes tähelepanu dünaamilistele väljendusvahenditele ja lava aktiivsemale ruumilise organiseerimisele. Ta loob ka dekoratsioonikavandid "Estonia" ja "Hommikteatri" paljudele lavastustele. '' Estonia '' lavale tõi rahutuid rütme ja eredaid kontrastseid värve, loobus maalitud dekoratsioonidest ja butafoorisast ruumi tingliku liigenduse kasuks. Aastatel 1926-1930 on Aren
semestrit) samal ajal ka konservatooriumi. Elas tglt Tallinnas. Paul Sepp avas erateatristuudio. Sepp tõi vene kooli ja Moskva Kunstiteatri traditsioonid. Lõpetasid Dramaatilise Ringi tegevuse ja läksid Sepa juurde. 11.oktoober 1920. Millest arenes välja kokkukuuluvustundega mõttekaaslaste kogudus/vennaskond. Stuudio riiklikku toetust ei saanud, Sepp õpetas üksi, kunstnik, halb majandusmees, heitlik ja järjekindluseta. Loodi kõrvale sepa ja õpilastega Draamastuudio Ühing, mis võttis erastuudio üle. Ühing võis toetust saada ja erinevalt teistest seltsidest võis sellesse ühingusse kuuluda ka näitlejad. Õpilaste esindajana kuulus ühingusse koos Nerepiga ka Kalmet (õppeplaani koostamise komisjoni).. Kalmet oli ka stuudiovanem, kes korraldas igapäeva asju, reg tunniskäijad ja korraldada tunnikava. Oma maja polnud, kasutati koolimaju. Improvisatsiooniline õpetamine ja
Eesti Draamateater Eesti Draamateatri sünnipäevaks võib lugeda 11. oktoobrit 1920, kui lavastaja Paul Sepp asutas oma era- teatristuudio. Aastal 1924 jätkasid stuudio 1. lennu lõpetajad Draamastuudio Teatri nime all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel -- sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. 1937. aastal sai teater Eesti Draamateatri nime. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. 1939 osteti Eestimaa Saksa Teatriseltsilt kaunis juugendstiilis teatrimaja Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning
Draamateater Teatri ajaloost: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri
,,Polkovniku lesk" (1966) Filmograafia Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Näitleja 1983 "Lurich " Mängufilm Berglundi ema 1959 "Kutsumata külalised " Mängufilm Hilda ema 1956 "Tagahoovis " Mängufilm Säinas 1947 "Elu tsitadellis " Mängufilm Eva Miilias, tema naine 1937 "Draamastuudio nukuteater Filmikroonika esitab O. Lutsu "Nukitsamehe"" Kusti Tunnustused 1952- Eesti NSV teeneline kunstnik 1956- Eesti NSV rahvakunstnik 1966- NSV Liidu rahvakunstnik 1979-1984- Liina Reimani mälestussõrmuse hoidja Kasutatud allikad http://www.efis.ee/UserFiles/EfisPeople/4280/thumbs/350 http://gulliver.kand.pri.ee/aino_talvi.jpg http://www.efis
nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina. Aastast 1994 juhib teatrit peadirektor Paul Himma. Kuigi maja kuulub tänapäeval endiselt Estonia teatrile, tegutsevad selles praegu siiski kolm iseseisvat institutsiooni -- ühes tiivas Rahvusooper Estonia ja teises Eesti Kontsert ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Draamateater: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art nouveau stiilis
ürituseks. Praegu näidatakse erinevate riikide filme ja ei ole enam kinos kohapeal näitlemine, vaid näidatakse prožektoriga. Perioodi lõpuks oli Eestis juba igati euroopalik kaasaegne teater, mida polnud põhjust vanemate teatrirahvaste ees häbeneda. Tähtsad sündumused hiljem oli Eesti Näitlejate Liidu loomine ja selle eestvõttel ilmunud kuukiri "Teater". Olulise panuse andsid Tallinna Draamateater ja seejärel püsima jäänud Draamastuudio Teater, mis asutati 1924 ja on hilisema nimega Eesti Draamateater. Sel ajal oli algupärandite osakaalu pidev tõus. Stiililiselt sööstis eesti teater teiste kunstide kannul 1920. aastail moodsatesse vooludesse, katsetades sümbolismi, impressionismi ja eriti ekspressionismiga. Sel kümnendil valitses kaasaegne tõlkenäidend, aga samas lavastati innukalt ka vanemat maailmaklassikat. 1930. aastad tõid tagasipöörde realismi, ning just nüüd
Vanemuine hakkab jalgu alla saama alles 1930ndate teisel poolel, kui teatri juhtimine lahutatakse seltsist ning ehitatakse ka teatrile uus kõrvaltiib. Vanemuisest lahkunud osad näitlejad ja asutavad 1916 Tallinnas oma teatri nimega Draamateater, mis tegutseb 1924. aastani, mil riikliku otsusega ühendatakse trupp taas Vanemuisega. Mängivad nii Estonia vanas seltsimajas, kui ka Saksa Teatri majas. 1920 tuleb Eestisse ja asub Draamateatris tööle Paul Sepp. 1920 asutab Paul Sepp erakooli Draamastuudio, mis tegutseb kuni 1933 ning selle lõpetab neli lendu näitlejaid (Kalmet, Põldroos, Reek). Esimene lend (1924) jääb kokku. Draamastuudio Teater alustab 1925. aastal, sellega liitib hiljem Rändteatri (1926- 1928) trupp. 1937 aastal saab ametlikuks nimeks Eesti Draamateater ning 1939. aastal ostetakse Saksa teatri hoone päriseks. Tallinna Töölisteater luuakse 1926 aastal ning juhiks Priit Põldroos. Lisaks veel rida
Teine nimi oli art nouvean.Hakat ieeskuju võtma taimemotiividest, algul oli tarbekunst,läks ka arhidektuuri ning hoonete kaunistusse.Jõudis ka Eestisse. 5) Seestpoolt väljapoole printsiip on , et hoone väliskuju sõltub sisemusest.Pikad aknad,trepikojad. 6) Juugendstiilis ehitised Eestis : Saarineni maja, Piiumetsa mõis, Illuste mõis, Roodi mõis, Halinga mõis, Vana-Prangli. 7) 1920. aastal asutasid lavastaja Paul Sepa eradraamastuudio esimese lennu lõpetajad Draamastuudio teatri, mis 1937. aastal hakkas kandma nime Eesti Draamateater. Draamateatri lavalaudadel on etendunud tuhatkond lavastust, teatri hingekirjas on olnud kokku 300 näitlejat. 8) Ta hakkas välja andma suvituskrunte ja kujundas Nõmmest algul kauni väljasõidu ja suvituskoha, hiljem linna. Ta oli ka Jälgimäe kooli asutajate hulgas, osales 1867. aastal koolimajale asukoha valimisel ja õppetöö käivitamisel, uue sajandi algul oli juba kooli ,,katsuja". 1880
Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Draamateatri ajalugu (1) Eesti Draamateater sai alguse lavastaja Paul Sepa erateatristuudiost 1920. aasta sügisel, kus teatrihariduse saanud noored näitlejad asutasid eraldiseisva Draamastuudio Teatri. Algusaastatel polnud teatril oma teatrimaja, renditi Tallinna saksa teatri saali ja esineti ringreisidel üle Eesti. 1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks 1939. aastal sai teatri ametlikuks koduks tollase Saksa Teatri hoone Tallinnas, Pärnu maantee 5, mis on Eesti Draamateatri koduks tänaseni. (2) Pärast Teist maailmasõda toimusid teatriga mitmed muudatused, teatrit organiseeriti ja nimetati mitu korda ümber. 1949
sõnalavastusteatris 1950. aastate teisel poolel. Siis alustas oma lavastaja- ja lavapedagoogitööd Voldemar Panso. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. Eesti Draamateatri alguseks loetakse tuntud eesti lavastaja Paul Sepa era-teatristuudio asutamist 1920. aasta sügisel. Esimesena Eestis süstemaatilise teatrihariduse saanud noored alustasid teatritegemist Draamastuudio Teatri egiidi all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. Kolmnekümnendatel aastatel hakati rohkesti mängima eesti kirjandust, mis tõi kaasa suure publikumenu. Hugo Raudsepa näidendite ja Anton Hansen-Tammsaare ning Oskar Lutsu proosa
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik
Kuid läks hoopis nii, et nüüd tegutseb Tallinnas ikkagi Eesti Draamateater ja tema koduks olev maja on eesti vanim teatriks ehitatud ja tänaseni ka kasutatav hoone. Eesti Draamateater on kandnud eri aegadel erinevaid nimesid, siin on töötanud palju erineva mõtteviisiga inimesi ja tehtud väga erinevat laadi teatrit. Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Rahvusteatri vundament
"Kannel" (1927), Valga "Säde" (1933), Kuressaare Teater (1935) ja Rakvere Teater (1940). Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel . F.Dostojevski, "Kuritegu ja karistus", Eesti Draamateater, 1921, lavastaja Paul Sepp Kuid olulise panuse andsid ka lühikese tähelennu teinud Tallinna Draamateater (1917-24) Paul Sepa eestvedamisel ning seejärel püsivamalt kestma jäänud Draamastuudio Teater (asutatud 1924, hilisema nimega Eesti Draamateater), kus Leo Kalmet ja Kaarli Aluoja pöörasid erilist tähelepanu algupäranditele, ja Tallinna Töölisteater (asutatud 1926), kus Priit Põldroos ja Andres Särev sidusid rahvatüki mitmete moodsate võtetega. Teiseks põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemine. Kino tulekule vaatamata jätkus vaatajaskonna kasv; lavastuste mängukordade suurenedes võis
buildings and the whole historic block was renovated, turning it into a challenging theatrical complex. Among the new additions are two flexible stages, of 120 and 200 seats respectively, many smaller playing areas, and an open-air stage. At present the troupe includes 24 actors and actresses Estonian Drama Theatre Estonian Drama theatre started in 1920 under the leadership of Paul Sepp, who also founded a theatre school. Since 1924 his pupils continued under the name of Draamastuudio Teater, which in 1937 was changed to the name of Eesti Draamateater. In 1939, it purchased itself the stylish Art Nouveau building of the former German Theatre where it has remained to this day. In Soviet times its name was The Tallinn Drama Theatre, but it was changed back in 1989. In 1967 in addition to its 426-seat big auditorium a 159-seat small stage was opened. In year 2004 70-seat Paintshop stage was opened. The theatre has been led by many outstanding directors: Leo
vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena Viljandi ,,Ugala" (1926) ja Narva Teater (1931), poolkutselistena Võru ,,Kannel" (1927), Valga ,,Säde" (1933), Kuressaare Teater (1935) ja Rakvere Teater (1940). Kuid olulise panuse andsid ka lühikese tähelennu teinud Tallinna ,,Draamateater" (1917-1924) Paul Sepa eestvedamisel ning seejärel püsivamalt kestma jäänud ,,Draamastuudio Teater" (asutatud 1924, hilisema nimega ,,Eesti Draamateater"), kus Leo Kalmet ja Kaarli Aluoja pöörasid erilist tähelepanu algupäranditele, ja Tallinna Töölisteater (asutatud 1926), kus Priit Põldroos ja Andres Särev sidusid rahvatüki mitmete moodsate võtetega. Teiseks põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemine. Perioodi lõpuks oli Eestis juba igati euroopalik kaasaegne teater, mida polnud põhjust vanemate teatrirahvaste ees häbeneda
talus sündinud ja 04.02.1975. Viljandis meie seast lahkunud näitleja ja lavastaja. Pärast kohalike koolide lõpetamist jäi Kaarli vend isatalu pidajaks. Kaarli aga lõpetas 1924.a. Draamastuudio teatrikooli ning 1924-1948 aastani (vaheaegadega) töötas ta Tallinna Draamateatris näitleja ja lavastajana. Ta oli üks Draamastuudio Teatri (aastast 1937 Eesti Eraamateater) asutajaid ja kogu eesti teatri tarvis nii olulise A.H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" romaani lavainterpretatsioonidele alusepanija. Andres Särevi sule alt tulnud dramatiseeringutega viis Aluoja orbiiti näitlejaloomingu, kus mastipuudena jäid teatriajalukku 1932
Rahvakunstiüritustele jagub nii osalejaid kui vaatajaid. 1995.a. kasvas omakultuurifestivalist Võru Kevad välja rahvusvaheline folkloorifestival, mis kogub korraldajate rõõmuks üha enam populaarsust ja on saanud Võru linna visiitkaardiks. Euroopalik pool sunnib olema kursis maailmas toimuvaga, korraldama mitmesuguseid kontserte, ka tõsisest klassikalisest muusikast; akordioni ja puhkpillipäevi. Võrus käib ka vilgas teatrielu Võru Linnateater, Võru Draamastuudio, MTÜ Papa Kreutzwaldi Õueteater, koolide näiteringide ja teiste Eesti teatrite etendused; kunstielu - näitused Võru Linnagaleriis, Võru Kunstnike Ühenduse ettevõtmised, kunsti õpetamine; noorte ja vanade vahva seltsiline tegevus; spordielu - klubid ja arvukad spordiüritused. Ikka segamini, kõrvuti, vastakuti, rinnati talupoeglik ja euroopalik. Las Võrus nii ollagi! Sport Spordi poole pealt seostub Võru eelkõige võrkpalli- ja suusalinnana. Seda
periood (kuni K.Pätsi 6. 1920 23. august Tallinnas Vabariigi Valitsuse asutatakse osaühisus tagasiastumiseni "Estonia Film" (P.Parikase ja T.Märska eestvedamisel 1920 2. veebruar Tartu rahu: Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitakse 1920 11. oktoober esimene rahuleping, milles Venemaa eesti teatrikool: Tallinna tunnustab Eesti iseseisvust Draamastuudio (P.Sepa ja millega määratakse juhtimisel) kindlaks Eesti ja Venemaa 1920 27. 29. november vahelised piirid. Riigikogu esimese koosseisu valimised 1920 20. detsember Asutava 1921 1. mai Eestis hakkab Kogu viimane istung kehtima Ida Euroopa kellaaeg 1920 ilmub kirjanduslik ajakiri "Looming I" H. 1921 16. mai tegevust
Seetõttu võib tekkida ka olukord, kus tehakse palju järeleandmisi, mistõttu kunsti kvaliteet ja areng võib saada kannatada. Üheks oluliseimaks toetuseks on tänini olemasolev 1925. aastal vastu võetud Eesti Kultuurkapitali seadus, mille põhjal hakati alkoholi ja tubaka aktsiisist ning lõbustusasutuste maksust saadud rahaga toetama kultuuriasutusi ja tegelasi. Kuigi majanduslik seis mõjutas ka teatritegevust, toimus siiski ka kultuuriline õitseng. Kultuurkapitali seaduse, Draamastuudio, töölisteatrite ja rohkete ringreiside loomine ja algupärandite kasv meelitas teatrisse suurtel numbritel huvilisi. 1930ndatel moodustas teatrite repertuaarist poole eesti kirjandus, kusjuures algupärandid olid ka külastatavuse edetabeli tipus. (Epner jt 2006: 57) Seega oli pinnas teatri arenguks üpriski hea ning roll igapäevaelus üpris hea. Seda peegeldab ka üldine poliitiline hoiak ja ühiskonna suhtumine: riiklikke piiranguid ei olnud ette seatud,
aastal. Rahel Olbrei moodustas tantsurühma. Teiseks suureks teatriks oli Vanemuine Tartus. Nüüd jäi Vanemuine oma tegevuses veidi Estonia varju. Lühikest aega oli teatav mõõnaaeg, mil ei suudetud enam endisel tasemel jätkata (peale Männingut). Vanemuine oli ka mitmezanriline teater ooper, operett, sõnalavastus. Operetti lavastati muusikalisest zanrist rohkem. Ooperit ei esitatud regulaarselt. Tallinnas asutati 20-date alguses uus draamateater mille nimi alguses oli Draamastuudio teater. Alguses olid vaid lõpetanud teatriõpilased. Said oma kasutusse praeguse Draamatetri hoone. Draamanäitlejad alustasid seal oma karjääri Aino Talvi, Priit Põldroos jne. Sõnalavastusega tegelevates teatrites 20-datel levis kaasaegne tõlkekirjandus. Mõjutajaks oli saksa impressionism. 30-datel uuenduslike voolude mõju veidi taandus ning naasti realismi juurde ning hakati esitama ka rohkem eesti loomingut. Eesti
rammis lõid kaasa ka Merelaagri lapsed. misteks, stiilipidudeks, diskodeks. Vahetuse jook- sul toimus vabalavafestival, kus esitati kodus ette- valmistatud lavastusi. Ja parimaks tunnistati taas VII vahetus. Seikluskasvatus ja draamaõpe Nõmme Kultuurikeskuse draamastuudio "Peegel" Lapsed vanuses 915. Selles vahetuses oli eriti muinasjutuaineline "Etüüd". Kolmel eriti ilusal rohkesti neid lapsi, kes sel suvel juba mitmendat augustikuu suvepäeval jõuti soojas merevees veel vahetust laagris veetsid. Seetõttu tuli ka programm rannamõnudki ära proovida. Suur ühiskontsert anti seada nii, et oleks võimalikult palju huvitavaid uusi 27. augustil rohkearvulisele publikule ja pärast tegevusi
annaabi.ee 
