Retsensioon Doris Kareva ,,Hingring" Doris kareva on aastaid olnud tähelepandavalt küps luuletaja. Ta on poeet, kes ülistas kannatlikult, luuletus luuletuse haaval armastust kui elu ülimat sihti. Eriti püüdles ta hingesiiruse, valguse ja selguse poole. Keskseks teemaks ,,Hingringis" on armastus ,,sest armastus on kõiges, kõikjal, kõik". (lk 87) Kareva luulet on kindlasti kergem kaugelt ülistada, kui lähedalt uurima hakata. Ikkagi peaks heitma põgusa pilgu, kuhu ja mis suunas ta oma luuletustes
Retsensioon Doris Kareva „Hingring” Doris kareva on aastaid olnud tähelepandavalt küps luuletaja. Ta on poeet, kes ülistas kannatlikult, luuletus luuletuse haaval armastust kui elu ülimat sihti. Eriti püüdles ta hingesiiruse, valguse ja selguse poole. Keskseks teemaks „Hingringis” on armastus – „sest armastus on kõiges, kõikjal, kõik”. (lk 87) Kareva luulet on kindlasti kergem kaugelt ülistada, kui lähedalt uurima hakata. Ikkagi peaks heitma põgusa pilgu, kuhu ja mis suunas ta oma luuletustes
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate
Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise-luulekogu ,,Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad poeetilised muutused, need nähtuvad valikkogu ,,Armuaeg" uutes tekstides ning uudiskogudes ,,Maailma asemel" ja ,,Hingring". Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmi-ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale Kareva 6 loomingus kindla koha vabavärss. 1990.aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest kogudest
Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise-luulekogu ,,Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad poeetilised muutused, need nähtuvad valikkogu ,,Armuaeg" uutes tekstides ning uudiskogudes ,,Maailma asemel" ja ,,Hingring". Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmi-ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale Kareva loomingus kindla koha vabavärss. 1990.aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest kogudest. Vägagi vastandlike arvamuste osaliseks on saanud luulekogu ,,Hingring", milles oponendid on leidnud sisulise katte vähesust ,,liigilusas" värsis
· 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus · Kirglikkus · Isamaalisus · Jõulisus · Naiselikkus · Hingelisus · Romantilisus · Julgus "Elul ei ole lugu" Elu ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame kõik, mida soovime? Kas on nii, et me saame kõik nagu pälvime?
* Värsid ajakirjas Noorus 1974. aastal. * Osales konkursil "Noorte kirjandussündmus `76", tema 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". * Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid" (1978). Doris Kareva välja antud luulekogud: · "Päevapildid" 1978 · "Ööpildid" 1980 · "Puudutus" 1981 · "Salateadvus" 1983 · "Vari ja viiv" 1986 · "Maailma asemel" 1991 · "Hingring" 1997 · "Armuaeg" 1991 · "Fraktalia" 2000 · "Mandragora" 2002 · "Aja kuju" 2005 · "Lõige" 2007 Doris Kareva tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval.
Keskkoolis. 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Doris Kareva luuletusi Õrnus iseloomustav Hellus märksõnad Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus “See tüdruk ei tule enam” See tüdruk ei tule enam,
kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. [1] 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Kokku oli sel aastal stipendiaate 16.[2] Ilmunud raamatud · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,,Maailma asemel" eest 1991. aastal. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal · Eduard Vilde preemia ,,Mandragora" eest 2002. aastal
Kareva luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse Looming Eesti teatrilavadel ,,Mandragora" (Tallinna linnateater, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30. aprillil 2003). Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa Luulekogud ,,Päevapildid" (1978) ,,Ööpildid" (1980) ,,Puudutus" (1981) ,,Salateadvus" (1983) ,,Vari ja viiv" (1986) ,,Maailma asemel" (1992) ,,Hingring" (1997) ning valikkogu ,,Armuaeg" ,,Fraktalia" (2000) ,,Aja kuju" (2005) ,,Lõige" (2007) ,,Deka" (2008). Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Luulekoguga ,,Lõige" Apollo 2008. aasta lemmiku tiitel luule kategoorias Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. aastal
peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Luulekogu “Maailma asemel”
lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa pole üksi" (2011) „Suurtelt väikestele“ (2006, koostöös E.Niidu ja H.Runneliga) „Elu tants“ (2013, koostöös J.Roostega) „Olematuse aiad“ (2012) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 Ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud tõlkimisega. Ta on ka korduvalt saanud erinevaid preemiaid. : * vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. * Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. * Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Tema loomingut on tõlgitud kokku viieteistkümnesse keelde. Doris Kareva luulet on võrreldud templiga,
Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes esikkogu "Päevapildid". Üldse on Doris Kareva välja andnud järgmised teosed: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad:Õrnus, Hellus, Kirglikkus, isamaalisus, jõulisus, naiselikkus, julgus, Romantilisus, hingelisus. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud palju luulekogusid: · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta
Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise – luulekogu “Vari ja viiv” on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. “Vari ja viiv” osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad muutused, need nähtuvad valikkogu “Armuaeg” (1991) uutes tekstides ning uudiskogudes “Maailma asemel” (1992) ja “Hingring” (1997). Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste (eriti epiteetide) kumuleerumised, rütmi – ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale kareva loomingus kindla koha vabavärss. Maailmapildis ja staatilises väärtuste hierarhias väga suuri muutusi märgata pole, need satuvad omamoodi nihkesse liikuva keelega. Sisus toimub peamine muutus just seoses vormiga: nüüdsest muutub ümbritseva maailma ja
Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002) 4) "Salateadvus" (1983) 11) "Aja kuju" (2005) 5) "Vari ja viiv" (1986) 12) ,,Lõige" (2007) 6) "Maailma asemel" (1991) 13) ,,Deka" (2008) 7) "Hingring" (1997) 14) ,,Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud paljusid luule-kogusid: 1) "Aastaajad eesti luules"(1999) 2) "Sina ja mina" (2001)' 3) "Kabir" (2003) 4) "Väike värsiaasta" (2003) 5) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) 6) "Surmapõletaja" (2006) 7) ,,Vaikuse lävel" (2011) Doris... .. mis on elus olulisim: Äratundmine, muidugi. Milleks muidu oleme siia maailma paisatud?
Hellus Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus Teosed "Päevapildid" (1978) "Fraktalia" (2000) "Ööpildid" (1980) "Mandragora" (2002) "Puudutus" (1981) "Aja kuju" (2005) "Salateadvus" (1983) "Lõige" (2007) "Vari ja viiv" (1986) "Deka" (2008) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Doris Karevat enim mõjutanud kirjakoht Swinburne "The Gardens of Prosepine" Too much love of living, from hope and fear set free, and thank, with
ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikka väga hästi, ta on väga lugupeetud kirjanik. · Tunnused: Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest, Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest, Juhan Liivi luuleauhind 1991, Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001, Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja
ajakirjas Noorus 1974 aastal. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid vlja konkursi noorte kirjandussndmus 76 oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku Viis tdrukut ja kaheksa poissi. Peagi jrgnes ka esikkogu Pevapildid. Pikese puhketunnil valgusse sulanud mte kaotades end end leiab. Maailm on alanud. Luuletuse vtsin raamatust Hingring. Vtsin luuletuse kuna mulle meeldib, kui kirjanik vtab paari lausega asja kokku. Andra Teede Andra Teede on sndinud 23. septembril 1988. aastal. Ta on ppinud Tallinna Jrveotsa Gmnaasiumis aastatel 19942004, Tallinna hisgmnaasiumis 2004.2006 ja Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumis 20062007. Aastast 2007 pib ta Tartu likooli haridusteaduskonnas kirjandust ja eesti keelt. Andra Teedelt on ilmunud luulet koguteoses "Vike kuri kevad" aastal 2005,
„Palveränd uude maailma“ 2003 Doris Kareva- 1958 tallinn, eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja, isa oli helilooja, õppis tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas, lõpetas tartu ülikooli kaugõppes inglise filoloogina, töötas kultuurilehes Sirp ja Vasar, töötas UNESCO Eesti rahvuliku komisjoni peasekretäärina, töödanud Sirp ja Meie Pere, üks WELLESTO asutaja, saanud eesti kultuurikapitali auhinna ela ja sära, „Deka“ 2008, „Aja kuju“ 2005, „Hingring“ 1997, „Maailma asemel“ 1992, „Kuuhobune“ 1992 Contra-1974 Võrumaa, töötas lühiajaliselt inglise keele õpetajana, vanemad agronoom ja raamatupidaja, siis postiljonina ja siis postiülemana, vabakutseline kirjanik ja stenarist, eesti kirjanikke liitu ja tartu noorte autorite koondisesse kuulub, tuntud eelkõige luuletajana, tema luule on lõbus ja laululine, palju leidub ta loomingus paroodiat, kõneleb võru keelt esmase keelena ja kasutab seda tihti oma
Pärast lõpetamist läks õppima Tartu Ülikooli Teda tõmmati põrandaalusesse poliitilis-kirjanduslikku afääri Alates 1979 a. töötas ajalehes “Sirp ja Vasar” korrektorina, hiljem kirjandus-toimetajana. Luulekogud "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu,1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.
• Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1978. aastal avaldati tema esikkogu „Päevapildid“ Ilmunud raamatud • „Päevapildid" (1978) • „Ööpildid" (1980) • „Puudutus" (1981) • „Salateadvus" (1983) • „Vari ja viiv" (1986) • „Armuaeg" (valikkogu, 1991) • „Kuuhobune" (1992) • „Maailma asemel" (1992) • „Hingring" (1997) • „Mandragora" (2002) • „Aja kuju" (2005) • „Tähendused" (2007) • „Lõige" (2007) • „Deka" (2008) • „Sa pole üksi" (2011) • „Elutants“ (2013) Koostatud ja tõlgitud luulekogud • "Aastaajad eesti luules" (1999) • "Sina ja mina" (2001) • "Kabir" (2003) • "Väike värsiaasta" (2003) • "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) • "Surmapõletaja" (2006) • "Vaikuse lävel" (2011) Looming Eesti teatrilavadel • „Mandragora“
Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Samal aastal, sai 16 stipendaadi seast ,,Ela ja sära" stipendiumi Eesti Kultuurikapitalilt Doris Kareva. Doris Kareval on ilmunud järgnevad raamatud: · Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles. Koostatud ja tõlgitud luulekogud ja antoloogiad: · Emily Dickinson "Kiri Maailmale" (1988)
Luuletuste stiil · Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivse, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. · Kareva luules leidub allusioone J.Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poeetilised muutused · Pärast "Vari ja viiv'i" ilmusid valikkogud "Armuaeg"(1991), "Maailma asemel" (1992) ja "Hingring" (1997). · Keeleline dünaamika suureneb: tekivad suuremad kõlamängud; keeleüksuste kumuleerimised; rütmi- ja riimivariatsioonid. "Maailma asemel" · Selles luulekogus leidub Kareva uue laadi viljakam osa. Luulemina liigub siin müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri kokkusulamine ning alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma
eleegilisteks müsteeriumideks. Ristriimilistest stroofidest said siseriimilised vabavärsid. Värss on jäänud napimaks, sõnum aga muutunud intensiivsemaks just seetõttu, et osad asjad jäetakse ütlemata. Kogu varasem looming on kokku võetud 1991. aastal ilmunud valikkogus "Armuaeg" ning sellele järgneval aastal Loomingu Raamatukogus avaldatud kogus "Maailma asemel". 1997 ilmus Doris Kareva kaheksas luuleköide "Hingring". Teos jaguneb 14 temaatilisse minitsüklisse, mis omakorda liigenduvad nummerdatud luuletusteks. "Kareva võlub elutarga südamehariduse ja erilise tunnetuspeenusega" (EPL 30.aprill 1997, "Maailmu läbistav palve", T.Teder) Pärastlõuna Isa ja ema on leppinud jälle. Väljas on laupäev ja tilguvad räästad. Istun ja vahin ja mõtlen vist talle. Nagu saaks mina siis kedagi päästa. Vaibad on kortsus ja segi on sahtlid. Keemia kontrolltöö keeratud käkru.
oleks keeleline määramatus siin üldse taandunud. Ükski sõna, ükski silp ei näi oma kohale langevat juhuslikult, neid juhib mingi keeleülene tõmbejõud (http://www.sirp.ee/2003/14.03.03/Kirjand/kirjand1-2.html) Looming · 19744. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Hingring" (1997) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest.
heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise luulekogu "Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. "Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad muutused, need nähtuvad valikkogu "Armuaeg" (1991) uutes tekstides ning uudiskogudes "Maailma asemel" (1992) ja "Hingring" (1997). Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste (eriti epiteetide) kumuleerumised, rütmi ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale kareva loomingus kindla koha vabavärss. Maailmapildis ja staatilises väärtuste hierarhias väga suuri muutusi märgata pole, need satuvad omamoodi nihkesse liikuva keelega. Sisus toimub peamine
Ametlikult on luules mitmed varasemad autorid aga eriti selgelt ja kiirelt jõuavad kohale Doris Kareva (s. 1958) ja Ene Mihkelson. Kareva ja Vallisoo puhul torkab silma, et nad tulevad väga klassikalises stiilis. Nad on väga traditsioonitundlikud autorid. Doris Kareva (s. 1958) 1978 Päevapildid 1980 Ööpildid 1981 Puudutus 1983 Salateadvus 1986 Vari ja viiv o 1991 Armuaeg 1992 Maailma asemel 1997 Hingring 2002 Mandragora 2005 Aja kuju o 2008 Deka 2012 Olematuse aiad Piiri võiks tõmmata 80ndate ja 90ndate vahele. On üsna tõenäoline, et Kareva on elusolevatest luuletajates kõige loetum autor. Üldjuhul luule ei jõua kuhugi müügi edetabelidesse, siis Kareva puhul võib kindel olla, et jõuab. Mingi positiivne retseptsioon on olemas. Luuletaja kuvand kujuned 80ndate jooksul väga kiiresti välja. Võib öelda, et Kareva muutus teataval
1980. aastal ilmunud kogu "Ööpildid" põhiteemaks on inimese üksindus ja püüd endas selgusele jõuda. Kogu "Puudutus" (1981) räägib peale eelnenud kogudes käsitletud teemade ka saatusest. "Salateadvus" (1983) räägib samuti saatusest. Kogus "Vari ja viiv" (1986) käsitleb autor elu-sünni-surma probleeme, kasutab rohkem vabavärssi. 1991. a ilmus valikkogu "Armuaeg", mis sisaldab ilmunud ja ilmumata luuletusi aastaist 1975-1990. 1992 ilmus kogu "Maailma asemel", 1997 "Hingring", 2000 ,,Fraktalia". Luulekogu "Mandragora" (2002) pälvis Eduard Vilde preemia. 2005. a ilmus luulekogu "Aja kuju". Kareva loomingus domineerib enesetunnetuslüürika, mis esineb sageli valusa pihtimusena. Üha intensiivsemalt ja tundepuhtamalt kõneleb luuletaja hilisemas luules armastusest, mida mõtestab suurima inimliku lähedusena, olemise mõtte ja algtingimusena. Ta püüdleb valguse poole, järjest tähtsamaks muutuvad inimolemise põlised küsimused elu ja surm,
annaabi.ee 
