Doonorlus Doonorlus ● -ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese poolt oma eluskoe (vere) või organi vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. ● Donare (ld. k) — annetamine, kingitus, heategevus. ● Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. ● http://www.jarva.ee/index.php?page=669&article_id=19157&action=article (03.12.14) Doonorluse ajalugu ja põhimõtted ● Legendi järgi oli maailma esimene doonor pelikan. Edutust toiduotsimisest jõuetuna päästis ta oma näljas vaevlevate poegade elu iseenda verega. Seetõttu on pelikanist saanud doonorluse rahvusvaheline sümbol. ● 1628. a avastas Inglise anatoom William Harvey vereringe. ● 1666. a Londoni anatoom ja füsioloog Richard Lower tegi esimese asendava vereülekande ühelt koeralt teisele. ● 15. juunil 1667
Kahjuks on Eestis ainult 2,6% elanikkonnast doonorid. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv riigis olema vähemalt 4% elanikkonnast. Päris lootusetu olukord õnneks ei ole. Võrreldes 2006. aastaga tõusis 2007. aastal Regionaalhaigla verekeskust külastanud doonorite üldarv 8% ja esmaste doonorite arv 37%, mis näitab, et rõõmustavalt suur hulk inimesi otsustas möödunud aastal doonorluse kasuks. Rõõmustav on ka see, et Verekeskusel on tänaseks üle 130 koostööpartneri. Ometigi on see ka kaugel ideaalsest. Võrreldes seda, kui suur hulk doonoriks sobivast elanikkonnast teistes Euroopa riikides on ka tegelikult doonorid, siis Eesti näitaja on üks madalamaid. Verekeskuse juhataja Riin Kullaste sõnul on meil seetõttu ka verevarud enamasti alumise normi piiril. Inimesed otsekui kardaks midagi doonorluse juures. Ainult mina ei saa kuidagi aru, mida seal karta on
Referaat Bioloogias Doonorlus 2012 Sisukord Mis on doonorlus Mis on doonorluse alus Veredoonorluse korraldus Vere erinevate koostisosade ülesanded Doonorivere uuringud Mis on doonorlus? Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese ehk doonori poolt oma eluskoe vere või organi vabatahtlikku loovutamist haigele ehk retsipiendile, kes seda vajab. Donare (ld. k) -- annetamine, kingitus, heategevus. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega
Teine põhjus on see, et verega ei tohi midagi halba teisele inimesele üle kanda. Kui doonoril on nakkushaigus, võib see kergesti verega üle kanduda. Doonoriks olemine sobib tervete eluviisidega inimestele ja lisaks sellele, et on võimalik ennast kahjustamata aidata abivajajaid, annab doonoriks olemine kindluse oma tervise suhtes. Annetatud veri aitab päästa inimesi. Võib-olla ka Sinu lähedasi… Doonor on tavaline eriline inimene. Just sellist pealkirja kandis Postimehe doonorluse-teemaline artikkel. Ja mina nõustun sellega. DOONOR ON TAVALINE ERILINE INIMENE. Saa ka Sina selliseks eriliseks. Tule verd annetama! Iga annetatud veredoos päästab kellegi elu. Tule doonoriks - Sina saad aidata!
Inseminatsioon doonoriga AIH - artificial insemination with the husband's semen näidustused Raske asteno-oligo-teratozoospermia Azoospermia - spermatosoidide puudumine Aspermia - sperma puudumine Pärilikud või geneetilised haigused Kromosomaalsed anomaaliad Reesus sensibilisatsioon (kui Rh-konflikt anamneesis) Munarakkude doonorluse AID - artificial insemination using donor sperm näidustused Enneaegne munasarjade puudulikkus Geneetilised haigused Ravimitele reaktsiooni puudulikkus Naistele, kellel ei õnnestu EKV oma munarakkudega Meditsiinilised näidustused ekstrakorporaalseks viljastamiseks 1. Mõlemapoolne munajuhade emaldamine 2
alati ühtlane. Toitelahus on vajalik, et rakud säilitamise ajal ei nälgiks ega hukkuks. Koostisosade eraldamine võimaldab samas näiteks kokku panna kolme-nelja doonori vereliistakud, mida on päris sageli vaja teha, et saada raviks vajalik kogus. Ja vastupidi: ühe doonori vereliistakuid või punaliblesid saab jagada paljudeks väikesteks doosideks beebidele või isegi alles sündimata lastele, neile, kes on ema kõhus. (Doonorluse korraldus. Verekeskus) 2. 2. Kes sobib doonoriks Doonoriks võib hakata iga 18–60-aastane terve inimene. Nooremaid ei võeta seetõttu, et nende vereloome on veel arenemisjärgus, ja vanemad inimesed ei sobi enam, sest neil on taastumine aeglustunud ning vere andmine võib neile endile kahjulik olla. Samas kui inimene on 60. eluaastani käinud korrapäraselt verd andmas, on tema keha sellega harjunud ja ta võib seda jätkata veel viis aastat ehk 65. eluaastani. Doonor peab olema väga
vähemalt 10h vahet enne, kui töötaja tuleb uuesti tööle alaealistel 18h 15 aastastel 16h järjest 16-17 aastastel 15h järjest Iganädalased puhkepäevad 2 päeva nädalas, töövabad päevad. Puhkepäevadel ei tohi tööle panna: - alaealiseid - rasedaid - arst otsustanud teisiti Töölt ära lubamine doonorluse eesmärgil töölt lubatakse ära vere loovutamise ajaks (minek vere loovutamise kohta, ettevalmistus, vere andmine, puhkus, tagasi tööle tulek). Tööandja võib lubada ka terve päeva vabaks. Riigipühad On olemas pühade ja tähtpäevade seadus. 24. veebruar rahvuspüha; ülejäänud 11 on riigipühad. Suur Reede Ülestõusmispühade 1. püha 1. mai nelipühade 1. püha 23. juuni võidupüha jaanipäev taasiseseisvuspäev jõululaupäev 1. ja 2. jõulupüha 1. jaanuar
ASJAD: Asi – kehaline ese (TsÜS §49 lg1) Asi võib olla kohustus- ja käsutustehingute objektiks Asjadel on kolm kriteeriumi , mille alusel määratakse selle kehalisus: meeltega tajutavus, ruumiline piiritletus, võimalus teostada faktilist võimu (eseme valdamine) Inimese keha ei ole asi; mõned inimkehast eraldatud kehaosad võivad eraldamise järel asjaks muutuda (äralõigatud juuksed, väljatõmmatud hammas, eemaldatud jäsemed, doonorluse korras saadud vere või sperma, organidoonorluse korras eemaldatud kehaosad, inimese laip Kõik inimese külge ühendatud asjad (proteesid, südamestimulaator, kuulmisaparaat) ei ole asjad Loomi ei loeta asjadeks, kuid nende tsiviilkäive toimub AÕS põhimõtete järgi (AÕS §49 lg3) ASJADE LIIGID: Kinnisasi – maapinna piiritletud osa ehk maatükk (TsÜS §50 lg1) Kinnisasi on käibes koos selle oluiste osadega, esmajoones ehitistega (TsÜS §54) ja päraldistega
kasutada uuringuteks. "Rahvusvaheline Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon" ning elundite ja kudede siirdamise seadus välistab, et inimene võiks enda kehaosasid kasutada tulu saamiseks Eestis. Samas juuste lõikamine ja müümine eetiliselt täiesti võimalik ja lubatav. Inimene ei ole käsitletav asjana, kuna: õiguse subjekt ei saa olla samal ajal õiguse objekt inimõiguslikult ei ole inimest võimalik samastada asjaga inimest ei ole võimalik omada ega omandada. Doonorluse käigus üle antud inimkeha osa peaks olema käsitletav asjana, mis läheb üle tervisekaitse institutioonile, kui võib eeldada, et seda asja kasutatakse oodataval eesmärgil ja moel. Eetilised piirangud on seotud ka loomade käsitlemisega. Loomadele kohaldatakse asjade sätteid, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Loomi ei loeta seejuures asjadeks. Omanik võib asjaga teha põhimõtteliselt kõike, kuid loomade osas on talle piirangud eelkõige seoses loomakaitsega.
Kui nakatumisriski hindamise tulemusena osutub vajalikuks profülaktika, siis tuleb töötajale teha ettepanek selle alustamiseks. Oma nõusolekut profülaktika alustamiseks või profülaktikast keeldumist kinnitab töötaja kirjalikult allkirjaga kokkupuutejuhtumi uurimise protokollis. HIV nakatumisriski korral on vajalik rakendada preventiivseid meetmeid kondoomi kasutamine, raseduse vältimine, rinnapiimaga toitmise vältimine, samuti vere ja kudede doonorluse vältimine kuni kokkupuutejärgse nakatumise/mittenakatumise selgumiseni (eriti esimesed 6-12 nädalat parast kokkupuudet, kuna selle aja jooksul selgub enamikul juhtudel, kas on tekkinud serokonversioon). Vajadusel tuleks nõustada ka töötaja seksuaalpartnerit. HBV nakatumisriski korral on vajalik rakendada preventiivseid meetmeid nagu HIV riski korral, kui töötaja ei ole läbinud B-hepatiidi vastast täisimmuniseerimist või kui ei ole
annaabi.ee 
