kavatsuste, mitte tegelike tulemuste põhjal. Ta ei hoolinud üksikisiku heaolust. Mao on vastutav rohkemate inimeste tapmise eest kui Stalin ja Hitler (ligikaudu kümnete miljonite). Mao oli ka suur unistaja ja dogmaatik, karismaatiline liider paljude silmis. Mao osales revolutsioonilises võitluses alates 1911. aastast.Tema kaasvõitlejaist on tuntumad Zhu De, kes juhatas Rahvavabastusarmeed, ja Zhou Enlai, kes tegeles diplomaatiaga. Mao Zedong oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani, aastani 1976. Stalini eeskujul viis läbi maareformi. Talupojad aeti vägisi rahvakommuunidesse, selle tagajärjel hukkus 25 miljonit inimest näljahädas. Hiina kodusõja võitmise ja Hiina Rahvavabariigi rajamise tõttu sai Hiina Kommunistlikust Parteist tema juhtimise all Mandri-Hiina juhtiv partei. Mandri-Hiinas
· Pärast Mazarini surma 1661.a. otsustas 23-aastaseks saanud Louis XIV hakata ise valitsema ja riigiasju ajama. Ta luges end Jumala poolt ametisse seatuks. · Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi, kus suure osa tööst tegid ära intendandid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratavad ja tagandatavad ametnikud. · Kaotas usuvabaduse 1685. aastal. · Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik- rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. · Ajalukku on läinud Louis XIV ütlus ,,Riik- see olen mina." · Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Päikesekuninga õukond · Louis XIV-d hakati tema välise hiilguse ja värvika õukonnaelu järgi kutsuma Päikesekuningaks. · Kuninga käsul asus õukond Pariisi lähedale Vrsailles'sse, see sai kuulsaks üle kogu Euroopa. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest.
"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi
agressorina osalenud. Maailmasõjad inimkaotustes olid suurimad kõigist senistest sõdadest. Lisaks tekkisid ellujäänutele psühholoogilised haavad, mille kõge paremaks näiteks on ehk ,,kadunud sugupõlv". Saavutatud tehnoloogilised saavutused ei ole väärt minu arvates selliseid ohverdusi. Võrreldes Esimesega oli Teine maaailmasõda Eesti Vabariigi iseseisvusele väga negatiivne mõju. See oli kõige parem näide sellest kuidas diplomaatiaga otsustatakse väikeriikide saatused. Mina näen selles pigem ka kui rahvusvaheliste suhete ebaõnnestumist- Eesti kuulus 1919. aastal loodud rahvasteliitu, kuid too ei suutnud effektiivselt tegutseda, et Balti riikide annektsiooni ära hoida. Eestlased olid sunnitud mobilisatsiooni nii saksa armeeformatsioonidesse kui ka Punaarmeesse, kandes suuri kaotusi. Küsimusele, kas maailmasõjad oleksid võinud olemata olla on tänapäevani suhteliselt raske vastata
okupeerimist. Kokkuvõttes ei saavutanud meie idanaabrid midagi, sest peale 50-aastast elamist võõra võimu all, iseseisvus Eesti taas. See tõestab, et jõuga ei saa maailmas midagi saavutada. NSV Liit oleks pidanud arvestama tõega, et me oleme iseseisev riik, kelle kallal jõudu kasutada oleks väär. Hitler on öelnud, et ilma tugeva sõjaväeta pole tugevat riiki. See väide vastab tõele, sest armee vastu ei saa astuda diplomaatiaga.. Füürer ei saanud ilma vägivallata. Tema kirjutatud raamatus ,,Mein kampf" on genotsiidi ilminguid, mis realiseerusid sõjakeerises loodud koonduslaagrite ja juutide massilise tagakiusamisega. Sealsetes töö- ja surmalaagrites suri teiste hulgas mitu miljonit tarka ja haritud arsti ning haritlast. Tekib küsimus: kas ilma ei oleks saanud? Inimkond ei vaja sõda ega vägivaldset kohtlemist, vaid headust ja üksteise mõistmist rahvaste vahel
Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti) Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee (palga) ja arenenud diplomaatiaga. Edukat Seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad kõik ühele kuningale ÕUKOND Põhieesmärk oli saada kuningasoositus. SUURBRITANNIA Aluse paneb James I. Stuartite dünastia. Alguses üritab valitseda absolutistlikult (tõsata makse ilma parlamendi nõusolekuta). Algab kuninga võitlus parlamendiga. Charles I jätkab isa poliitikat, saadab parlamendi laiali. Jälitas valjult puritaane, paljud neist lahkusid maalt, rändasid välja Ameerikasse. Cantebury pp
28. juuni 1919a loodud Komitern ühendab erinevate maade kommuniste. Esimesena tunnustas Nõukogude Liitu Eesti 2.veb sõlmitud Tartu rahuleppega. I läbimuure Rappallo leping Genovas 16.aprill 1922a. Saksamaa ja Venemaa vahel: Saksamaal pole pretensioone, ei nõua hüvitust, Venama ei nõua Saksamaalt reparatsioone. Kõik eraomandid natsionaliseeriti, ka välisriikide investeeringud. 3) Patsifism rahu püüdlikkus / pooldamine. Usuti, et diplomaatiaga on võimalik konflikte lahendada juba eos ja ära hoida sõda. Kulminatsioon: 1928a. Briandi Kelloggi pakt USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida. Enamik maailma suurriike liitus sellega, seal hulgas ka Suurbritannia. 3. Inglismaa: · Parlamentaarne riigikord · 2 parteid: leivoristid ja konservatistid. · 1918a
Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olustikku; maalis isiksusi. Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid. Tema lahendused psühholoogilised * grupiportree ,,Õuedaamid" *"Breda alistumine" Flandria kunst 17. saj Madalmaade lõunaosa. Jäi veel Hispaania võimu all. Tehti äärmuslikku barokki. PETER PAUL RUBENS Pärit jõukast perekonnast, saanud hea hariduse, reisis palju, tegeles diplomaatiaga. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama õpilaste abi. Teoste temaatika lai teemasi võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju portreid, maastikumaale. Tegi sarja allegoorilisi ajaloomaale Maria de Medicist. Rubens ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega. Piltide tegevus liigub diagonaalidena. Maalid fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad.
Kriisi küpsemine Venemaal 1917. aasta algul *rahulolematus sõjaväes (ohvitserid olid aadlikud, sõjast nad midagi ei teadnud) *majanduslik kaos *tsaariperekonna autoriteedi langus (Grigori Rasputin sõi ennast õukonda sisse, väidetavalt maagilised võimed ning ravib inimesi terveks) *sotsiaalsed vastuolud Milline oli järgmiste meeste roll Eesti iseseisvumise saavutamisel? Jaan Poska Eesti peaminister, kes tegeles Tartu rahulepinguga ja diplomaatiaga venelastega ja ka allkirjastas rahulepingu Konstantin Päts Päästekomitee liige Täitis pea-, sõja- ja siseministri ameteid Johan Laidoner Koos poliitiliste liidrite ja oma lähemate kaasteenijatega töötas Laidoner välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimse võimaluseni püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega. Ühteaegu valmistuti hetkeks, mil saksa väed alustavad pealetungi, et siis interreegnumit kasutades võim üle võtta ja kuulutada välja Eesti Vabariik
"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. *Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi
"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. *Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi
*Francisco Zurbaran realistlik looming, temaatika usuline. Tellijateks mungaordud, kes tellisid pühakute pilte. Need olid karmid, ühe tooniga, hele-tumeduse kasutamine. Esteban Murillo usulised pildid, kuid idealiseeritum, naturalistlikus puudub. Tähtsad on maaldi tänavapoistest. FLANDRIA KUNST 17.SAJ Madalmaade lõunaosa. Jäi veel Hispaania võimu alla. Tehti äärmuslikku barokki. *Peter Paul Rubens - Pärit jõukast perekonnast, saanud hea hariduse, reisis palju, tegeles diplomaatiaga. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama õpilaste abi. Teoste temaatika oli lai teemasi võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju portreid, maastikumaale. Tegi sarja allegoorilisi ajaloomaale Maria de Medicist. Rubens ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega. Piltide tegevus liigub diagonaalidena. Maalid fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad. HOLLANDI KUNST 17.SAJ
), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Thutmosis III (u 1479 u 1425 eKr) Thutmosis III ja kuninga kõrvalnaise Aseti (Isise) poeg Thutmosis III valitses teadaolevalt kauem kui ükski teine vaarao 54 aastat. Ent oma esimesed 20 kuninga aastat veetis ta võõrasema Hatsepsuti varjus ning haaras vist alles 1458 . aastal eKr võimuohjad täielikult enda kätte. Thutmosis III peetakse Egiptuse üheks kuulsamaks sõdalas kuningaks. Ta kindlustas energilise sõjategevuse ja diplomaatiaga kõikides 4 oma valdustes korra. Karnakis laskis Thutmosis lõpuni ehitada Hatsepsuti väravehitise, mis oli mõeldud Karnaki ja Luxori vahelise uue protsessioonitee algustähiseks. On teada, et Thutmosis III-l oli mitu võõramaalast naist, ning kolme Süüriast pärit kõrvalkuninganna hauakamber sisaldas rohkesti kauneid ehteid, kosmeetikatarbeid ja parfüümi. Thutmosis III enda hauakamber on Kuningate orus üks mõjukamaid, seda nii oma
* Võistles G'ga ning ei austanud teda * Kaukaasias austas MM, kuid hiljem see austus kadus * Tal puudus süü G tapmise pärast, sest tema meelest oli G oma saatuse vääriline * Tamani tüdruk pakkus talle huvi ja põnevust * Ta tahtis teada, kuidas B käitub, kui ta röövitakse * Inimloomusele on omane otsida põnevust ja väljakutseid? * P'l oli Venemaal igav * Naiste tagaajamise asemel oleks ta võinud tegeleda diplomaatiaga oskas inimestega manipuleerida ja nende käitumist läbi näha * Ta ei teinud karjääri, kuigi oli haritud, sest ta oli võrgutamises kogenum * Ta oli elus/naistes mingitmoodi pettunud * Ta ei elanud tühja, sest sai elust ~põnevuse kätte * Mõjutas G duellile minnes psühholoogiliselt * Andis siiski G võimalusi ausalt välja tulla * Duellil kummardus ettepoole, et mitte kuristikku kukkuda, kui ta riivata sai ... Järeldus:
kaasa rahvusvahelise skandaali saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti) Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee (palga) ja arenenud diplomaatiaga. Edukat Seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad kõik ühele kuningale ÕUKOND Põhieesmärk oli saada kuningasoositus. SUURBRITANNIA Aluse paneb James I. Stuartite dünastia. Alguses üritab valitseda absolutistlikult (tõsata makse ilma parlamendi nõusolekuta). Algab kuninga võitlus parlamendiga. Charles I jätkab isa poliitikat, saadab parlamendi laiali. Jälitas valjult puritaane, paljud neist lahkusid maalt, rändasid välja Ameerikasse. Cantebury pp
Philippe Julge Burgundia hertsog 1364-1404, Pr kuninga Jean Hea poeg. Rajas tugeva riigi, liidendas 1384 Burgundiaga Flandria, Artois' ja Nevers'i ning Franche-Comté. Jean Kartmatu Burgundia hertsog 1398-1419 Philippe Hea Burgundia hertsog 1419-67. Osales saja-aastases sõjas esialgu Inglismaa poolel. 1435 läks Prantsusmaa poolele, tunnistas Charles VII seaduslikuks kuningaks, sõlmis temaga Arrasi lepingu ja sai tasuks Picardie. Laiendas oma valdusi ka abielude sõlmimise ja osava diplomaatiaga. Charles Südi Burgundia hertsog 1467-77, Philippe Hea poeg. Taotles Prantsusmaa nõrgestamist ning Burgundia suurriigi loomist, juhtis juba isa eluajal Prantsuse suurfeodaalide kuningavastast liitu. Vallutas 1473 Lorraine'i, kuid Pr kuningas Louis XI lahutas osava diplomaatiaga Charles'i tema liitlastest (sh Inglismaast). Grandsoni ja Morat' lahingus (1476) sai Charles lüüa, Nancy lahingus langes. Charles Südi vastaseks oli kuningas Louis XI
; . 1415 . () . V ( 1416 .). , , . . , VII, . Philippe Hea Philippe oli Jean Kartmatu poeg. Burgundia hertsog 1419-67. Osales saja-aastases sõjas esialgu Inglismaa poolel. Omandas järgnevalt suuri valduseid nii Prantsusmaal kui ka Madalmaades. 1435 läks Prantsusmaa poolele, tunnistas Charles VII seaduslikuks kuningaks, sõlmis temaga Arrasi lepingu ja sai tasuks Picardie. Laiendas oma valdusi ka abielude sõlmimise ja osava diplomaatiaga. Charles Südi Burgundia hertsog 1467-77, Philippe Hea poeg. Taotles Prantsusmaa nõrgestamist ning Burgundia suurriigi loomist, juhtis juba isa eluajal Prantsuse suurfeodaalide kuningavastast liitu. Vallutas 1473 Lorraine'i, kuid Pr kuningas Louis XI lahutas osava diplomaatiaga Charles'i tema liitlastest (sh Inglismaast). Grandsoni ja Morat' lahingus (1476) sai Charles lüüa, Nancy lahingus langes.Charles Südi vastaseks oli kuningas Louis XI
nõnda heast kohast ilma jääda. Cluny abtiks valiti noor munk Odo, kes asus reforme ellu viima. Clunyt eristas nüüdsest teistest kloostritest hulk eristavaid jooni: tsentralistlik ülesehitus, mis allus kõigi kloostrile puhul ühele abtile Clunys ja mis võimaldas ühtse suhtlemise välismaailmaga; ei oldud niivõrd huvitatud askeesist kui otsesest allutatusest kordaloovale paavstile; oldi avatud teadusele ja poliitikale, tegeldi diplomaatiaga; asuti arendama rüütliseisuse eetost, seal sai oma hariduse kasvav aadel; loobumine kehalisest tööst, kloostril olid omad palgalised. Paavstlus pööras 8. sajandil seoses Pippini kinkelepinguga oma näo lääne valitsejate suunas. Orienteeruti ümber Bütsantsist, paavst Hadrianus I (772 795) ei arvestanud aega enam bütsantlaste keisri valitsemisaastate järgi, vaid läks üle oma aja arvestamise süsteemile. Ludwig Vaga poeg Lothar tühistas isa antud privileegid
Renessanns paavstid muutsid kardinalide kolleegiumi üksnes nõuandvaks organiks. Itaalias suhtuti paavstide poliitikasse ükskõikse rahuga, väljaspool Itaaliat aga ärevusega kuna paavstist oli saanud rohkem itaallaste valitseja ning ,,Rooma linnapea" ja üha vähem kristlaste vaimulik juhtija. Nt kui Prantusmaa kuningas Karl VIII 1494. aastal Rooma tungis, eesmärgiga nõuda kiriku reformimist ning kirikukogu kokkukutsumist, suutis tolleaegne paavst Alexander VI ta diplomaatiaga üle kavaldada. Paavst Julius II jätkas sihikindlalt oma eelkäijate eesmärgiga muuta paavsti tool kogu ilmaliku võimu keskuseks. Ta lasi luua oma erilise 6000st mehest koosneva sõjaväe, kellega ta Itaalia linnu vallutas. Aastal 1527 vastutas paavst Clemens VII selle eest, et tema eelkäijad olid sõjamehi mänginud. Karl V tungis sel aastal Rooma ning piirast paavsti Vatikanis sisse. Varsti andis paavst alla ning ta vangistati, kuid keiser andis talle armu ning mõne kuu pärast
Selle asemel, et jõuga Kreekat võtta, Philippos kasutas kavalust ja diplomaatiat. 346 suutis ta sõlmida rahu, Ateena astus sõjast välja. Philippos sai ilma probleemideta Delfisse marssida ja leebelt phookislasi karistada ja sai Delfi eesseisjaks. Kui Philippos oli nii lähedal, siis tajuti teda ohuna. Demosthenes käiski Teebas kihutuskõnesid pidada. Pidasid ka Chaironeia lahingut 338, kus oli Ateena ja Teeba Makedoonia vastu. Kuna nad polnud ammu võidelnud, siis nad kaotasid. Edasise diplomaatiaga saavutas ta üleüldise võimu Kreeka üle, see oli ka Kreeka iseseisvuse lõpp. Philippos kuulutas välja ka sõja Pärsia vastu, moodustades Korintose liidu. Enamus Kreeka linnriike liitus vabatahtlikult. Spartalased ei liitunud ja Philippos ei sundinud ka neid. 336 aastal Philippos mõrvati lambiselt, aga ilmselt isiklikel põhjustel Uueks kuningaks sai Aleksander. 356 sündinud. Tal oli suurepärane päritolu- isa Heraklesest ja ema Achilleusest. Õpetaja oli Aristoteles
armee hävitamine Cannae lahingus (216. A.), ajandas mitmeid Itaalia linnu, sealhulgas Tarast, Roomast lahku lööma. Ka Sürakuusa uus türann Hieronymos asus kartaagolaste poolele, nagu ka Makedoonia toonanae kuningas Philippos V, kelle sõttaastumine vallandas Balkanil nn Esimese Makedoonia sõja (215 205). Kuid Roomlased komplekteerides oma kodanikest, ustavaks jäänud liitlastest ja orjadestki uusi leegione ning õhutades Balkanil osava diplomaatiaga Kreeka riike võitlusse Makedoonia vastu. Itaalia linnad taasalistati. Peagi läksid roomlased rünnakule ka Sitsiilias. 211 a. talvel vallutas väepealik Marcellus enam kui aastase piiramise järel tormijooksuga Sürakuusa, murdes läbi omal ajal Dionysiose poolt rajatud ja nüüd leidur Archimedese näpunäidetel täiustatud võimsatest kindlustustest. Archimedes ise hukkus rünnakule järgnenud rüüstamise käigus. Hellenistlik maailm
võitluse küsimuses Austrias oli sisuliselt mitte ainult totter, vaid lihtsalt arutu. Kogu poliitikat rajati liidus Austriaga, kogu 70-miljonilise rahva tulevik seati sõltuvusse sellest liidust ja samal ajal vaadati rahulikult sellele, kuidas selle liidu peamist alust aasta-aastalt, plaanipäraselt ja teadlikult Austrias endas lammutati. Ja mis juhtus? Selge, et ühel ilusal päeval jäi järele ainult paber, millele oli kirjutatud "leping Viini diplomaatiaga", kuid reaalset abi liitlase poolt Saksamaa ei saanud. Mis puutub Itaaliasse, siis siin seisis asi juba algusest peale niiviisi. Kui Saksamaal oleks rohkem huvitutut ajaloost ja rahva psühholoogiast, siis mitte keegi poleks mitte ühekski minu-tiks võinud lubada tekkida arvamusel, et Viin ja Rooma kviriidkond kunagi koos, ühise rindena ühise vaenlase vastu läheks. Pigem muutuks Itaalia laavat purskavaks
annaabi.ee 
