Lumepiir-ulatub Euroopas mäestikes erineva kõrguseni. Euroopas puhuvad- enamasti läänekaarde tuuled, millega Atlandi ookeanilt kandub maismaale mereline niiske õhk. Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- põhiliselt sade- meteveest. Järvi on rohkem- Põhja-Euroopas, kus leiduvad suuri tektoonilisi ja mandrijäätekkelisi järvenõgusid. Veehoidlad on hulgaliselt rajatud- põllu-
jpm maavarasid. Hästi kergesti on arenenud kerge- ja toiduaine tööstus. Ehitatakse mitmesuguseid masinaid , sealhulgas laevu ning keemia- ja puidu tooteid. Ekspordi moodustavad 30% masinad ja seadmed; 10% õmblustooteid, jaltsid ja keemia tooted. Peamised majandus partnerid on Itaalia, Saksamaa ja paljud balkani riigid , kes kuulusid Jugoslaavia kooseisus olnud riigid. Tähtsamad majanduskeskused paiknevad Pannoonia madalikul, Dinaari eelmäestikes (Zagreb, Karlovich, Vukovar) ja Aadria mere rannikul( Rijeka, Pula, Zadar , Split). Põllumajandus on väga mitmekülgne ning looduslike tingimuste tõttu piirkonditi väga erinev. Panoomia madaliku ja selle servaalade viljakate muldadel kasvatatakse nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille ja tubakat. Loomakasvatuses rõhutakse piimakarjandusele. Mägedes kasvavad lambad ja kitsed, orgudes kasvatatakse viinamarju.
ÜLDIST Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve Travertiin Üle 4000 liigi loomi 297 km2 DALMAATSIA RANNIK Ligi 1200 saart Ainulaadne Suurim saar Krk Vahemereline kliima
Legend jutustab et siin paiknes omal ajal Nabatea salajane aare. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. Kohale jõudmine: Ø Jordaanias, linnas nimega Ammanis väljub minibuss bussijaamast allees siis kui buss on täis. Bussiga on 5 dinaari ja taksoga 75 dinaari või vähem. Ø Ø Petras ja Petrasse viival teel saab liikuda vaid jalgsi või kaameli, hobuse ja eesliga. Ø HINNA ÜLE VÕIB KAUBELDA! Kasutatud kirjandus: http://www.seljakotirandur.com/Petra_kaljulinn http://www.annaabi.com/Uuedmaailmaimedreferaatm42253.html http://spiid.blogspot.com/2010/03/petrakaljulinnjordaania.html http://hingevaenlane.blogspot.com/2012/06/usunetpetrakaljulinnonpiisav.html
jäänud, erandiks on Horvaatia. Oluline osa põllumajandusel Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m). Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Külma mäestikutuule ehk boora korral esineb talviti ka miinuskraade. Rahvustülid Algasid peale Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate algul.
Iseseisvus: 25. juuni 1991 Rahaühik: euro (EUR) Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha Sloveeniast Keskmine temperatuur: talvel -2 °C ja suvel 19 °C . Kuulub Schengeni alasse, reisimine Sloveeniasse viisavaba Sloveenia territooriumil kohtuvad Euroopa neli peamist geograafilist piirkonda: Alpid, Dinaari mäestik, Pannoonia madalik ja Vahemere piirkond. Maa on mägine ning sloveenid armastavad suusatada ja matkata. Ljubljana Ülikool oma enam kui 50 000 üliõpilasega mõjutab linna aktiivset kultuurielu. Peamised tööstusharud on autoosade, keemiasaaduste, elektroonikatoodete, elektriseadmete, metallikaupade, tekstiili ja mööbli tootmine. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja koopad, kus on stalaktiidid ja stalagmiidid.
kirjeldus: Zagorje piirkond on mägine maa. on viljakad orud. Loode- Drava, Doonau ja Sava jõega Portugal on kuivem. Riigi piiratud Pannoonia tasandik idas lõunaosa on madalam ja on seevastu viljakas künkliku pinnamoega. 850 põllumajanduspiirkond. kilomeetri pikkusel Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik rannaribal laiub rohkete . soode ja järvedega ulatuslik Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, tasandik. mis on 1913 m kõrge. 5p. Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks . Suuremad jõed Drava, Sava, Lika, Kupa, Zrmanja Minho, Douro, Tejo, 1p
..meie saime õnneks inglise keelega hakkama. Riigis on suhteliselt head teed, kui arvestada et tegu pole Euroopa Liidu liikmesriigiga. Maastik on kirju kord mäed, kord madalikud, kord meenutavad mingeid kõrbeid, siis jälle näed rohelisust. Kõik teed pole küll neljarealised, aga siiski on nende peal mugav ja turvaline sõita. Serblased kirjutavad teistsuguse tähestikuga, kui meie. Siiski on nad arvestanud ka teistega ning paljud sõnad ja teeviidad on ladina tähtedega. Üks euro oli 98 dinaari. Belgradi liiklust ei anna võrrelda mitte ühegi minule teadaoleva riigiga... Nii palju autosid, nii palju tunneleid ja keerdkäike kuhu sõita. Osad teed on mõeldud kohalikele, mõned turistidele, vähesed rekkameestele. Siiski jõudsime me nendesse ära eksida ning vedas, et ei tulnud tegemist teha politseiga, kuna neid oli seal tõesti palju. Poodi sattusin kahjuks ainult ühte ka seegi oli pigem hulgimüüjatele mõeldud, kuna ostsin tõesti palju. Naljakas oli see, et hindade
geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri
valib riigikogu. LOODUS Sloveenia asub Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia vahel. Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnase kuivus: 42% Sloveenia territooriumist paikneb karastunud aluspõhjal. Metsad (pöök, tamm, nulg, kuusk) katavad Sloveenia territooriumist 51%. Tähtsamad maavarad on tsingi-, plii-, elavhõbeda-, uraanimaak, leidub ka rauda,
tasandikega, nõgude ja orgudega. Kaspia alamik. Alamik--tasane ala, kõrgused alla mere pinna. Saksa- Poola madalik. Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp Skandinaavia mäestik- tekkinud Galedoonia ja hetüüdia kurrutus perioodil. Vanemad: Prantsuse keskmassiiv, Reini kiltkivimäestik, Maagi mäestik, Sudeedid, Tsehhi massiiv. ALPID- tekkinud Alpi kurrutusperioodil Nooremad: Karpaadid ja Püreneed, Apeniinid Dinaari mäestik, Andoluusia. Kesk Doonau madalik, Alam Doonau madalik, Lombardia madalik. KLIIMA Euroopa kliimat mõjutavad tegurid: 1) Geograafiline asend: määrab ära päikesekiirte langemisnurga, millest sõltub soojuse ja valguse hulk. 2) Soe Atlandi hoovus 3) Atmosfääri mõjutustegurid suvel ja talvel: Suvel: Islandi miinimum (10o) Asoori maksimum( 20o) Lõuna- Aasia miinimum (30o) Talvel: Islandi miinimum (0o) Asoori maksimum( 10o)
Sloveenia pinnamood on valdavalt mägine või künklik. Maa põhjaossa ulatuvad Ida- Alpide kagupoolsed ahelikud Julia Alpid ning Drava ja Sava vahelise veelahkme moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kuna maa on mägine, armastavad sloveenid suusatada ja matkata.Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe
vahemerelise kliima supelrannad Aadria mere ääres. Kuigi Sloveenia pole suur, saab seda ikkagi pidada kõige mitme paigalisemaks ja huvitavamaks riigiks Euroopas. Riik Sloveenia on väiksemaid riike Euroopas nii pindalalt kui rahvaarvult. See katab 20 273 ruutkilomeetrit ja elanikke on 2 011 000. Maastik on mitmekesine. Siin kohtuvad Euroopa neli suurt pinnamoodi Alpid, Pannoonia tasandik, Dinaari mäestik ja Vahemere rannikuala. Siinset maastiku domineerib liivakivi. J anii pinnal kui sügavamas kihis leidub karstimoodustisi nagu maalaused koobastikud, järved ja kaevused. Puud katavad karsti kiltmaad. Suvekuudel ulatub veetemperatuur 27 kraadini, Talveks langeb 12 kraadini. Selles piirkonnas on oluline tegevusharu soolatootmine, seda aurutatakse ja kogutakse soolakäitistes. Rahvas ja kultuur
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Põllumajandus Ungari Referaat Koostaja: Juhendaja: Endla Pesti 2012 Sisukord Sissejuhatus Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest
Dalmaatsia rannik Horvaatia territooriumi läänepoolse osa moodustab Dalmaatsia. Seda Aadria mere rannikuriba ilmestavad Dinaari mäestik ja rohked saared. Seal valitseb vahemereline kliima . Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.Rannajoone suund on määratud või mõjutatud geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Suuremaid ja väiksemaid saaretäpikesi on kokku 1185, millest
Idapiiri Serbiaga moodustab osaliselt Doonau jõgi . Suurimad veekogud riigi ümbruses on Venezia laht ja Aadria meri. Ookeanile Horvaatiast väljapääsu pole, hea väljapääs on aga Vahemerele. 4 Riigi pinnamood Pealinnast Zagrebist põhjas asuv Zagorje piirkond on mägine maa. Drava, Doonau ja Sava jõega piiratud Pannoonia tasandik idas on seevastu viljakas põllumajanduspiirkond. Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik . Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, mis on 1913 m kõrge . Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks . 5 Veestik Horvaatia suurimaks jõeks on Doonau lisajõgi Sava . Horvaatia ranniku mäed on meretaseme tõusu tagajärjel osaliselt vee alla jäänud ning seetõttu ilmestavad rannikut arvukad kaljused ning järsult merre langevad poolsaared ja kaldalähedased saarekesed . Horvaatia
rannikul 4 kraadi ja sisemaal 0 kraadi. Juuli kesmine temperatuur on 22-24 kraadi. Suured erinevused esinevad mitte ainult temperatuurides, vaid ka sademete hulgas. On olemas alasid, kus aastane sademetehulk ületab 3500 mm, mis ületab suhteliselt väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda. Aasta sademetehulk muutub aastate jooksul ning kõikumised aina kasvavad. Joon. 1 Sademetehulk oktoobris 2006( et näidata, sademetehulga erinevusi piirkonniti) Julia Alpid ja Dinaari-Alpi osa saavad suurima hulga sademeid. Aastane sademetehulk kahaneb rannikult Kirde-Sloveenia poole ja Prekmurjes on sademeid ainult 800 mm. Selline sademete jagunemine on tingitud Sloveenia reljeefist, aga ei tohi ka unustada, et suurim osa sademeid tuuakse läänetuulte poolt. Sademetehulk Sloveenias muutub ka hooaegselt. Joon. 2 Sademetehulga muutus kuude kaupa Aasta keskmine õhutemperatuur on Sloveenias palju kõrgem kui Eestis. Seda
kliimaga aladele. Lääne-Euroopa regioonis on turistide seas populaarsed matkamine, mägironimine ja mäesuusatamine. Mägiliustike ja vee-erosiooni tagajärjel tekkinud Alpid pakuvad maailma ilusamaid vaateid seal on kaunid amfiteatrilaadsed mägiorud, mäeharjad ning sügavad orud koskedega. Sarnasused turismisihtkohtadena Pinnamood: Nii Lõuna-Euroopas kui ka Lääne-Euroopas on mitmeid kõrgemaid alasid. Lõunas on Hispaania ja Prantsusmaa vahel piiriks püreneed, veel asuvad seal Dinaari ja Balkani mäed. Läänes Alpid, Saksamaa ja Prantsusmaa keskmäestik. Mõlema piirkonna rahvastik ja majanduslik tegevus on koondunud just madalamatele aladele, kuna seal on lihtsam tegeleda põllumajandusega ja ka tööstusalad jäävad lauskmaadele. Mägised alad pakuvad alati turistile lisa vaatamisväärsusi ja uusi võimalusi, millega oma puhkuse ajal tegeleda. Alpidesse saab minna suusapuhkusele, Püreneedesse saab imetlema minna kaunist vaadet ja matkama.
Horvaatia põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav ( Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, rohumaade ja metsamaade all) b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast Zagreb asub Pannoonia madalikul, mida eraldavad Vahemerest Dinaari mäed. Horvaatias lääne- ning lõunaosas on mägine pinnamood, põhjas ja idas on tasane pinnamood, mägismaade ja mäestikude pikkus on umbes 500-1500 meetrit. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Horvaatia territoorium jaguneb kahe kliimavöötme vahel. Split ja Sibenik on lähistroopilise lääneranniku vahemerelises kliimavöötmes, kus suvi on kuiv ja
õpetlane, näeb Kaljukuplit kui "arhetüüpset usukuulutuslikku ja imperaatorlikku hoonet, mille eksterjöör on kaetud kohalikus kristlikus elanikkonnas moslemitest valitsejate poolt määratud kaunistuste ja pealiskirjadega." Eksterjöör Kaljukupli kuju on sarnane Bütsantsi martüüriumile, ehitisele, mille eesmärgiks oli pühade reliikviate hoidmine ja sügav lugupidamine nende vastu, seega on Kaljukuppel suurepärane näide Kesk-Bütsantsi kunstist. al-Maqdisi kannab ette, et 100 000 dinaari kuldmündist koosnenud ülemäärased rahavarud sulatati ja valati hoone väliskülgedele, "mis tol ajal säras nii tugevasti, et ükski silm ei saanud sellele otse peale vaadata." Suleiman I Toreda valitsusajal kaeti Kaljukupli välisküljed Izniki keraamika stiilis plaatidega. Töö võttis aega seitse aastat. Haj Amin Al-Husseini, kes oli määratud brittide poolt vanemmuftiks, koos Yacoub al Ghusseiniga viis läbi Kaljukupli ja Al-Aqsa mosee restauratsiooni Jeruusalemmas.
pahandata, pigem üritatakse ise seda sama taktikat kasutada. Tulemuseks on tihtipeale lärmakas rahvamass, kes trügivad kioski suunas. ● Peale lühikest jutuajamist võidakse teed-kohvi jooma kutsuda, veidi kauem rääkides võidakse ka koju sööma kutsuda. ● Tee juhatamine ja niisama pidev jutu rääkimine on pea vältimatu. ● Isegi turismipaikade soovimatud isehakanud giidid ei tule veel ise raha nuruma. ● Enamik lapsi ei nõua mitte dinaari-pastakat-kommi vaid endast pildi tegemist, muidugi ilma rahata. ● Kuritegevus, vähemalt turistidesse puutuv, on enamasti olematu. Kui kedagi karta, siis teisi turiste. Rahvusköök ja jook ● Jordaania köök on suhteliselt sarnane teistele selle piirkonna riikidele. Päeva peamine söök on khobez – suur, lame leib, mida müüakse kõigis pagaripoodides üle terve maa mõnesaja filsi eest. ● Jordaania rahvussöök on mansaf. Seda valmistatakse
Jah on küll tuntud turismimaa. Eelmise kümnendi jooksul oli Ungari üks 15 kõige populaarsemast turismisihtkohast ning Ungari pealinna peetakse üheks ilusamaks terves maailmas. Riigis asub suuruselt maailma teine termaaljärv (Lake Hévíz), suurim järv Kesk- Euroopas (Balatoni järv) ja suurim looduslik rohumaa Euroopas (Hortobágy). Lisa : Geograafia: Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Territoorium: 93 030 ruutkilomeetrit, see on 1 protsent Euroopa kogupindalast. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik.
Pärast 11. septembri rünnakuid õhutas Gaddafi inimesi ohvritele verd annetama. 2009. a tegid Itaalia peaminister Silvio Berlusconi ja Gaddafi kokkuleppe, kus Liibüa püüab riigist väljarändajaid hoida riigis, ning et Itaalia saadaks immigrandid tagasi Liibüasse. Liibüas oli kõikidele kodanikele tasuta elekter. Pangalaenudel ei olnud intresse. Kõik vastabiellunud said Liibüas parlamendilt 60 000 dinaari (65 000€), et osta omale elukoht. Haridus ja arstiabi oli Liibüas tasuta, enne Gaddafi võimuletulekut oli Liibüas kõigest 25% kirjaoskajad, nüüdseks on 83%. Kui keegi soovis Liibüas alustada põlluharimist, siis riik andis tasuta maalapi, vajaliku varustuse, seemned, kariloomad ja maja. Liibüas said kodanikud autot ostes 50% toetust autohinnast. Bensiin maksis Liibüas 0,14$ liiter ehk 0,182€ ehk 2,8 krooni.
- Kauplejad olid suurel määral juudid, süürlased - Kauplemine tugines selle, kes ja kuhu kaupmeestest jõudis, ehk olenes juhusest - Keskusteks Amalfi, Genova Itaalias; Madalmaad - Skandinaavlaste peamine keskus oli Birra - Naturaalmajandus majandus on kohapealsele tootmisele/vajadusele orienteeritud, raha käibel pole. Varakeskajal täielikku naturaalmajandust ei toimunud. - 8. Saj lõpul kehstestas Karl Suur kindla rahaarvestus süsteemi, kus 12 dinaari = 1 Solidus, 20 Solidust = 1 Nael - Majanduskasv keskajal algas 10-11 sajandil, kuna suurenes stabiilsus, rahvaarv tõusis, lõppesid sisstunngid, kujunes aadel, tekkisid tooted, mida sai idamaades turustada kaubandus süstemtiseerus - Hiliskeskajal kaupmeeste roll suurenes, kaupmehest sai tähtis jõukas isik. - Linnadesse kogunes kauplemise kapital, kaupmees lõpetas isiklikult reisimise. Talle tekkisid spetsialiseerunud töötajad (voorimehed jne)
teistes Läänemere maades või ka Venemaa Euroopa-osas. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, pilvisus hajub. Tuulte suund on põhjapoolkeral päripäeva. Merelise kliimaga aladel sajab rohkem ja sademete aastane jaotus on ühtlasem kui mandrilise kliimaga aladel. Sademete jaotumist mõjutab ka pinnamood: mägede tuulepealsetel nõlvadel tõuseb õhk ülespoole ja kujunevad soodsamad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad on Euroopas Dinaari ja Skandinaavia mäestik, kus sajab aastas 5000 mm, ning Soti mägismaa, kus sademete hulk ulatub 4700 mm-ni. Kuivemad alad on Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Suhteliselt vähe, 200-400 mm aastas, on sademeid ka arktilises vöötmes. Suvel tõuseb temperatuur ühtlaselt põhja-lõuna suunas (vt kaari lk 42). ((Foto: Soti mägismaa on üks sademeterohkemaid paiku Euroopas.)) --- 44 Juuli keskmine temperatuur on mandri põhjaosas 10 kraadi C, Kesk-Euroopas 18-20 kraadi C
sajandist. Kuigi hantide ja manside asuala tähistav ajalooline geograafiline nimetus Jugra meenutab kõlaliselt pisut sõna onogur, pole see etümoloogiliselt sama. Ungarlaste, manside ja hantide kohta kasutatav ühisnimetus ugri (ugor) on rahvusvahelises teaduskeeles levinud termin, mille võttis kasutusele József Budenz 19. saj teisel poolel. Asuala Ungari asub Kesk-Euroopas, läänest Alpidest, põhjast ja idast Karpaatidest ning lõunast Dinaari mäestikust ümbritsetud Kesk-Doonau madalikul (ehk Karpaatide basseinis). Riigi pindala on 93 030 km2 ehk vähem kui 1% Euroopa territooriumist. Ungari on pikliku kujuga: selle ulatus idast läände on 528 km, põhjast lõunasse 268 km. Naaberriikideks on põhjas Slovakkia, kirdes Ukraina, idas Rumeenia, lõunas Serbia, Horvaatia ja Sloveenia ning läänes Austria. Ungari maastik koosneb põhiliselt tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld, mida Loode-Ungaris lahutab
annaabi.ee 
