GPS kiirendus 1. Laadisin salvestatud GPS signaalide NMEA lausendid Exceli tabelisse. Eraldasin tabelist $GPGGA lausendid nende edasiseks töötlemiseks. Teisendasin koordinaatide muutuste järgi nihked asukoha muutusteks. Asukoha muutuste jada numbrilisel diferentseerimisel sain jooksva kiiruse. Esitasin graafiliselt kiiruse muutuse ja arvutasin kiirendusaja 0-50 ja 0-100 km/h. Leidsin viimaks ka mõõtmise asukoha kaardil. 2. Kiirendusgraafik 120 100 80 60 Kiirus 40 20 0 Aeg 3. Kiirendusaeg 0km/h kuni 50km/h on 10s ja 0km/h kuni 100km/h on 21s. 4. Mõõtmiste asukoht kaardil
26). Kokkuvõttes: Lagrange'i teoreem väidab, et sileda joone lõikaja saab paralleellükkega viia selle joone puutujaks. Kõrgemat järku tuletised. Olgu funktsioon y = f(x) diferentseeruv hulgas D. Siis on tema tuletis f hulgas D määratud funktsioon. Oletame, et f on samuti diferentseeruv hulgas D. Siis saame me arvutada funktsiooni f tuletise ehk funktsiooni f teise tuletise, mida tähistatakse f. Seda protseduuri võib jätkata. Funktsiooni f teise tuletise diferentseerimisel saame selle funktsiooni kolmanda tuletise f jne. Taylori polünomi valem. f(x) funktsiooni lineaarset lähendit punkti x = a ümbruses, mis avaldub valemiga Kui a = 0, siis nimetatakse Taylori poüunoomi ka McLaurini polünoomiks. Seega on funktsiooni f(x) McLaurini polünoom järgmine: TEOREEM- Funktsiooni kasvamise ja kahanemise seos tuletise märgiga Olgu funktsioon f diferentseeruv vahemikus (a, b). Siis kehtivad järgmised väited: 1
Kui ettevõtte tegevus osutub edukaks, järgneb sellele sageli geograafiline laienemine: lokaalne tegevus muutub piirkondlikuks, siis üleriigiliselt ja vahel ka rahvusvaheliseks. Samal ajal võidakse kaalutleda ka vertikaalset integratsiooni, mis on otstarbekas vaid siis, kui integratsiooniga kaasneb rentaabluse ja konkurentsitugevuse arvestatav kasv. Kolmanda variandina diversifitseerimine. Diferentseerimisel tuleb otsustada kas mõelda seotud valdkondadesse, mitteseotud valdkondadesse diferentseerimist või eelnevate kombinatsioon.
ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f’(x1) = 0. 20. Kõrgemat järku tuletiste definitsioonid. Olgu funktsioon y = f(x) diferentseeruv hulgas D. Siis on tema tuletis f’ hulgas D määratud funktsioon. Oletame, et f0 on samuti diferentseeruv hulgas D. Siis saame me arvutada funktsiooni f’ tuletise ehk funktsiooni f teise tuletise, mida tähistatakse f’’. Seda protseduuri võib jätkata. Funktsiooni f teise tuletise diferentseerimisel saame selle funktsiooni kolmanda tuletise f’’’ jne. Funktsiooni y = f(x) n-järku tuletiseks nimetatakse selle funktsiooni n − 1- järku tuletise tuletist ja tähistatakse f(n). Lõplikku n-järku tuletist omavat funktsiooni nimetatakse n-korda diferentseeruvaks. 21. Funktsiooni Taylori polünoomi valem (tuletada pole vaja). Millal nimetatakse Taylori polünoomi McLaurini polünoomiks? ' f ( a) f ' '(a) 2
23. Kõrgemat järku tuletiste ja diferentsiaalide definitsioonid (kõrgemat järku diferentsiaalide valemeid ei kusi). Olgu funktsioon y = f(x) diferentseeruv hulgas D. Siis on tema tuletis f hulgas D määratud funktsioon. Oletame, et f on samuti diferentseeruv hulgas D. Siis saame me arvutada funktsiooni f tuletise ehk funktsiooni f teise tuletise, mida tähistatakse f. Seda protseduuri võib jätkata. Funktsiooni f teise tuletise diferentseerimisel saame selle funktsiooni kolmanda tuletise f jne. Funktsiooni y = f(x) n-järku tuletiseks nimetatakse selle funktsiooni n 1 - järku tuletise tuletist ja tähistatakse f(n). Lõplikku n-järku tuletist omavat funktsiooni nimetatakse n-korda diferentseeruvaks. Kui funktsioonil on olemas kõik tuletised f(n), kus n = 1, 2, 3, . . ., ja neil on lõplikud väärtused, siis nimetatakse seda funktsiooni lõpmata arv kordi diferentseeruvaks. Kõrgemat järku diferentsiaalid. dy(x) = f'(x)dx
2 Kasutusele võetud sümboolikas on 2xdx = x2 + C, sest (x2 + C) = 2x ja sin xdx = - cos x + C, sest (- cos x + C) = sin x. 1 Funktsiooni f , millel on olemas määramata integraal, nimetatakse integreeruvaks funktsioo- niks. Määramata integraali leidmist funktsioonist f , nimetatakse selle funktsiooni integreeri- miseks. Elementaarfunktsioonide diferentseerimisel nägime, et elementaarfunktsiooni tuletis on üheselt määratud ja see avaldub samuti elementaarfunktsioonina. Elementaarfunktsioonide integreerimisel on olukord teine. Esmalt, kui funktsioonil leidub algfunktsioon, siis on algfunktsioone lõpmata palju. Teiseks, leidub küllalt palju elementaarfunktsioone, mille määramata integraal ei avaldu elementaarfunktsioonina. Selliste integraalide näiteks on 2
D siirdehinnad D ettevõtte rahaline olukord D kasutatavad tarne ja maksemeetodid D teised turundus-mixi elemendid Ettevõtte välised hinnapoliitikat mõjutavad tegurid on: D poliitilised, majanduslikud ja õiguslikud raamtingimused D tarbijate struktuur ja hoiakud D konkurentide struktuur, hoiakud ja kvaliteet D vahetuskursid D suurte hinnaerinevuste korral nn. "halli turu" olemasolu. Hinna diferentseerimise teooria eristab kolme erinevat astet hindade diferentseerimisel: D I aste - igale tarbijale kehtestatakse individuaalne maksimumhind (a'la idamaa turg) D II aste - kehtestatakse erinevad hinnaklassid, kusjuures tarbija saab ise otsustada, millisesse hinnasegmenti ta soovib kuuluda (erineva hinnaga tooted/teenused) D III aste - igale segmendile kehtestatakse isoleeritud-optimaalne hind. Tarbijal ei ole võimalik või on väga raske segmenti vahetada. Hinna määramise meetodid
Saavutada kliendilojaalsus Olulised unikaalsed faktorid (uniqueness drivers in company value chain) Input quality (sisendi kvaliteed) Innovatsioon ja tehnoloogia Toote omadused, disain, efektiivsus Research and development (uurimine ja arendamine) Continuous quality improvement (pikaajaline kvaliteedi paranemine) Töötajate oskused, kogemused Marketing and brand-building (Turundus ja brändi loomine) Customer service (klienditeenindus) Mis võib diferentseerimisel valesti minna? Eristuvad omadused kopeeritakse kiiresti Lisatakse omadused, milles kliendid ei näe erilist väärtust Üle-eristumine nõnda, et ületatakse kliendi vajadused Ülekulutamine Küsitakse liiga suurt hinnapreemiat Ei suudeta konkurentidega piisavat vahet luua toote omaduses, kvaliteedis, teeninduses Maailma vanimad ettevõtted on nisitegijad Fokuseeritud strateegia (vähe segmente, kas madalamad kulud või ainulaadsus ()kliendi seisukohast lähtudes)
A.(Ta-T) -ühendamisel ja tulemuse reaktoris (reaktsiooni süsteemis), mida Reagendi difusioon katalüsaatori -pooris pinna diferentseerimisel -mahu V järgi ning arvestades, et CA C A dt C A t vähendavad reaktsioonid, -mis viivad süsteemi üle aktiivsele tsentrile;-Reagendi adsorptsioon -rA=FA0(dX/dV),tekib diferentsiaalvõrrand, -mis iseloomustatakse nn. viibimisaja jaotusega reaktoris. -kontsentratsiooni suhteline muutus -delta t jooksul
5. Kõrgemat järku tuletiste ja diferentsiaalide definitsioonid. Tuletada kõrgemat järku diferentsaalide valemid. a. Olgu funktsioon y=f(x) dieferentseeruv hulgas D. Siis on tema tuletis f` hulgas D määratud funktsioon. Oletame, et f` on samuti diferentseeruv hulgas D. Siis saame arvuada funktsiooni f` tuletise ehk funktsiooni f teise tuletise, mida tähistatakse f``. Seda protseduuri võib jätkata. Funktsiooni f teise tuletise diferentseerimisel saame selle funktsiooni kolmanda tuletise f``` jne. a.i. Funktsiooni y=f(x) n-järku tuletiseks nimetatakse selle funktsiooni n-1 järku tuletise tuletist ja tähistatakse f (n). Lõplikku n-järku tuletist omavat funktsiooni nimetatakse n-korda diferentseeruvaks. a.ii. Kui funktsioonil on olemas kõik f(n), kus n=1,2,3...ja neil on lõplikud
Funktsiooni ilmutamiseks tuleb lahendada see võrrand muutuja y suhtes, kuid sageli on see raske. Seda saab ka ilmutamata kujul diferentseerida. Tuletise võib arvutada otseselt, lähtudes funktsiooni määravast võrrandist F(x,y) = 0. Tuleb arvestada, et kõik y sisaldavad liikmed selles võrrandis on liitfunktsioonid, mille sisemiseks funktsiooniks on y = f(x). Arvutame välja ja avaldame f'(x). Teine võimalus: ei asenda y-it f(x)-ga, vaid peame diferentseerimisel meeles, et y-it sisaldavad funktsioonid on liitfunktsioonid, arvutame välja ja avaldame y'. Tulemus on sama. Üksühese funktsiooni pöördfunktsiooni diferentseerimine (sõnastada ja tõestada vastav teoreem) Teoreem: Olgu üksühese pöördfunktsiooni y = f(x) pöördfunktsioon x = g(y). Siis kehtib valem: g'[f(x)] = . Tõestus: Funktsiooni f argument on x ja sõltuv muutuja y. Seega f'(x) = . Pöördfunktsiooni x = g(y) argument on y ja sõltuv muutuja x
Piirväärtuse arvutamisel kasutame l'Hospitali reeglit: 27. Kõrgemat järku tuletiste ja diferentsiaalide definitsioonid. Tuletada kõrgemat järku diferentsiaalide valemid. Olgu funktsioon y = f(x) diferentseeruv hulgas D. Siis on tema tuletis f hulgas D määratud funktsioon. Oletame, et f on samuti diferentseeruv hulgas D. Siis saame me arvutada funktsiooni f tuletise ehk funktsiooni f teise tuletise, mida tähistatakse f. Seda protseduuri võib jätkata. Funktsiooni f teise tuletise diferentseerimisel saame selle funktsiooni kolmanda tuletise f jne. Funktsiooni y = f(x) n-järku tuletiseks nimetatakse selle funktsiooni n 1 - järku tuletise tuletist ja tähistatakse f(n). Lõplikku n-järku tuletist omavat funktsiooni nimetatakse n-korda diferentseeruvaks. Kui funktsioonil on olemas kõik tuletised f(n), kus n = 1, 2, 3, . . ., ja neil on lõplikud väärtused, siis nimetatakse seda funktsiooni lõpmata arv kordi diferentseeruvaks. Kõrgemat järku diferentsiaalid. dy(x) = f'(x)dx
Oletame, et f on samuti diferentseeruv hulgas D. Siis saame me arvutada funktsiooni f tuletise ehk funktsiooni f teise tuletise, mida tähistatakse f. Seda protseduuri võib jätkata. Funktsiooni f teise tuletise diferentseerimisel saame selle funktsiooni Seega kui tähistame ja f'(a) vahe järgmiselt : kolmanda tuletise f jne. Funktsiooni y = f(x) n-järku tuletiseks nimetatakse selle funktsiooni n 1 - järku tuletise tuletist ja tähistatakse f(n).
kvaliteet jne Annab võimaluse küsida kõrgemat hinda Suurendada müügimahtu Saavutada tarbijate margitruudus Kaitse viie konkurentsijõu vastu Sisenemisbarjäärid kõrgenevad klientide lojaalsuse ja toodete diferentseerituse tõttu Vähene ostjate mõjukus läbirääkimistel, konkurentide tooted sobivad vähem Vähene asenduskaupade poolne oht Mõjukad hankijad ei ole ohtlikud, ettevõte talub paremini hinnamuutusi. Diferentseerimisel baseeruva konkurentsieelise saavutamine: Toote omadused, mis vähendavad tarbija kulutusi Tootel on omadused, mille abil toode pakub tarbijale enam Mittemateriaalsete omaduste lisamine Diferentseerimisstrateegia sobivus: Olemas erinevad võimalused diferentseerimiseks ja tarbija tunnetab neid väärtusi Ostjate vajadused ja toote kasutamisviisid mitmekesised Vähesed konkurendid kasutavad samu diferentseerimisvõimalusi Diferentseerimisstrateegia ebaõnnestumised
x . Omadus 3. Astmerida (1) võib igas punktis x (- R; R ) liikmeti diferentseerida, kusjuures S ( x ) = na n x n -1 . n =0 Astmerea (1) liikmeti integreerimisel või diferentseerimisel tema koonduvusraadius ei muutu. Samad omadused kehtivad ka astmerea (2) kohta tema koonduvusvahemikus (a - R; a + R ) . Teoreem (Abeli lemma). Kui astmerida (1) koondub koonduvusvahemiku (- R; R ) parem- poolses otspunktis R , siis selle astmerea summa S (x ) on vasakult pidev punktis R , st. S (R - ) = S ( R ) . Samasugune lemma kehtib ka koonduvusvahemiku vasakpoolse otspunkti - R kohta. 27
tuleb esitada kergemaid küsimusi - Küsimuste kognitiivne tase – võib liikuda nii madalama taseme ülesannetelt kõrgema taseme ülesannetele kui ka vastupidi - Vastuste ooteaeg – kui pikendada vastamiseks antavat aega, siis paraneb vastuste kvaliteet Õppetöö kohandamisel õpilaste erivajadustele rakendatakse nii õppimise individualiseerimist kui diferentseerimist. - Individualiseerimisel kohandatakse õppetöö konkreetse õpilase jaoks; diferentseerimisel õpilasrühmadele, kes jagavad ühisjooni, millega arvestamine hõlbustab nende õppimist. - Õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise aluseks on arusaamad õpilaste erinevustest vaimsetes võimetes, tunnetuslikes stiilides, loomingulisuses ning kognitiivses, sotsiaalses ja füüsilises arengus. 24. Metoodilised võimalused õppetöö diferentseerimiseks. - Töö õpilasrühmaga. Kõige levinum lähenemine õppetöö diferentseerimiseks
3 esitatud liit- funktsiooni diferentseerimise eeskirja. Saame cos[f (x)] · f (x) - 1 - sin x - f (x) = 0 . Avaldades sellest seosest f (x) ongi meil tuletis k¨aes: 1 + sin x 1 + sin x f (x) = = . (3.6) cos[f (x)] - 1 cos y - 1 Teine ja lihtsam v~oimalus on selline, et me ei asenda v~orrandis (3.5) y-it f (x)-ga, vaid diferentseerimisel peame meeles, et y-it sisaldavad funktsioonid on liitfunk- tsioonid. Arvutame: cos y · y - 1 - sin x - y = 0 . Avaldades siit y saame 1 + sin x y = , cos y - 1 mis langeb kokku eelnevalt arvutatud tulemusega (3.6). ¨ uhese funktsiooni p¨ Uks¨ o¨ordfunktsiooni diferentseerimine. Teoreem 3.2. Olgu u
3 esitatud liit- funktsiooni diferentseerimise eeskirja. Saame cos[f (x)] · f (x) - 1 - sin x - f (x) = 0 . Avaldades sellest seosest f (x) ongi meil tuletis k¨aes: 1 + sin x 1 + sin x f (x) = = . (3.6) cos[f (x)] - 1 cos y - 1 Teine ja lihtsam v~oimalus on selline, et me ei asenda v~orrandis (3.5) y-it f (x)-ga, vaid diferentseerimisel peame meeles, et y-it sisaldavad funktsioonid on liitfunk- tsioonid. Arvutame: cos y · y - 1 - sin x - y = 0 . Avaldades siit y saame 1 + sin x y = , cos y - 1 mis langeb kokku eelnevalt arvutatud tulemusega (3.6). ¨ uhese funktsiooni p¨ Uks¨ o¨ordfunktsiooni diferentseerimine. Teoreem 3.2. Olgu u ¨ks¨
interfereeruvad, moodustades lainepaketi. Valguse faasikiirus vf on kiirus, millega liigub lainepaketi eesmine äär (lainefront). Faasikiirust on eespool nimetatud lihtsalt lainete kiiruseks vf = / T = f = 2 f / (2 / ) = / k. Valguse rühmakiirus (grupikiirus) vr on kiirus, millega levib rühm kõige intensiivsemaid laineid laine- paketi keskkohas. Rühmakiirusega liigub footon kui osake (levib valguse energia). Rühmakiirus on leitav dispersiooniseose = (k) diferentseerimisel: vr = d /dk . Dispersiooniseos on osakese-mudelis objekti energia E sõltuvus tema impulsist p. Lainemudelis on see aga laine nurksageduse sõltuvus lainearvust k. Kuna E = ja p = k siis väljendub dispersiooniseo- ses selgesti dualismiprintsiip (osakese- ja lainemudeli põhimõtteline samaväärsus). Dispersiooniseose tuletis määrab objekti kiiruse v. Kvantmehaanika (QM) on õpetus mikroobjektide liikumisest. Kvantmehaanika arvestab, et:
interfereeruvad, moodustades lainepaketi. Valguse faasikiirus vf on kiirus, millega liigub lainepaketi eesmine äär (lainefront). Faasikiirust on eespool nimetatud lihtsalt lainete kiiruseks vf = / T = f = 2 f / (2 / ) = / k. Valguse rühmakiirus (grupikiirus) vr on kiirus, millega levib rühm kõige intensiivsemaid laineid lainepaketi keskkohas. Rühmakiirusega liigub footon kui osake (levib valguse energia). Rühmakiirus on leitav dispersiooniseose = (k) diferentseerimisel: vr = d /dk . Dispersiooniseos on osakese-mudelis objekti energia E sõltuvus tema impulsist p. Lainemudelis on see aga laine nurksageduse sõltuvus lainearvust k. Kuna E = ja p = k siis väljendub dispersiooniseo- ses selgesti dualismiprintsiip (osakese- ja lainemudeli põhimõtteline samaväärsus). Dispersiooniseose tuletis määrab objekti kiiruse v. Kvantmehaanika (QM Quantum Mechanics) on õpetus mikroobjektide liikumisest, mis toimub ühevõrra
interfereeruvad, moodustades lainepaketi. Valguse faasikiirus vf on kiirus, millega liigub lainepaketi eesmine äär (lainefront). Faasikiirust on eespool nimetatud lihtsalt lainete kiiruseks vf = / T = f = 2 f / (2 / ) = / k. Valguse rühmakiirus (grupikiirus) vr on kiirus, millega levib rühm kõige intensiivsemaid laineid laine- paketi keskkohas. Rühmakiirusega liigub footon kui osake (levib valguse energia). Rühmakiirus on leitav dispersiooniseose = (k) diferentseerimisel: vr = d /dk . Dispersiooniseos on osakese-mudelis objekti energia E sõltuvus tema impulsist p. Lainemudelis on see aga laine nurksageduse sõltuvus lainearvust k. Kuna E = ja p = k siis väljendub dispersiooniseo- ses selgesti dualismiprintsiip (osakese- ja lainemudeli põhimõtteline samaväärsus). Dispersiooniseose tuletis määrab objekti kiiruse v. Kvantmehaanika (QM Quantum Mechanics) on õpetus mikroobjektide liikumisest, mis toimub ühevõrra
silindrisse liikumise kiiruse vähenemisel tõusevad läbipuheakende - kepsu pikkus L, =r/L piirkonnas temperatuurid, mis omakorda suurendavad koksi tekkimist - kolvikäik S= 2r Kolvi kiirenduse saame kolvi kiiruse võrrandi diferentseerimisel: ja intensiivset läbipuheakende ummistumist. Akende avad Graafiliselt kujutab mõlemat kiirenduse valemi liiget siinuskõver. vähenevad , halveneb gaasivahetusprotsess ja muutub mootori õhu Diiselmootori põhiliseks konstruktiivseks näitajaks loetakse vända Summaarne kiirenduse kõver saadakse siinuskõverate liitmisel.
ellujäämiseks vajalike ülesannete jagunemisele tugevus meestele, hoolitsus naistele kusjuures tugevusele omistatakse avalikkuse silmis kõrgem väärtus nii majanduslikult kui poliitiliselt. Sellist tööjaotust nähakse funktsionaalsena nii indiviidile kui grupile. 152 Konfliktiteooria seisukohalt on ühiskondlik tööjaotus sotsiaalselt konstrueeritud ja mitte loodusest tulenev. Seksuaalsel diferentseerimisel on sama alge, mis kõigil teistelgi ebavõrdsuse vormidel: diferentseeritud juurdepääs tootmisvahenditele ja toodetele, teenustele. Meessoo domineerimine ei põhine mitte ainult tootmise kontrollil, vaid ka kontrollil ressursside jagunemise üle perekonnas, töökohal või riigis tervikuna. Üldiselt on naiste sotsiaalne ja personaalne võim seotud: 1. nende majandusliku panusega perekonna või ühiskonna tegevusse; 2