Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diagrammid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
solaarium, pediküür, ilusalongi, 8000, elekter, hooldusvahendidja Kanepi piirkonnas on just näo-ja kehahoolduse järgi. Minu pakutavad teenused sobivad nii meestele kui naistele, aga ka noorukitele. Otsest vastunäidustust kellelegi pole. Otepää linn on meist 10km kaugusel ja ka seal on puudus näo- ja kehahoolitsusest. Minu andmetel pakutakse seda Pühajärve Spas, kuid sealne hinnakiri on turistidele vastavalt tehtud, seega tavainimesele liialt kallis. On veel Ele ilusalong, kus ka näohooldust pakutakse, kuid maniküür, pediküür on eraldi. Enamasti tahab inimene ka pediküüri ja maniküüri lisaks saada. See oleks minu eelis. Otepääl on minu vastu huvi tundnud hotell Murakas, kuhu saan ka oma teeneid pakkuda. Nende kahe koha vahel on Cantervilla loss, kus ka iluteenused täitsa puuduvad. Praktika ajal said inimesed minu juures protseduuridel käia ja avaldasid soovi siin kandis selliste teenuste ostmisele. Mitmed kliendid olidki Otepäält, kes väga soovisid hoopis minu juurde käia
Toodang tööaeg tööaeg* töötajatearv Am-amortisatsioon Vv- väikevahendid M-materjalid K- kommunaalkulud T-Tööjõud Re-rendikulud L- laenukulud M-muud kulud K-kindlustus S-sidekulud Oh=106949,4/12+8920/12+16257+3850+42659+4055+5954/12+7523+1577+550=161 176x3 3.14 Konkurentsi analüüs Salon+ Asub Norde Centrumis Lootsi 7 Tallinn. Salongis pakutakse järgmisi teenuseid: juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, geelküünte paigaldamine ja hooldus, kõrvaaugud püstolmeetodil ja juustepikenduste paigaldamine. Salongis on WiFi traadita interneti leviala. Salongi kasutajatele on parkimine tasuta. Salong on avatud esmaspäevast-reedeni kella 9- 21.00, laupäevast- pühapävani kella 10-21.00. Juuksuri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 45 kroonist (algaja juuksuri puhul) ja lõppevad 1595 krooniga. Maniküüri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 20 kroonist ja lõppevad 300 krooniga
Sk-stardikapital Pv- põhivahendid Vv- väikevahendid M- materjalid Re- reklaamikulud ja liitumistasud Sk = Pv + Vv + M +Re= xxxxx.- Sk = 14710 + 8560 + 14802 + 2995 + 95 = 173555.- Stardikapitaliks on meil vaja 173555 krooni. Tegevuskapital järgnevaks kaheks kuuks pole eriti suur, sest oleme stardikapitali eest ära ostnud vähemalt kaheks kuuks värvid ja kõik juuksehooldusvahendid. Järgnevatel kuudel tuleb tasuda igakuiselt 4000.- üüriraha(vesi, kanalisatsioon, elekter, üür) ja sidekulud 455.-. Kolmandal ja neljandal kuul tuleks kindlasti hakata ostma juba igapäevaseks tööks vajalikke materjale ja hooldusvahendeid. Järgneva kahe kuu tegevuskapital on umbes 4455.-. Algkapitali on meil 23555.- ja vajame võõrkapitali summas 150000.-. Võttes 150000.- laenu Swedbankist, mis on tagatiseta väikelaen, siis kõige paremini sobiks meile tagasimaksmiseks 48 kuud ja kuumakse oleks 4300.-. (Swedbank 10.10.10) 4. TOOTED/TEENUSED
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
oma väärtusest. a) Koostada auto väärtust kirjeldav funktsioon y, tähistades aastaid x. b) Milline on selle auto väärtus 10 aasta pärast? c) Mitme aasta pärast on auto kaotanud poole oma väärtusest? d) Valmistada olukorda kirjeldava funktsiooni graafik Lahendus. a) 8% = 0,08, funktsiooniks on y 16000 (1 0,08) x ehk y 16000 0,92 x b) 10 aasta pärast on auto väärtus 16000 0,9210 6950 eurot c) Pool väärtusest on 0,5 16000 8000 , seega 8000 16000 0,92 x log 0,5 0,92 x 0,5 log 0,92 x log 0,5 x log 0,92 log 0,5 x 8,3 , log 0,92 seega 8 aasta pärast d) aastad 0 8,3 10 väärtus 16000 8000 6950 Auto väärtus 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0
a) kui püsikulud suu 10% b) kui müügihind suu 10% ja püsikulud suurenevad 200000 krooni võrra Ülesanne 3.5 KOTI firmas valmistatakse suuri, keskmisi ja väikeseid kandekotte. Järgmisel aastal on plaanis müüa 20000 kotti, sealhulgas 2000 suurt, 10000 keskmist ja 8000 väikest. Kottide piirkasum on vastavalt: 60 30 20 krooni. Firma püsikuludeks on planeeritud 406000 krooni 1) Arvutada eelarvestatud kasum ja kasumilävi (tk), lähtudes toodangu planeeritud struktuurist 2) Oletame, et müüakse 8000 väikest, 8000 keskmist ja 4000 suurt kotti Arvutada uus kasum ja kasumilävi Ülesanne 3.6 Leida puuduvad summad (tuh. Kroonides), näidates arvutused
palgad tegevjuht 18000 projektijuht 14000 treenerid 16000 treenerid 16000 üke treenerid 8000 üke treenerid 8000 instruktor 14000 instruktor 14000 abitööline1 9000 abitööline2 9000
Ametikoht/Palk Madalaim Keskmine Kõrgeim M adalam ate palgate illus tre erim in Sekretär-assistent 4500 5500 9000 30000 Müügimees 4000 8000 13000 25000 Spetsialist 6000 8500 22000 20000 Peaspetsialist 8000 12000 32000 15000 10000 8000 700
88,5% sõltuva muutuja (sündinud laste) kogumuudust on kirjeldatud regressioo 7. X ja Y tunnuste graafik Abiellude arvu ja sündinute laste arvu korrelatsiooniväli koos regressioonisirg Sündinute 30000 laste arv 25000 20000 f(x) = 1.3411860293x + 5767.4714469089 15000 R² = 0.8853700495 10000 5000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 Abiellude arv 20000 f(x) = 1.3411860293x + 5767.4714469089 15000 R² = 0.8853700495 10000 5000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 Abiellude arv 8. Leiame parameetrite a ja b 90%-lised usalduspiirid 8.1 Prognoosijäägi standardhälbe hinnang:
mujal Hiiumaal. Hiiumaa turismituru peamised tooteliigid on: · Loodusturism · Aktiivne puhkus · Ajaloo- ja kultuuriväärtused Hiiumaal on seitse muuseumi: Hiiumaa Muuseum s.h Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum, Pikk maja, Rudolf Tobiase maja, Kroogi talu, Soera talumuuseum ja Sõru muuseum. Külastatavuse pingereas juhivad teiste ees Hiiumaa Muuseumide haldusalas tegutsevad Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum ja Pikk maja (keskmiselt 8000 külastajat aastas). Muuseume on võimalik vaadelda kui turismiettevõtjate koostööpartnereid, et aidata muuta teenuspakette vaheldusrikkamaks ja pikendada turistide saarel viibimist. Hiiumaa vaatamisväärsused jagunevad viide gruppi: · kirikud · mõisad · majakad · militaarrajatised · looduslikud objektid Vaatamisväärsuste populaarsuse edetabelit juhivad Kõpu tuletorn, Suuremõisa mõisakompleks, Vaemla
Sama kaugel asub ka Eesti kõrgeim juga Valaste juga Villu Mikk 6 Rahvaarvu muutus Aasta Rahvaarv Rahvaarv 1897 828 18000 16000 1917 1300 14000 12000 1938 2525 10000 1969 14000 8000 6000 Rahvaarv 1992 16400 4000 2000 2010 13023 0 1987 1917 1938 1969 1992 2010 Villu Mikk 7 Kuulsad Jõhvist pärit inimesed Näitleja Guido Kangur
Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö pealkiri Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, Aasta Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Tallinn, Aasta Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid Harjutus 1Õpilaste osalemine kinokülastusel. Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSALUS% veegusid õpilaste arv klass klassis osalenud osalus õpilaste%arv 1a klass 16 16 100,0 2a klass 14 13 92,9 3a klass 22 20 90,9 4a klass 18 18 100,0 120,0 5a klass 21 20
09.2010 -811 40 16.09.2010 -824 370 22.05.2011 -576 400 12.10.2011 -433 20 27.12.2009 -1087 ID Nimi Palk Sünnipäev Tööle asumine ID 123 Joonas 12500 10.02.1981 01.06.2004 456 456 Juhan 11000 25.09.1977 01.09.1999 789 Juku 9500 18.08.1969 01.06.1995 987 Jaak 8000 02.01.1941 01.02.1998 Nimi Palk Staaz Vanus Juhan 11000 13,31 35,25 x y Säästude planeerimine 8,00 14,44 Algkapital 2000 Siht 97880 Igakuine sissetulek 23500,00 Säästu % 34,00% Säästu summa kuus 7 990
Oder ha kohta 3000 2000 1000 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Diagraamis 4 me vaatame, milline oli oderi toodang ha kohta. Kõige suurem efektiivsus ha kohta oli 2014 aastas ja oli tehtud 3846 kg. Diagraam 5. Toetuse suurus 2006-2015 a. Toetuse suurus 16000 14000 12000 10000 Toetuse suurus 8000 6000 4000 2000 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Kogu kumme aasta läbi toetuse suurus oli 104802, aga kõige suurem osa oli 2010 13502 euro. 2.4. KULUD. Diagraam 6. Kulud 2006-2015 a. Nii diagraamis me otse vaatame, et kõige tähtsamad kulud on sööjatele, mootor kütus, masina rent, väetised, seadmete korrashoid jne. Kui me näitame 2007 a, siis põhikulud on koresööda
1 kuu 2 kuu 3 kuu II kvartal II poolaa sta 2009 aasta kokku 1. Toorain e 2322 1161 1161 3483 6966 13 932 2. Palgakulud 11 984 11 984 11 984 35 952 71 904 143 808 3. Elekter 300 350 400 1200 1950 4200 4. Küte 0 0 1500 4500 3000 9000 KOKKU 14 606 13 495 15 045 45 135 83 820 170 940 5.3.2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (juhtivtöötajad) Tabel 18 Töötajad Põhipalk Su m m a , krooni
Üldhalduskulud Toetusega kaetavad kulutused (täpsusta) 0 0 0 0 0 0 0 0 Ruumide majandamiskulud Küte 700 700 700 600 400 200 0 0 Elekter 2 000 1 000 1 500 1 500 1 500 1 500 2 000 2 000 Rent Valveteenused Ruumide korrashoiukulud Ruumide remondikulud Ruumide kindlustus 400 400 400 400 400 400 400 400
Põhivara jääkväärtus 24000 100000 300000 410000 AKTIVA KOKKU Passiva Maksuvõlad 0 2000 0 0 Võlad töövõtjale 0 21000 3000 11000 Pikajalised laenude tagasima- 0 0 78000 89000 ksed järgmisel perioodil Võlad hankijatele 0 3400 20000 22000 Muud lühiajalised võlad 0 0 8000 20000 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 0 KOKKU 0 Pangalaenud 0 0 300000 220000 Muud pikajalised kohustused 0 0 20000 11000 PIKAAJALISED KOHUSTUSED 0 0 KOKKU 0 Põhikapital 60000 260000 583400 704000 Eelmiste aastate
ÜLESANDED Ülesanne 2-11 Firmal õnnestub ära müüa kogu toodang, kusjuures q toote tootmisel nädalas on kogukulud 300q+2000. Nõudluse analüüs näitab, et nõudlust kirjeldab mudel 500-2q. a) Leida tulufunktsioon ja kasumifunktsioon. b) Arvutada kasumi väärtus koguste 40 ja 100 korral. c) Leida optimaalne tootmismaht ja maksimaalne kasum. Ülesanne 2-12 Kulude analüüs näitas, et fikseeritud kulud nädalas on 8000 krooni ja muutuvkulu tooteühiku kohta on 500 krooni. Nõudluse analüüsil saadi nõudlusfunktsiooniks p(q)=-0,71q+1000, kus p on hind ja q tootmismaht. Leida a) kasumi sõltuvus tootmismahust; b) kasumi suurus tootmismahu korral 300 toodet nädalas; c) opitmaalne tootmismaht ja maksimaalne kasum. VASTUSED 2-11 a) R=500q-2q2; P=-2q2+200q-2000; b) P(40)=2800, P(100)=-2000; c) q=50, P(50)=3000. 2-12 a) P(q)=-0,71q2+500q-8000; b) P(300)=78 100 kr nädalas; c) q=352, P(352)=80 028.
x Y=x2/2-ln(x) Koostage järgmiste funktsioonide 0,1 2,30758509 väärtuste tabelid: 0,2 1,62943791 0,3 1,2489728 0,4 0,99629073 x2 0,5 0,81814718 1) Y = -ln ( x ) , 0,6 0,69082562 2 0,7 0,60167494 kus 0,1 x 2 sammuga 0,1 0,8 0,54314355 0,9 0,51036052 1 0,5 1,1 0,50968982 Y=x2/2-ln(x 1,2 0,53767844 2,5 1,3 0,58263574 1,4 0,64352776 2 1,5 0,71953489 1,5 1,6 0,80999637 1,7 0,91437175 1 1,8 1,03221334 1,9 1,16314611 0,5 2 1,30685282 0 0 0,5 1 1,5 ide Salvestage iga funktsioon eraldi töölehele ja pange töölehtedele
4 800 -400 300 5 600 1400 800 3. Forma Inc tegeleb koduelektroonoka tootmisega ja müüb oma toodangus 3-l turul: Saksamaal, Suurbr Rootsis. Ettevõtte on kõikide riikides tulumaksukohustuslane. Ettevõtte andmed 201(1): Saksamaa Suurbrit Rootsi EUR GBP SEK Kasum enne makse (tuh.) 9000 8000 5000 Ettevõtte t/m määr % 40% 15% 45% Valuuta kurss EUR suhtes x 0.87 8.7 201(2)a. On pleneeritud järgmised muutused: Saksamaal alandatakse t/m määra 30%-le; Suurbritaan suurendatakse müüki 10%; Rootsi krooni kurss langeb 9 SEK/EUR Leida Forma Inc planeeritav konsolideeritud puhaskasum EUR-ides ja efektiivne t/m määr 201(2) a? 4. Tahate investeerida Rootsi võlakirjadesse
Sheet1 1990 2000 2010 2020 2030 45289 39988 34870 33165 30831 Rahvaarvu muutus Võru maakonnas pessimistliku stsenaariumi järgi aastatel 1990 - 2030 50000 45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 1990 2000 2010 2020 2030 oodatav eluiga 1990 2010 mehed 64,53 70,62 naised 74,67 80,52 SÜNDIMUS sündimus üldkordaja sünnid üldkordaja 1990 45289 741 16,3 1995 43119 492 10,9 2000 39988 379 9,5
maksukuluga) - liisingud 36 000 36 000 72 000 72 000 -seadmete/masinate hoolduskulud (remont, 15 000 45 000 60 000 60 000 hooldus) 3. Turustuskulud: - reklaam 35 000 40 000 30 000 20 000 Üldhalduskulud: - muud perioodikulud: laenu intress (4%) 0 800 800 800 elekter 3000 3000 3200 3200 kontorikulud 3500 4000 4000 4000 vormiriietus 1600 1600 2400 3200 PUHASKASUM 20 260 73 960 256960 466 160 18 11
nendega leping. Stardiperiood: TÖÖ 1.kuu 2.kuu 3.kuu summa 1. Ettevõtte registreerimine x 40000 2. Ruumi ost xx 250000 3. Seadmete paigaldus x xx 15000 4. Lett x 8000 5. Kassaaparaat x 15000 6. Riiete ost xxxx xxxx xx 200000 7. Peeglid xx 15000 8. Riidepuud xx 2000 9. Kirjatarbed x x x 550 10. Toolid x x 1400 11
ning nende omanike poolt seda enam ei avatudki. Kuna varustus Avancia Fitness Centeris oli mitmekülgne, siis tundsid selle ostmise vastu huvi mitmed Tartu spordiklubid, kelle eesmärkideks oli täiendada oma sisustuste hulka ning sedasi üle linna klubide vahel varustust jagades hävitada konkurendi taasteke. Soomlastest omanikud oleksid sellega peaaegu leppinudki, kui poleks leidunud seltskond noori eestlasi, kes otsisid ilusalongi teenuste pakkumiseks äripinda. Alustati majaomanikega läbirääkimisi võimalikust koostööst, mis pidi seisnema ilusalongi ruumide rentimises ja väljaehitamises. Sellest projektist kasvas välja idee teha Eesti turul sellel hetkel veel eksisteerimata kombineeritud keskus, kus üheskoos töötavad ilusalong ja spordiklubi. Idee tundus sedavõrd ahvatlev, et alustati läbirääkimisi pankrotistunud spordiklubi juhtkonnaga võimaliku ostu-müügi tehingu üle. Selline
Pangalaenu lepingutasu X 2000 Sobiva büroopinna 500 otsimine X Büroopinna rent X X X X X X X X X X X X 4000 Koolitused X 8000 Seadmete ost X 120 500 Teenuse alustamise kulud (stardirahad) kokku: 140 000 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUTE MAKSUMUS Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 1 aasta 2 aasta 3 aasta 1. Põhivara 1.1. Seadmed 120 500 2. Käibevara 2.1
Planeeritavad kuluelemendid Ühiku hind Vajadus kuus Summa aastas Kululiik Ühik (kr) I II III 2003 2004 2005 Vesi m3 21,48+15,69 16 30 44 3122,28 16503,48 19625,76 kuutasu 5 26,25 60 60 Elekter KWh 1,05 100 100 100 551,25 1260 1260 kuutasu 120 600 1440 1440 Telefon min sõltub 3000 kr. eest 15000 36000 36000 Püsiühendus kuu 1500 7500 18000 18000 Kindlustus rike sõltub 2500 kr. eest 12500 30000 30000
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokku 342 466 24
kulub 1200 L vett e riikide elanike · 1 kg pasta veejälg on 1900 L või riigi · Nahkkingad "tilguvad" nad veejälg seovad endas 8000 L vett Magevee kriis http://www.waterfootprint.org/?page=files/home http://www.waterfootprint.org/?page=cal/waterfootprintcalculator_indv Kitseliha 200 g Roosuhkur 1 Kg Sealiha 200g Kanaliha 200 g Juust 50 g Piim 1 klaas Õunamahl 1 Apelsinimahl
Värska valla regionaalanalüüs Praktiline töö regionaalarengu ja poliitika õppeaines Tartu 2011 SISUKORD 1.Värska valla üldiseloomustus...................................................................................................3 2.Rahvastik..................................................................................................................................4 3.Sissetulekud........................................................................................................................... 12 4.Elamuehitus............................................................................................................................15 5.Tööhõive................................................................................................................................ 16 6.Majandus................................................................................................................................17 7.Inimvara....
Aasta 2008 vahemik 0-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 22 Xi 9,5 14,50 34,5 44,5 54,5 64,5 24 Fi 0 3 6 8 11 6 28 Pi 0 0,06 0,14 0,18 0,25 0,14 30 Xi-X -9,5 -41,1 -21,1 -11,1 -1,1 8,9 34 (Xi-X)2 90,25 1690,31 445,79 123,51 1,24 78,97 36 Pi*(Xi-X) 0 6,15 12,3 16,4 22,6 12,3 38 Pi% 0,00% 6,00% 14,00% 18,00% 25,00% 14,00% 38 39 Mood 54 Standardhälve 17,79711 40 Mediaan 55,5 40 keskmine 55,61364 41 43 44
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ Tatjana Zelenjajeva Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 Üldandmed ..................................................................................... 3 Rahvastik ........................................................................................ 4 Narva linna demograafilised muutused ...................................................... 5 Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi ..................................................... 7 Sündmused, surmad ja iive .................................................................... 8 Abiellumus ja lahutus Narva linnas ...................
Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs Õppeaines: Finantsanalüüs Koostas: MA10 Juhendaja: Rita Sikk Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Kodutöös uurisin kahe toitlustusettevõtte - OÜ Maharaja ASP ja OÜ Ultex Haldus kasumiaruandme, bilansi ja rahavoogude aruande põhjal arvutatud näitajaid. Töö eesmärgiks oli võrrelda sarnaste ettevõtete finantsilisi näitajaid üksteisega ja üldtunnustatud normidega. OÜ Maharaja ASP asub Raekoja platsil majas nr 13 ja töötab restorani Liisu juures nime all. Tegutsenud on see ettevõte alles 3 aastat. Liisu juures pakub Eesti toitu ja hubast kodust atmosfääri. Asukoha poolest on ta veidi halvemas seisus kui paljud teised Raekoja platsi söögikohad, kuna asetseb platsi tagumise osa nurgas. Siiski on suveperio
annaabi.ee 
