S= 250000 EUROT RAAMATUS ON OLEMA S*= FC/(1-(VC/S)) RAAMATUS ON OLEMAS ! LOENGUS EI OLE! Kas tegevusvõimenduse ja finantsvõimenduse koosmõju iseloomustab: a) äririski; b) finantsriski; c) koguriski? Kas finantsvõimenduse suurenemise korral aktsiatulu varieeruvus: a) väheneb b) ei muutu; c) suureneb? 5. Arvutada: finantsvõimendus DFL, tegevusvõimendus DOL ja koguvõimendus. dfl= 1,142857 Müük 30 000 000 dol= 2,0625 Muutuvkulud 13 500 000 DCL= 2,357143 Tulu enne püsikulusid 16 500 000 DOL=S-VC/EBIT Püsikulud 8 500 000 DFL=EBIT/EBT Ärikasum (EBIT) 8 000 000 ??? DCL=DFL*DOL Intressikulu 1 000 000
17. Finantsvõimenduse tähtsus, vajadus ja selle hindamise meetodid Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu kaudu, ning teiseks intervallhinnangu kaudu. Finantsvõimendus esineb ettevõtetel, mis kasutavad laenukapitali või mõnda muud finantseerimisviisi, millega kaasnevad püsivad finantskulud. DFL intervallhinnang EPS muutus 46,67 DFL= = =1,33 EBIT muutus 35,00 DFL on suurem kui 1, mis näitab võõrfinantseerimise kasutamist
Kohustuste suhe bilansimahtu (D/A) on püsinud üsna ühtlasena, jäädes umbes 50%-60% juurde. Omakapitali suhe bilansimahtu (A/E) on olnud aastate lõikes väikese varieeruvusega. 15 Koguvõimendus, finantsvõimendus ja tegevusvõimendus Põllumajandus, metsandus ja jahindus Tabelis toodud näitajad on leitud järgmiste valemitega: Koguvõimendus (DTL)=DOLxDFL Finantsvõimendus (DFL)=ärikasum/kasum majandustegevusest Tegevusvõimendus (DOL)=ärikasumi muutuse %/müügitulu muutuse % DOL on arvutatud ärikasumi protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldaval aastal võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on võetud aasta 1996. aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Keskm. Standard- DFL -0,45 2,51 1,77 0,46 1,09 1,09 1,12 1,30 1,10 1,14 1,19 1,11 1,24 1,13 0,67
Aastane intressi makse 5,000 € Püsikulu tootmiseks 400,000 € 580,000.00 € Myygihinna langetamine 0% 20% Müügitulu 5,000,000.0 € 3,375,000 € Tegevusvõimendi (DOL) 2.0 € Finantsvõimendi (DFL) Koguvõimendi (DTL) 2.50 0.92 Ärikasum 4,600,000 € Muutus -20000 Tükki Ülesanne 3 on seotud osaliselt finantsanalüüsi ja osaliselt võimendusanalüüsiga. Võimendusanalüüsi ja 5
intervallhinnangu meetodil. Esineb ettevõtetel, mille kulude struktuuris esinevad püsivkulud. DOL Intervallhinnang DOL= % EBITi muutus/% müügitulu muutus Tegevusvõimenduse puudumisel (kui püsikulud võrduksid nulliga) oleks DOL=1 ehk müügitulu muutumine 10% võrra põhjustaks ärikasumi (EBIT) suurenemise 10%. DOL punkthinnang DOL=Müük-VC/Müük-VC-FC Tuleb tähele panna, et DOL väärtus muutub ka siis, kui müügitulu muutub. 18) Finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid DFL Avaldub ettevõtte ärikasumi (EBIT) suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EPS) (EPS tundlikkus EBITi muutustele) Tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Arvutada kahel moel: DFL punkthinnangu kaudu, intervallhinnangu kaudu.
põrandad II kasutusviis seinad ja lagi D-s2,d2 B-s1,d0 D-s2,d2 III kasutusviis seinad ja lagi B-s1,d0 B-s1,d0 D-s2,d2 põrandad DFL-s1 DFL-s1 IV kasutusviis põlemiskoormus kuni 600 MJ/m2 ja pindala 300 m2 seinad ja lagi D-s2,d2 B-s1,d0 D-s2,d2 põrandad pindala > 300 m2 seinad ja lagi C-s2,d1 B-s1,d0 D-s2,d2
Kui müügitulu suureneks siis DOL väheneks. 18. finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid Finantsvõimendus tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Levinuimaks püsivaks finantskuluks ettevõtte kasumiaruande põhjal on intressikulu võõrkapitali kasutamisel. Finantsvõimenduse tase(DFL) mõõdab EPS tundlikkust EBITi muutustele. Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu kaudu, ning teiseks intervallhinnangu kaudu. Finantsvõimendus esineb ettevõtetel, mis kasutavad laenukapitali või mõnda muud finantseerimisviisi, millega kaasnevad püsivad finantskulud. DFL intervallhinnang DFL on suurem kui 1, mis näitab võõrfinantseerimise kasutamist. Üldiselt: mida
948335,1 Käibevara 238890,0 145716,5 Nõuded ostjate vastu (Debitoorne võlgnevus) Varad A 523959,2 Põhivara 285069,2 13586,2 Muu käibevara Võimendusanalüüs - DOL, DFL, DCL DOL EBIT 1 - 0 DOL = %EBIT = Ebit = 0 %Sales Sales 1 - 0 Sales 0 EBIT 1 - 0
Q / Q EBIT intresside- ja maksueelne kasum, V ühiku muutuvkulud, P müügihind, VC - summaarsed muutuvkulud, PV ühiku puhaskate (toodangu maht kasu- Q müük ühikutes, mi/kahjumi piiril) S müük rahas, F püsikulud, DOL kasum > müük DOL = DTL / DFL, kus EBIT0 - esialgne ärikasum EBIT: S*DOL*EBIT0, kus EBIT1 = EBIT0 - EBIT, kus EBIT - ärikasumi muutus EBIT1 - kavand ärikasum S - müügi muutuse % DOL - S muutuse mõju EBIT-le(%) DFL - EPS tundl. EBIT suhtes (%) i
2002 9080304 701249 2,748562 2003 8553397 503807 1,085441 2004 9673036 954861 3,940393 2005 11394925 1114814 2,933452 2006 10589474 955466 2,816687 2007 13693099 2561690 5,80434 2008 15970792 1425841 1,992232 11 Finantsvõimenduse tase Finantsvõimendus (DFL) tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist. Finantsvõimenduse allikateks on pikaajaline laen ja jooksvad kohustused. Finantsvõimenduse tase (DFL) arvutame tulu aktsia kohta protsentuaalse muutumise ja ärikasumi protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldavatel aastatel võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on aasta 2000.
) I kasutusviis seinad ja lagi Ds2,d21) B-s1,d02) D-s2,d21) põrandad II kasutusviis seinad ja lagi D-s2,d2 B-s1,d0 D-s2,d2 III kasutusviis seinad ja lagi B-s1,d0 B-s1,d0 D-s2,d2 põrandad DFL-s1 DFL-s1 IV kasutusviis põlemiskoormus kuni 600 MJ/m2 ja pindala 300 m2 seinad ja lagi D-s2,d2 B-s1,d0 D-s2,d2 põrandad pindala > 300 m2 seinad ja lagi C-s2,d1 B-s1,d0 D-s2,d2 põrandad
CSd+e 1,500 EBIT* 1,800 EBIT 2,830 Pangalaen 15,000 Laenu hind 6% Projekti riskianalüüsi mõõdikud DOL - äririsk 3.96 DFL - finantsrisk 1.47 DTL - projekti kogu risk 5.80 Äririsk: Kogused (Q) 268 300 360
Kas ettevõttel on otstarbekas seda projekti teostada? WACC= 1/3* 12,72*(1-0,34)+2/3*16%= 2,798+ 10,667=13,47% Vastus: kuna ettevõtte kapitali hind on madalam projekti sisemisest tulususest, so WACC < IRR, siis võib projekti vastu võtta. Teine võimalus: kd laenu hind T ettevõtte tulumaksu määr kc aktsiakapitali hind ke eelisaktsia hind wd, wc, we - kaalud WACC = wd kd *(1-T) + wc kc + weke 33. Kapitali hind ja finantseerimisvõimendus Finantsvõimendus (DFL) tekib, kui ettevõte kasutab finantsallikana ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele tavaliselt suurema riski. Seda nimetatakse finantsriskiks. Mida suurem on finantsvõimendus seda suurem on risk, et firma ei suuda laenusid tagasi maksta ja satub pankrotiohtu. Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud
0,00 8,00 7,00 6,00 5,00 Müügikogus DFL 4,00 DOL 30 000 1,53 3,00 2,00 DTL 6,14 1,00 0,00
tasuvusse. Klassikaline ärisektori projekt peaks ära tasuma ennast 4 reeglina aastaga.Tasuvusaeg peab olema kindlasti lühem, kui projekti eluiga.Diskonteeritud rahavoogude alusel 36. Projekti äririsk (DOL) - Äririsk tuleneb sellest ,kui projektis on suhteliselt suured püsikulud võrreldes teiste kuludega seda suurem on äririsk. DOL , tüüpiline on 3-5 ringis, üle 5 on väga suur äririsk. 37. Projekti finantsrisk (DFL) - Finantsrisk tuleneb suhteliselt suurtest intressikuludest võrreldes ärikasumiga Üle 3% loetakse üldiselt suureks finantsriskiks (aga oleneb inimesest vms) Tõlgendus: Kui ärikasum langeb 1% võrra, siis omanike tulud vähenevad DFL% võrra.
26 DOL näitab, kuidas müügi kasvades kasvab EBIT. Mida suurem on DOL, seda tundlikum on ettevõte müügimahu kasvu suhtes. Kui ettevõtte FC=0, siis Dol =1. Näiteks müügimaht kasvab 20%, ning EBIT kasvab 25%, siis DOL = 25/20 = 1.25. Kõrgem Dol näitab mastaabisäästu ehk sellisel juhul on ettevõttel rohkem püsikulusid. DFL- Näitab, kui palju on ettevõtte näitajad finantsriski, mis tuleneb laenu võtmisest. Kui ettevõttel finantssrisk puudub, siis DFL = 1. DFL võrudb ühega siis kui laenukoormus puudub või ettevõte on väga lähedal kahjumile. Tegemist on parabooliga põmst. Näide: Ettevõttel on 2500 aktsiat. Ettevõtte kasum aastal 0 on 10 000 ning EBIT 20 000. Kasum aastal 1 on 20 000 ning EBIT 50000. Arvutan DFL = (8/4)/(3/5) = 3.33 Kuna see on suurem kui 1, siis ettevõttel kõrgem laenumaht
WACC võib prognoositava perioodi jooksul muutuda, kui toimuvad muutused inflatsioonitasemes, kapitali struktuuris või süstemaatilises riskis. Kapitali kaalutud keskmine hind on ettevõtte omanike (aktsionäride) ja võlausaldajate (s.o. laenu- ja omakapitaliinvestorite) poolt nõutav tulumäär ehk teisisõnu, s.o. minimaalne tulunorm, mida ettevõte peab teenima oma varadelt, et mitte teenida kahjumit. EBIT-EPS analüüs, võimendusanalüüs (DOL, DFL, DTL), tasuvuspunkti analüüs. EBIT-EPS-i analüüsiga mõõdetakse intensiivfinantseerimise mõju kasumile aktsia kohta (EPS), sõltuvalt intresside- ja maksueelsest kasumist (EBIT) teatud kapitalistruktuuri juures. Uuritakse alternatiivsete finantseerimisplaanide mõju EPSle EBIT-i eri väärtuste puhul. EBIT-EPS analüüs, kus võrreldakse omavahel erinevaid finantseerimisplaane, seondub finantsvõimendusanalüüsiga. EBIT-EPS graafiku tõlgendus:
S - VC (8.50) DOL = . S - VC - FC - D Ükskõik missugust valemi varianti kasutada, tuleb kindlasti arvestada sellega, et püsikulud peavad jääma fikseerituks ja müügikogus võib muutuda ainult toote koguse muutuse tulemusena hind peab jääma muutumatuks. DOLi tõlgendamine. Toodete koguse üheprotsendiline muutus toob endaga kaasa EBITi DOLi ulatuses protsendilise muutuse. Finantsvõimendi (degree of financial leverage DFL) näitab kasumi tundlikkust EBITi muutumise suhtes aktsia kohta. Sisuliselt analüüsitakse, kuidas muutub EPS seoses EBITi muutusega. Finantsvõimendiga mõõdetakse projekti finantsriski. Finantsrisk tuleneb projekti finantseerimisotsustest. Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on finantsvõimendi ja finantsrisk. Mida vähem ettevõtte tegevus varieerub, seda suuremat laenukapitali osatähtsust võib lubada. Väga muutlikus ärikeskkonnas võib juba
E S$ $EE! i,F - i H :H=HL E f o != Erd il F U E=.dFl : i 6e f, oE ci E = J 5 6 Ei. 'a l': _e o..= *in,F i u2: E - NS HE:,E
Korterelamus on tavaline, et iga korter on eraldi tuletõkkesektsioon. Maapealsete korruste tuletõkkesektsioone seatakse tulepüsivuse nõudeks sõltuvalt tuleohutusklassist EI 30 kuni EI 60, keldrikorruse aga EI 30 kuni EI 120. Seinte ja lagede pinnad peavad TP 2 klassi hoonetes olema klassist B-s1,d0 st mittesüttivad. Põrandapinnad võivad olla süttiva pinnaga. TP 3 klassi hoonete seina- ja laepinnad võivad olla süttivustundlikkusega D-s2,d2 ning põrandad süttivustundlikkusega Dfl-s1. Mõlemad nimetatud nõuded lubavad puitpindade kasutamist. Puitkorterelamute ehitamisel kasutati puitkonstruktsioonide lupjamist, et vähendada nende süttivustundlikkust, Joonis 2.70 vasakul. Tänapäeval lupjamist ei tehta ja selle kaitsva mõjuga pööningukonstruktsioonidele arvestada ei saa, kuna kohati on see lubjakiht lagunenud. Palkseinte tules käitumine kujutab endast aeglast ühemõõtmelist söestumist. 60-minutilise tulekahju järel on palgid söestunud ~40 mm
D on' t s i g h tf i n dg o o dh o m e s . a n i m a lm y ou agr e e ? A : Def init e l yR. u c k s a c kasre v e ry u s e fu lw hen travel l i ng. I 11 (p. 69) E xerci se t hinkhe ' l ln e e dh i sfl i p -fl o pas n dfl i p p e rstoo. , Our ri versand l akesareverypol l uted.P eoplet hr ow lit t e' B : O h , l d o n ' t a g r e el.d o n ' t t h i n kh e ' l ln e e dh i sf l i p - f l o p s w ast et her e,t oo dump i ndustri al
D on' t s i g h tf i n dg o o dh o m e s . a n i m a lm y ou agr e e ? A : Def init e l yR. u c k s a c kasre v e ry u s e fu lw hen travel l i ng. I 11 (p. 69) E xerci se t hinkhe ' l ln e e dh i sfl i p -fl o pas n dfl i p p e rstoo. , Our ri versand l akesareverypol l uted.P eoplet hr ow lit t e' B : O h , l d o n ' t a g r e el.d o n ' t t h i n kh e ' l ln e e dh i sf l i p - f l o p s w ast et her e,t oo dump i ndustri al
D on' t s i g h tf i n dg o o dh o m e s . a n i m a lm y ou agr e e ? A : Def init e l yR. u c k s a c kasre v e ry u s e fu lw hen travel l i ng. I 11 (p. 69) E xerci se t hinkhe ' l ln e e dh i sfl i p -fl o pas n dfl i p p e rstoo. , Our ri versand l akesareverypol l uted.P eoplet hr ow lit t e' B : O h , l d o n ' t a g r e el.d o n ' t t h i n kh e ' l ln e e dh i sf l i p - f l o p s w ast et her e,t oo dump i ndustri al
D on' t s i g h tf i n dg o o dh o m e s . a n i m a lm y ou agr e e ? A : Def init e l yR. u c k s a c kasre v e ry u s e fu lw hen travel l i ng. I 11 (p. 69) E xerci se t hinkhe ' l ln e e dh i sfl i p -fl o pas n dfl i p p e rstoo. , Our ri versand l akesareverypol l uted.P eoplet hr ow lit t e' B : O h , l d o n ' t a g r e el.d o n ' t t h i n kh e ' l ln e e dh i sf l i p - f l o p s w ast et her e,t oo dump i ndustri al
annaabi.ee 
